Obsah (15)

§ 3811§ 199§ 384§ 121§ 64§ 65§ 73§ 491§ 16§ 201§ 381§ 2§ 56§ 356§ 55

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.06.2021, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number 1-18-5158 Kohtunik Anu Ammer Sekretär Keili Rosar ja Elena Jõgis P

§ 3811

lg 2; § 384 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2, 3 järgi Süüdistatav JANEK KRONBERG, isikukood 37905215214, xxxx kodanik, emakeel xxxx; xxxx; elukoht xxxx; töötab T OÜ, xxxx; kriminaalkorras karistatud: 11.01.2005 Lääne-Viru Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4, 6 alusel 2 aastase vangistusega katseajaga 2 aastat; väärtekorras karistatud 5-l korral Tõkendit ei ole kohaldatud. Kohtusja läbivaatamise kuupäev Kohtuotsuse õiguslik alus 17.04.2019, 24.09.2019, 25.09.2019, 01.10.2019, 03.12.2019, 17.06.2020, 28.10.2020, 10.11.2020, 07.12.2020, 21.12.2020, 08.02.2021, 19.02.2021, 05.03.2021, 17.03.2021, 19.03.2021 ja 28.04.2021, avalikul kohtuistungil KrMS § 306, § 309, § 313, § 315, § 318, § 319 ja § 179 lg 1 p2 O T S U S T A S: JANEK KRONBERG süüdistuses

§ 384lg 1 järgi süüteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõista.

JANEK KRONBERG süüdi tunnistada

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 3 kuud vangistust. 1 JANEK KRONBERG süüdi tunnistada

§ 3811

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja lg 3 ja § 64 lg 1 alusel liita mõistetavale karistusele Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 19.03.2019 kohtuotsusega nr 1-17-5210 Janek Kronbergile mõistetud karistus, s.o 9 kuud vangistust, mõistes liitkaristuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust. Arvata liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi täielikult ära kantud karistus 9 kuud vangistust ning lugeda lõplikuks karistuseks 1aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Janek Kronberg ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema alates 18.06.2021.

§ 491

lg 1 alusel kohaldada Janek Kronbergile lisakaristusena ettevõtluskeeld 2 aastaks.

§ 491

lg 2 kohaselt ei tohi isik, kelle suhtes kohaldatakse ettevõtluskeeldu, kohtu poolt määratud ajavahemikul olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist ega muul viisil osaleda juriidilise isiku juhtimises. Asitõendid Kiirköitja koos dokumentide hoidjale. raamatupidamisdokumentidega tagastada kohtuotsuse jõustumisel CD plaadid 5 tk, s.o K. R.u poolt edastatud materjaliga, pangapäringute, Maanteeameti ja Maksu- ja Tolliameti vastustega, 04.01.2017 vaatlusprotokolli lisa CD plaat 14.10.2016.a asitõendi vaatlusprotokolli juurde ja CD plaat 25.05.2017.a asitõendi vaatlusprotokolli juurde, jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde: Menetluskulud Kuna käesolevas kohtuasjas on tegemist hiljem tuvastatud kuritegude kogumiga, jätta Janek Kronbergilt menetluskuluna välja mõistmata sundraha, s.o. 876,00 eurot, Menetluskuludest, s.o kaitsjatasust kogusummas 4822,24 eurot, jätta 1/3, s.o 1607,40 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista Janek Kronbergilt välja 3214,84 eurot kaitsjatasu vandeadvokaat Andres Veski poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu kokku summas 3214,84 tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700027460 ning selgitus: „Janek Kronberg, 1-185158, menetluskulu.“ Kui menetluskulu ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 09.07.
2. Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse terviktekst 31.01.
3. on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadavaks tehtud I SÜÜDISTUS Janek Kronbergile on esitatud süüdistatakse selles, et tema oli ajavahemikul 20.11.2012 kuni 29.02.2016 OÜ Hansasalu (registrikood 11051584; asukoht Rakvere linn Laada tn 27; registrist kustutatud 22.04.2016; kuni 05.11.2015 ärinimi OÜ Hansamets) juhatuse ainuliige. Tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 kandis Janek Kronberg osaühingu esindus- ja juhtimisfunktsiooni ning omas osaühingu vara käsutamise ja tema kohustuste võtmise õigust. Tulenevalt ÄS § 183 oli Janek Kronberg ka osaühingu raamatupidamist korraldav isik ja seega teadlik osaühingul lasuvatest täitmata kohustustest võlausaldajate ees. Vastavalt ÄS § 187 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 35 sätetele oli Janek Kronberg kohustatud täitma oma seadusest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ning olema juriidilisele isikule lojaalne. Sealhulgas oli Janek Kronberg kohustatud järgima osaühingu nimel tehingute tegemisel osaühingu huve, s.t. tegutsema osaühingu nimel tehinguid tehes majanduslikult otstarbekamail viisil. Janek Kronberg ei täitnud OÜ Hansasalu juhatuse liikmena oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, ei olnud osaühingule lojaalne, ei järginud osaühingu nimel tehingute tegemisel osaühingu huve ega tegutsenud osaühingu nimel tehinguid tehes majanduslikult otstarbekamail viisil ning kahjustas teadvalt ja eelnimetatud kohustusi rikkudes OÜ Hansasalu varalist seisundit, millega põhjustas OÜ Hansasalu maksejõuetuse. Janek Kronberg tegutses sooviga vältida likvideerimis- ja pankrotimenetluses OÜ-le Hansasalu kuuluvate varade realiseerimist võlgade katteks vormistas kavatsetult isikutega OÜ Sydtrans Trade (registrikood 10950470), OÜ Wesentland (registrikoord 11687543) ja OÜ Timberwise (registrikood 12471584; kuni 11.11.2015 ärinimi OÜ Hansamets Investeeringud) OÜ Hansasalu valduses oleva ja tema majandustegevuses vajaliku liisinguvara (sõidukite) näilikud müügilepingud ja nimelt vormistas tema OÜ Hansamets juhatuse liikmena: 1) 29.11.2012 OÜ-ga Sydtrans Trade ostu-müügilepingu xxxx sõiduauto xxxx, VIN-kood xxxx, reg.märk xxxx osas. Lepingu müügihinnaks on lepingus märgitud 6 900 eurot (sh käibemaks); 2) 31.12.2012 OÜ-ga Sydtrans Trade ostu-müügilepingu xxxx, VIN-kood xxxx, reg.märk xxxx osas. Lepingu järgi kohustus ostja müüjale tasuma sõiduki ostuhinna vastavalt kokkuleppele. OÜ Hansamets poolt OÜ-le Sydtrans Trade esitatud 31.12.2012 arvel nr 316 on nimetatud sõiduki hind 8 041,67 eurot + käibemaks 1 608,33 eurot, kokku 9 650 eurot; 3) 17.04.2013 OÜ-ga Sydtrans Trade ostu-müügilepingu xxxx haagise xxxx, VIN-kood xxxx, reg.märk xxxx osas. Lepingu järgi kohustus ostja müüjale tasuma sõiduki eest kokkuleppehinna. OÜ Hansamets poolt OÜ-le Sydtrans Trade esitatud 14.12.2012 arvel nr 300 on nimetatud sõiduki hind 8 300 eurot + käibemaks 1 660 eurot, kokku 9 960 eurot; 3 4) 29.01.2015 OÜ-ga Sydtrans Trade ostu-müügilepingu xxxx sõiduki xxxx, VIN-kood xxxx, reg.märk xxxx osas. Sõiduki müügihinnaks oli lepingus märgitud 12 000 eurot. OÜ Hansamets poolt OÜ-le Sydtrans Trade esitatud 01.02.2015 arvel nr 150026 on nimetatud sõiduki hind 8 500 eurot + käibemaks 1 700 eurot, kokku 10 200 eurot. Raha sõiduki müügist ei ole OÜ-le Hansamets laekunud, vaid oli tasaarveldus OÜ Hansamets näiliku võlgnevusega OÜ-le Sidtrans Trade summas 10 200 eurot; 5) 02.06.2015 OÜ-ga Sydtrans Trade ostu-müügilepingu xxxx sõiduki xxxx, VIN-kood xxxx, reg.märk xxxx osas. Lepingu järgi kohustus ostja müüjale tasuma sõiduki ostuhinna 24 088,1 eurot. OÜ Hansamets poolt OÜ-le Sydtrans Trade esitatud 02.06.2015 arvel nr 150062 on nimetatud sõiduki hind 20 073,42 eurot + käibemaks 4 014,68 eurot, kokku 24 088,1 eurot; 6) 12.06.2015 OÜ-ga Sydtrans Trade ostu-müügilepingu xxxx sõiduki xxxx, VIN-kood xxxx, reg.märk xxxx ja haagise xxxx, VIN-kood xxxx, reg.märk xxxx osas. Lepingu järgi kohustus ostja müüjale tasuma sõiduki eest kokku lepitud ostuhinna 16 825,87 eurot. OÜ Hansamets poolt OÜ-le Sydtrans Trade esitatud 12.05.2015 arvel nr 150049 on nimetatud sõiduki hind 14 021,56 eurot + käibemaks 2 804,31 eurot, kokku 16 825,87 eurot; 7) 08.09.2015 OÜ-ga Wesentland ostu-müügilepingu xxxx sõiduki xxxx, reg.märk xxxx, tehasetähis xxxx osas. Lepingu järgi kohustus ostja müüjale tasuma sõiduki eest kokkulepitud ostuhinna. OÜ Hansamets poolt OÜ-le Wesentland esitatud 04.09.2015 arvel nr 150070 on Harvester Xxxx hind 63 383,79 eurot + käibemaks 12 676,76 eurot, kokku 76 060,55 eurot; 8) 11.09.2015 vormistas Janek Kronberg liisingu üleandmise Xxxx sõiduauto xxxx, VIN-kood xxxx, reg.märk xxxx osas. Xxxx AS liisis sõiduki edasi OÜ-le Hansamets Investeeringud ning sõiduk jäi Janek Kronbergi ja tema abikaasa valdusesse. Asjaolu, et Janek Kronbergi eesmärk oli üksnes näiline võõrandamine, ilmneb selles, et müügiobjektide hinnad ei vastanud nende tegelikule turuväärtusele (müügihinnas oli liisingufirmadelt vara väljaostmise arvetes märgitud summad) või OÜ Hansasalu müügihinna tasumise nõue tasaarvestatud OÜ Hansasalu näiliku võlgnevusega, seega puudus ülal nimetatud tehingutel majanduslik eesmärk. Samuti nähtub kogutud tõenditest, et Janek Kronberg on käitunud OÜ Hansasalu poolt võõrandatud (ja temaga mitteseotud isikute omanduses olevate) sõidukitega sisuliselt omanikuna ka pärast nende võõrandamist. Seda tõendab muuhulgas ka asjaolu, et suuremat osa kahtlustuses märgitud metsatehnikat ja OÜ Hansamets logo ning kontaktandmeid kasutab käesoleval ajal oma majandustegevuses Janek Kronbergi poolt 26.11.2015 asutatud ja tema ainuomandis olev äriühing OÜ Hansamets (registrikood 12953857), mille tegevusalaks on metsavarumine. Registrikoodi 11051584 kandev ja kuni 05.11.2015 ärinimega tegutsenud OÜ Hansamets muudeti OÜ-ks Hansasalu eesmärgiga luua uut registrikoodi kandev ettevõte, mis kannaks samuti nime Hansamets OÜ. Seega on alust arvata, et OÜ-ga Hansasalu samal tegevusalal tegutsev ja samu teenuseid osutav OÜ Hansamets loodi eesmärgiga võtta üle OÜ Hansasalu vara ja tööd. Ühtlasi teostas Janek Kronberg, olles teadlik osaühingul lasuvatest täitmata kohustustest võlausaldajate ees, osaühingu pangakontodelt osaühingu vara põhjendamatult vähendavad väljamaksed. AS Xxxx arvelduskontolt nr xxxx võttis 2012 aastal sularahas välja 11 100 eurot; 2013 aastal 102 640 eurot; 2014 aastal 181 330 eurot; 2015 aastal 49 950 eurot ning Xxxx AS arvelduskontolt nr xxxx võttis sularaha aastal 2013 välja 3 390 eurot. Janek Kronberg ei esitanud osaühingu ajutisele haldurile dokumente, mis tõendaks ülalnimetatud raha kasutamist osaühingu majandustegevuses. Eelkirjeldatud väljamaksetega loovutas Janek Kronberg teadvalt OÜ Hansasalu vara põhjendamatult (s.o. õiguslikku alust omamata) kogusummas 348 410 eurot. OÜ Hansasalu muutus pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 ja 3 mõistes püsivalt maksejõuetuks oktoobris 2015, kui äriühingu majandustegevus oli täielikult lõppenud. 23.11.2015 esitas OÜ Hansasalu Viru Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Kohtule esitatud võlausaldajate nimekirja kohaselt oli OÜ-l Hansasalu seisuga 30.11.2015 kohustusi kokku 4 summas 157 593,77 eurot. OÜ Hansasalu ajutise pankrotihalduri poolt järelepärimiste teel kogutud andmete kohaselt ja võlgniku juhatuse liikme poolt ajutisele haldurile esitatud dokumentide põhjal on võlgnikul kohustusi 470 426,59 euro ulatuses. Kuna kogu OÜ-le Hansasalu kuulunud vara oli aga eelnevalt Janek Kronbergi kohustuste vastase ja võlausaldajate huve teadlikult kahjustava käitumise tulemusena üle antud teiste isikute omandisse, puudus OÜ-l Hansasalu seisuga 01.10.2015 vara, mille arvelt oma kohustusi täita, samuti ei olnud alust arvata, et äriühingu majanduslik seis lähemas tulevikus oleks võinud paraneda (seisuga 01.12.2015 oli OÜ Hansasalu omakapital negatiivne: - 654 780,69 eurot). 08.02.2016 lõpetas Viru Maakohus määrusega OÜ Hansasalu pankrotimenetluse raugemise tõttu. Seega pani Janek Kronberg toime

