Obsah (16)

§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178§ 657§ 639§ 652§ 238§ 3401§ 444§ 654§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 06.01.2022, Tallinn Kohtuasja n

) § 403 lõikest

2. Kostja leiab, et hagejatel I, III, IV ja V puudub õigus otsust vaidlustada, kuna nad osalesid 17.06.2020 koosolekul, kuid ei esitanud otsustele vastuväiteid. Kohus kostjaga ei nõustu. Koosolekul osalemine ei tähenda osalemist otsuse tegemisel, kuid seadus nõuab vastuväite protokollimist üksnes juhul, kui liige osales otsuse tegemisel. MTÜS § 24 lõike 3 kohaselt ühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. 17.06.2020 otsuse tegemisel said osaleda ainult juhatuse liikmed, kelleks hagejad ei ole (t I kd lk 7-9).
3. MTÜS § 24 lõigete 1 ja 7 kohaselt saab kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva juhatuse otsuse. MTÜS § 16 lõike 1 kohaselt võib liikme välja arvata põhikirjas ettenähtud korras. 17.06.2020 otsuses on viidatud, et hagejad on tegutsedes üksi või koos rikkunud vähemalt põhikirja punkte 3.8.1, 3.8.2, 3.9.1, 3.9.2, 3.9.3, 5.4.4 ja 5.
4. Viidatud punktides on sätestatud, et liikmed on kohustatud täitma põhikirja ning üldkoosoleku, volinike koosoleku ja juhatuse koosoleku otsuseid ning jahtkonnas kehtestatud reegleid, täitma jahieetika, -distsipliini ja ohutustehnika nõudeid. Põhikirja punkti 3.9 kohaselt võib juhatus liikme välja arvata, kui liige ei täida või rikub põhikirja, ei täida üldkoosoleku ja/või volinike koosoleku ja/või juhatuse ja/või kontrollorganite otsuseid, kahjustab ja/või on kahjustanud seltsi tegevust ja/või mainet ja/või vara. Lisaks on põhikirja punkti 5.4.4 kohaselt jahtkond aruandekohuslane juhatuse ees ning punkti 5.5 järgi jahtkond ei või võtta seltsile kohustusi ega sõlmida jahtkonna ja/või seltsi nimel lepinguid (t I kd lk 10-14).
5. MTÜ suhe oma liikmetega on seadusega reguleeritud. Sellele kohalduvad mh TsÜS § 32 (juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed 5 2-20-13551 peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve), TsÜS § 138 lõige 1 (õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus) ja VÕS § 6 (võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt (lõige 1); võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu (lõige 2)). Riigikohus on leidnud, et liikme ühingust väljaarvamise õigsuse hindamisel tuleb otsustada, kas väljaarvamine oli põhjendatud, sisuliselt õigustatud ja mõistlik (otsus nr 3-2-1-65-03, punktid 29, 30). Samuti on Riigikohus otsuses nr 3-2-1-29-15 selgitanud, et MTÜ liikmed vajavad samasugust kaitset nende põhjendamatult ebavõrdse kohtlemise eest nagu äriühingute osanikud, aktsionärid ja liikmed.
6. Kohus märgib, et kuigi juhatuse 17.06.2020 otsuses on viidatud hagejate poolt erinevatele põhikirja punktide rikkumistele, on kostja vastavad viited täielikult põhjendamata ja konkretiseerimata (t I kd lk 7-8). Kohus nõustub hagejatega, et koosoleku protokollist ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes juhatus hagejate väljaarvamise asjaolud tuvastas. Otsusest nähtub, et juhatusele oli esitatud kirjalik pöördumine liikmete poolt, milles tehti ettepanek hagejad välja arvata. Pöördumises on väljaarvamise põhjustena sedastatud: Pillapalu jahtkonna tahtlik lõhkumine, liikmete vahel vaenu ja viha õhutamine, Pillapalu jahtkonna koosolekute läbiviimise korra rikkumine, vassimine ja valetamine kõigile liikmetele, juhtorganite igapäevase töö kahjustamine, juhatuse otsuste eiramine, korduv mittetäitmine ja allumatus, seltsile mainekahju tekitamine Eesti Vabariigi tasandil, liikme telefonikõne salvestamine ja selle ebaseaduslik edastamine üldsusele. Otsusest nähtub, et hagejate väljaarvamise ajendiks oligi nimetatud pöördumine, sest päevakorrapunktis 2 arutati „seltsi liikmete nõudmisel“ hagejate väljaheitmise küsimust (t I kd lk 7). See asjaolu nähtub ka 03.06.2020 volinike koosoleku protokollist, kus samuti arutati hagejate väljaarvamist liikmete pöördumise alusel ning volinik E. Saul nentis, et juhatus on kohustatud reageerima 2/3 liikmete pöördumisele (t I kd lk 30-31).
7. Kohus peab oluliseks arvestada kostja kui MTÜ sisedemokraatia ja autonoomia põhimõtetega. Riiklik sekkumine MTÜ juhtimisse ja liikmeskonna valikusse peab olema nii vähene kui võimalik, sest kohtu pädevuses ei ole sisuliselt korraldada ühingute toimimist ja see ei saa olla ka kohtuliku kontrolli eesmärgiks. Eelnev ei tähenda aga, et ühingu liikmete enamus võiks otsustada isikute ühingust väljaarvamise ainuüksi oma suva alusel ilma, et oleksid tõendatud väljaarvatavate isikute suhtes esitatud etteheited. Hagejate väljaarvamise põhjuseks ei saa vastavalt seadusele ja kostja põhikirjale olla ainuüksi liikmete pöördumine ja seda isegi juhul, kui pöördumine kajastab ühingu liikmete enamuse arvamust. Kui vähemuse õiguste üle saaks otsustada üksnes enamuse arvamuse alusel, oleks see vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Kohus jagab Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-29-15 väljendatud seisukohta, mille kohaselt vajavad MTÜ liikmed samasugust kaitset nende põhjendamatult ebavõrdse kohtlemise eest nagu äriühingute osanikud, aktsionärid ja liikmed.
8. Hagejate väljaarvamise põhjuseks ei saa vastavalt seadusele ja kostja põhikirjale olla ka 17.06.2020 otsuses märgitu, mille kohaselt andis juhatus sõna kõigile 5 isikule ja tuvastas, et ükski nendest ei ole valmis lahenduse leidmiseks ega kompromissiks ja kõik on meelestatud vaenulikult (t I kd lk 8). Otsuses ei täpsustatud, millise lahenduse leidmiseks või kompromissiks pidanuksid hagejad kostja arvates valmis olema või milles seisnes nende väidetavalt vaenulik meelestatus. Põhikiri ei võimalda hagejaid välja arvata viisil, et esmalt esitatakse nende suhtes tõendamata süüdistusi ning seejärel heidetakse neile ebamäärasel kujul ette valmisoleku puudumist lahenduse leidmiseks ja kompromissiks.
9. Eelnevast tulenevalt on juhatuse 17.06.2020 otsus hagejatele tehtud etteheidete osas täielikult põhjendamata. Protokollist ei nähtu, et koosolekul oleks konkreetseid väidetavaid 6 2-20-13551 rikkumisi ja etteheiteid tegelikult käsitletud ja nende kohta hagejate seisukohta küsitud. Hagejate väljaarvamise aluseks ei saa olla paljasõnalised väited põhikirja punktide rikkumiste kohta.
10. Hagejad pöördusid 29.07.2020 taotlusega kostja poole ja avaldasid soovi 17.06.2020 otsuse tühistamiseks (t I kd lk 43-44). Juhatus kaalus väljaarvamist 26.08.2020 ja koostas selle kohta 27.08.2020 protokolli, millega jäeti 17.06.2020 otsus jõusse. Kostja leiab, et 26.08.2020 otsuses on hagejate rikkumised detailselt käsitletud ning vastavad tõendid ja põhjendused iga hageja kohta eraldi koos viidetega lisadele esitatud.
