Obsah (16)

§ 376§ 663§ 657§ 654§ 651§ 466§ 662§ 238§ 235§ 477§ 200§ 367§ 172§ 174§ 617§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 20.01.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-16708 Kohtuasi Tallinn, Virbi

§ 376lg 4 p 2 kohaselt ja see on lubatav.

1. Vastuseks puudutatud isiku väitele, et tal ei ole võimaldatud arvete aluseks olevate ostuarvetega tutvuda, märkis maakohus, et dokumentidega tutvumine ei ole käesoleva vaidluse esemeks.
2. Maakohus kohaldas vaidluse lahendamisel nii kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) kui ka alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) sätteid.
3. Avaldaja põhikirja p 3.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate 4 2-20-16708 kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, ettemaksed, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnast. Avaldaja põhikirja p 3.2.7 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus, kütte- ja sooja vee valmistamine, kanalisatsioon) eest juhatuse poolt kehtestatud korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse sooja vee valmistamiseks kuluva soojusenergia ja külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korterisse sissekirjutatud ja faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi näidust ning kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest.
4. Kohus selgitas avaldajale 19.04.2021 määruses, et korteriühistu peab oma kommunaal- ja majandamiskulude nõude rahuldamiseks tõendama majandamiskulude suuruse ning asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Selleks tuleb tõendada muu hulgas, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Arvete esitamisega ei saa tõendada, kui palju pidi korteriomandi omanik majandamiskulude eest tasuma. Nõude tõendamiseks ei saa olla üksnes raamatupidajalt saadud tõend või arvutuste ja maksete koondtabel, samuti ei saa tõendina käsitada võlgnikule esitatud arveid.
5. Avaldaja esitas kohtule korteriühistu majanduskavad, samas majanduskavaga on kindlaks määratud üksnes ekspluatatsioonitasude (halduskulud, majade korrashoid, hooldusremont, remondimaks) suurus. Kommunaalmaksete aluseks olevad tõendeid avaldaja vaatamata kohtu ja puudutatud isiku korduvatele selgitustele ei esitanud, mistõttu jättis maakohus kommunaalmaksete osas avalduse rahuldamata.
6. Seega perioodil 09.09.2019–30.04.2021 võib ekspluatatsioonikulude eest tasumisele kuuluda 1592,40 eurot, mis on kujunenud järgmiselt: Aasta Kulu liik 2019 halduskulud majade korrashoid hooldusremont remondimaks halduskulud majade korrashoid hooldusremont remondimaks halduskulud majade korrashoid hooldusremont remondimaks 2020 2021 Tariif PI korteri üldpind, m2 0,1 0,107 Maksumus ühes kuus 4,96 5,21 Maksumus kokku (20 kuud) 99,20 104,20 0,07 0,26 0,1 0,107 3,47 12,90 4,96 5,21 69,40 258 99,20 104,20 0,1 0,107 3,47 12,90 4,96 5,21 69,40 258 99,20 104,20 0,07 0,26 3,47 12,90 69,40 258 49,6 0,07 5 2-20-16708 KOKKU 1592,40 eurot
7. Maakohus selgitas, et arvestas halduskulude suuruseks 0,1 eurot/m2 kohta, kuna puudutatud isik tõendas, et Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-12673 tunnistati kehtetuks halduskulude tariif 0,15 eurot/m2 kohta. Kohus arvestas kulude suuruse varem kehtinud määra alusel.
8. aastal lisandunud elamukindlustuse osas ei ole avaldaja alusdokumente esitanud, mistõttu on nimetatud osas nõue alusetu.
9. KrtS § 40 lg 3 sätestab, et korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Puudutatud isik ei ole esile toonud ega tõendanud, et mõne avaldaja poolt nõutava kulu puudutatud isiku kanda jätmine oleks hea usu põhimõttega vastuolus.
10. Puudutatud isik tõendas, et ta tasus
