4-21-899 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht
- märts 2021, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-21-899 Kohtukoosseis Orvi Koik Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- märtsi
- a määrus, millega lahendati X (Vaik) riigi õigusabi taotlus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X (ik XXXXXXXXXXX; elukoht XXX, hetkel viibib Tallinna vanglas), määruskaebus RESOLUTSIOON
- Jätta Harju Maakohtu
- märtsi
- a määrus muutmata.
- Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale advokaadi vahendusel Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- X taotles riigi õigusabi Tallinna Vangla vastu väärteomenetluse algatamiseks, sest vangla on varjanud erinevaid sisekorra rikkumisi.
- Harju Maakohus jättis 12.03.
- a määrusega X taotluse riigi õigusabi saamiseks seoses isiku kaitsmisega väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus rahuldamata. Maakohus leidis, et kuivõrd X on võimeline ise oma õigusi kaitsma ning kuna kaitsja osavõtt ei ole väärteomenetluses kohustuslik, siis võib kohus RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda riigi õigusabi andmisest X-le. X on täisealine isik ning kohtul puudusid ka andmed, et isikul esineks psüühikahäire, mis takistaks tal end ise esindamast. Samuti nähtub kohtle esitatud taotlustest, et X on võimeline ise 1
(3)4-21-899 süüteoteate esitamisel oma õigusi kaitsma. Käesoleval juhul ei ole tegemist sellise dokumendi esitamisega, mis vajaks eriteadmisi. Ühtlasi nähtub kohtule esitatud riigi õigusabi taotlusest, et käesoleval hetkel ei ole väärteomenetlust alustatud ning isiku sooviks on süüteoteate esitamine. Seega ei ole käesolevas menetlusstaadiumis kaitsja osavõtt väärteomenetlusest kohustuslik. Samuti ei ole põhjust arvata, et X-l esineks psüühikahäire, mille tõttu oleks tema puhul antud väärteoasjas vajalik kaitsja osavõtt alates kohtumenetluse staadiumist. Maakohus selgitas, et kui väärteoasja lahendamine peaks jõudma kohtumenetluse staadiumi ning kui kohus peaks leidma, et isiku õigused võivad jääda kaitseta, kuivõrd X ei ole siiski võimeline oma õigusi ise kaitsma, siis määrab kohus isikule kaitsja riigi õigusabi korras arvestades RÕS § 7 lg
- Harju Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse X, kes leiab, et asja ei ole lõpuni lahendatud. Kaebaja märgib, et tal esineb psüühikahäire. Kaebuses märgib X muuhulgas, et esitab kuriteoteate 6 kuu ja 20 päeva jooksul Tallinna Vangla vastu, kes rikkus VangS § 52, 53 – ei osutanud pideva järelevalve all pidevat meditsiinilist abi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Esmalt selgitab ringkonnakohus, et kui isik esitab taotluse erinevat liiki õigusabi saamiseks (riigi õigusabi isiku esindamiseks kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus, isiku kaitsmine väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus, isiku esindamine halduskohtumenetluses, isiku esindamine haldusmenetluses, isiku esindamine täitemenetluses, õigusabi seoses pöördumisega kaebusega EIK-sse jne), siis ei saa ta nõuda, et neid taotlusi lahendataks ühes menetluses. Kohtute seaduse kohaselt arutab halduskohus esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju arutab esimese astme kohtuna maakohus. RÕS § 10 sätestab vastavalt kohtualluvusele, millisele kohtule tuleb taotlus riigi õigusabi saamiseks esitada.
- Vaidlustatava 12.03.
- a määruse kohaselt taotles X riigi õigusabi Tallinna Vangla vastu väärteomenetluse algatamiseks, sest vangla on varjanud erinevaid sisekorra rikkumisi. Harju Maakohus jättis X taotluse riigi õigusabi saamiseks seoses isiku kaitsmisega väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus rahuldamata. Seega kontrollib ringkonnakohus käesolevas menetluses üksnes selle konkreetse maakohtu määruse õiguspärasust ning X ülejäänud väited jäävad tähelepanuta.
- Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud määruskaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.
- Maakohus on ammendavalt selgitanud, et väärteomenetluse kohtuvälises menetluses ei ole kaitsja osavõtt kohustuslik ning kohtumenetluses ei ole kaitsja osavõtt üldjuhul samuti kohustuslik. Seejuures on seadusandja hinnangul väärteomenetluses ka ilma õigushariduseta füüsiline isik võimeline oma õigusi iseseisvalt kaitsma. Maakohus keelduski RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi andmisest, kuna leidis, et X on võimeline ise oma õigusi kaitsma ning kaitsja osavõtt ei ole väärteomenetluses kohustuslik. Maakohus leidis, et X on täisealine isik ning kohtul puudusid andmed selle kohta, et X-l esineks selline psüühikahäire, mis takistaks tal end ise esindamast.
- Maakohus märkis, et kohtule esitatud riigi õigusabi taotlusest nähtub, et käesoleval hetkel ei ole väärteomenetlust alustatud ning isiku sooviks on süüteoteate esitamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist ei ole sellise dokumendi esitamisega, mis vajaks eriteadmisi. 2
(3)4-21-899 Nimelt piisab süüteoteate esitamiseks üksnes asjaolude kirjeldamisest ning selles osas on taotleja võimeline ise oma õigusi kaitsma, s.o esitama seisukohad, miks ta leiab, et toime on pandud õigusvastased teod. Samuti nähtub nii maakohtule esitatud taotlustest kui ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest, et X on tegelikkuses võimeline ise süüteoteate esitamisel oma õigusi kaitsma. Isegi, kui X-l esineb psüühikahäire, ei ole see takistanud tal varasemates menetlusdokumentides esitada üksikasjalikku ülevaade sellest, millisel viisil tema õigusi on rikutud. Seega leidis maakohus põhjendatult, et käesolevas menetlusstaadiumis ei ole kaitsja osavõtt väärteomenetlusest kohustuslik. Seejuures on maakohus ka selgitanud isikule, et kui väärteoasja lahendamine peaks jõudma kohtumenetluse staadiumi ning kui kohus peaks leidma, et isiku õigused võivad jääda kaitseta, kuivõrd X ei ole siiski võimeline oma õigusi ise kaitsma, siis määrab kohus isikule kaitsja riigi õigusabi korras arvestades RÕS § 7 lg 3. 9. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-dest 193, 194 ja § 196 lg-test 1, 2 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Harju Maakohtu 12.03.2021. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)