11. Kohus kostjaga ei nõustu. Esiteks ei kuulu hea ühinguõiguse tava juurde, et niivõrd olulises küsimuses nagu liikme ühingust väljaarvamine esitas ühing põhjendused ja tõendid alles rohkem kui 2 kuud pärast väljaarvamise otsuse tegemist. Teiseks, 26.08.2020 otsus ja selles hagejatele esitatud etteheited on jätkuvalt sedavõrd ebamäärased ja konkretiseerimata, et kohtul ei ole võimalik kindlaks teha, kas ja millises ulatuses on hagejad neile etteheidetavad rikkumised toime pannud. 26.08.2020 otsuse lisaks on küll suur hulk kirjalikke materjale (t I kd lk 49-116), kuid see on adekvaatselt seostamata hagejatele otsuses tehtud etteheidetega (t I kd lk 45-48). Nii nt on hagejatele ette heidetud laimamist, eksitavate ja valeväidete esitamist, kuid ei ole arusaadav, millistes konkreetsetes väljendites ja tegudes väidetav laimamine, eksitavate või valeväidete esitamine seisnes.
12. Samuti ei ole arusaadav, milles kostja arusaama kohaselt seisneb ja millega on tõendatud hagejate allumatus, jahtkonna kehtiva kodukorra eiramine või Pillapalu jahtkonna liikmete alusetule väljaarvamisele kaasa aitamine. Hagejate ega kohtu ülesandeks ei ole otsida 26.08.2020 otsusele lisatud mahukast kirjalikust materjalist neid etteheiteid, mis otsusest endast selgelt ei tulene. Allumatuseks ei saa pidada ainuüksi hagejate erinevat arusaama ühingu juhtimisest või õigusaktide tõlgendamisest, samuti ettepanekuid või kriitikat ühingu juhtimise suhtes (vt nt I kd lk 51, 59, 89-92, 104-105). Kohus nõustub hagejatega, et olukorras, kus liikmed on vahetanud keskmisest teravamat kriitikat üksteise aadressil, ei tulene ainuüksi sellest ühingule õigust kriitikat teinud liikme ühingust väljaarvamiseks. Kohtu hinnangul ei ole hagejate poolt tehtud kriitika kostja juhtimise suhtes käesolevas asjas esitatud tõendite põhjal ületanud seda eetilist piiri, mis võimaldaks sanktsioonina ühingust väljaarvamist mõistlikuks pidada.
13. Osaliselt on hagejatele 26.08.2020 otsuses tehtud etteheited lisaks ebamäärasusele ka oletuslikud, näiteks etteheited „võimalikus manipulatsioonis“, „võimalikule varalise kahju tekitamisele kaasaaitamises.“ Absurdne on hageja O süüdistamine „üleskutsetes võimupöördeks“ (t I kd lk 46 pöördel). Ei ole arusaadav, millistest konkreetsetest „võimupöörde üleskutsetest“ kostja räägib, kuid ainuüksi O kriitika ja ettepanekud seltsi juhtimise kohta (t I kd lk 60) ei ole kohtu hinnangul vaadeldavad nn ebaseadusliku võimupöördekatsena. Arusaamatu on ka, millisel alusel süüdistab kostja hagejaid „rahaliste vahendite ebaseaduslikus nõudmises alusetu arve abil MTÜ-lt Metskurvits summas 720 eurot“. Nimetatud arve esitajateks ei olnud hagejad, vaid Silver Sepp (t I kd lk 77). Analoogselt on 26.08.2020 juhatuse otsusele lisatud ka muid dokumente, mis ei puuduta hagejaid, vaid Ba (nt t I kd lk 58, 62-64).
14. Lisaks jääb arusaamatuks, kas ja millisel õiguslikul alusel süüdistab kostja just hagejaid osalemises kollektiivsete otsuste tegemises (t I kd lk 68-71, 99-101). Kostja heidab hagejatele ette liikmete põhjendamatut väljaarvamist Pillapalu Jahtkonnast ja sellele kaasaaitamist, kuid nt Pillapalu Jahtkonna 02.02.2019 üldkoosoleku protokolli kohaselt on vastavad otsused tehtud kollektiivselt 11 poolthäälega. 26.08.2020 otsusest ei nähtu, miks on kollektiivse otsuse 7 2-20-13551 tegemisel osalemist ja väidetavalt põhjendamatu otsuse tegemist ette heidetud just hagejatele, kuid mitte võrdselt kõikidele isikutele, kes otsuste poolt hääletasid (nt t I kd lk 99-100).
15. Kokkuvõtlikult on ka kostja tagantjärgi esitatud põhjendused hagejate väljaarvamisest puudulikud ja arusaamatud. Kostja tõendite alusel ei ole kohtul võimalik tuvastada rikkumisi, mis saanuks õigustada hagejate väljaarvamist. Kohus ei saa ise sisuliselt hinnata konkreetsete isikute sobivust liikmeskonda, kuid kohus saab hinnata, kas kostja on teinud esitatud asjaoludel proportsionaalse otsuse ja diskretsiooni õigesti kasutanud. Arvestades kostja puudulikke ja konkretiseerimata etteheiteid hagejatele, ei olnud 17.06.2020 otsus põhjendatud ega mõistlik (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-65-03, punktid 29, 30). Hagi rahuldamisele, sest asjas esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada kostja poolt hagejatele tehtud etteheidete põhjendatust ja põhikirjas hagejate väljaarvamiseks nõutavate eelduste täitmist.
16. Kostja esitas 16.09.2020 volinike koosoleku protokolli, millega ei rahuldatud hagejate taotlusi 17.06.2020 otsuse tühistamiseks (t I kd lk 119-120). Samuti esitas kostja 27.09.2020 üldkoosoleku protokolli (t I kd lk 122-124), millest nähtub, et üldkoosolek kinnitas juhatuse otsuse hagejate väljaarvamise kohta. Kohus ei nõustu, et üksnes 17.06.2020 otsuse tühistamine ei kaota teiste kostja juhtorganite otsuste kehtivust ega õigusjõudu ning eelviidatud otsuste alusel on hagejad samuti välja arvatud. Hagejad märgivad õigesti, et põhikirja punktist 7.1.6 tulenevalt on volinike koosoleku pädevuses mh väljaarvamise otsuste läbivaatamine ning vajadusel liikmete ennistamine (t I kd lk 12). Samas ei ole volinike koosolekul pädevust otsustada liikmete ühingust väljaarvamist. Põhikirja punkti 3.9 kohaselt saab liikme väljaarvamise otsuse teha vaid juhatus (t I kd lk 10 pöördel). Seetõttu ei oma volinike 16.09.2020 otsus käesolevas asjas õiguslikku tähendust. Samuti ei saa hagejate õigust vaidlustada 17.06.2020 otsust see, et 26.08.2020 otsusega jäeti 17.06.2020 otsus jõusse.
17. 17.06.2020 otsust ei muuda kehtivaks see, et 27.09.2020 üldkoosolek otsuse kinnitas. MTÜS § 24 lõikes 2 on sätestatud, et otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole kolme kuu jooksul alates otsuse vastuvõtmisest esitatud hagi selle kehtetuks tunnistamiseks. Kohus märgib, et käesoleva kohtuotsuse tegemise hetkeks ei ole möödunud üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaeg, seega ei olnud hagejatel MTÜS § 24 lõikes 2 sätestatud piirangut 17.06.2020 otsuse vaidlustamiseks. Samuti viitavad hagejad õigesti, et MTÜS § 16 lõikes 4 on sätestatud, et kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Praegusel juhul tegi ettepaneku 17.06.2020 otsuste üldkoosolekul kinnitamiseks juhatus, mitte hagejad. Kuivõrd üldkoosoleku poole ei pöördunud hagejad, ei olnud üldkoosolekul alust MTÜS § 16 lõike 4 tähenduses kinnitada juhatuse 17.06.2020 otsust.
18. Hagejad leiavad, et nad ei ole neile etteheidetud tegusid toime pannud. Kohus asus eelnevalt seisukohale, et juhatuse otsus tuleb tunnistada kehtetuks selle põhjendamatuse tõttu, sest asjas esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada tehtud etteheidete põhjendatust. Seega kohus ei võta käesoleva otsusega lõplikku seisukohta hagejatele tehtud etteheidete sisulise põhjendatuse osas. Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-65-03 (punktis 31) on selgitatud, et seadusega ei ole kohtu pädevusse antud hageja ennistamist ühistu liikmeks, küll aga juhtorganite otsuste seaduslikkuse kontrollimine kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise kaudu. Seega ei ole välistatud, et kui selleks on olemas õiguspärased eeldused ning asjakohased tõendid, saab kostja juhatus uuesti sisuliselt otsustada hagejate väljaarvamise üle. Kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega ei saaks võimaliku uue otsuse tegemine aga seisneda samasuguse otsuse vastuvõtmises kui kohtu poolt kehtetuks tunnistatud 17.06.2020 otsus. Vastasel korral tekiks "nõiaring" ning hagejate õiguste ennistamine ei olekski võimalik. 8 2-20-13551
19. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. 34. Juhindudes