11. aastal kokku 1200 eurot. Avaldaja selgitas, et nimetatud maksed arvestati varasemate võlgade katteks. Kuivõrd varasemad võlad ei ole käesoleva vaidluse esemeks, siis kohus nimetatud osas sisulist seisukohta ei võta. Samas asus kohus VÕS § 88 lg-le 6 tuginedes seisukohale, et avaldaja on õiguspäraselt toonud esile arvestuse, mille kohaselt 2019 tasunud maksed on arvestatud varasemate võlgade katteks. Seega ei ole puudutatud isik tõendanud, et ta oleks alates 09.09.2019 sissenõutavaks muutunud kohustuste katteks makseid teinud (v.a makstud 60,25 eurot, mille kohus arvestab võlast maha). Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isik kohustust rikkunud ja maakohus leidis, et puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista põhivõlg 1532,15 eurot (1592,40 - 60,25).
12. Seoses viivise nõudega selgitas maakohus, et kuivõrd kohus jõudis järeldusele, et avaldaja nõuded on põhjendatud üksnes osaliselt, on see muutnud ebaõigeks avaldaja viivise arvestuse. Arvestades nõude rahuldamise ulatust ja selle aluseks olevaid asjaolusid (mh seda, et halduskulude tariif on tagantjärgi kehtetuks tunnistatud), leidis kohus, et põhjendatud on rahuldada üksnes edasiulatuv viivisenõue. Kohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise põhivõlalt (1532,15 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.06.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Määruskaebus
13. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles jäeti avaldus rahuldamata (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 2–4 ja 6) ja menetluskulud poolte enda kanda, ning teha uus määrus, millega avaldus rahuldada. Alternatiivselt palub avaldaja saata asja uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
14. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi ja selgitamiskohustust, määrus ei ole seaduslik ega põhjendatud ning on vastuoluline ja sisaldab aritmeetilisi vigu. Lisaks on maakohus rikkunud hagita menetluse põhimõtteid ja ületanud diskretsioonipiire.
15. Esmalt toob avaldaja esile maakohtu arvutusvead. Korrutades majade korrashoiu tariifi 0,107 eurot/m2 korteri pinnaga 49,6 m2, on summa 5,3072 eurot ehk 5,31 eurot/kuus nagu esitatud arvetel. Maakohtu tabelis on 5,21 eurot. Remonditariif 0,26 eurot/m2 määratakse korteriühistus 8 kuul aastas (novembrist juunini), s.o 0,26 x 49,6=12,90 eurot/kuus ja 4 kuul aastas (juulist oktoobrini) kehtib tariif 0,70 eurot/m2, s.o 0,7 x 49,6=34,72 eurot/kuus. Selliselt on esitatud arvetel ja 2019.,
16. ja
17. aastate majanduskavades on samad tariifid. 6 2-20-16708 Maakohus rakendas ainult tariifi 0,26 eurot/m2 kuus. Avaldaja rõhutab, et ta esitas nõude 20 kuu eest (20 arvet). Maakohus aga korrutas iga aasta 20-ga, s.o kokku 60 kuud.
18. Maakohus lähtus perioodil 09.09.2019–30.04.2021 halduskulude tariifi ebaõigest suurusest. Maakohus viitas Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2021 lahendile tsiviilasjas nr 2-18-12673, millega tunnistati kehtetuks halduskulude tariifi määr 0,15 eurot/m2 kohta. Maakohus ei selgitanud, miks arvestati 2019–2021 halduskuludele
19. aastal kehtinud halduskulude tariifi määra 0,1 eurot/m2 kohta, hoolimata sellest, et avaldaja esitas tõendina
20. ja
21. aasta korteriomanike kehtivad otsused (22.08.2019 üldkoosoleku otsused ja
22. aasta majanduskava ning 18.11.2020 üldkoosoleku otsused ja
23. aasta majanduskava), millega kehtestati halduskulude tariifiks 0,15 eurot/m2 kohta alates 22.08.2019 kuni praeguse ajani.
24. aastal kuni uue majanduskava kehtestamiseni kehtivad KrtS § 41 lg 5 alusel
25. aasta majanduskavas olevad tariifid.
26. Viivise osas on maakohtu järeldused vastuolulised, põhjendamata ja ebaseaduslikud. Maakohus jättis ebaõigesti välja mõistmata viivise. Kui maakohus arvutas põhivõla ümber, siis pidi maakohus sellest lähtudes arvutama ümber ka võlgnetava perioodi eest viivise. Üksnes edasiulatuva viivisenõude rahuldamise põhistamine nõude rahuldamise ulatusega ei ole õige.
