1-17-9812/82

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-17-9812 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. märtsi
3. a määrus Aleksei Petrovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksei Petrovi (Petrov; isikukood 36606010353) kaitsja advokaat Andres Veski määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. märtsi
5. a määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohus karistas Aleksei Petrovi 08.02.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9812 KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 5 aasta 1 kuu pikkuse vangistusega, mida suurendas KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 02.05.
8. a otsusega mõistetud ärakandmata 5 kuu pikkuse vangistuse võrra, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 5 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 10.05.
9. Kohtuotsus jõustus 03.04.
10. 1.
11. Viru Maakohus jättis 26.02.
12. a määrusega Aleksei Petrovi tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata ning 12.01.
13. a määrusega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
14. Viru Vangla esitas 10.02.2022 Viru Maakohtule materjalid Aleksei Petrovi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta Aleksei Petrovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. 1
15. Viru Maakohus jättis 29.03.
16. a määrusega Aleksei Petrovi vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
17. Maakohus tuvastas, et Aleksei Petrovi suhtes on täidetud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 3.
18. Aleksei Petrovil on karistusregistri andmetel kaks kehtivat kriminaalkaristust, kuid vanglas viibib ta
19. korda, millest järeldub, et varasemalt mõistetud nii tingimuslikud kui ka hulgalised reaalsed karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ega hoidnud teda edaspidi kuritegude toimepanemisest, vaid kinnipeetav on jätkanud mh ka samalaadsete kuritegude toimepanemist. Käesolevat karistust kannab Aleksei Petrov suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise toimepanemise eest grupis, eelmine kuritegu oli varguse toimepanemine grupis. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamiseks ja seda on soodustanud narkootikumide tarvitamine, puudulik probleemide lahendamise oskus ja kuritegelikku eluviisi toetav tutvusringkond. Iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav alates
20. aastast enamuse ajast viibinud vanglas, kokku ligikaudu 28 aastat oma elust. Teda on varem kolmel korral üldkasulikku tööd tehes määratud käitumiskontrollile, millest kahel korral rikkus ta nõudeid ja ta on ka toime pannud uue kuriteo, ise samal ajal üldkasuliku töö tegemise kohustust püüdlikult täites. Seega annab kinnipeetava varasem elukäik kohtule põhjendatud aluse karta, et katseaeg ühes käitumiskontrollile allutamisega ei pruugi olla kinnipeetava puhul ka sel korral uusi kuritegusid maandavaks teguriks. Siiani ei ole ükski isikule mõistetud karistustest suutnud teda panna oma kuritegelikku käitumist muutma ja seeläbi hoiduma kuritegude edasisest toimepanemisest. 3.
21. Kinnipeetava käitumine vangistuses viibimise ajal ei ole olnud õiguskuulekas. Tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust ning individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ei ole samuti kõik täidetud. Kinnipeetav määrati 19.10.2018 tööle vangla majandustöödele koristajaks, kuid ta keeldub töötamisest. Riigikeele A1 taseme Aleksei Petrov omandas, kuid A2 taseme eksam jäi kahel korral positiivsele tulemusele sooritamata. Lisaks on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ühes selle jätkuvestlustega, „Sotsiaalsete oskuste treeningu“ ning kuuel korral riskipõhised vestlused ühiskonnanormide täitmise vajadusest talle endale, ühiskonnale ja lähedastele. 3.
22. Aleksei Petrovil on küll olemas kindel tähtajaline viibimiskoht rehabilitatsioonikeskuses, kus ta plaanib tegelema hakata oma sõltuvusega, kuid garanteeritud töökoht ühes kindla igakuise sissetulekuga majanduslikult toimetulemiseks puudub. Kuivõrd rehabilitatsiooniprogramm kestab kinnipeetava ja tema kaitsja sõnul vähemalt aasta ning tegemist on kinnise asutusega, kust väljas käia ei ole võimalik, ei ole tööle asumine sel ajal võimalik. Samas on Aleksei Petrov kuriteod toime pannud just materiaalse kasu saamise eesmärgil, tal on tasumata rahalisi nõudeid, õdedel ei ole võimalik teda vabanemisel materiaalselt toetada. Kinnipeetaval puudub ka varasem töökogemus ning enamuse oma sissetulekust on ta siiani saanud kuritegelikul teel ja kulutanud narkootikumide ostmiseks. Seega pikemas perspektiivis on garanteeritud töökoha, töökogemuse ja töölkäimise harjumuse puudumine ühes lähedaste toetuse olemasoluta suureks riskiks uute kuritegude toimepanemiseks just majanduslike raskuste tekkimisel. Toimepandud kuriteod ja varasem elukäik viitavad sellele, et kinnipeetava tutvusringkond koosneb kurjategijatest ja endistest vanglakaaslastest, kes edaspidi võivad samuti isikut mõjutada nii sõltuvusainete tarvitamisele kui ka kuritegude toimepanemisele. 2 3.
23. Kuritegude toimepanemist on mõjutanud ka narkootiliste ainete sõltuvus. Varasemad katsed sõltuvusest vabaneda on siiani ebaõnnestunud, isik on korduvalt läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ning ka metadooni asendusravi, kuid tulemuseta. Maakohus hindas seni tehtud pingutusi, sh käesoleva vangistuse kestel on kinnipeetav läbinud erinevaid programme ja vestlusi erinevatel teemadel ning rehabilitatsioonikeskusega sõltuvusravi kohaldamise kokku leppinud, kuid isiku senist pikka narkootiliste ainete sõltuvusega kuritegelikku elukäiku vaadates puudus maakohtul kindlus selles, et kinnipeetav on võimeline narkootikumide tarvitamisest loobuma. Seega püsib jätkuvalt risk uue kuriteo toimepanemiseks nii sõltuvusainete tarvitamisega jätkamisel kui ka majanduslike raskuste tekkimisel. Määruskaebus
24. Viru Maakohtu 29.03.
25. a määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu Aleksei Petrovi kaitsja advokaat Andres Veski, kes palub tühistada eelnimetatud määrus ja vabastada Aleksei Petrov tingimisi enne tähtaega vangistusest, kohaldades temale käitumiskontrolli nõudeid. 4.