§ 384lg 1 kvalifitseeritava kuriteo s.o.

tema juriidilisest isikust võlgniku OÜ Hansasalu, mille osas kuulutati välja pankrot 08.02.2016, juhatuse ainuliikmena kahjustas teadvalt ja kohustustevastaselt võlgniku varalist seisundit, põhjustades OÜ Hansasalu maksejõuetuse. Samuti on Janek Kronbergile esitatud süüdistus selles, et tema olles 20.11.2012 kuni 29.02.2016 OÜ Hansasalu (registrikood 11051584; asukoht Rakvere linn Laada tn 27; registrist kustutatud 22.04.2016; kuni 05.11.2015 ärinimi OÜ Hansamets) juhatuse ainuliige ei korraldanud ettevõtte raamatupidamist. J. Kronberg oli äriseadustiku (edaspidi ÄS)§ 180 lg 1 kohaselt osaühingut esindav ja juhtiv organ ning ÄS § 183 kohaselt raamatupidamist korraldav isik. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 4 p 5 sätestab, et raamatupidamiskohustuslane on kohustatud säilitama raamatupidamise dokumente. RPS § 12 p 1 kohaselt peab raamatupidamiskohustuslane raamatupidamise algdokumente säilitama seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. 20.11.2012 andis OÜ Hansasalu endine juhatuse liige M. N. ettevõtte raamatupidamise dokumendid üle uuele juhatuse liikmele Janek Kronbergile, et viimane saaks dokumentidega tutvuda, peale mida pidi vormistatama üleandmise-vastuvõtmise akt. 14.12.2012 sõlmisid eelpool nimetatud isikud üleandmis-vastuvõtmis akti nr 2 „Raamatupidamisdokumentide üleandmine“, mille kohaselt võttis Janek Kronberg M. N.alt vastu OÜ Hansamets 2005-2012 aasta raamatupidamise dokumentatsiooni (ostu- ja müügiarved, kulutšekid, kassa dokumendid, lepingud, aruanded jt aktis täheldatud dokumendid). 05.01.2016 on sõlmitud ja allkirjastatud OÜ-le Hansasalu raamatupidamisteenust osutanud E. A. ja Janek Kronbergi vahel raamatupidamise ja dokumentatsiooni üleandmise-vastuvõtmise akt, mille kohaselt E. A. annab Janek Kronbergile üle kõik tema käes olevad OÜ Hansasalu 2010 jaanuar kuni 2015 detsember raamatupidamisdokumendid, kaustad ja muud esemed: kassaraamat, raamatupidamise pearaamat, esitatud arved, laekunud kuludokumendid, lepingud ja muud ettevõttega seotud dokumendid ja raamatupidamisprogrammi tekstikoopia mälupulgal. Seega olid OÜ Hansasalu ajavahemiku 20.11.2012 kuni 05.01.2016 raamatupidamisdokumendid Janek Kronbergi valduses. 23.11.2015 esitas OÜ Hansasalu Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale avalduse võlgniku pankroti välja kuulutamiseks. 01.12.2015 võttis Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja OÜ Hansasalu avalduse menetlusse. Pankrotimenetluse käigus esitas OÜ Hansasalu ajutine pankrotihaldur e-kirja 02.12.2015 elektronposti aadressile hansasalu@gmail.com teabenõudega esitada ajutisele haldurile hiljemalt 08.12.2015 teabenõudes küsitud OÜ Hansasalu dokumendid ja informatsioon. 5 10.11.2016 Viru Maakohtule esitatud OÜ Hansasalu ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt esitas võlgnik teabenõude vastuseks OÜ Hansasalu bilansi seisuga 20.11.2012, bilansi koos kasumiaruande ja rahavoogude aruandega perioodi 01.01.2014 kuni 31.12.2014 kohta, bilansi koos kasumiaruande ja rahavoogude aruandega seisuga 01.12.2015 ning kassaraamatu perioodi 01.11.2014 kuni 01.12.2015 kohta. Seega jättis Janek Kronberg OÜ Hansasalu pankrotiavalduse menetluse käigus ajutisele haldurile õigustamatult esitamata suurema osa OÜ Hansasalu raamatupidamisdokumentidest, mistõttu ei olnud ajutisel pankrotihalduril võimalik saada OÜ Hansasalu pankrotiavalduse menetlus käigus ülevaadet võlgniku varaliselt seisundist ning esitada kohtule lõplikku hinnangut võlgniku maksejõuetuse põhjuste ning tekkimise kohta. Seega rikkus Janek Kronberg kavatsetult RPS § 4 p 5 ja § 12 p 1 sätteid ega säilitanud OÜ Hansasalu raamatupidamisdokumente. Janek Kronbergi poolse RPS sätete kavatsetult toime pandud rikkumise tõttu ei olnud ajutisel pankrotihalduril ega kohtul pankrotimenetluse käigus võimalik saada aktuaalset, olulist, objektiivset ja võrreldavat informatsiooni OÜ Hansasalu finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest, kuna ajutisele haldurile esitati OÜ Hansasalu raamatupidamise dokumendid vaid osaliselt, äriregistrile olid esitamata majandusaasta aruanded aastate 2011 kuni 2014 kohta ning üksnes pangakontodest ja bilansist ei saa ülevaadet ettevõtte varalisest seisundist, mistõttu oli pankrotihalduril ja kohtul oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist. 08.02.2016 lõpetati Viru Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-15-17619 OÜ Hansasalu pankrotimenetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Seega pani Janek Kronberg toime