27. Maakohus jättis ebaõigesti välja mõistmata ka perioodil 09.01.2017–16.10.2019 tekkinud viivisevõla 262,70 eurot, mis on selgesti esitatud arvestustabelis. Asjakohane ei ole maakohtu põhjendus, et avaldaja ei ole tõendanud kommunaalkulude aluseks olevaid asjaolusid, kuivõrd see ei puuduta viidatud perioodi viivisearvestust, sest võlgnik tasus põhivõla ja kuni 16.10.2019 tasutud ning enne 08.10.2019 esitatud arvete osas vaidlus puudus. Maakohus rõhutas määruse p-s 30, et kuivõrd varasemad võlgnevused ei ole käesoleva vaidluse esemeks, siis kohus nimetatud osas sisulist seisukohta ei võta. Samas on kohus VÕS § 88 lg-le 6 tuginedes seisukohal, et avaldaja on õiguspäraselt toonud esile arvestuse, mille kohaselt 2019 tasutud maksed on arvestatud varasemate võlgnevuste katteks. Kaebajale on arusaamatu, miks maakohus tunnistas seda asjaolu põhivõla suhtes, aga perioodi 01.01.2017–16.10.2019 eest viivise nõude osas tegi teise järelduse.
28. Maakohtu nõudmine, et avaldaja esitaks kõigi elamu kommunaalkulude (tarbimiskulud, mida iga korter tarbib elamu üldkommunikatsioonide kaudu) kohta tõendid, oli ebaselge ning põhjendamatult avaldajat koormav. Maakohus rikkus selgitamiskohustust, moonutas avaldaja tõendamiskohustust ja menetlusökonoomia põhimõtet. 19.04.2021 määruses viitas maakohus Riigikohtu lahenditele üldiselt ja ei põhjendanud, miks on vaja käesolevas asjas esitada täiendavaid tõendeid, kuigi võlgnik ei täpsustanud, milliste konkreetsete kuludega ta ei nõustu ja mis põhjustel. Kohus peab selgitama, milliste nõuete ja vastuväidete aluseks märgitud asjaolude kohta tõendid puuduvad. Arvestades, et avaldus oli menetlusse võetud, oli avaldaja kindel, et on esitanud piisavalt tõendeid.
29. Maakohus jättis uurimiskohustuse täitmata, kuna hindamata on 230 lehekülge avaldaja esitatud tõendeid, s.h otsused seoses 2019-2020 majanduskavade kehtestamisega, 29.12.2020 menetlusdokumendi lisa 5 (võlgniku kommunaalmaksete omaksvõtt), 11.03.2021 menetlusdokumendi lisad 1, 2, 3.1–3.6 (arvel nr 09.02.2020 kommunaalmaksete arvestus ja lisatud tarnijate arved).
30. Hoolimata sellest, et avaldaja esitas 09.02.2020 arve kommunaalmaksete tariifide arvestuse ja tarnijate arved, jättis maakohus põhjendamatult arvestamata (võlgnik ei vaidlustanud tariife ega arvutusi) kommunaalkulud 94 eurot (vee tarbimine 15,64 eurot + vee soojendamine 16,40 eurot + küte 56,20 eurot + vee hälve 0,30 eurot + üldelekter 2,73 eurot + prügivedu 2,73 eurot). 7 2-20-16708
31. Tõendama ei pea üldtuntud asjaolu. Üldtuntud on, et kortermaja igas korteris tarbitakse külma ja sooja vett ning toodetakse prügi. Kui soojuse ja prügi tariifid jaotatakse ruutmeetri järgi ja korteriühistu poolt väljatöötatud/arvutatud tariifide järgi, siis külma vee tarbimise eest maksab iga korteriomanik Tallinnas 1,52 eurot tarbitud kuupmeetri kohta. Külma vee tariif on üldtuntud asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest (Aktsiaseltsi Tallinna Vesi koduleht). On arusaamatu, miks maakohus ei arvestanud 20 arvel kajastatud külma vee kulu kokku 365,69 eurot. Puudutatud isik ei vaielnud vastu, et ta tarbis külma vett arvetel kajastatud mahus.
32. Avaldaja esitab koos määruskaebusega korteri 39 majanduskulude määramise tabeli iga kululiigi järgi ja kulude tõendamiseks algdokumendid, mille kohaselt puudutatud isiku majandamis- ja kommunaalkulud olid vaidlusaluse perioodi jooksul 30.04.2021 seisuga 2275,10 eurot. Avaldaja esitab ka tõendite kogumisega tekkinud kulude kohta tõendi.
33. Maakohus jättis põhjendamatult ja ebaõiglaselt menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Avalduse esitamise põhjustas puudutatud isiku kohustuse rikkumine seoses majandamiskulude tasumata jätmisega. Võlanõude puhul ei ole menetlusosaliste tõendamiskoormus võrdne, vaid antud juhul oli see avaldajal 94% ja puudutatud isikul 6%. Seega ilmselgelt ei ole lepinguliste esindajate ajakulu võrdne, mistõttu ei ole õiglane lähtuda menetluskulude jaotusel nõude rahuldamise ulatusest. Õiglane oleks jaotada menetluskulud eelnevalt viidatud proportsioonis. Menetlusosaliste seisukohad
34. Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
35. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 45. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu (

