Obsah (5)
§ 184§ 65§ 68§ 76§ 74KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. aprill 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-18-4795 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär
§ 184
lg 2 p-de 1, 2 järgi ja karistuseks mõistetud 6 aastat vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 02.06.2016 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 29.01.2018 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmata osa s.o 8 kuud ja 23 päeva vangistust võrra ning mõisteti Roman Mihhailovile liitkaristuseks 6 aastat 8 kuud ja 23 päeva vangistust.
§ 68
lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 11.12.2017 kuni 28.01.2018, s.o 1 kuu ja 17 päeva karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 6 aastat 7 kuud ja 6 päeva vangistust. Seisuga 04.12.2018 tuli Roman Mihhailovil ära kanda 6 aastat 6 kuud ja 26 päeva vangistust alates 04.12.
- Käesoleval ajal kannab Roman Mihhailov karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 4.12.2018 ja lõpp 30.06.
- 16.03.2022 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule Roman Mihhailovi isikliku toimiku, otsustamaks Roman Mihhailovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Tartu Vangla ei toeta Roman Mihhailovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu Roman Mihhailov soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja leiab, et Roman Mihhailovi võib tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valve alla. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles ei nõustu Roman Mihhailovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla. Kohtu põhjendused Roman Mihhailov kannab vanglakaristust esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt
§ 76
lg-le 2 tahtliku esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Roman Mihhailov esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Roman Mihhailov on andnud nõusoleku alluda vabanemise korral elektroonilisele valvele. Tartu Vangla kinnitusel on Roman Mihhailovil vabanemise korral võimalik elama asuda aadressile xxxxxxxxxxxxxxxx, kus asub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx seal on täidetud ka elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimused. Seega on täidetud
§-s 76 lg 2 p 1 sätestatud formaalsed eeldused Roman Mihhailovi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele. 2
(5)
§ 76
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente ning kohtule edastatud motivatsioonikirju, leiab, et Roman Mihhailov tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla jätta vabastamata.
§ 76
lg 4 kohaselt välistavad Roman Mihhailovi ennetähtaegse vabastamise kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Vangla iseloomustuse kohaselt Roman Mihhailovil kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Roman Mihhailov 2020 aastal keeldus tööhõives osalemisest, mistõttu sai distsiplinaarkorras karistada, kuid töötab alates 2021 veebruarist. Roman Mihhailov on osalenud riigikeele õppes B1 ja B2 tasemel. 2019 läbis tugigrupi „Tagasilanguse ennetamine“. 2020-2021 läbis Roman Mihhailov tugigrupid „Sõltuvusteemalised loengud“ ja sõltuvusrehabilitatsiooniprogrammi „12 sammu“ meetodil. 01.09.2020- 21.09.2020 osales Tartu Kutsehariduskeskuses ehitusviimistluse (plaatija) eriala õpingutes, mis katkesid tervisliku seisundi tõttu. Roman Mihhailovi lähivõrgustikku kuuluvad vanemad, vanaema ja õde, kellega suhted on head. Kinnipeetaval on tütar, keda loodab vabanedes toetada. Suhted ka lapse emaga on head. Vangistuses toetavad kinnipeetavat lähedased, samuti on raha tema arvele kandnud teiste kinnipeetavate lähedased. K-raha andmetel Roman Mihhailovil 01.03.2022 seisuga tasumata nõudeid summas 3505 eurot ja vabanemisfondis 3902 eurot. xxxxxxxxxxxxxxxxxxx viibides on Roman Mihhailovi võimalik töötada. Seejärel saab ta tööle asuda xxxxxxxxx xx-sse. Tööhõives osalemine käesoleval ajal, vabaduses elukoha ja töökoha olemasolu, programmides ja sõltuvusteemaliste loengutel osalemine, riigikeele omandamine, rahaliste nõuete tasumine ning toetav lähivõrgustik iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Sellegipoolest kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles Roman Mihhailovi positiivselt iseloomustava teabe. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduse olema seaduskuulekas. Karistusregistri väljavõttest (tl 31) ja isiklikus toimikus olevatest kohtulahenditest nähtuvalt on Roman Mihhailovil 2 kehtivat kriminaalkaristust narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupis. Viru Maakohtu 02.06.2016 otsusega tunnistati Roman Mihhailov süüdi
§ 184
lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kohus mõistis Roman Mihhailovile lõplikuks karistuseks 1 aasta 5 kuud 18 päeva vangistust.