§ 174

lõigetest 1 ja 2 ning § 177 lõike 1 punktist 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hagejate menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hagejad esitasid 27.11.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on nad kandnud õigusabikulusid kokku 1729 eurot, millele lisandub käibemaks (kokku 2074.80 eurot). Lisaks on hagejad tasunud riigilõivu kokku 350 eurot. Kooskõlas

§ 174lõikega 10 kinnitavad hagejad, et ei ole käibemaksukohuslased.

35. Kostja palus kohtul kontrollida hagejate kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et

§ 138

lõigetest 1, 2 ning § 139 lõikest 2 lähtuvalt on põhjendatud hagejate menetluskuluna riigilõiv 350 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144

punkti 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lõike 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-115-14, punkt 14). Kohus leiab, et hagejate lepingulise esindaja õigusabi tunnitasu määr 140 eurot/h + käibemaks on aktsepteeritav. Esindaja ajakuluna on näidatud kokku 12h 21min ehk 12,35h. Kohus leiab, et selline kulu on mõistlik ja vastab käesolevas asjas tehtud töö mahule. Kuigi erinevate esindajate ajakulu ei peagi olema täpselt sama suurusega, märgib kohus, et kostja lepinguline esindaja kulutas käesolevale menetlusele aega kokku 19,6h, mistõttu on hagejate esindaja ajakulu ka selles kontekstis mõistlik. 36. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja menetluskulud summas 2424.80 eurot (riigilõiv 350 eurot + õigusabikulu koos käibemaksuga 2074.80 eurot). Vastavalt hagejate taotlusele märgib kohus