§ 3811lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.

raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise ja teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku varjamise, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist ning kui kohus on lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu. Täiendavalt süüdistatakse Janek Kronbergi selles, et tema 01.10.2016 kella 02:45 paiku xxxx oma elukohas omavaheliste suhete pinnal tekkinud tüli käigus tungis kallale oma abikaasale A. K.ile, haaras kätega kinni A. K.i juustest ja tõmbas A. K.i pikali maha. Seejärel lõi lahtise käega ühe korra A. K.i näkku. Mõni aeg hiljem võttis kahe käega uuesti kinni A. K.i juustest ja sakutas ning lõi ühe korra käega vastu A. K.i kätt. Kirjeldatud tegevuse tagajärjel A. K. tundis füüsilist valu. Samuti süüdistatakse Janek Kronbergi selles, et tema isikuna, kes on eelnevalt toime pannud kehalise väärkohtlemise lähi- või sõltuvussuhtes, taas 13.05.2017 kella 03:00 paiku Xxxx majas oma elukohas tungis kallale oma abikaasale A. K.ile. Janek Kronberg haaras tugevasti A. K.i õlavartest kinni ja raputas. Rüselemise käigus ähvardas Janek Kronberg oma abikaasat A. K.i sõnadega "löön maha ja tõmban läbi". Sellega tekitas Janek Kronberg oma abikaasale A. K.ile hirmu ja füüsilist valu, mis avaldusid verevalumitena üle käte ja lõua all. Seega pani Janek Kronberg toime

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.

teisele inimesele valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes ja korduvalt. 6 Tulenevalt KrMS § 3051 lg 1 ja 2 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning kohus saab otsuse rajada üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Vastavalt KrMS § 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. II KOHTULIKU UURIMISE KÄIGUS TUVASTATUD ASJAOLUD, UURITUD TÕENDID JA KOHTU PÕHJENDUSED LÄHISUHTE VÄGIVALLA EPISOODIDES Kohtuliku uurimise käigus ei tunnistanud Janek Kronberg end süüdi kummaski temale esitatud süüteoepisoodis. Kehalise väärkohtlemise süüteoepisoodide kohta seletas Janek Kronbverg, et 01.10.2016 ei olnud tal abikaasaga sellist füüsilist kontakti või ta ei kasutanud sellist vägivalda, et abikaasa oleks tundnud valu või saanud haiget. 01.10.2016 ta üldse kätt A. külge ei pannud, teda ei puutunud. A. pigem tõukas teda ja kui nad lihtsalt koos olid ja tõukasid, siis mingit sihukest kätega löömist kindlasti pole olnud. 13.05.2017 ei olnud tal abikaasaga samuti sellist füüsiline kontakt, et ta võis tunda valu. Siis oli pigem see, et ta tahtis ise teda tõugata, et mine välja ära õue ja tegelikult ju oli see, nagu tunnistajadki ütlesid, et selline ebareaalne olukord. Kohtuliku uurimise käigus uuriti lähisuhte vägivalla episoodides järgmisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle tunnistajad A. A., J. Š., M. L., R. R., ja M. M.. Kannatanu A. K. ja tunnistajad M. F., M. F. ja E. L. keeldusid kohtuistungil KrMS § 71 lg 1 p 1 ütluste andmisest ja nende poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste tõendina vastuvõtmine toimus KrMS § 291 lg 3 p 1-3 alusel ning nende ütlused avaldati. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010). Kohtuliku uurimise käigus esitati prokuröri poolt lähisuhte vägivalla episoodides kirjalikud tõendid, millised avaldati ja lisati kriminaalasja materjalidele. Lähisuhtevägivalla infoleht – 01.10.2016 kell 02:45 xxxx, mees on joobes ja läheb naisele kallale. Ohver A. K., nähtavalt kaine. Vägivallatseja Janek Kronberg, nähtavalt alkoholijoobes, 0,69 mg/l kohta. Janek Kronberg läks õhtul peole ning olevat seal väidetavalt kuulnud midagi naise A. ja ta töökaaslase J. Š. kohta. Janek helistas öösel naisele ning lubas ta maha lüüa. Sama ajal oli ta linna peal otsinud ka J. Š.it. Umbes 20 min möödudes (kõnest) tuli Janek koju. A. kartis ning ta oli juba riidesse pannud ja lapse juurde läinud, sest Janek on ka varem talle kallale tulnud. Ning A. arvas, et lapse nähes Janek kallale ei lähe. A. suhtles J. telefoni teel ning selgus, et J. on nende maja juures. Janek olevat toast võtnud 2 pudelit ning noa ja läinud. Õues tekkis kaklus J. ja Janeki vahel. A. nägi seda rõdult. Tema sõnul võttis J. Janekul pudeli käest ning oli enesekaitseks löönud Janekule pähe, mille tagajärjel läks Janeku pea katki. Mingi hetk oli Janek tuppa läinud ning ründas maja teisel korrusel oma naist. Tiris teda juustest ning lõi käega näopiirkonda ja vastu kätt. Samal ajal helistas naisterahvas A. politseisse ning vastu võtnud operaator kuulis rünnet. Kiirabi toimetas Janeku haiglasse õmblema. 14.10.2016.a asitõendi vaatlusprotokoll koos andmebaasi Partcom väljatrükkidega ning kõnesalvestised CD-plaadil – Vaadeldi Häirekeskusele 01.10.2016 telefoninumbrilt xxxx (A. K.) ja telefoninumbrilt xxxx (A. A.) ning telefoninumbrilt xxxx (J. Š.) tehtud kõnesid ajavahemikul 02:43-02:53. 7 02:43:31 kõne telefoni numbrilt xxxx. A. K. helistab ja teatab, et „Xxxx mees tuli kallale! Lapsed on kodus ja mees on ma ei tea…täiesti juua täis ja mingi segane.“ Kõne lõpus on, et „Jaah! Palun tulge!!! Ta tuleb siia ülesse tuppa ka juba! Aah, ma juba kutsusin, juba kutsusin.“ On kuulda naisterahva ahastavat häält ja kõne katkeb. 01.10.2016 kell 02:45:00 kõne telefoni numbrilt xxxx – kõne ainult 1 sekund ja rääkimist ei ole. 01.10.2016 kell 02:49:03 kõne telefoni numbrilt xxxx - Helistab J. Š. ja teatab, et „Xxxx on politseid vaja. Seal on kodutüli. Ta lööb ta maha! Ta lööb ta maha seal!“ 01.10.2016 kell 02:51:50 kõne telefoni numbrilt xxxx - Helistab A. A. ja teatab, et „Mul on politseid vaja. Mul läksid naabrid kaklema. Ta läks naisele kallale vist. Xxxx on täpne aadress. Issand küll. Laksud käisid! Kisa, kisa! Palun tulge ruttu! Siin on veri kõik maas. Tulge ruttu! Issand!“ 01.10.2016 kell 02:53:00 kõne telefoni numbrilt xxxx -A. A. „Mida nad teevad seal? Siin on veri kõik maas!“ Kuulda naisterahva nuttu. Kõne katkeb. Patrullileht – patrull koosseisus M. L. ja K. K. sai 02.45 väljakutse xxxx joobes meesterahvas tuleb teatajale kallale, kohal on ka lapsed. Janek Kronberg oli vägivallatseja, kannatanu A. K.. Tüli nägid pealt ka lapsed. Tüli tekkis A. väidetava armukese J. Š. pärast. Jan oli ka sündmuskohal ja nad olid Janekuga rüselenud. Janekul löödi pea pudeliga katki. Janek toimetati Rakvere EMOsse. Koostatud LSV infoleht, tehtud fotod. Naine soovib avaldust. Patrullpolitseinik M. L. poolt sündmuskohal tehtud fotod – Pildistatud on xxxx asuvat paarismaja ja garaaži ees olevat verd. Samuti A. K.i poja tuppa suunduvaid ja toas olevaid vereplekke. Lisaks ka Janek Kronbergi ja A. K.i. Kriminaalasja lepitusmenetluse dokumendid – kriminaalasjas rakendati lepitusmenetlust, sõlmiti lepituskokkulepe ja asi lõpetati 27.03.2017. Kriminaalasja menetlus uuendati, kuna J. Kronberg ei täitnud lepitusmenetluses seatud kokkuleppeid. Nendest dokumentidest nähtub, et A. K. rääkis lepitaja juures, et Janek kasutab kodus pidevalt vaimset vägivalda ning manipuleerib temaga. Kahtlustatav keeldus vabandamast kannatanu ees kuna ütles, et A. on ise kõik teinud selleks, et selline konflikt tekkis. Kannatanuga vesteldes selgus, et paar nädalat tagasi ründas Janek Kronberg A. K.i öösel, kuid siis sekkus vägivallale vahele

§ 121lg 2 p 2, 3 - kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis.

Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis sisaldab tervise kahjustamist, samuti löömist, peksmist või valu tekitanud muud kehalist väärkohtlemist. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine, pikali tõukamine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Käesolevas asjas on mõlemas episoodis vaja hinnata, kas Janek Kronbergi tegevus põhjustas valu. Lähisuhtevägivald on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud 8 või omavahel veresuguluses. Vägivalla all võivad kannatada nii naised, mehed kui lapsed. Kõige sagedamini esineb lähisuhtevägivalla vorm, kus mees kasutab vägivalda naissoost pereliikme, eelkõige oma abikaasa või elukaaslase vastu. Statistiliselt on kodu naise jaoks kõige ebaturvalisem koht. Sageli tunneb ohver end rünnakus süüdi olevat ja seetõttu on tal raske sellest rääkida. Kohus on seisukohal, et süüdistatava Janek Kronbergi poolt kannatanu korduv löömine on toimunud nimetatud käitumissituatsiooni ja kuriteosündmuse puhul süüstavatest tõenditest tulenevalt otsese tahtlusega. 01.10.2016 episoodis haaras kätega kinni A. K.i juustest ja tõmbas A. K.i pikali maha. Seejärel lõi lahtise käega ühe korra A. K.i näkku. Mõni aeg hiljem võttis kahe käega uuesti kinni A. K.i juustest ja sakutas ning lõi ühe korra käega vastu A. K.i kätt. Kirjeldatud tegevuse tagajärjel on usutav, et A. K. tundis füüsilist valu. 13.05.2017 tungis Janek Kronberg kallale oma abikaasale A. K.ile, haaras tugevasti A. K.i õlavartest kinni ja raputas. Rüselemise käigus ähvardas Janek Kronberg oma abikaasat A. K.i sõnadega "löön maha ja tõmban läbi". Sellise tegevusega tekitas Janek Kronberg oma abikaasale A. K.ile hirmu ja füüsilist valu. Puudub alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Antud juhul on ennekõike tegemist siis

§ 121

lg 1 ühe koosseisualternatiiviga, s.o valu põhjustanud kehalise väärkohtlemisega, kus ei olegi tagajärjeks oluline tervise kahjustamine, vaid inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Kui tervise kahjustamise puhul on vaja fikseerida tervisekahjustuse olemasolu, siis valu tekitava kehalise väärkohtlemise puhul on vaja tuvastada, kas see valu tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Antud juhul puudub kahtlus selles, et kannatanu ka valu tundis. Seega on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud asjaolu, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanutele füüsilist valu. Süüdistatava käitumises on tuvastatud

§ 121

lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu ühe koosseisualternatiivi objektiivne tunnus, s.o valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Hinnates kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et Janek Kronbergi ütlused ei ole usaldusväärsed selles, et tema kannatanut ei ole löönud ega ähvardanud, vaid on tõendatud korduv vägivalla kasutamine kannatanu suhtes Süüdistatava ütlused ei haaku tuvastatud tehioludega ega kannatanu ja tunnistaja ütlustega ning ei ole eluliselt usutavad. Kannatanu eeluurimisel antud ütlustes ja tunnistajate ütlustes ei ole alust kahelda, kuna need on olnud järjekindlad ning neil ei ole mingit huvi anda ebaõigeid ütlusi või selliseid asju välja mõelda. Kusjuures ei ole ainult kannatanu sõna süüdistatava sõna vastu. Tunnistajad ( nii politseinikud, naabrinaine, A. sõber, ohvriabi töötaja) kinnitavad kannatanu ütlusi ja ka avaldatud kirjalikud materjalid on kooskõlas kannatanu poolse sündmuste kirjeldusega. Mingit põhjust, miks peaksid tunnistajad ja ka kannatanu sellise asja välja mõtlema või valetama, ei ole asja menetluse käigus tuvastatud. Samas on olnud selgelt arusaadav, et süüdistatava mõjutustel ei tahtnud talle lähedased isikud kohtusse tulla ja ütlusi anda. Seega, hinnates kohtuistungil kontrollitud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et kannatanu ei ole andnud Janek Kronbergi süüstavaid ütlusi alusetult ja kannatanu ütlused on usutavad ja vigastuste tekkimine tõepärane ning neid kinnitavad teised kogutud tõendid. Nende isikute puhul on tegemist situatsiooniga, et väljast vaadates on kõik ilus, kuid kodus on toimunud aastaid nii psüühiline kui ka füüsiline vägivald, mis on teiste eest olnud varjatud ja toimunud suletud uste taga. 9 Käesolevas kohtuasjas on tõendamist leidnud, et süüdistatav Janek Kronberg kasutas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Versioon, mida püüdis kohtus oma ütlustega kinnitada süüdistatav ja mida üritasid toetada kannatanu ja süüdistatavale lähedased isikud ütlusi mitte andes, ei ole eluliselt usutav ja tõenäoline. Tõendatud on, et Janek Kronbergi näol on tegemist armukadeda isikuga, kes kahtlustades abikaasat kõrvalises suhetes ei suuda jääda rahulikuks ning kellele ei meeldi ka see kui süüdistatakse teda või tema lähedasi. Menetluse käigus tuleb lugeda positiivseks, et süüdistatav ja kannatanu on omavahel leppinud ja püüavad jätkata normaalset pereelu. Kohus on seisukohal, et süüdistatava Janek Kronbergi poolt kannatanule löömine, raputamine ja juustest tirimine ning sakutamine on toimunud nimetatud käitumissituatsiooni ja kuriteosündmuse puhul süüstavatest tõenditest tulenevalt otsese tahtlusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb Janek Kronberg süüdistuses

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi süüdi tunnistada.

III KOHTULIKU UURIMISE KÄIGUS TUVASTATUD ASJAOLUD, UURITUD TÕENDID JA KOHTU PÕHJENDUSED ÄRIÜHINGUTE JA PANKROTIGA SÜÜTEGUDE EPISOODIDES Kohtuliku uurimise käigus ei tunnistanud Janek Kronberg end süüdi kummaski temale esitatud süüteoepisoodis. Seletas kohtuistungil, et tema ei ole oma tegevusega põhjustanud ettevõtte maksejõuetust ning samuti ei ole tema raamatupidamise korraldamise nõudeid rikkunud ega midagi varjanud. Ta esitas kõik pankrotihaldurile nii nagu küsiti. Tal oli kogu informatsioon olemas ja E. A. saatis ise otse pankrotihaldurile asjad digitaalsel kujul. Kohtuliku uurimise käigus uuriti

§ 384

lg 1 ja

§ 3811

lg 2 järgi kvalifitseeritud süüteo episoodides järgmisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle tunnistajad K. R., M. N., E. A.. Tunnistaja Õ. F. keeldus kohtuistungil KrMS § 71 lg 1 p 1 ütluste andmisest ja tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste tõendina vastuvõtmine toimus KrMS § 291 lg 3 p 1-3 alusel ning tema ütlused avaldati. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010). Kohtuliku uurimise käigus esitati prokuröri poolt kirjalikud tõendid, millised avaldati ja lisati kriminaalasja materjalidele: OÜ Hansasalu äriregistri väljatrükk OÜ Hansamets 12.08.2004 kuni 05.11.2015 OÜ Hansasalu 05.11.2015 kuni 22.04.2016, kui kustutati registrist Viimane Majandusaasta aruanne esitatud 2010.a., kasum 3 207 762.00 EEK. 10 Ajutine pankrotihaldur likvideerija ülesannetes K. R. 01.03.2016 kuni 22.04.2016 Juhatuse liige Janek Kronberg 22.11.2012 kuni 01.03.2016 Juhatuse liige M. N. 12.08.2004 kuni 22.11.2012 Dokumentide hoidja Janek Kronberg alates 22.04.2016 Osanikud 22.07.2004 kuni 21.02.2005 M. N. ja J. F. 21.02.2005 kuni 15.02.2008 M. N. 15.02.2008 kuni 20.11.2012 M. N. ja Õ. F. 20.11.2012 kuni 22.11.2012 Õ. F. 22.11.2012 kuni 02.11.2015 Õ. F. 02.11.2015 kuni 22.04.2016 Janek Kronberg Äriregistri väljatrükk M. N.aga seotud äriühingute kohta 28.12.2016 OÜ Hansasalu ja OÜ EuroMets (Hansamets Grupp OÜ). OÜ EuroMets kandis nime Hansamets Grupp OÜ alates asutamisest 30.05.2012 kuni 16.01.