§ 657lg 1 p 2 koosmõjus §-ga 659).

Ringkonnakohus saab ise teha tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab avaldaja nõude täies ulatuses ja jätab maakohtus kantud menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus vaidlustatud määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse

§ 654

lg 22 (koosmõjus

§-ga 659) alusel. 46.

§ 651

lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o osas, milles maakohus jättis avaldaja nõude rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles avaldus rahuldati, s.o mõisteti puudutatud isikult välja põhivõlg 1532,15 eurot ja sellelt summalt arvestatud viivis alates vaidlustatud määruse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni. Seega on maakohtu määrus

§ 466

lg 3 esimese lause alusel nimetatud summas põhivõla ja viivise väljamõistmise osas jõustunud. 47.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kohus võtab

§ 238

lg 1 kohaselt vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste 8 2-20-16708 tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Avaldaja esitas määruskaebusega koos tabeli põhivõla arvestuse kohta kululiikide järgi, tariifide arvestused, teenusepakkujate arved ja arve seoses tõendite kogumisega. Avaldaja esitatud tabel põhivõla arvestuse kohta kululiikide järgi (II kd, tl 51), mis annab kokkuvõtlikult ülevaate kogu perioodi võlaarvestusest ja lihtsustab asja lahendamist, on käsitatav avaldaja määruskaebuse osana, kuna selles selgitatakse avaldaja seisukohti. Ringkonnakohus jätab vastu võtmata tõendina esitatud Protsent OÜ arve tõendite kogumise eest (II kd, tl 172), kuna avaldaja ei ole põhjendanud, milliste kulude kandmist see tõendab. Ülejäänud dokumentaalsete tõendite (II kd, tl 52–171) vastuvõtmisest tuleb samuti keelduda, vaatamata sellele, et maakohus on Riigikohtu praktikale (Riigikohtu 16.06.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 14 ja Riigikohtu 13.02.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12, p 15) tuginedes nõudnud avaldajalt vaidlusaluse perioodi kohta kõikide teenusepakkujate arvete esitamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene maakohtu poolt viidatud Riigikohtu seisukohtadest, et korteriühistu peab oma liikmelt võla sissenõudmisel igal juhul alati tõendama kogu korterelamu majandamis- ja kommunaalkulude suuruse. Tõendamiskoormuse jaotamisel tuleb arvestada konkreetsete asjas esile toodud asjaoludega, sh vastaspoole vastuväidete või nende puudumisega. Maakohtu nõutud mahus tõendite kogumine on põhjendatud üksnes juhul, kui menetluses on esitatud nõudele sellised vastuväited, mis eeldavad nõude põhjendamisel kogu korterelamu majandamiskulude tõendamist. Praegusel juhul arvestab ringkonnakohus tõendite vastuvõtmisest keeldumisel seda, et puudutatud isiku vastuväited on olnud üldsõnalised ja vastuväiteid konkreetsete kulude osas ei ole puudutatud isik esitanud. Lisaks on avaldaja esitanud maakohtule tariifide arvestuse ja teenusepakkujate arved ühe kuu kohta (I kd, tl 195– 200; II kd, tl 1–4), millest on tuvastatav, kuidas on avaldaja arvestanud ühes kuus tasumisele kuuluva summa. Dokumente ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu vaja füüsiliselt tagastada. 48. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega nõuete õigusliku kvalifitseerimise osas. Puudutatud isikul on maakohtu viidatud sätete järgi kohustus tasuda korteriühistule majandamiskulude ja talle vahendatud teenuste eest ning maksta viivituse korral viivist. Neid kohustusi puudutatud isik ei eita, kuid ta kahtleb avaldaja esitatud arvete õigsuses. 49. Majandamiskulude osas on puudutatud isik esile toonud, et puuduvad tõendid nende kulude aluseks oleva arvestuse kohta. Ringkonnakohus nõustub avaldaja ja maakohtuga, et nimetatud kulude arvestamisel on avaldaja põhjendatult juhindunud KrtS-st, avaldaja põhikirjast ja majanduskavadega kinnitatud tariifidest ning muude tõendite esitamise vajadus antud juhul puudub. 50. Kommunaalkulude osas väitis puudutatud isik, et võla kujunemine ei ole selge, kuna esitatud ei ole kommunaalteenuste osutajate arveid kogu maja kohta. Samas ei ole puudutatud isik oma menetlusdokumentides esile toonud konkreetseid asjaolusid, mis tema kahtlusi arvete võimaliku ebaõigsuse osas põhjendaksid. Vastuväide, et kõik arved on valed, on üldsõnaline ja konkretiseerimata.

§ 235

kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Kuigi hagita menetluses kehtib

§ 477

lg-te 5 ja 7 järgi üldjuhul uurimispõhimõte, ei võta see menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust (Riigikohtu 20.12.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-17-4751, p 14). 51. Lisaks selgitab ringkonnakohus, et kohtul ei ole kohustust igaks juhuks kontrollida mingite asjaolude esinemist või puudumist, kui menetlusosaliste esitatud teave ei anna selleks põhjust. Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ega või oma õigusi kuritarvitada (

§ 200lg-d 1 ja 2).