§ 177

lõike 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejatele solidaarselt käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, puudub kohtul vajadus kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust. 37.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta menetluskulud solidaarselt hagejate kanda, alternatiivselt saata asi maakohtule uueks lahendamiseks.
2. Otsus on puudulikult põhjendatud, ebaõigesti on kohaldatud materiaalõigust ja oluliselt rikutud menetlusõigust, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise. 9 2-20-13551
3. Kostja jaguneb mitmeks jahtkonnaks, algselt neljaks, kuid pärast põhikirja muutmist 27.09.2020 üldkoosolekul kaotati ära Pillapalu jahtkond. Hagejad I-IV olid Pillapalu jahtkonna juhatuse liikmed ja hageja V oli Raudoja jahtkonna juhatuse liige.
4. Otsuse punktis 29 loetles maakohus teiste liikmete poolt hagejatele esitatud etteheited: Pillapalu jahtkonna tahtlik lõhkumine, liikmete vahel vaenu ja viha õhutamine, Pillapalu jahtkonna koosolekute läbiviimise korra rikkumine, vassimine ja valetamine kõigile liikmetele, juhtorganite igapäevase töö kahjustamine, juhatuse otsuste eiramine, korduv mittetäitmine ja allumatus, mainekahju tekitamine Eesti Vabariigi tasandil, liikme telefonikõne salvestamine ja selle ebaseaduslik edastamine üldsusele.
5. Maakohus ei võtnud arvesse, et protokolli kohaselt algas 17.06.2020 koosolek kell 17:30 ja lõppes kell 21:
6. Päevakorras olid liikme Z küsimused ning hagejate personaalasjade arutelu ja väljaarvamine ehk sisuliselt ainult 2 küsimust. Pikal koosolekul arutleti iga vastustajaga individuaalselt nende poolt toimepandud rikkumisi, kaaluti tõendeid ja tehti otsus, kas antud isikud saavad olla liikmeteks. Kuigi rikkumisi tõendavad tõendid jäeti protokollile lisamata, neid arutati. Seda kinnitab asjaolu, et juhatus arutas rikkumisi uuesti 26.08.2020 ja tulemus oli sama. Kostja lisas 26.08.2020 protokollile lisadena tõendid arvukate rikkumiste kohta. Seega leidis maakohus ebaõigesti, et hagejad arvati välja suva alusel ja etteheited on tõendamata.
7. Maakohus asus seisukohale, et väljaarvamise põhjuseks ei saa olla, et „Juhatus andis sõna kõigile viiele isikule ja tuvastas, et ükski nendest ei ole valmis lahenduse leidmiseks ega kompromissiks ja kõik on meelestatud vaenulikult“. Kostja leiab, et jahindusega tegeleva MTÜ liikmeks ei saa olla isikud, kes on teiste liikmete suhtes meelestatud vaenulikult ega soovi neile esitatud etteheidetega seoses leida mingeid lahendusi või kompromisse. Liikmed olid toonud pöördumises välja mitmed etteheited ning konkreetseid tegusid arutleti iga hagejaga. Asjaolu, et 17.06.2020 protokollile ei lisatud rikkumisi kinnitavaid tõendeid, ei muuda otsust kehtetuks. Sellest ei saa ka tuletada, et rikkumisi ei arutatud. Antud juhul oligi oluliseks asjaoluks see, et pärast arvukate rikkumiste käsitlemist olid hagejad vaenulikult meelestatud ega soovinud leida mingeid lahendusi. Tegemist on TsÜS §-st 32 tuleneva hea usu põhimõtte olulise rikkumisega nende poolt. Isegi kui asuda seisukohale, et tõendite lisamata jätmine võiks muuta otsuse kehtetuks, lisati need küsimuse teistkordsel läbivaatamisel 26.08.2020 protokollile.
8. MTÜS § 21 lõike 6 kohaselt peab üldkoosoleku protokoll sisaldama koosoleku toimumise aega ja kohta, liikmete arvu, päevakorda, hääletustulemusi ja vastuvõetud otsuseid ning muud üldkoosolekul tähtsust omavaid asjaolusid. MTÜS-st ei tulene nõuet, et isiku rikkumisi tõendavad materjalid tuleb lisada protokollile. Võttes arvesse ka, et iga rikkumise kohta ei olegi alati kirjalikke või dokumentaalseid tõendeid, siis selline nõue ei saagi seadusest tuleneda. Kostja nõustus küsimust uuesti kaaluma ning vastustajad otsustati arvata liikmete hulgast siiski välja. Kostja leiab, et on järginud hea usu põhimõtet liikmete väljaarvamisel, sest seda arutati mitmel korral ja põhjalikult.
9. Kostja ei nõustu, et ühinguõiguse tavaga ei ole kooskõlas, et tõendid ja põhjendused rikkumiste kohta esitati rohkem kui 2 kuud pärast väljaarvamise otsuse tegemist. Rikkumisi arutati 17.06.2020 mitmeid tunde. Ainuüksi sellest, et protokollile ei lisatud rikkumisi kinnitavaid tõendeid, ei tulene, et neid ei olekski arutatud või et otsust ei oleks põhjendatud. Sama küsimuse korduv arutamine tõendab, et väljaarvamist kaaluti põhjalikult.
10. Kohtu hinnang, et etteheited on ebamäärased ja konkretiseerimata, on üllatuslik. Kohtu antud õiguslik hinnang ei tohi tulla pooltele üllatusena, mistõttu peab kohus juhtima poolte 10 2-20-13551 tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust ning esitada asjaolusid ja tõendeid. Kostja esitas juhatuse 26.08.2020 otsuse protokolli koos lisadega. Kohus tegi 14.10.2020 e-kirja teel ettepaneku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. 04.11.2020 saatis kohus teate, milles selgitas võimalust esitada viimaseid seisukohti ja menetluskulude nimekirjad. Kohus ei selgitanud, et 13.10.2020 esitatud tõendid hagejate rikkumiste kohta on ebamäärased või konkretiseerimata. Juhul, kui kohus oleks oma seisukohta avaldanud enne otsust, oleks kostja saanud kaaluda täiendavate tõendite esitamist või oma seisukohti täpsemalt selgitada.
11. Hagejate rikkumised, mille alusel nad välja arvati, olid kostja poolt toodud maakohtule 13.10.2020 esitatud menetlusdokumendi lisaks nr 3 olevas 26.08.2020 protokollis. Kostja jääb nende väidete juurde. Juhul, kui kohus oleks analüüsinud 26.08.2020 protokolli lisadeks olevaid tõendeid, oleks ta pidanud asuma seisukohale, et hagejate väljaarvamine oli põhjendatud ja tõendatud. Arvukaid rikkumisi pidada „suva“ otsuseks. Ka 30.11.2020 kohtuasjas nr 2-20-1726 leidis sama kohtunik, et kostja märgib õigesti, et on MTÜ, mille osaks on jahipidamine, sh tulirelvade kasutamine ning ilmselgelt on sellise kõrgendatud ohtlikkusega tegevuse juures vajalik liikmete vaheline usaldus ja vastastikune lugupidamine. Jahiseltsi liikmete väljaarvamist puudutava kohtupraktikaga oleks vastuolus, kui arvukate rikkumistega ja lugupidamatult käituvad hagejad jääksid liikmeteks edasi.
12. Kõik asjasse puutuvad tõendid olid maakohtule esitatud ja rikkumised olid põhjalikult käsitletud koos viidetega tõenditele 26.08.2020 protokollis. Kostja hinnangul oleks pidanud kohus analüüsima esitatud tõendeid. Juhul, kui kohtule jäid tõendid arusaamatuks, oleks kohus pidanud seda selgitama. Jääb arusaamatuks, mis põhjusel kohus ei võtnud seisukohta esitatud tõendite osas.
13. Termineid „võimalik manipulatsioon“ ja „võimalikule varalise kahju tekitamisele kaasaitamine“ kasutati sellepärast, et vältida võimalike hagide esitamist. Hagejad on tegutsenud ühiselt ja kooskõlastatult Silver Sepaga, kellele tagastati ka hagejate poolt enamtasutud riigilõiv praeguses asjas. B on esitanud kaks ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise hagi. Selliste hagide ennetamiseks otsustas juhatus kasutada mõnevõrra ebamäärasemat sõnastust. Samas on asjas esitatud tõendite kohaselt selge, et rikkumised on pandud toime.
14. Otsuse punktis 36 leidis maakohus, et O võimupöördes süüdistamine on absurdne. Kostja jääb siiski väite juurde, kuna pahatahtlik ja valedel põhineva info levitamine tema poolt juhatuse kohta ongi võimupööre, mitte tavapärane kriitika. Samas punktis esitatud kohtu seisukoht, et arusaamatu on rahaliste vahendite nõudmine MTÜ-lt Metskurvits, kuna arve esitajaks ei olnud hagejad, vaid B, on vastuolus asjas esitatud tõenditega. Hagejad jätkasid B poolt esitatud alusetu arve alusel raha nõudmist. B väljaarvamist käsitlev juhatuse otsus esitati tõendamaks, et revisjoniakti kohaselt on MTÜ Metskurvits arve alusetu. Hagejad proovisid tekitada alusetu arve tasumist nõudes kahju kostjale.
15. Otsuse punktis 37 leiab maakohus, et on arusaamatu, miks kostja süüdistab hagejaid kollektiivsete otsuste tegemises. Kostja märgib, et hagejad I kuni IV olid jahtkonna juhatuses, mistõttu said nemad lisada päevakorra punkte üldkoosolekutele. Samuti on juhatuse liikme rolliks juhtida jahtkonda ja mh teha ettepanekuid liikmete osas. Seega oli nende väljaarvamine põhjendatud. Kõigi jahtkonna liikmete väljaarvamist ei pidanud kostja juhatus vajalikuks ega põhjendatuks. 26.08.2020 protokollist nähtub, miks arvati välja just hagejad. 11 2-20-13551
16. Kostja ei nõustu, et hagejate väljaarvamine ei olnud proportsionaalne. Arvukate valeväidete esitamine, isikute väljaarvamine, juhatuse töö takistamine, seltsis kehtivate kordade eiramine, üleolev suhtumine jmt on piisavaks aluseks arvata isikud välja kostja liikmete hulgast.
17. Volinike 16.09.2020 koosolekul lahendati põhikirjast tulenevalt isikute väljaarvamisega seonduvaid küsimusi. Volinike koosoleku otsus oli üks osa apellandi poolt avaldatud tahtest ja viitab sellele, et väljaarvamist hinnati lisaks juhatusele teistes juhtorganites. Juhul, kui volinikud oleks pidanud hagejaid sobivateks liikmeteks ning nende väljaarvamist ebaproportsionaalseks, oleksid nad tühistanud juhatuse otsuse. Seega asjas tuleb võtta arvesse ka volinike koosoleku seisukohta.
18. Kostjale teadaolevalt ei ole hagejad vaidlustanud 27.09.2020 üldkoosoleku otsust. Seega käesoleval ajal ei ole võimalik maakohtu otsust täita. MTÜS § 201 lõike 1 kohaselt määrab üldkoosoleku päevakorra juhatus ja lõike 2 kohaselt võivad 1/5 MTÜ liikmetest nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Antud juhul oli üldkoosoleku päevakorras hagejate väljaarvamisega seonduv ning võeti vastu otsuse, millega neid ei soovitud liikmeteks. Seega kohaldas maakohus materiaalõiguse normi ebaõigesti. MTÜ-le peab jääma otsustusõigus, keda võtta liikmeks ja keda mitte.
19. Kostja ei ole nõus, et puudub alus hagejate I, III, IV ja V suhtes menetluse lõpetamiseks, kuna nad ei osalenud otsuse tegemisel MTÜS § 24 lõike 3 mõttes. Hagejad I, III, IV ja V osalesid külalistena otsuse tegemisel. MTÜS eristab mõistet koosolekul osalema ja koosolekul hääletama. MTÜS § 24 lõike 3 kohaselt ei ole vajalik, et isik hääletaks otsuse tegemisel. Kuna hagejad I, III, IV ja V osalesid koosolekul, kuid ei esitanud vastuväiteid, ei saa nad nõuda 17.06.2020 otsuse kehtetuks tunnistamist. Vastustajate seisukoht
20. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks alused puuduvad, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi (

§ 657lõike 1 punkt 21).