1. Äriregistri väljatrükk Janek Kronbergiga seotud äriühingute kohta 28.12.2016 OÜ Brongen Puit (kustutatud 16.06.2011), OÜ Estevor (likvideerimisel), OÜ Hansatare (alates 29.01.2003), OÜ Hansasalu (kustutatud), Hansamets OÜ (alates 26.11.2015), Eautoosa OÜ (alates 17.10.2016). OÜ Hansamets osa müügileping, 20.11.2012 M. N. müüs Õ. F.le OÜ Hansamets 20 000 kroonise nimiväärtusega osa, mis moodustab 50% osaühingu osakapitalist, hinnaga 1278 eurot. Lepinguosalised on teadlikud, et 19.11.2012 seisuga on OÜ maksuvõlg 1490,94 eurot. Ostja avaldab ja kinnitab, et ta on tutvunud OÜ osanike nimekirjaga, Müüja omandis oleva Osa omandamise aluseks olevate dokumentidega ja OÜ põhikirjaga, samuti OÜ majandusliku olukorraga, sealhulgas raamatupidamise dokumentidega ja OÜ puudutava dokumentatsiooniga ning teab tuginedes dokumentatsioonile ja Müüja poolt käesolevas lepingus esitatud kinnitustele OÜ majanduslikku olukorda. Ostja on Müüjalt vastu võtnud kogu raamatupidamise dokumentatsiooni, s.h majandusaasta aruanded, kassadokumendid, arved ja lepingud. Raamatupidamisdokumentide üleandmis-vastuvõtmise akt nr. 2 – 14.12.2012 Rakveres, mille kohaselt akt on koostatud selle kohta, et OÜ Hansamets endine juhatuse liige M. N. andis üle ja OÜ Hansamets uus juhatuse liige Janek Kronberg võttis vastu OÜ Hansamets raamatupidamise dokumentatsiooni. Dokumendi on allkirjastanud mõlemad isikud. Anti üle järgmised lõpetatud toimikud ja dokumendid:
2. Ostuarved 2005-2012 11
3. Kulutšekid 2005-2012
4. Müügiarved 2005-2012
5. Kassa 2005-2012
6. Pank 2005-2012
7. Palgaarvestus 2005-2012
8. Kindlustused 2005-2012
9. Kasutusrent 2005-2012
10. Lepingud, muud 2005-2012
11. Aruanded 2005-2012 Bilanss Hansamets OÜ, müügireskontro (laekumata arved) ja ostureskontro (maksmata arved) seisuga 31.10.2012 Bilanss - HansaRaama, trükitud 13.12.2012, periood 01.01.2012 – 31.10.2012, allkirjastanud M. N. ja J. Kronberg. Kassa lõppsaldo on 55 062,49, arvelduskonto xxxx 118,53 ja xxxx -3,
12. Ostjatelt laekumata arved 104 389,
13. Maa ja ehitised 103 107,40; masinad ja seadmed 1 012 512,44; kokku materiaalne põhivara 954 287,
14. Laen Holmen Metsalt 45 403,93, laen Hansamets Grupp OÜ 8500,
15. Hankijatele tasumata arved 212 008,
16. Maksuvõlad 198 014,82, võlad töövõtjatele 4218,
17. Laenud krediidiasutustelt 334 412,
18. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 275 339,98 ja aruandeaasta kasum 106 644,
19. Müügireskontro – kokku 104 389,22 EUR, tähtaja ületanud 102 901,94 EUR, aegumata 1487,28 EUR. Ostureskontro – kokku 212 008,82 EUR, tähtaja ületanud 203 450,09 EUR, aegumata 8558,73 EUR. M. N.a poolt esitatud meilivahetus Viru Maakohtu 08.02.2016 määrus nr 2-15-17619 K. R.u avaldus OÜ Hansasalu äriregistrist kustutamiseks, Viru Maakohtu 08.02.2016 määrus nr 215-17619 jõustus 26.02.
20. Palub
21. Kustutada OÜ Hansasalu äriregistrist ja
22. Kanda Janek Kronberg äriregistrisse OÜ Hansasalu dokumentide hoidjana (nõusolek avaldusele lisatud). Nõusolek – 19.04.
23. Mina, Janek Kronberg, olen nõus minu nimetamisega OÜ Hansasalu (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks. Pankrotiavaldus – 23.11.2015 OÜ Hansasalu, reg.nr. 11051584 juhatuse liige Janek Kronberg isikukood 37905215215 esitab pankrotiavalduse seoses majanduslikult raske olukorraga, majandustegevuse puudumisega ning hankijatele tasumata arvete ning Maksu-ja Tolliameti maksuvõlgadega. 12 Janek Kronbergi seletuskiri – 30.11.2015 OÜ Hansasalu, reg.nr. 11051584 juhatuse liige Janek Kronberg isikukood 37905215215 esitab pankrotiavalduse juurde seletuskirja. Seoses majanduslikult raske olukorraga, majandustegevuse puudumisega ning hankijatele tasumata arvete ning Maksu-ja Tolliameti maksuvõlgadega olen kohustatud esitamata OÜ Hansasalu pankrotiavalduse. Hansasalu OÜ-l puudub majandustegevus. Seletuskirja lisas on välja toodud OÜ Hansasalu võlgade nimekiri koos võlausaldajate kontaktandmetega. OÜ Hansasalu võlgade nimekiri – 30.11.
24. Hansasalu OÜ-l puuduvad varad ning laoseisud. Äriregistri väljatrükid - OÜ Wesentland (juhatuse liige H. M.) ja OÜ Sydtrans Trade (juhatuse liige E. V.) AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE koos lisadega – 10.01.2016 KURITEOKAEBUS koos lisadega Seletuskiri OÜ Hansasalu pankrotimenetlus - Janek Kronberg koostanud 14.12.2015 Bilanss 2015 Hansamets OÜ, kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne Bilanss 2014 Hansamets OÜ, kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne Müügireskontro 10.12.2015 – kokku 31033,89 Ostureskontro 10.12.2015 – kokku 160844,77 Janek Kronbergi teabenõude vastused – 07.01.2016 Maksu- ja Tolliameti poolt pankrotihaldurile saadetud saldoteatis ja maksuvõlgade tõend – maksuvõlg seisuga 08.01.2016 48748,25 EUR. Täitemenetluste toimikute info ja väärtpaberikonto info – ei ole avatud väärtpaberikontot. Maanteeameti väljatrükid – OÜ Hansasalu vastutav kasutaja 04.12.2015 (xxxx, xxxx, xxxx, xxxx). Kõigil neil sõidukitel (xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx), mille omanik on OÜ Hansasalu, on käsutamise keelumärked peal. Pankade ja kohtutäiturite vastused halduri päringutele Kinnistusraamatu väljavõte ja Kinnistusraamatu otsingu tulemus - võlgniku nimele ei ole kinnisasju registreeritud. Bilanss Hansamets OÜ seisuga 20.11.2012 OÜ Hansamets arved Arve nr. 150026 – Sydtrans OÜ, Veok xxxx reg.nr xxxx, 8500+1700, 10200 EUR 13 Arve nr. 150049 – Sydtrans OÜ, Metsaveoauto xxxx, Haagis xxxx, 14021,56+2804,31, 16825,87 EUR Arve nr. 150062 – Sydtrans OÜ, xxxx, 20073,42+4014,68, 24088,10 EUR. Üleandmise-vastuvõtmise akt – pankrotihaldur andis menetlejale üle kõik tema käes olevad Hansasalu raamatupidamisdokumendid. Kokku 160 lehte. Vaatlusprotokoll 04.01.2017 - vaadeldud on internetis paiknevatel veebilehtedel Hansatare.ee, Hansamets.ee, treilerveod.ee ja harvester.ee olevat digitaalset teavet. Vaatluse käigus tehti kuvatõmmised, salvestati plaadile ja vaatlusega näidatakse, et varasemalt OÜ-le Hansasalu kuulunud vara on ümber jaotatud teiste äriühingute kätte, mille eesotsas on Janek Kronberg. OÜ Hansamets väljatrükid äriregistri toimikust - 20.11.2012 võttis J. Kronberg üle ärijuhtimise, asudes ainukesena juhatuse liikme kohale ja J. Kronberg juhtis äriühingut ainuisikuliselt kuni selle likvideerimiseni. Avaldus – 22.12.
25. Janek Kronberg palub 2011 ja 2012 majandusaasta aruannete esitamiseks lisatähtaega kuni
26. märts 2015.a, sest nad on korrastanud üle antud dokumente ning ei ole veel kahjuks jõudnud majandusaasta aruandeid esitada. Ajutise pankrotihalduri K. R.u Teabenõue – 02.12.2015 K. R.u ja menetleja meilivahetus, millele on lisatud müügikuulutused sarnastest sõidukitest Menetleja nõudekiri Janek Kronbergile - palub Janek Kronbergil üle anda OÜ Hansasalu raamatupidamine ajavahemiku 01.01.2012 kuni 29.02.2016 kohta (sh sularahakassa alusdokumendid). Üleantavate dokumentide kohta koostada nimekiri. OÜ Hansasalu raamatupidamine palun üle anda hiljemalt 25.10.
27. Selle peale vastas Janek Kronberg, et „Hansasalu OÜ on pankrotis. Mul ei ole esitada mingeid dokumente. Esitage nõudekiri Hansasalu OÜ pankrotihaldurile.“ Raamatupidamise ja dokumentatsiooni üleandmis-vastuvõtu akt - 05.01.
29. Käesolevaga E. A. andis üle ja Janek Kronberg võttis vastu OÜ Hansasalu (registrikood 11051584) raamatupidamisdokumentatsiooni.
30. Käesolevale aktile allakirjutamisega kinnitab E. A., et annab üle kõik tema käes olevad Hansasalu OÜ-d puudutavad raamatupidamisdokumendid.
31. Käesolevale aktile allakirjutamisega kinnitab Janek Kronberg, et on kätte saanud kogu Hansasalu OÜ-d puudutavad raamatupidamisdokumendid.
32. Samuti kinnitab Janek Kronberg, et ei oma mingisuguseid pretensioone raamatupidamise korraldamise kohta.
33. Üle antavad ja vastu võetavad 2010 jaanuar – 2015 detsember dokumendid, kaustad ja muud esemed on märgitud alljärgnevalt: kassaraamat, raamatupidamise pearaamat, esitatud arved, laekunud kuludokumendid, lepingud ja muud Hansasalu OÜ-ga seotud dokumendid ja raamatupidamisprogrammi tekstikoopia mälupulgal. Vaatlusprotokoll - vaadeldud on OÜ Hansasalu arvelduskontosid AS Xxxx, Xxxx AS ja xxxx Eesti filiaal. Vaatluse käigus tuuakse välja OÜ Hansasalu arvelduskontodelt aastate lõikes 14 sularahas välja võetud summad ning kogusumma. Tehingute vaadeldav ajavahemik 20.11.2012 kuni 29.02.2016, mil ettevõtte juhatuse liikmeks oli Janek Kronberg. Vastus järelepärimisele Xxxx – ajavahemiku 22.11.2012-29.02.2016 kohta, kaart …xxxx (kasutatud 30.11.2012, 7.12.2012, 12.12.2012, 14.12.2012) valdaja M. N., sulgemise kuupäeva 17.12.2012, kaart …xxxx (kasutatud alates 17.12.2012 kuni 13.02.2015) valdaja Janek Kronberg, sulgemise kuupäev 28.05.