Menetlusosalise heausksus hagita menetluse kontekstis 9 2-20-16708 tähendab mh seda, et ta teeb oma parima, et esile tuua ja tõendada asjaolud, mis on tema õiguste tagamise seisukohalt asja lahendamiseks tähtsad (Riigikohtu 03.10.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3663, p 23). Korteriühistu majandamiskulude üle peetavas vaidluses on olulised eelkõige need asjaolud, mis võimaldavad hinnata nõude suurust ja selle kujunemist. Kui puudutatud isik ei ole vastuväidetes toonud esile konkreetseid asjaolusid, mis annaksid kohtule alust kahelda nõude suuruses ja selle kujunemises, ja kui on esitatud nõude aluseks olevad arved ja selgitatud võla kujunemist, siis ei pea kohus kontrollima korteriühistu esitatud arve aluseks olevaid teenusepakkujate arveid ega omakorda nende arvete aluseks olevaid asjaolusid.

1. Puudutatud isiku seisukohtadest võib aru saada, et ta on jätnud korteriühistu esitatud arved osaliselt tasumata üksnes seetõttu, et väidetavalt ei ole korteriühistu esitanud talle arvete kujunemise aluseks olevat informatsiooni ja et tal on enda hinnangul õigus keelduda arvete tasumisest seni, kuni korteriühistu ei tõenda iga üksiku arve puhul kogu korterelamu kulu (teenusepakkuja arved) ja ei too iga kuu kohta eraldi välja arvestust, kuidas kulud on liikmete vahel jagunenud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see vastuväide aluseks kohustuste täitmata jätmiseks. Puudutatud isik ei saa keelduda talle esitatud arvete tasumisest vaid seetõttu, et talle ei ole esitatud koos arvetega kogu maja kommunaalteenuste arveid. Korteriühistul ei ole kohustust esitada oma liikmele iga arvega algdokumente, mille alusel arvel olev summa kujunes. Konkretiseerimata vastuväited ja pelgalt kahtlus, et korteriühistu arved ei ole korrektsed, ei ole aluseks, et tasumisest keelduda.
2. Maakohus on vaidlustatud määruses õigesti selgitanud, et olukorras, kus avaldaja juhatus väidetavalt takistab puudutatud isikul ostuarvetega tutvuda, on puudutatud isikul võimalus pöörduda vastava avaldusega korteriomanike üldkoosoleku või kohtu poole (KrtS § 45), kuid nimetatud asjaolu ei ole aluseks arvete mittetasumisele.
3. Esmalt kontrollib ringkonnakohus avaldaja põhivõla nõuet, lähtudes määruskaebuse väidetest.
4. Põhivõlana nõudis avaldaja pärast nõude täpsustamist perioodi 09.09.2019–30.04.2021 eest 2214,85 euro (1445,20 + 769,65) maksmist. Maakohus rahuldas nõude osaliselt, s.o mõistis puudutatud isikult välja ekspluatatsioonikulud 1532,15 euro ulatuses ja kommunaalkulud jättis täielikult välja mõistmata. Avaldaja vaidlustas põhivõla väljamõistmise ekspluatatsioonikulude osas ebaõigete tariifide kohaldamise ja arvutusvigade tõttu ning kommunaalkulude osas maakohtu poolt menetlusnormide rikkumise tõttu, kuivõrd maakohus leidis, et kommunaalkulude aluseks olevad ajaolud on tõendamata.
5. Nõudesumma kujunemise kohta on esitatud arved (I kd, tl 41–47; II kd, tl 13–15), pangaväljavõtted ja maksekorraldused (I kd, tl 49, 175–176), 22.08.2019 üldkoosoleku protokoll ja
6. aasta majanduskava (I kd, tl 50–51 ja 86), 18.11.2020 üldkoosoleku otsused ja
7. aasta majanduskava (I kd, tl 102–167).
8. Igakuiste arvete järgi pidi puudutatud isik tasuma üldiste majandamiskulude eest, s.o halduskulud, majade korrashoiu kulu, hooldusremondi kulu, remondimaks, ning kommunaalteenuste eest, s.o vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine, küte, sooja vee tsirkulatsioon, vee hälve, üldelekter, prügivedu. Majandamiskulud arvestatakse majanduskavas kindlaks määratud tariifide alusel ja kommunaalkulud vastavalt tarbitud teenuse mahule või kaasomandi suurusele.
9. Avaldaja on määruskaebuses juhtinud tähelepanu, et võlanõue on esitatud 20 arve alusel, aga maakohus on arvestanud iga aasta kohta 20 arvet, s.t ekspluatatsioonikulusid on määruses 10 2-20-16708 välja mõistetud 60 arve alusel. Ringkonnakohus nõustub avaldaja poolt esile tooduga, kuid saab määruskaebuse lahendamisel eeltoodut arvesse võtta kaebuse ulatust arvestades. See tähendab, et juhul, kui korrektse arvutuse korral jääb võlasumma alla maakohtu poolt väljamõistetud põhivõlga, siis ringkonnakohus ei saa määruskaebuse rahuldamise korral mõista puudutatud isikult välja põhivõlga alla 1532,15 euro.
10. Halduskulude osas on avaldaja vaidlustanud maakohtu poolt võla suuruse tuvastamisel aluseks võetud halduskulude tariifi 0,1 eurot/m
11. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et maakohus on ekslikult tuginenud Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-18-12673, millega tunnistati kehtetuks 26.06.2019 üldkoosoleku otsus