Muudetud osas rikkus maakohus menetlusõiguse norme. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus jaotab ja määrab kindlaks hüvitamisele kuuluvad apellatsioonimenetluse kulud. 58.

§ 639

lõike 1 ja § 442 lõike 5 alusel lahendab kolleegium otsuses seni lahendamata menetluslikud taotlused. Praeguses asjas on lahendamata kaebuses esitatud taotlus võtta täiendavate tõenditena vastu Harju Maakohtu otsused tsiviilasjades nr 2-20-9956 (08.09.2020 K, R, L vs MTÜ Tallinna Jahimeeste Selts) ja 2-20-1726 (30.11.2020 B vs MTÜ Tallinna Jahimeeste Selts). Kaebuse punktist 2.14.2 nähtub, et kostja soovib otsusega asjas nr 2-20-9956 tõendada hagejatest Pillapalu jahtkonna juhatuse liikmete poolt põhikirja punktide 3.9.2 ja 3.9.3 rikkumist, kuna nende otsuse alusel oli 3 selle jahtkonna liiget arvatud juhatuse poolt põhjuseta liikmete hulgas välja. Kaebuse punktist 2.20 nähtub, et otsusega asjas nr 2-20-1726 soovib kostja tõendada sama maakohtu vastupidist praktikat liikme, kel olid arvukad rikkumised ja kes käitus lugupidamatult teiste liikmete suhtes, väljaarvamisel. 12 2-20-13551 59. Ringkonnakohus ei näe alust taotluse rahuldamiseks kummagi dokumendi osas. Kaebus ei sisalda

§ 652

lõike 4 kohast põhjendust, miks ei saanud kostja esitada maakohtus kohtuotsust, milline oli asjas nr 2-20-9956 tehtud 08.09.

1. Tegemist oli lahendiga, mille maakohus tegi kostja enda õigeksvõtu alusel. Seega oli kostja tõendist teadlik alates kättesaamisest, mis toimus lepingulise esindaja poolt vastavalt kohtute infosüsteemile 09.09.
2. Praeguses asjas esitas kostja vastuse hagile 13.10.
3. Seega sai kostja tõendi esitada maakohtus ja puudub

§ 652lõike 3 punkti 2 kohane alus selle vastuvõtmiseks apellatsiooniastmes.

Otsust asjas nr 2-20-1726 ei olnud kostjal maakohtus võimalik esitada, kuna selle tegi maakohtunik samal päeval praeguses asjas vaidlustatava otsusega. Küll aga ei ole see tõend praeguses asjas asjakohane

§ 238

lõike 1 mõttes, kuna on tehtud erinevate isikute suhtes ja iga konkreetse isiku puhul tuleb kontrollida väljaarvamise alust (elulisi asjaolusid) individuaalselt. Seega ei pruugi isegi samade rikkumiste korral olla erinevate isikute puhul sama tagajärg proportsionaalne ja õiglane. Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, siis nende tagastamist esitajale ei toimu.

1. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt ebaõiget materiaalõiguse kohaldamist. Maakohus kohaldas asja lahendamisel õigesti MTÜS § 16 lõiget 1 ning § 24 lõikeid 1 ja 7, TsÜS § 32 ja § 138 lõiget
2. Samuti on maakohus asjakohaselt toonud esile kehtiva Riigikohtu praktika sarnastes asjades ning sellest asja lahendamisel lähtunud. Küll aga nõustub ringkonnakohus kaebajaga, et maakohus ekslikult ei arvestanud asja lahendamisel kostja dokumentaalseid tõendeid, millised olid esitatud hagejatele etteheidetud rikkumiste tõendamiseks. Ringkonnakohus saab ise rikkumise kõrvaldada ja muudab vastavalt maakohtu põhjendusi. Nimetatud tõendid esitas kostja 13.10.2020 vastusega kui juhatuse 26.08.2020 otsuse lisad. Õige on maakohtu väide, et tõendid sisalduvad enam kui 2 kuud peale väljaarvamise otsuse tegemist tehtud juhatuse otsuses, kuid kolleegiumi arvates see olulist tähtsust praeguses asjas ei oma. MTÜS § 16 lõike 3 kohaselt tuleb liikmele tema ühingust väljaarvamise otsuse tegemist ja selle põhjusest viivitamata kirjalikult teatada. Puudub vaidlus, et hagejad said juhatuse 17.06.2020 otsusest kirjalikult teada. Seadus ei sätesta, millise täpsusega peavad otsuses olema kirjeldatud väljaarvamise põhjused. 17.06.2020 otsuses olid need kirjeldatud juhatusele ja volinikele esitatud seltsi liikmete pöördumise sisus (Põhjused: TJS-i Pillapalu jahtkonna …) ja viidetena seltsi põhikirja punktidele, milliseid olid hagejad väidetavalt rikkunud. Kolleegium on seisukohal, et ühing sai ja võis ka peale otsuse tegemist, mh ka kohtumenetluses, esitada täiendavaid/täpsustavaid väiteid ja tõendeid, et vastuvõetud otsust kaitsta. 26.08.2020 juhatuse koosoleku protokollist (t I kd lk 45-48) nähtub, et kostja juhatus on iga väljaarvatud isiku kohta koostanud täpse rikkumiste kirjelduse koos viidetega dokumentidele, mis peaksid rikkumisi tõendama. Protokolli lisad on kohtule esitatud (samas lk 51-116) ja kui maakohtu jaoks ei olnud siiski asjaolude ja tõendite seostamine piisavalt selge, oli tegemist kõrvaldatava puudusega kostja vastuses, mille korral pidi maakohus puudust menetlusosalisele selgitama ja andma võimaluse see kõrvaldada (

§ 3401

). Samas ei olnud maakohtul kohustust teha pool(t)ele ettepanekuid täiendavate tõendite esitamiseks. Ka ei saanud maakohus enne asja sisulist otsustamist võtta seisukohti, kas kostja üks või teine väide rikkumise kohta on tõendatud.