34. Vastus päringule Swedbank - pangakaart …xxxx oli toimiv alates 27.02.2013 kuni 29.06.2014, kasutaja Janek Kronberg. Krediidiasutuste vastused nõudekirjadele Liisingulepingute dokumendid: Nordea vastus päringule Vastuseks Teie järelepärimisele edastame AS Xxxx ja Hansasalu OÜ (endine ärinimi Hansamets OÜ), registrikood 11051584 vahel sõlmitud lepingute dokumendid. Kliendile on väljastatud lepingute xxxx ja xxxx vara omandiõiguse ülemineku lepingud kuid ei ole neid allkirjastatult tagastanud. Meilivahetus 27.04.2015 edastas xxxx liisingvarade (xxxx, xxxx, xxxxx) väljaostuarved. 29.04.2015 soovis Kronberg kohtuda, et arutada väljaostuarvete tasumist. 30.04.2015 vastus, et xxxx ei ole võimalik pakkuda veelkordset täiendavat tähtaega/kompromissi – väljaostuteatiste tähtajad on 29.04.2015 – ootame kohest tasumist. Kui väljaostu ei toimu, siis tuleb varad tagastada. 30.04.2015 selgitab Kronberg makseraskuste põhjuseid ja küsib ajatamist. Esimese makse saab teha järgmisel nädalal ja summas 13 000 eurot. Oleme jätkuvalt toimiv ettevõte, liisinguvõlgades tasumiseks on vaja selle sama tehnikaga tööd teha. 30.04.2015 – täpsustage enda poolt pakutavat maksegraafikut – 13 000 millal täpsemalt, järgmine makse ja summas millal jne. 30.04.2015 – 13 000 eurot saame tasuda 07.05.15 ja 7000 eurot saame tasuda 15.05.
35. 30.04.2015 – Oleme nõus tulema Teile täiendavalt vastu vaid alljärgnevatel tingimustel ja kui kõikidest alljärgnevatest maksetähtaegadest peetakse korrektselt kuupäevaliselt kinni.
36. Hiljemalt 07.05.2015 13 000.-
37. 7000.- 15.05.2015
38. 10 000.- 22.05.2015
39. 10 313, 97.- 29.05.
40. 11.05.2015 – Kuna täiendav tähtaeg 07.05.2015 on möödas ja osamakse tasumata, siis tagastada veok xxxx, haagis xxxx ja xxxx. 29.05.2015 – Eilses telefonivestluses kinnitasite, et liisinguvara xxxx eest toimub väljaostu laekumine hiljemalt 31.05.
41. 15 Liisinguleping nr xxxx - sõiduk xxxx, reg. märk xxxx ja haagis xxxx, reg. märk xxxx. Käendusleping xxxx. 11.05.2015 OÜ Sydtrans Trade kandis xxxx üle 16 525,87 eurot, teatis
42. Liisinguleping lõpetati ennetähtaegselt seoses vara väljaostmisega 12.05.2015 Hansamets OÜ poolt. Liisinguleping 28.05.2007 ja vara vastuvõtuakt 23.11.2007 Liisinguleping nr xxxx - sõiduk xxxx, reg. märk xxxx. Vara omandiõigus läks üle 28.01.2015 (seda ei ole Kronberg allkirjastatult tagastanud), Hansamets OÜ-le. Leping lõppes 01.11.2014, viimane summa tasutud 28.01.
43. Liisinguleping nr xxxx - haagis xxxx reg. märk xxxx. Vara omandiõigus läks üle 17.04.2013 (seda ei ole Kronberg allkirjastatult tagastanud). Liisinguleping nr xxxx - sõiduk xxxx, reg. märk xxxx. Xxxx esitas teatise 27.04.15 summas 23 788,10 (kapitalirendi nõuded, kindlustus, lepingu lõpetamise tasu). 02.06.2015 OÜ Sydtrans Trade kandis xxxx üle 23 788.10 eurot. Leping lõpetati ennetähtaegselt seoses vara väljaostmisega 03.06.
44. Päringud Xxxx AS-i ning krediidiasutuse vastused - tõendavad krediidiasutuse ja OÜ Hansasalu vahel sõlmitud liisingulepingut ja soetatud tehnika hinda ja seda, et ostu käendas M. N.. Edastatud dokumentidest nähtub OÜ Hansasalu omandis olnud harvesteri omandamine ning hilisem võõrandamine OÜ-le Wesentland, samuti harvesteri ostuhinda; Liisinguleping xxxx - sõiduk xxxx, reg.märk xxxx, tehasetähis xxxx. Arve Hansamets OÜl-e 54 760,
45. Wesentland tasus 21 300 ja 49 830.91 (seal olid hulgas ka liisinguvõlgnevused) 07.09.
46. Kapitalirendileping Sydtrans OÜ-ga alates 24.08.
47. Päring Xxxx AS-i ning krediidiasutuse vastus - tõendavad krediidiasutuse ja OÜ Sydtrans Trade ja OÜ Timberwise vahel sõlmitud kapitalirendi lepinguid. Edastatud dokumentidest nähtub, et varasemalt OÜ Hansasalule kuuluva vara omandasid OÜ Sydtrans Trade ning OÜ Timberwise ja seda, et vara väärtus oli kõrgem, kui Hansasalu OÜ poolt määratud müügihind; Liisinguleping xxxx Xxxx AS arve 14.09.2015 ostis Wesentland OÜ – hind 115 200,
48. 10.09.2015 Xxxx AS volitab Sydtrans Trade OÜ võtma müüjalt Wesentland OÜ vastu Xxxx. (Wesentland müüs Xxxxi Sydtransile, kes võttis selle liisingusse). Hansamets Investeeringud OÜ on tellinud Konekesko Eesti ASlt hindamisakti 10.08.2015 – masina turuväärtus 138 000, 000 + km. Liisinguleping xxxx xxxx – 11.09.2015 xxxx müüs tagasi Möller Autole ning auto võttis liisingusse Hansamets Investeeringud OÜ. Vara hind 22 000,00 eurot. Päring Xxxx AS-i ning krediidiasutuse vastus - tõendab krediidiasutuse ja OÜ Hansasalu vahel sõlmitud liisingulepingut xxxx ostuks ja sõiduki hinda soetamise hetkel; 16 Xxxx reg. märk xxxx, VIN-kood xxxx – liisinguleping xxxx 12.09.2007, hind km-ga 230 018,02 eurot, OÜ Hansamets. Lepingu lõpetamise arvestus 13.7.2011 – 51 181,82 eurot. Päring ja Maksu- ja Tolliameti vastus päringus nimetatud äriühingute käibedeklaratsioonid (vorm KMD) ning nende lisad (INF A osa, INF B osa) - tõendavad tehingute kajastamist ettevõtete OÜ Hansasalu, OÜ Hansatare, OÜ Hansamets, OÜ Hoiumets, OÜ Sydtrans Trade, UÜ Wesentland, OÜ Timberwise poolt; A-osa – andmed väljastatud arvete kohta ja B-osa – andmed saadud arvete kohta Päring ja Maanteeameti vastus - tõendab OÜ Hansasalu bilansis olnud sõidukite omanikke, omanike vahetamist ja aega ning J. Kronbergi omandis olevaid sõidukid või sõidukeid, kus ta oli kasutajana märgitud ajavahemikul 01.12.2012 kuni 13.07.2016, samuti seda, et omanikuvahetusel on ettevõtet Sydtrans Trade OÜ esindanud Janek Kronberg; - sõiduauto xxxx, VIN-kood xxxx, reg. märk xxxx. 31.12.2012 müüs OÜ Hansamets Sydtrans Trade OÜ 9650 eurot; - sõiduk xxxx, VIN-kood xxxx, reg. märk xxxx. 12.06.2015 OÜ-ga Sydtrans Trade ostumüügileping xxxx, ostuhind 16 825,87 eurot. OÜ Hansamets poolt OÜ-le Sydtrans Trade esitatud 12.05.2015 arvel nr 150049 on nimetatud sõiduki hind 14 021,56 eurot + käibemaks 2 804,31 eurot, kokku 16 825,87 eurot; - sõiduk xxxx, VIN-kood xxxx, reg. märk xxxx. 29.01.2015 OÜ-ga Sydtrans Trade ostumüügileping xxxx. Sõiduki müügihinnaks oli lepingus märgitud 12 000 eurot. OÜ Hansamets poolt OÜ-le Sydtrans Trade 01.02.2015 esitatud arvel nr 150026 on nimetatud sõiduki hind 8 500 eurot + käibemaks 1 700 eurot, kokku 10 200 eurot. Raha sõiduki müügist ei ole OÜ-le Hansamets laekunud, vaid oli tasaarveldus OÜ Hansamets näiliku võlgnevusega OÜ-le Sydtrans Trade summas 10 200 eurot; - sõiduauto xxxx, VIN-kood xxxx, reg. märk xxxx. 11.09.2015 vormistas Janek Kronberg liisingu üleandmise Xxxx sõiduauto xxxx osas. Xxxx AS liisis sõiduki edasi OÜ-le Hansamets Investeeringud ning sõiduk jäi Janek Kronbergi ja tema abikaasa valdusesse. - sõiduk xxxx, reg. märk xxxx, tehasetähis xxxx. 08.09.2015 OÜ-ga Wesentland ostu-müügileping xxxx. Lepingu järgi kohustus ostja müüjale tasuma sõiduki eest kokkulepitud ostuhinna. OÜ Hansamets poolt OÜ-le Wesentland 04.09.2015 esitatud arvel nr 150070 on xxxx hind 63 383,79 eurot + käibemaks 12 676,76 eurot, kokku 76 060,55 eurot; - sõiduk xxxx, VIN-kood xxxx, reg. märk xxxx. 02.06.2015 OÜ-ga Sydtrans Trade ostumüügileping xxxx. Lepingu järgi kohustus ostja müüjale tasuma sõiduki ostuhinna 24 088,1 eurot. OÜ Hansamets poolt OÜ-le Sydtrans Trade 02.06.2015 esitatud arvel nr 150062 on nimetatud sõiduki hind 20 073,42 eurot + käibemaks 4 014,68 eurot, kokku 24 088,1 eurot; SELETUSKIRI – 16.06.2015 – Kuna oleme mitu korda oma raamatupidamisdokumente ühest kontorist teise viinud on meil kahjuks registreerimistunnistus kaotsi läinud. -haagis xxxx, VIN-kood xxxx, reg. märk xxxx. - haagise xxxx, VIN-kood xxxx, reg. märk xxxx. 17.04.2013 OÜ-ga Sydtrans Trade ostumüügileping xxxx. Lepingu järgi kohustus ostja müüjale tasuma sõiduki eest kokkuleppehinna. OÜ Hansamets poolt OÜ-le Sydtrans Trade 14.12.2012 esitatud arvel nr 300 on nimetatud sõiduki hind 8 300 eurot + käibemaks 1 660 eurot, kokku 9 960 eurot; 17 - sõiduauto xxxx, VIN-kood xxxx, reg. märk xxxx. 29.11.2012 OÜ-ga Sydtrans Trade ostumüügileping xxxx. Lepingu müügihinnaks on lepingus märgitud 6 900 eurot (sh käibemaks); Karistusregistri väljatrükk - 1 kehtiv kriminaalkaristus, väärteokaristusi on kolm kehtivat. Riigi õigusabi seotud tasu kulu hüvitamise määrus - summa 270 eurot. OÜ Hansamets (OÜ Hansasalu) ja Janek Kronbergi vahel sõlmitud laenulepinguid - nende lepingute kogu summa on kajastatud ka nii siis 01.12.2015 bilansis, kui ka 2014 bilansis esimene leping. Kui summad kokku lüüa, siis tuleb täpselt sama summa nagu on 2015 aasta bilansis 145 457.
49. Ei ole võimalik tõendada, et tehtud 2014 ja 2015 aastal. Me ei tea, mis ajahetkel on need koostatud, ei tea seoses millega. Loomulikult on võimalik praegu panna summad täpselt klappima. Ei tea isegi, kas on originaalid või värvilised koopiad. E. A. kandis sisse kõik bilanssi. Ta ei saanudki bilanssi muidu kanda, kui ei ole alusdokumenti. Alusdokumendid peaks olema raamatupidamisdokumentide juures. Kohtu seisukoht