12. aasta halduskulude tariifi kinnitamise kohta. Eelviidatud ringkonnakohtu lahend ei ole praeguses vaidluses asjakohane, kuna avaldaja nõuab puudutatud isikult võlga alates 09.09.
13. Avaldaja 22.08.2019 üldkoosolekul kinnitati
14. aasta majanduskava, milles oli halduskulude maksemääraks 0,15 eurot/m
15. 18.11.2020 otsustega võeti vastu üldkoosolekut kokku kutsumata
16. aasta majanduskava, mille kohaselt oli halduskulude tariif sama kui
17. aastal. Korteriühistu üldkoosolekute 22.08.2019 ja 18.11.2020 otsuseid, millega majanduskavad kinnitati ja mille alusel puudutatud isikul kohustused tekkisid, vaidlustatud ei ole. Seega on
18. ja
19. aasta majanduskavad ja nendes märgitud tariifid kehtivad.
20. aasta majanduskava kohtule esitatud ei ole, mistõttu rakendub
21. aastal varasem tariif (KrtS § 41 lg 5). Mõlemas majanduskavas on halduskulude tariif 0,15 eurot/m2, mistõttu tuleb 2019– 2021 kohaldada tariifi 0,15 eurot/m2 ja puudutatud isiku korteri kohta on igakuine kulu 7,44 eurot (0,15 x 49,6). Seega kuulus perioodil 09.09.2019–30.04.2021 puudutatud isiku poolt tasumisele halduskuluna kokku 148,80 eurot (7,44 x 20).
22. Majade korrashoiu kulu puhul on avaldaja põhjendatult juhtinud tähelepanu maakohtu aritmeetilisele eksimusele. Maakohus märkis õigesti, et tariif on 0,107 eurot/m2, kuid korteri üldpinnaga korrutades on ekslikult arvestanud igakuiseks summaks 5,21 eurot, mitte 5,31 eurot (0,107 x 49,6). Seega kuulus perioodil 09.09.2019–30.04.2021 puudutatud isiku poolt tasumisele majade korrashoiu kulu kokku 106,20 eurot (5,31 x 20).
23. Hooldusremondi kulu tariifi kohaldamise osas avaldajal etteheited maakohtule ei ole. Seega oli korteri igakuine kulu 3,47 eurot (0,07 x 49,6) ja perioodil 09.09.2019–30.04.2021 kuulus puudutatud isiku poolt tasumisele hooldusremondi kulu kokku 69,40 eurot (3,47 x 20). Kuna maakohus lähtus ebaõigesti 60-st kuust, siis oli maakohtu arvutuskäik ebaõige.
24. Remondimaksu osas on määruskaebuse väidete kohaselt maakohus võtnud aluseks ebaõige kuude arvu ja jätnud tähelepanuta, et 2019–2020 majanduskavadega on kinnitatud remondimaksu tariif novembrist kuni juunini 0,26 eurot/m2 ja juulist kuni oktoobrini 0,7 eurot/m
25. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga. Remondimaksu tariifi suurus nähtub nii majanduskavadest kui ka puudutatud isikule esitatud arvetest. Seega võttis maakohus ekslikult aastaringselt aluseks tariifi 0,26 eurot/m
26. Puudutatud isiku korterile arvestatav igakuine kulu oli 4 kuul aastas 34,72 eurot (0,7 x 49,6) ja 8 kuul aastas 12,90 eurot (0,26 x 49,6). Perioodil 09.09.2019–30.04.2021 kuulus puudutatud isiku poolt tasumisele remondimaksuna kokku 388,92 eurot (6 x 37,72 + 14 x 12,90).
27. Elamu kindlustusmaksete osas leidis maakohus ebaõigesti, et nimetatud kulud olid tõendamata, kuna avaldaja ei olnud esitanud maksete aluseks olevaid dokumente.
28. aasta arvetele lisandunud elamu kindlustusmakse aluseks on
29. aasta majanduskava, millega on kinnitatud kinnisvara kindlustuse tariifiks 0,013 eurot/m
30. Seega oli korteri igakuine kulu 0,64 eurot (0,013 x 49,6) ja perioodil 01.01.2021–30.04.2021 kuulus puudutatud isiku poolt tasumisele elamu kindlustuse kulu kokku 2,56 eurot (4 x 0,64). 11 2-20-16708
31. Eeltoodust tulenevalt on perioodil 09.09.2019–30.04.2021 puudutatud isiku poolt tasumisele kuuluvad majandamiskulud kokku 715,88 eurot.
32. Kommunaalkulud on avaldaja arvestanud vee ja sooja vee osas esitatud näitude järgi ning kütte, vee hälve, üldelektri ja prügi osas kaasomandi osa suurusest lähtudes. Avaldaja on esitanud kohtule puudutatud isikule esitatud arved ja raamatupidamisliku arvestuse võla kujunemise kohta. Lisaks on avaldaja esitanud ühe kuu näitel arvutused koos teenusepakkuja vastava kuu arvetega. Esitatu põhjal on võimalik aru saada ja jälgida, kuidas avaldaja on arvestanud arvetel olevad summad (I kd, tl 195–200; II kd, tl 1–4). Ringkonnakohus leiab, et avaldaja on eelnimetatud tõenditega tõendanud kommunaalkulude kujunemise ja arvestamise korra korteriomanike vahel. Korteriühistu on põhikirjas ja majandamiskavades toodud arvestuspõhimõtteid arvete koostamisel järginud. Ringkonnakohtu hinnangul saab võla väljamõistmisel lähtuda korteriühistu esitatud arvutustest, kuna puudutatud isik ei ole selgelt vaidlustanud ühtegi kommunaalkulu komponenti ega toonud esile asjaolusid, miks arvetel toodu ei ole õige. Puudutatud isik ei ole väitnud, et vaidlusalusel perioodil temale kuuluva korteriomandi kasutamisega seoses tarbiti külma ja sooja vett ning kütet erinevalt arvetel toodust või et prügi ei tekkinud või tekkis vähem. Samuti ei ole puudutatud isik esitanud vastuväiteid konkreetsete kommunaalteenuste tariifide ja tasumisele kuuluva osas. Puudutatud isik ei ole esitanud konkreetseid vastuväiteid ka kommunaalkulude aritmeetilisele arvestusele.
