) § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikesete kuludega.
lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kohus asub seisukohale, et esitatud hagiavaldust ei ole võimalik menetlusse võtta seetõttu, et selles esinevad niivõrd olulised ja ulatuslikud puudused, mille kõrvaldamiseks ei pea kohus menetlusökonoomiliselt põhjendatuks määrata hagejale tähtaega nende kõrvaldamiseks
lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt märgitakse menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, s.h hagis, menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. Füüsilise isiku kohta tuleb menetlusdokumendis märkida ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg. Esitatud hagiavalduses puuduvad andmed kostja kohta.
lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hagi ese on menetluslik nõue, millega hageja taotleb kindla sisuga otsuse tegemist, näiteks millegi väljamõistmist või tuvastamist vms, ning mille kohta kohus võtab hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis. Haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Otsuse resolutsioon peab
lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue. Kohus ei saa omaalgatuslikult muuta ega täpsustada hagi resolutsiooni. Hagi aluse moodustavad need elulised asjaolud ja suhete kogum, millega hageja oma nõuet põhjendab. Hagiavalduses puudub hageja nõue ning välja toodud asjaolud on ebapiisavad, et hinnata seda, mislaadi nõudega ja millisel alusel see võiks olla esitatud (nt kohustuse tuvastamise või kahju hüvitamise nõue vms), samuti võib tegemist olla tervishoiuteenuse järelevalve või kvaliteedi kontrolli küsimusega, mile lahendamine ei kuulu maakohtu pädevusse jne. 5.
lg 2 p 1 kohaselt tuleb kohtule esitatavalt hagilt tasuda riigilõivu.
ja 3. lause kohaselt avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 järgi tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Hagiavalduselt ei ole tasutud riigilõivu. Kuivõrd hagiavalduses ei ole esitatud selget nõuet, ei ole ka kohtul võimalik kindlaks määrata hagihinda ja hagiavalduse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu summat. 6.
lg 1 p 9 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse mh põhjusel, et on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Samuti võib kohus
lg 2 p 2 alusel jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et kuna hagiavaldus on esitatud oluliste vormipuudustega, samuti ei oleks esitatud kujul hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki, s.o õiguskaitset saavutada, pole hagiavalduse menetlemine, st asja õigesti ja mõistliku aja jooksul lahendamine võimalik (
). Ka vastaspoolel pole võimalik vastata hagiavaldusele, millest ei nähtu selgelt ja üheselt hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud. Kohus ega kostja ei pea otsima hagi alust hagiavalduse lisadest ega muudest dokumentidest või nende kohta oletusi tegema, vaid hageja peab ise tooma selgelt esile need asjaolud, millele ta oma nõude rajab. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus hagiavalduse
7.
lause kohaselt, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Kohus selgitab, et kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (
lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.