26. Aleksei Petrovil on kandmata jäänud 7 kuud vangistust. Kaitsja on seisukohal, et puudub alus arvata, et Aleksei Petrovi poolt karistuse lõpuni kandmine osutaks tema edasisele käitumisele mingil moel paremat mõju kui praegu tema vangistusest ennetähtaegne vabastamine koos käitumiskontrolli kohaldamisega. Lisaks sellele on Aleksei Petrovil võimalus asuda ennetähtaegse vabanemise korral elama rehabilitatsioonikeskusesse, kus viibimise tähtaeg on üks aasta. Isiku sõnade kohaselt on temal seal võimalus asuda ka tööle. Olles samal ajal keskuse ülalpidamisel, puudub isikul vähemalt esialgu vajadus otsida endale töökoht ja käia tööl väljaspool keskust. Samuti aitab resotsialiseerumisele kaasa rehabilitatsioonikeskuses läbiviidavad tegevused, samuti seal rakendatavad käitumisnõuded ja kontroll nende järgimise üle. Aleksei Petrov vajab abi selleks, et vabaduses viibides seadusekuulekalt hakkama saada. Isiku poolt karistuse lõpuni kandmisel on tema taasühiskonnastamise tõenäosus olulisel määral väiksem. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
27. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Aleksei Petrovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
28. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
29. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
30. Esmalt räägib Aleksei Petrovi vabastamise kahjuks asjaolu, et tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Nii on teda karistatud helistamiseeskirjade rikkumise, vangile keelatud eseme omamise ja võõras kambris viibimise eest. See näitab, et Aleksei Petrov ei ole isegi range järelevalve tingimustes võimeline täitma reegleid nõuetekohaselt. Millest tingituna peaks kohus uskuma, et ta soovib ja suudab täita kõiki nõudeid ja kohustusi, mis kaasnevad tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmisest vabastamisega, kui tema käitumine viitab selgelt sellele, et ta teeb seda juba praegu valikuliselt, jääb selgusetuks. Rikkumistele vaid vabanduste otsimine teeb selle veelgi vähemusutavaks. 3
31. Aleksei Petrovi maakohtu istungil antud selgitustest on näha, et ta õigustab jätkuvalt kuritegelikule teele sattumist. Nii on ta öelnud, et sattus kuritegelikule teele juhuslikult, keegi palus aidata ja ta aitas, ning teda veeti alt ja ta sattus vanglasse. Seega ta pisendab enda rolli, mis näitab, et karistus ei ole eesmärki täitnud. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb Aleksei Petrovil tegeleda eneseanalüüsiga ning jõuda järeldusele, et kuritegude toimepanemine on väär ja miski ei õigusta seda. Vabanduste otsimine vaid suurendab riski naasta samasuguse eluviisi juurde.
32. Ringkonnakohus möönab, et Aleksei Petrovi puhul esineb ka mitmeid positiivseid asjaolusid: vabanemine rehabilitatsioonikeskusesse, osalemine riigikeeleõppes, sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja selle jätkuvestluste läbimine, sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“ läbimine ning ühiskonnanormide täitmise vajalikkusest rääkivate vestluste läbimine. Küll ei veena kõikide programmide ja vestluste tagasiside ringkonnakohut, et Aleksei Petrov tahab ja suudab jääda vabaduses õiguskuulekaks. Nii on sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkuvestluste tagasisidena märgitud, et Aleksei Petrov on veendunud, et seaduskuulekad valikud ei aita teda piisavalt palju ja kiiresti. Ühiskonnanormide järgimise vajalikkuse vestluste tagasiside kohaselt ta küll mõistab, et tema suhtlusringkond on suurimaks riskifaktoriks, kuid ei ole motiveeritud seda muutma ning leiab, et vanad tuttavad on need, kes aitavad igal juhul. Seega on Aleksei Petrovi puhul isegi pärast rehabiliteerivate tegevuste läbimist oht, et ta võib jätkata narkootiliste ainete tarvitamist, kuivõrd ei suuda seda piisavalt kontrollida ning sattudes raskustesse võib ta pöörduda taaskord kuritegude juurde, et tagada endale igapäevane toimetulek.
33. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et puudub arvestatav kindlus, et Aleksei Petrov suudab loobuda narkootiliste ainete tarvitamisest. Vangla iseloomustuse andmetel on tal diagnoositud narkootiliste ainete sõltuvus ning nende tarbimist alustas ta aasal
34. Varasemad ravid, programmide läbimine ega ka kriminaalhooldus ei ole mõjutanud teda sellest loobuma. Seega on suur tõenäosus, et ka vangistusest vabanemisel langeb Aleksei Petrov taaskord narkootiliste ainete küüsi, mis aga suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu oluliselt. Nii on ta kuritegusid toime pannud ka narkootiliste ainete hankimiseks. Kui Aleksei Petrov tõepoolest soovib edaspidi hakkama saada narkootikume tarbimata, on tal ka pärast karistuse täielikku ärakandmist võimalik tegeleda sõltuvusprobleemiga: pöörduda rehabiltatsioonikeskusesse, minna ravile, et oma elu muuta.
35. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Aleksei Petrovi suhtes ei ole uute kuritegude risk nii märkimisväärselt madal, et võimaldaks tema karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist.
36. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
37. märtsi
38. a määrus muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4