33. Ringkonnakohus kontrollis perioodil 09.09.2019–30.04.2021 esitatud arveid ja määruskaebusega esitatud tabelit kõrvutades, et puudutatud isik oli kohustatud tasuma vee ja kanalisatsiooni eest 365,69 eurot, vee soojendamise eest 365,66 eurot, kütte eest 693,76 eurot, sooja vee tsirkulatsiooni eest 13,09 eurot, vee hälve eest 15,54 eurot, üldelektri eest 46,01 eurot ja prügiveo eest 59,47 eurot. Seega kommunaalmaksed olid nimetatud perioodil kokku 1559,22 eurot.
34. Eeltoodust nähtuvalt on majandamis- ja kommunaalkulude arveid puudutatud isikule perioodil 09.09.2019–30.04.2021 esitatud kokku 2275,10 euro ulatuses (715,88 + 1559,22) ja puudutatud isik pidi selle summa tasuma.
35. Maakohus tuvastas asjas esitatud tõendite alusel, et puudutatud isik tasus 2019 kokku 1200 eurot, mille avaldaja on õiguspäraselt arvestanud varasemate võlgade katteks. Puudutatud isik ei olnud maakohtu menetluses tõendanud, et ta oleks alates 09.09.2019 sissenõutavaks muutunud kohustuste katteks makseid teinud, v.a tasutud 60,25 eurot, mis tuleb võlast maha arvestada. Seega oleks maakohtul tulnud puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlg 2214,85 eurot (2275,10 – 60,25), s.t avaldaja nõue põhivõla saamiseks oleks tulnud rahuldada. Ringkonnakohus rahuldab avaldaja põhivõla nõude täies ulatuses.
36. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus avaldaja viivisenõuet osas, milles maakohus selle rahuldamata jättis.
37. Ringkonnakohus nõustub avaldaja etteheitega, et viivisenõude rahuldamata jätmisel ei põhjendanud maakohus oma seisukohti ega järeldusi piisavalt. Põhinõude osaline rahuldamine ei saa tuua kaasa seda, et viivisenõue perioodi eest kuni kohtumääruse tegemiseni jääb rahuldamata.
38. Avaldaja palub välja mõista viivise perioodi 09.01.2017–11.11.2020 eest 300,69 eurot, perioodi 09.11.2020–30.04.2021 eest seisuga 09.05.2021 13,85 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras iga viivitatud päeva eest põhivõlalt (1445,20 eurot) alates 12 2-20-16708 12.11.2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni ja põhivõlalt (769,65 eurot) alates 10.05.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
39. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et avaldaja põhinõue kuulub täielikult rahuldamisele. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid avaldaja viivise arvestuse kohta. Esitatud avalduse kohaselt on puudutatud isik tasunud
40. aasta arved viivitusega ja viivise summa on 166,99 eurot. Viivise määraks on põhikirja p 3.2.10 järgi 0,07% päevas.
41. aasta arvete tasumisega viivitamise eest on avaldaja arvestanud viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja viivise summaks on 34,11 eurot.
42. aasta arvetest on puudutatud isik tasunud osa viivitusega ja osa on tasumata. Avaldaja arvestuse järgi on VÕS § 113 lg 1 teise lause järgne viivis
43. aasta eest 62,42 eurot. Avaldaja esitas kohtule avalduse 12.11.2020 ja viivis on välja arvutatud seisuga 09.11.
45. aastal ei ole puudutatud isik avaldajale tasunud ja viivise summaks on 09.11.2020 seisuga 37,17 eurot. Avaldaja palus välja mõista avalduse esitamise seisuga viivise summas 300,69 eurot. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja nõue viivise 300,69 eurot saamiseks tuleb rahuldada. Viivise arvestus on avaldaja poolt esitatud kontrollitavalt, viivise määr vastab seadusele (
46. aastal KÜS § 7 lg 4 ja alates 01.01.2018 KrtS § 42 lg 1).
47. 12.11.2020 esitas avaldaja nõude põhivõla 1445,20 euro saamiseks, millelt ta palus välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtu määruse tegemise seisuga (18.06.2021) oli võlalt 1445,20 eurot viivise summa www.viivisekalkulaator.ee järgi 69,33 eurot, mis tuleb puudutatud isikult välja mõista.
48. 09.05.2021 suurendas avaldaja nõuet, kuna puudutatud isik jättis tasumata majandamis- ja kommunaalkulude eest perioodil 09.11.2020–30.04.
49. Põhivõlg selle aja eest oli 769,65 eurot ja viivis 13,85 eurot (II kd, tl 10 pöördel). Avaldaja palus välja mõista võla 769,65 tasumisega viivitamise eest viivise alates 10.05.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Perioodi 10.05.2021–18.06.2021 eest on www.viivisekalkulaator.ee järgi viivis võlalt 769,65 eurot 6,75 eurot.
50. Seega kuulus kokku maakohtu määruse tegemise aja seisuga välja mõistmisele viivis 390,62 eurot. Alates maakohtu määruse tegemisest tuleb viivis välja mõista