§ 74
sätete alusel jäeti vangistus Roman Mihhailovi suhtes tingimisi kohaldamata 3 aastase katseajaga, allutades ta käitumiskontrollile. Muuhulgas kohustati Roman Mihhailovit täitma
75 lg 2 p-s 21 ettenähtud kohustust. Kohtuotsuse sisust nähtuvalt käitles (omandas, valdas ja andis edasi) Roman Mihhailov alates 2012 detsembrist kuni 2014 maini suures koguses amfetamiini. Tema kuritegeliku käitumise katkestas alles kahtlustatavana kinnipidamine. Roman Mihhailov 3
(5)vabastati vahi alt kohtuotsuse kuulutamisel 2.06.2016, kuid 19.01.2018 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles R. Mihhailovile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu oli rikkunud kohustust mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Viru Maakohtu 29.01.2018 määrusega pöörati Roman Mihhailovile Viru Maakohtu 02.06.2016 otsusega mõistetud karistus 1 aasta 5 kuud ja 18 päeva vangistust täitmisele. R.Mihhailov pani katseajal toime uue rahvatervise vastase kuriteo, mille eest teda karistati Viru Maakohtu 04.12.2018 kohtuotsusega. Kohtuotsuse kohaselt käitles (omandas, valdas ja andis edasi) Roman Mihhailov 2017 juunist kuni kinnipidamiseni detsembris 2017 suures koguses erinevaid narkootilisi aineid (marihuaana, kokaiin, amfetamiin). Seega on süüdimõistetule kord juba antud (Viru Maakohtu 02.06.2016 otsusega) võimalus viibida vabaduses ja näidata, et see on tema puhul sobiv karistuse kandmise viis. Lisaks sellele, et ta rikkus käitumiskontrolli nõudeid, pani Roman Mihhailov katseajal toime uue raske kuriteo – narkootilise aine suures koguses käitlemise. Kohus pole veendunud, et süüdimõistetu on seni kantud vangistuse ajal teinud vajalikud järeldused ja käituks edaspidi teisiti. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et kuigi vangla iseloomustuse kohaselt on tegemist Roman Mihhailovi esimese reaalse vangistusega, tuleneb Viru Maakohtu 02.06.2016 otsuse sisust, et Roman Mihhailov viibis selles asjas tavatult kaua eelvangistuses (2 aastat 12 päeva). Seega on süüdimõistetul tegelikult olemas olnud pikka aega vanglas viibimise kogemus, kuid ka see ei mõjutanud teda uue kuriteo toimepanemisest hoiduma. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab Roman Mihhailovi tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Vaatamata vanglas toimunud sekkumistele näeb ka vangla Roman Mihhailovit endiselt kõrgohtlikuna. Kuigi süüdimõistetu käesoleval ajal enam kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma, nähtub vangla iseloomustusest ja isiklikust toimikust, et Roman Mihhailov ei ole terve vangistuses oldud aja jooksul suutnud käituda õiguskuulekalt. Roman Mihhailovi isiklikust toimikust nähtuvalt on teda varasemalt korduvalt distsiplinaarkorras karistatud (viimati aprillis 2020) ning tema suhtes on tarvis olnud kohaldada ka julgeoleku abinõusid (viimati mais 2019). Seega on süüdimõistetu täiesti õiguskuulekalt suutnud käituda alles paaril viimasel aastal. Vangla iseloomustuse kohaselt tarvitas Roman Mihhailov narkootilisi aineid. Kinnipeetava sõnul soovib ta narkosõltuvusest vabaneda, kuid varasemalt ei suutnud leida piisavalt motivatsiooni muutuseks. Et ta tarbis vabaduses narkootilisi aineid ja on uimastisõltlane, ei eitanud süüdimõistetu ka kohtuistungil. Kalduvus tarbida narkootilisi aineid suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Kohus pole veendunud, et arvestades Roman Mihhailovi varasemat pikka aega kestnud kuritegelikku aktiivsust ja kalduvust ka ise tarvitada narkootilisi aineid, on süüdimõistetu seni ära kantud vangistus piisav selleks, et olla veendunud süüdimõistetu edasises ohutuses ühiskonnale. Süüdimõistetu kohtuistungil avaldatu kohaselt soovib ta vabanemise korral minna rehabilitatsioonikeskusesse ja oma narkosõltuvusega tõsiselt tegeleda. Seega on süüdimõistetu käesolevaks ajaks teadvustanud endal narkosõltuvuse probleemi olemasolu ja vajaduse sellega tegeleda. Muutus süüdimõistetu hoiakutes iseloomustab teda kahtlemata positiivselt. Et Roman Mihhailov end narkootilistest ainetest vabaduses eemale suudab hoida, selles kohtu arvates siiski kuigivõrd kindel ei saa olla. Seda asjaolu valguses, et Roman Mihhailov pole narkootiliste ainete tarvitamisest varem suutnud hoiduda. Roman Mihhailov on küll vanglas läbinud sotsiaalprogramme ja loengute tsükli, kuid see ei garanteeri asjaolu, et ta ka vabaduses mõnuaineid ei tarvita. Motivatsioon kaineks eluviisiks on tekkinud vanglas, kus süüdimõistetu on narkootilistest ainetest eemal nö sunnitult. Tema arvamus, et ta suudab vabaduses praegu võetud eesmärgile kindlaks jääda, on kujunenud olukorras ja tingimustes, kus tal pole vähimatki väljavaadet mõnuaineid saada. Vabadusse 4
(5)naasmisel ja oludes, kus erinevad mõnuained on lihtsasti kättesaadav, võib kõik kiiresti muutuda ja Roman Mihhailov võib endise pahe juurde tagasi pöörduda. Süüdimõistetu käitumine katseajal (lisaks narkootiliste ainete käitlemisele ka ise narkootiliste ainete tarvitamine) osutab asjaolule, et tagasilangus ei ole Roman Mihhailov puhul välistatud. Nagu kohus eespool märkis, on Roman Mihhailov vahi all viibides ka varem olnud pikka aega narkootikumide tarvitamisest eemal, kuid vabadusse saades jätkas endist eluviisi. Roman Mihhailovi istungil avaldatu kohaselt motiveerib teda vabanemise korral narkosõltuvusest vabanema lähedaste toetus ja laps. Perekond ja lähedaste toetus oli Roman Mihhailovil olemas ka varem, kuid ta jätkas sellegipoolest narkootikumide tarvitamist ja pani toime narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuritegusid. Kohus ei ole veendunud, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine, elektroonse valve kohaldamine ja erinevate lisakohustuste määramine oleks praegu veel piisav uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks. Roman Mihhailovi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse §-st 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. Roman Mihhailovi puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb vaatamata vanglas toimunud sekkumistele (täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemine) pidada suureks. Kohtu arvates on vajalik, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks Roman Mihhailov positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada. Karistusaja pikkus võimaldab tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise asja kohtul kaaluda korduvalt veel edaspidigi. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
(5)