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et 26.08.2020 protokollis on kostja väited ja tõendid piisava selgusega seostatavad, et võtta seisukoht, kas etteheited põhikirja rikkumise kohta on iga hageja suhtes sellise raskusega, mis õigustavad liikmest väljaarvamist. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse põhjendusi eeltoodud tõendite analüüsiga, kuid on seisukohal, et maakohtu lõppjäreldus kostja juhatuse otsuse kohta on õige – ühegi hageja osas ei leidnud tõendamist sellise raskusega rikkumised, mille puhul oleks isiku väljaarvamine proportsionaalne, sisuliselt õigustatud ja mõistlik. 13 2-20-13551
2. B ja O osas ei leinud tõendamist, et neile etteheidetud tegevust oleks alust tuvastada kui seltsi juhatuse liikmete laimamisena ja valeväidete levitamisena või võimaliku manipulatsioonina kinnistu ostueesõiguse tõlgendamisel volinikele ja/või liikmetele. 12.01.2019 e-kirjast nähtub, et isikud olid lisaks Pillapalu Jahtkonna juhatuse liikmetele ka valitud volinikud. Volinike koosoleku pädevuses on mh juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine, järelevalve teostamine juhatuse ja vajadusel muude organite tegevuse üle ning muude küsimuste otsustamine, mis seadusega on antud üldkoosoleku pädevusse või ei ole seaduse ega põhikirjaga antud seltsi teiste organite pädevusse (kostja põhikirja punktid 7.
3. 2, 7.1.7, 7.1.8). Seega oli volinikel õigus teha ettepanekuid juhatuse poolt etteantud volinike koosolekute päevakorra täiendamiseks selliselt, et arutamisele tuleksid juhatuse liikme tagasikutsumine ja uue juhatuse liikme valimine, aga ka küsimus seonduvalt eelmise juhatuse tehtud kokkulepetega (tehingutega) seltsi kinnisvara müügi kohta peale valla poolt detailplaneeringu koostamist. Ettepanekud ei olnud tehtud teisi liikmeid solvavalt või ebatsensuurselt või muul viisil, mida oleks alust tuvastada kui hea usu põhimõtte vastaselt oma õiguste ja kohustuste realiseerimist (

§ 138lõige 1).

Vastavalt põhikirja punktile 5.3.1 on jahtkonnal mh õigus otsustada jahtkonna liikmeks saamise ja liikmeskonnast väljaarvamise üle. Kohtule ei ole esitatud seltsi juhatuse 26.12.2019 otsust, mida jahtkonna juhatus pidas põhikirjaga vastuolus olevaks, kuid muudest materjalidest (jahtkonna 09.02.2020 üldkoosoleku protokoll t I kd lk 68-71) on aru saada, et seltsi juhatus ei nõustunud jahtkonna juhatuse poolt 3 isiku jahtkonna liikmete hulgast 02.02.2019 otsusega väljaarvamisega, ei arvanud neid seltsi liikmete hulgast välja ja nõudis jahtkonnalt nende tagasi võtmist. Praeguses asjas ei tõendanud kostja, et vaidlusalused isikud olid ka tegelikult jahtkonna poolt välja arvatud põhjendamatult. Nimetatud asjaolu ei oleks tõendanud ka õigeksvõtul põhinev kohtuotsus asjas nr 2-20-9956, kuna õigeks võttis hagi selts, mitte jahtkond, ja õigeksvõtu tõttu ei pidanud (

§ 444

lõige 3) kohus võtma seisukohta jahtkonna toimingute vastavuse kohta MTÜS-le ja seltsi põhikirjale. Seega ei saa piisava veenvusega asuda seisukohale, et jahtkonna juhatuse (C, O, P ja W) poolt õigusvaidluse põhjustamine oli ka põhikirja punktide 3.9.2 ja 3.9.3 rikkumine, s.o seltsi ja/või liikmete ja/või kolmandate isikute tegevuse ja/või maine ja/või vara kahjustamine. Samuti, et keeldumine 26.12.2019 juhatuse otsuse täitmisest oleks tõlgendatav põhikirja punkti 5.4.4 (jahtkond on aruandekohustuslik seltsi juhatuse ees) rikkumisena. Jahtkonna juhatuse liikmetena teiste liikmete (H, Õ, T, F) alusetule väljaarvamisele kaasaaitamine 2018/2019 jahihooajal ja sellega seltsile varalise ja mainekahju tekitamise kohta puuduvad viited tõenditele nii 26.08.2020 protokollis ning nende isikutega seotud asjaolusid ega tõendeid ei toonud kostja esile ka kohtumenetluses. Seega jäi konkreetne rikkumine tõendamata ja kuna hagejad seda eitavad, ei saanud see olla aluseks väljaarvamisel. Samuti on kolleegiumi arvates tõendamata, et tehes ettepaneku lisada 11.02.2019 volinike koosoleku päevakorrale punkti 4 detailplaneeringu tühistamise kohta aitasid C ja O kaasa võimalikule varalise kahju tekitamisele seltsile. Tõendina nimetatud 07.02.2019 e-kirjas soovisid nad volinikena lisada päevakorda punkt, et tühistada varasem otsus seltsile kuuluvale kinnistule detailplaneeringu kehtestamiseks, kuna teatavaks on saanud, et peale detailplaneeringu kehtestamist on seltsil kohustus võõrandada uued moodustuvad kinnistud, mille tulemusena „likvideeriks“ seltsi kinnisvara. Sellisest ettepanekust nähtub pigem, et volinikud soovisid ära hoida seltsile võimaliku kahju tekkimist. Juba eelnevalt asus kolleegium seisukohale, et päevakorra täiendamiseks ettepanekute tegemiseks on volinikul õigus. Kas ettepanek kiidetakse heaks ja päevakorda muudetakse, samuti milline on arutelu tulemus ja kas võetakse vastu ka mingi otsus, sõltub volinike koosoleku kui kollegiaalse organi hääletamise 14 2-20-13551 tulemustest. Kostja ei ole toonud esile ega tõendanud, kas isikute ettepanekul üldse mingi otsus konkreetsel koosolekul vastu võeti ja kui, siis kuidas see kahjustas seltsi vara ja/või mainet. Ettepanekud ei olnud ka tehtud teisi liikmeid solvavalt või ebatsensuurselt või muul viisil, mida oleks alust tuvastada kui hea usu põhimõtte vastaselt oma õiguste ja kohustuste realiseerimist (

§ 138lõige 1).

Õige on kostja väide, et põhikirja punkti 5.5 kohaselt ei või jahtkond võtta seltsile kohustusi ega sõlmida jahtkonna ja/või seltsi nimel lepinguid. Seega ei olnud jahtkonna juhatusel õigus sõlmida MTÜ-ga Puhkeühistu Metskurvits seltsi nimel ehitusmaterjali ostu-müügilepingut, mille täitmiseks esitas müüja arve 720 euro tasumiseks. Küll aga on kolleegium seisukohal, et ainult selle rikkumise alusel ei olnud jahtkonna juhatuse liikmetest hagejate väljaarvamine proportsionaalne ega kooskõlas hea usu põhimõttega. Kostja ei ole tõendanud, kes hagejatest konkreetselt MTÜ-ga Puhkeühistu Metskurvits väidetava lepingu sõlmis. Arve edastas seltsi juhatusele B (t I kd lk 77 pöördel). Tõendatud ei ole, et selts oleks selle arve tasunud ja et tasumisega oleks tekkinud või tekib seltsi mainele ja/või varale kahju. Nimelt on Pillapalu jahtkonna 09.02.2020 üldkoosoleku protokolliga, seltsi 08.01.2020 juhatuse koosoleku protokolliga ning jahtkonna ja seltsi juhatuste kirjavahetusega, samuti B kaaskirjaga (t I kd lk 65-80) tõendatud, et tegemist oli sisuliselt ettemaksu arvega ja kaupa enne raha laekumist üle ei antud; Pillapalu Jahtkond soovis osta ehitusmaterjali otseselt oma põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks (et ehitada ühisjahi tarbeks sild üle Aavoja); arve tasumist sooviti seltsilt, kuna sarnastes olukordades oli varem selts teiste juhtkondade arveid tasunud; jahtkonna juhatus oli arvamusel, et neil on õigus saada seltsilt toetust jm rahalisi vahendeid sarnaselt teiste juhtkondadega viitega seltsi juhatuse 03.05.2018 otsusele. Seega kuigi jahtkonnal ei ole õigus sõlmida jahtkonna ega seltsi nimel lepinguid, ei ole tõendatud, kes konkreetse rikkumise toime pani. Kuna pooled tõlgendasid erinevalt juhtorganite otsuseid ja ei ole tõendatud, et hagejate tegevus oleks olnud pahatahtlik ja vastuolus hea usu põhimõttega, ei olnud kohtu arvates ka selle (võimaliku) rikkumise alusel B, O, P ja W väljaarvamine õige ega proportsionaalne. Ringkonnakohus on seisukohal, et tõendamata on ka seltsi etteheide juhatuse liikmete kohta eksitavate andmete ja valeandmete esitamise kohta eesmärgiga takistada juhatuse tööd ning püüd eksitavate väidete abil mõjutada teisi liikmeid umbusaldama juhatust. Seejuures on kostja juhatus viidanud 26.08.2020 protokolli lisadele 12 ja 14a-14c, milleks on 30.06-02.07.2019 allkirjastatud avaldus kutsuda 10.07.2019 kokku erakorraline volinike koosolek ja 05.03.2020 nõue volinike 24.03.2020 koosoleku päevakorra täiendamiseks (t I kd lk 103-107).