§ 367teise lause järgi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1. Avaldaja on kinnitanud, et puudutatud isik on pärast maakohtu määruse tegemist 21.06.2021 tasunud 1532,15 eurot. Ringkonnakohus leiab, et pärast maakohtu määruse tegemist tasutut tuleb arvestada kohtumääruse täitmisel, sh ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise suuruse arvestamisel.
2. Puudutatud isik palus maakohtus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse normide osas, mis lubavad ilma korteriomanike üldkoosoleku nõusolekuta korteriühistul esitada lepingulist esindajat kasutades oma liikme vastu varalise nõude (eelkõige KrtS § 20 lg 1 viitega MTÜS § 19 lg 1 p-le 4), kuna sellest tekivad korteriühistule kulud, mille peavad tasuma korteriomanikud. Maakohus on vaidlustatud määruses käsitanud puudutatud isiku väiteid põhiseadusega vastuolu kohta ja leidnud, et asjassepuutuvuse kriteerium ei ole täidetud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja maakohtu määruse põhjendusi selles osas

§ 654lg 6 ja § 659 järgi ei korda.

Samas on maakohus ebaõigesti jätnud puudutatud isiku taotluse määruse resolutsioonis läbi vaatamata. Taotlus tunnistada puudutatud isiku poolt viidatud normid või vastava regulatsiooni puudumine põhiseadusevastaseks ei ole protsessuaalne taotlus, vaid õiguse kohaldamise küsimus ja tegemist on kohtu ülesandega. Seega ei pidanud maakohus võtma selle taotluse kohta seisukohta määruse resolutsioonis (vt Riigikohtu 13 2-20-16708 20.06.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-06, p 46; 15.06.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-7821, p 15). Ringkonnakohus muudab eeltoodu tõttu maakohtu määruse resolutsiooni, jättes määruse resolutsioonist välja otsustuse taotluse läbivaatamata jätmise kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 78. Kuna avaldus ja avaldaja kaebus kuuluvad täielikult rahuldamisele, jäävad maakohtu- ja määruskaebemenetlustega seotud menetluskulud

§ 172lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku kanda.

Kuigi seadusandja tahtel tuleb praegune vaidlus lahendada hagita menetluses, on sisult tegemist hagimenetlusega sarnaneva kohtumenetlusega, milles avaldaja rahaline nõue kuulub rahuldamisele. Seega on õiglane, kui menetluskulud jäävad majandamiskulude tasumisest keeldunud puudutatud isiku kanda. 79. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul arvates ringkonnakohtu lahendi jõustumisest (

§ 174lg 4, § 177 lg 2).

80. Käesoleva määruse peale saab kaevata

§ 617

lg 2 ja § 696 lg 1 teise lause, menetluskulude jaotuse osas ka

§ 178lg 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) 14