§ 384lg 1 sätestatud õigushüve on kaitsta eeskätt võlausaldajate varalised huvid.

Norm kaitseb võlgniku varalise seisundi kahjustamise ajal temaga võlasuhtes olevaid võlausaldajaid selle eest, et nende vara hulka kuuluv nõue võlgniku vastu ei muutuks viimase maksevõime vähenemise tõttu osaliselt või täielikult väärtusetuks. Objektiivne koosseis seisneb võlgniku juhtorgani või seda asendava organi poolt võlgniku varalise seisundi kohustustevastases kahjustamises, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus. Vaidlust ei ole selles, et Janek Kronberg oli ÄS § 180 lg 1 alusel osaühingut Hansasalu (registrikood 11051584) juhtiva organi liikmeks ajavahemikul 20.11.2012-29.02.2016 ning tema esindas ja juhtis osaühingut. Varalise seisundi all tuleb mõista sisuliselt võlgniku vara väärtust. Varana on käsitatav isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum TsÜS § 66 mõttes. Varalise seisundi kahjustamine võib seisneda mistahes teos, mis vähendab võlgniku vara väärtust või selle vara võõrandatavust (likviidsust). Võlgniku varalise seisundi kahjustamine on karistatav üksnes juhul, kui toimepanija sellist käitumist saab pidada kohustustevastaseks; tegu peab olema vastuolus toimepanija õiguslike kohustustega. Juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liige on käitunud kohustustevastaselt esiteks siis, kui ta teeb võlgniku nimel tehingu või toimingu, mis on või oli PankrS §-de 109–114 kohaselt tagasivõidetav. Tagasivõitmise võimaluse kasutamata jätmisel ja selle tähtaegade möödumisel pole seejuures tähtsust. Juhtorgani liikme tegevus või tegevusetus, mis vähendab juriidilisest isikust võlgniku vara väärtust, on kohustustevastane eeskätt juhul, kui rikub juhatuse liikme üldisest hoolsus- ja lojaalsuskohustusest tulenevat käitumisstandardit. Hoolsuskohustus tähendab, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt teavitatud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Üldine hoolsuskohustus hõlmab ka juhatuse liikme kohustust toimida juriidilisele isikule majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Lojaalsuskohustus eeldab aga, et juhatuse liige ei oleks oma otsuste tagajärgedest isiklikult huvitatud ja väldiks juhtimisel enda ning juriidilise isiku huvide konflikti. 18 Kriminaalasja materjalide kohaselt kuulusid OÜ-le Hansasalu järgmised sõidukid: - Xxxx, VIN-kood xxxx, reg.märk xxxx - Xxxx, VIN-kood xxxx, reg.märk xxxx - haagis xxxx, VIN-kood xxxx, reg.märk xxxx. Sõidukid võõrandati järgmiselt (müügid tõendatud ostu-müügilepingute ja/või arvetega): - Xxxx, reg.märk xxxx müüdi 29.11.2012 kokkuleppehinnaga 6900 eurot OÜ-le Sydtrans; - Xxxx, reg.märk xxxx müüdi 31.12.2012 kokkuleppehinnaga 9650 eurot OÜ-le Sydtrans; - haagis xxxx, reg.märk xxxx müüdi 17.04.2013 kokkuleppehinnaga OÜ-le Sydtrans. Janek Kronbergi sõnul ei näinud ta