1. a allkirjastasid teiste hulgas volinikud C, O ja U avalduse juhatusele kutsuda kokku erakorraline volinike koosolek, et arutada küsimusi, millised olid viimastel volinike koosolekutel jäänud arutamata, kuid allakirjutanute arvates aktuaalsed ja seltsile vajalikud: juhatuse esimehe aruanne tehtud ja tegemata igapäevatöö kohta (maksuvõlg, rendilepingute mittetäitmine, info jagamata jätmine volinikele, kohtuasi endise rentnikuga, volinike koosoleku eest info varjamine (koosolekute protokollide edastamata jätmine), küsimused seoses raamatupidamisega jmt (t I kd lk 92-97). 05.03.2020 avaldusest nähtuvad samasisulised küsimused, millega teiste hulgas hagejad soovisid täiendada 24.03.2020 volinike koosoleku päevakorda. Tutvudes esitatud avaldustega ei ole objektiivsel kõrvalseisjal võimalik hagejate tahteavaldusi tõlgendada eksitavatena või valeandmete esitamisena või näha nendes eesmärki takistada juhatuse tööd. Seltsi põhikirja punkti 7.1.7 kohaselt on volinike koosoleku pädevuses järelevalve teostamine juhatuse tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks peab volinike koosolekul olema õigus arutada juhatuse tegevust, saada vajalikku infot juhatuselt jmt. Kostja ei ole tõendanud, et volinike koosolek oli juba varasemalt (enne 10.07.2019) piisavalt/korduvalt teostanud juhatuse üle järelevalvet või et seda tehti 10.07.2019 koosolekul, mistõttu mõlemad etteheidetud avaldused olid ilmselt pahatahtlikud ja tehtud vaid eesmärgiga segada juhatuse igapäevatööd ja sundida 15 2-20-13551 neid ikka ja jälle volinike ees aru andma. Juba eelnevalt asus kolleegium seisukohale, et volinikel on õigus teha ettepanekuid koosoleku päevakorra muutmiseks, kuid ettepanekute vastuvõtmine otsustatakse hääletamise teel. Seltsi liikmetena, volinikena ja jahtkonna juhatuse liikmetena oli neil mh õigus saada teavet seltsi tegevuse kohta (põhikirja punkt 3.7.3) ja võtta aktiivselt osa seltsi tegevusest (põhikirja punkt 3.8.3). Isikutevahelised vastuolud ei anna alust liikmete hulgast välja arvamiseks, kui neid püütakse lahendada heas usus. B-le on lisaks eelnevalt käsitletule omistatud järgmine rikkumine: jahtkonna kehtiva kodukorra eiramine juhatuse esimehe valimisel 22.01.2020 (põhikirja punktide 3.8.1, 3.9.2 ja 3.9.3 rikkumine). Tõenditena viidatud protokolli lisadele 10a-10c, milleks on jahtkonna juhatuse 22.01.2020 protokoll, seltsi juhatuse 29.01.2020 e-kiri ja jahtkonna kodukord (t I kd lk 81-87). Ringkonnakohus on seisukohal, et ka see rikkumine tõendamist ei leidnud. 22.01.2020 koosoleku protokollist nähtub, et C valiti sel koosolekul teiste juhatuse liikmete (O, W, P) poolt jahtkonna vanemaks (juhatuse esimeheks) B esinduse perioodiks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli silmas peetud B juhatuse liikmeks oleku perioodi. Tõenditest nähtuvalt oli vaidlus jahtkonna juhatuse poolt jahtkonna vanema valimise vastavuse üle jahtkonna kodukorrale – valiti C B esindusperioodiks, kuid seltsi juhatus oli seisukohal, et valida sai vaid kuni jahtkonna järgmise üldkoosolekuni. Kolleegium ei anna siinkohal seisukohta otsuse õigusliku sisu kohta, kuid on seisukohal, et isegi kui oli tegemist viidatud kodukorra rikkumisega volituste perioodi osas, ei ole alust seda tuvastada sellise rikkumisena, mis annaks aluse isiku, kes osutus valituks, liikmete hulgast väljaarvamiseks. Esmalt on tegemist liikmete ebavõrdse kohtlemisega, sest sama rikkumist ei heideta ette nendele hagejatele, kes otsuse poolt hääletasid. Samuti ei ole tõendatud elulisi asjaolusid, mis annaksid aluse tuvastada, et otsus oli tehtud teadlikult ja pahatahtlikult vastuolus kodukorraga või et hageja valimisega oleks ta kahjustanud seltsi ja/või teiste liikmete ja/või kolmandate isikute vara ja/või mainet. Seltsi juhatus selgitas 29.01.2020 e-kirjas olukorda ja puuduvad tõendid, et hageja ei oleks selgitusi aktsepteerinud ja oleks pahatahtlikult, ebaviisakalt või muul ühiskonnas mitteaktsepteeritaval moel töötanud vastu seltsi juhatusele. Ole on lisaks eelnevalt käsitletutele omistatud rikkumisena volinike 25.10.2018 koosoleku protokolli muutmine ja 12.01.2019 e-kirjas ebaõigete andmete esitamine koosoleku protokollija kohta, et kahjustada protokollija R mainet teiste seltsi liikmete ees (põhikirja punktide 3.9.2 ja 3.9.3 rikkumine). Tõenditena viidatakse 26.08.2020 protokollis 12.01.2019 e-kirjadele, 25.10.2018 volinike koosoleku protokollile ja 17.03.2020 e-kirjale (t I kd lk 51-56). 12.01.2019 e-kirjast, mis oli saadetud O ja veel 2 seltsi voliniku poolt, nähtuvalt tegid isikud ettepaneku täiendada volinike 17.10.2019 erakorralise koosoleku päevakorda selliselt, et arutusele tuleksid R tagasikutsumine juhatusest, uue juhatuse liikme valimine ja vana juhatuse tehtud kokkulepped (tehingud) kinnistu müügi kohta peale valla poolt detailplaneeringu koostamist. 17.03.2020 e-kirjas palusid Pillapalu Jahtkonna juhatuse liikmed, et seltsi juhatus vaataks üle oma 26.12.2019 otsuse, kuna see on vastuolus põhikirjaga. Samuti heideti hagejale ette ebaeetilist suhtumist ja solvavaid sõnavõtte teiste seltsi liikmete suhtes (põhikirja punkti 3.9.3 rikkumine). Tõenditena on viidatud 12.01.2019, 13.01.2019, 28.05.2020 ja 02.03.2020 ekirjadele (t I kd lk 57-60, 62-64), milledest nähtuvalt oli O-l tekkinud küsimusi seoses seltsi raha kulutamisega, juhtimise läbipaistvusega, juhatuse mõne toimingu vastavuse kohta põhikirjale, samuti oli tal vastuväiteid R-le, kes oli 11.01.2019 vastanud B etteheidetele. Ka heidetakse O-le ette üleskutseid võimupöördeks, mida kostja tõendab 02.03.2020 e-kirjaga (t I kd lk 60). Kirjast nähtuvalt väljendas O rahulolematust seltsi rahalise seisuga ja juhatuse tegevusega ning tõi esile, et volinike koosolekul on kohustus üldkoosolekute vahelisel ajal teostada järelevalvet juhatuse tegevuse üle ja vajadusel kutsuda juhatus tagasi. Esmalt märgib kolleegium, et üks tõendina esitatud 12.01.2019 e-kiri oli saadetud B poolt ega saa olla seega 16 2-20-13551 omistatav hagejale. Asjaolu, et hageja(d) toetasid B, kel olid tekkinud teatud vastuolud seltsi juhatusega ja teiste liikmetega ning kes arvati jaanuaris 2020 seltsi liikmete hulgast välja, ei saa iseseisvalt anda alust ka hagejate väljaarvamiseks. Analüüsides eelmises lõigus esiletoodud tõendeid, ei nõustu kolleegium kostjaga, et hagejale etteheidetud toimingud olid oma sisult ja eesmärgilt sellised, mis annaksid aluse tema väljaarvamisele liikmeskonnast. Ei ole tuvastatav, et O oleks käitunud ebaeetiliselt ja solvavalt, kui avaldas oma arvamust seltsis tekkinud probleemidega seoses kinnisvaraga, volinike koosoleku protokollimisega, seltsi rahaküsimustega jmt. Seltsi liikmena, volinikuna ja jahtkonna juhatuse liikmena oli tal mh õigus saada teavet seltsi tegevuse kohta (põhikirja punkt 3.7.3) ja võtta aktiivselt osa seltsi tegevusest (põhikirja punkt 3.8.3). Puuduvad tõendid, et hageja oleks püüdnud seltsis „haarata võimu“ ebaeetiliste võtetega. Eelpool käsitlemata U rikkumiste kohta märgib kolleegium järgmist. Etteheite seltsi juhatuse liikmega tehtud telefonikõne salajane salvestamine ja selle loata levitamine e-maili teel seltsi liikmetele eesmärgiga mõjutada juhatust tõendamiseks on kostja esitanud hageja poolt 05.03.2020 saadetud e-kirja (t I kd lk 108). Tõendist nähtuvalt oli see suunatud seltsi juhatusele ja liikmetele, selle lisaks oli lindistus mp3-l ning selles paluti kuulata, mida praegune juhatus räägib ja mõelda, kas seltsil on sellist juhatust vaja. Seega on tõendatud, et hageja lindistuse saatis. Lindistust kohtule esitatud ei ole, seega selle sisu on teadmata. Kolleegium nõustub hagejaga, et seadus ei keela enda telefonikõne lindistamist. Kuna isikute (hagejad vs seltsi juhatuse liikmed) vahel olid tekkinud arusaamatused, siis on sõna-sõna vastu olukorra vältimiseks eluliselt usutav, miks hageja oma kõne juhatuse liikmega lindistas. Kolleegium ei pea siiski õigeks kõne lindistamist teist isikut sellest teavitamata ja teatud elulistes olukordades võib sellist tegevust pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Samas praeguse asja kontekstis ja arvestades, et muud temale etteheidetavad rikkumised tõendamist ei leidnud, ka ei kuulunud tema jahtkonna juhatuse liikmete ringi, ei ole tegemist sellise rikkumisega, mille alusel oleks õigustatud U liikmete hulgast väljaarvamine. Selline rikkumine ei ohusta jahipidamise ega teiste liikmete turvalisust. Kostja ei ole lükanud ümber hageja 13.08.2020 kirjas juhatusele välja toodud asjaolusid, et hageja on kuulunud seltsi liikmete hulka üle 30 aasta, teda on autasustatud tänukirjadega ja ta on olnud aktiivne liige (t I kd lk 109). Kostja väited seltsi traditsioonilise ühisjahi korraldamise keelamisest ja hiljem korraldamisest keeldumisest ning selle boikoteerimisest novembris 2019 on täielikult tõendamata.
2. Eelpool käsitlemata maakohtu seisukohtadega kolleegium nõustub ega pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata (

§ 654lõige 6).

1. Vastuseks kaebusele selgitab kolleegium täiendavalt, et MTÜS § 24 lõike 3 teine lause reguleerib, et üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda ühingu liige, kes osales otsuse tegemisel, kuid ei lasknud protokollida vastuväidet otsusele. Maakohus asus õigesti seisukohale, et asjaolu, et isik osaleb külalisena koosolekul, ei saa võrdsustada asjaoluga, kui isik osales otsuse tegemisel, st sai hääletada otsuse poolt või vastu. Kostja juhatuse otsuse tegemisel said põhikirja punktist 8.6 tulenevalt hääletada vaid juhatuse liikmed. Vastuseks hagejatele märgib kolleegium, et nende väljaarvamise otsust ei muudaks kehtetuks ainuüksi asjaolu, et selle tulemusena ei ole neil enam võimalik jahipidamisega tegeleda. Ühest seltsist väljaarvamine ei välista võimalust astuda mõne teise jahiseltsi liikmeks. Ka ei ole jahipidamine isiku põhiõigus ja kui selle realiseerimiseks tuleb kuuluda mõnda mittetulundusühingusse, tuleb isikul järelikult arvestada ühiskonnas kehtivaid reegleid, kui ta soovib konkreetse tegevusega tegeleda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 17 2-20-13551
2. Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lõike 1 alusel apellandi kanda.

1. Hagejate nimekirja kohaselt on nad kandnud õigusabikulusid ringkonnakohtus kokku 671.99 eurot, millele lisandub käibemaks (kokku 806.39 eurot). Lepinguline esindaja tutvus maakohtu otsusega 27min ja kohtumäärustega 3 x 12min, pidas klientidega e-kirjavahetust 2 x 4min, vastas kaebusele 3h 22min ja koostas ning edastas menetluskulude nimekirja 33min (kokku toiminguid 5h 6min eest). Seega andis advokaadist esindaja õigusabi tasuga 131.76 eurot (ei sisalda käibemaksu). Hagejad kinnitavad, et kulud on kantud seoses praeguse tsiviilasjaga ning nad ei ole käibemaksukohuslased.
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et kõik esiletoodud toimingud olid vajalikud kvaliteetse esinduse teostamiseks konkreetses apellatsioonimenetluses, samuti olid kõik toimingud teostatud mõistliku ja põhjendatud ajakuluga. Advokaadi tunnitasu on mõistlik ja vastab keskmisele turuhinnale sarnastes kohtuvaidlustes. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejatele solidaarselt apellatsioonimenetluse kulu 806.39 eurot (sisaldab käibemaksu).
3. Hagejad esitasid taotluse

§ 177lõike 4 alusel, mille kohus rahuldab.

(allkirjastatud digitaalselt) 18