1. aasta lõpus mõtet Xxxx-eid hoida, kuna need olid hooldamata ning vajasid remonti ja äriühingu tegevusele ning eesmärgi teostamisele kaasa ei aidanud, seega oli mõttekam need sõidukid maha müüa, liiatigi oli toimunud käibelangus ning ettevõte vajas käibevahendeid palkade maksmiseks ning ka metsatöömasinate käigus hoidmiseks. Ka ei näinud Janek Kronberg juhatuse liikmena vajadust pidada töökorras ja hooldada haagist Xxxx (mis on raskeveomasinate treiler), kuna teenuse sisse ostmine oli tol hetkel odavam kui haagise ülalpidamine. Äriühing on ettevõtluse üks vormidest, mille eesmärk on teenida kasumit. Kui äriühingu käsutuses ja/või omandis olevad seadmed, tehnika ja sõidukid selle eesmärgi teostamist ei toeta, siis vaatamata nende bilansilisele jääkväärtusele ja/või turuhinnale on nende tegelik väärtus konkreetse äriühingu jaoks eelnimetatust väiksem või võrdne nulliga. Seega ei näe kohus nende sõidukite võõrandamisest ohtu äriühingu maksevõime vähendamisele, pigem vastupidi: Janek Kronberg vabastas äriühingu kuluartiklitest, mis võisid vähendada või sootuks nullida eeldatava kasumi ja seda olukorras, kus käibevahendeid nappis ning palgad ja liisingumaksed ootasid tasumist. On tavapärane praktika, et käibevahendite nappuses realiseeritakse vara, mille pidamine ei ole äriühingu jaoks enam rentaabel ja mille kulud ei ole konkreetse tegevusala jaoks enam mõistlikud. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et eelnimetatud sõidukite võõrandamised toimusid 2012.aasta lõpus ja
2. aasta esimeses pooles, seega ligi 2-3 aastat enne pankrotiavalduse kohtule esitamist. Ei tundu eluliselt usutav, et juba aastaid enne oli äriühingu majandus- ja äritegevus suunatud maksejõuetuse tekkimisele/tekitamisele. Sõiduk xxxx, VIN-kood xxxx, reg.märk xxxx oli algselt liisinguvara, liisinguleping lõppes 01.11.
3. Sõiduki omandas OÜ Hansasalu pärast viimase liisingumakse tasumist 28.01.
4. Sõiduk müüdi 29.01.2015 OÜ-le Sydtrans Trade ja lepingujärgne ostu-müügihind 12 000 eurot tasaarveldati võlgnevusega OÜ-le Sydtrans Trade summas 10 200 eurot. Miks ostja tasaarveldusest järgi jäänud summat 1800 eurot OÜ-le Hansasalu ei tasunud, pole teada. Õiguslikult nähakse tasaarvelduse võimalus ette võlaõigusseaduses. Selle seaduse § 197 kohaselt juhul, kui kaks isikut (tasaarvestuse ehk tasaarvelduse pooled, üks on juriidiline termin, teine raamatupidamises kasutatav termin, kuid sisu on üks) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarveldav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarveldada, kui tasaarveldaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvelduse tulemusena lõpevad tasaarvelduse poolte nõuded kattuvas ulatuses. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et Sydtrans Trade OÜ nõue (arve) summas 10 200 eurot OÜ Hansasalu vastu oleks olnud fiktiivne või näilik, seega ei ole põhjust Janek Kronbergile ette heita kogu tasaarvelduse tehingu näilisust. Mis puutub aga sõiduki müügihinda, siis müüdi see bilansilises jääkväärtuses ja selline tehing ei ole keelatud. Ettevõte võib müüa oma vara hinnaga, millega ta sellest lahti saab ja millega ta ise rahul on. Küsimus võib olla tehingu hilisemas tulumaksustamises [lihtsustatult: turuväärtus – bilansiline jääkväärtus (soetusmaksumus – 19 akumuleeritud kulum) = muu kulu/tulu], kuid see on maksundusalane teema ning ei puutu käesolevalt asjasse. Janek Kronberg on selgitanud selle sõiduki müüki samuti kui enamjaolt kasutult seisva vara realiseerimist. Tegemist oli metsatehnika veo sõidukiga, mis vedas tehnika ühele raielangile ära ja siis jäi sinna kasutult seisma kuni tehnika edasise veoni. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et tavapraktika kohaselt realiseeritaksegi vara, mille pidamine ei ole äriühingu jaoks enam rentaabel ja mille kulud ei ole konkreetse tegevusala jaoks enam mõistlikud. OÜ Hansasalu kasutuses olid veel ka järgmised sõidukid: - Xxxx, VIN-kood xxxxz, reg.märk xxxx; - Xxxx, VIN-kood xxxx, reg.märk xxxx ja haagis xxxx, VIN-kood xxxx, reg.märk xxxx; - Xxxx, reg.märk xxxx, tehasetähis xxxx. Eelloetletud sõidukid võõrandati järgmiselt: - Xxxx, reg.märk xxxx, müüdi 02.06.2015 kokkuleppehinnaga 24 088,10 eurot OÜ-le Sydtrans Trade; - Xxxx reg.märk xxxx koos haagisega xxxx reg.märk xxxx müüdi 12.06.2015 kokkuleppehinnaga 16 825,87 eurot OÜ-le Sydtrans Trade; - Xxxx, reg.märk xxxx, müüdi 08.09.2015 kokkuleppehinnaga 76 060,55 eurot OÜ-le Wesentland, millest harvesteri müügihind oli 54 760,55 eurot (arvel kajastatud summa 21 300 euro saatus on ebaselge). Eelnimetatud sõidukid olid liisingvara, seega ei kuulunud need OÜ-le Hansasalu, nende omanik oli liisingufirma, kes oli OÜ Hansasalu suhtes liisingumaksete osas võlausaldaja. Asja materjalidest nähtuvalt alustas AS Xxxx aprilli lõpus
5. aastal OÜ-lt Hansasalu liisinguvõlgade sissenõudmist, esitas sõidukite väljaostuteatised ning andis tähtaja väljaostusummade tasumiseks (läbirääkimiste käigus pisut pikendati tasumise tähtaegasid). Ka kehtestas liisinguandja, et tähtajaks tasumata osamaksete/väljaostusummade korral on OÜ-l Hansasalu kohustus sõidukid liisingufirmale tagastada (tähtajad olid mais 2015). Sisuliselt eskaleerus olukord, kus makseraskustes Hansasalu OÜ oli sunnitud tagastama liisingfirmale sõidukid ja tehnika, kuid liisinguvõlad oleks jäänud maksmata. Janek Kronbergi sõnul leidis ta ise sõidukitele ostja, kes ostis need liisingu jääkväärtuses liisingufirmalt välja. Eelnimetatud olukorras oli tegemist kiirmüügiga eesmärgil mitte jääda liisingfirmale võlgu, mitte kulutada nappe rahalisi vahendeid liisingumaksetele vaid palkade maksmisele. Kohus on seisukohal, et sellised tehingud ei ole keelatud ning sellise tegutsemise tulemusena vähenes/lõppes vähemalt liisingufirma kui võlausaldaja nõue OÜ Hansasalu vastu. Võlgniku maksevõime olulise vähenemisena tuleb käsitada sõltumata toimepanija teost faktiliselt maksejõuetuks muutunud või juba pankrotis oleva võlgniku vara vähenemist määral, mis mõjutab oluliselt võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatust. Kui juba teo ajaks oli võlgniku majanduslik olukord sedavõrd halb, et maksejõuetus saabunuks sõltumata toimepanija teost, ei esine põhjuslikku seost etteheidetava teo ja võlgniku maksejõuetuks muutumise vahel. Ajutise pankrotihalduri 10.01.2016 aruande kohaselt on tõenäoline, et OÜ Hansasalu alaline maksejõuetus tekkis 2015.aastal, kuid täpsema aja ja põhjuste kohta tulnuks ajutise halduri hinnangul viia läbi erikontroll. Erikontrolli OÜ Hansasalu suhtes aga läbi ei viidud ja eeltoodu ning kriminaalasja materjalide põhjal on kohtul kujunenud arvamus, et OÜ Hansasalu majanduslik olukord oli juba enne liisinguvarade realiseerimist sedavõrd halb, et maksejõuetus saabunuks ka ilma nende tehinguteta, kuid siis oleksid ka liisingufirmad olnud võlausaldajad. Janek Kronbergi sõnul olid ka OÜ Hansasalu kontod võlgnevuste tõttu juba arestitud. 20 Janek Kronbergile heidetakse ette ka seda, et ta 11.09.2015 vormistas liisingu üleandmise Xxxx sõiduauto xxxx, VIN-kood xxxx, reg.märk xxxx osas. Xxxx AS liisis sõiduki edasi OÜ-le Hansamets Investeeringud ning sõiduk jäi Janek Kronbergi ja tema abikaasa valdusesse. Kohus ei näe selles tehingus midagi kahtlast, kuna see on liisinguvõtja õigus lõpetada leping ja tagastada liisingvara selle omanikule. Kellele ja millistel tingimustel vara omanik selle edasi müüb või liisib, ei ole käesoleva kriminaalasja lahendamisel oluline. Janek Kronbergile heidetakse ette ka seda, et ta on sõidukeid müünud turuhinnast odavamalt, turuhind on välja toodud ajutise pankrotihalduri K. R.u aruandes. Kohus peab vajalikuks märkida, et sõidukite müügiportaalides olevad müügihinnad ei pruugi olla turuhinnad, kuna nendes hindades sisaldub kauplemisruum sõltuvalt sõiduki korrashoiust/remondivajadusest, seega võib tegelik hind, millega õnnestub sõiduk maha müüa, oluliselt erineda müügiportaalides märgitud hinnast. Lisaks märgib kohus ka seda, et näiteks metsaveoki xxxx koos haagisega xxxx, xxxx ning haagise Xxxx kohta aktiivseid müügikuulutusi ajutine haldur müügiportaalidest ei leidnud, seega ei saa ka hinnata nende sõidukite turuväärtust ega heita Janek Kronbergile ette tehnika müüki turuhinnast odavamalt. Juriidilise isiku juhatuse liikme poolt juriidilise isiku nimel tehingu tegemine lähikondsega (isikuga, keda ühendavad seosed tehingu teise poolega nt juhtorgani liikmete või osanike osalise kattuvuse tõttu) võib, kuid ei pruugi viidata lojaalsuskohustuse rikkumisele. Selleks et lojaalsuskohustuse rikkumist juhatuse liikmele ette heita, peaks juhatuse liige olema tehingu tegemisel mingil viisil eelistanud isiklikke (või endaga seotud kolmanda isiku) huve osaühingu huvidele. Sõidukite ostu-müügitehingutes on tehingu teise osalisena esinenud Osaühingu Sydtrans Trade (registrikood 10950470) ja Wesentland OÜ (registrikood 11687543). Äriregistri teabesüsteemis ei ole nende äriühingute puhul mingit viidet seotusest Janek Kronbergiga: ta ei ole ega ole olnud ei asutaja, osaniku ega juhatuse liikme staatuses. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul alust kahtlustada, et Janek Kronberg on rikkunud lojaalsuskohustust eelistades mingil põhjusel, mida süüdistuses ei ole välja toodud, isiklikke huve seoses osaühingutega Sydtrans Trade ja Wesentland. Praktikas on tavaline, et ärijuht tunneb teisi samas valdkonnas tegutsevaid ettevõtjaid ja nende juhte. Nii on ka Janek Kronberg avaldanud, et ta tunneb osaühingutega Sydtrans Trade ja Wesentland seotud inimesi, neil firmadel oli raha ja ta pakkus neile võimalust sõidukid päevapealt liisingufirmalt välja osta, kuna teistsuguste ostjate otsimiseks ei olnud tal enam aega ega võimalust (sõidukid tuli kiiremas korras tagastada liisingufirmale). Kellega aga Sydtrans Trade OÜ ja Wesentland OÜ äritegevust arendavad ning kellel võimaldavad oma tehnikat ning sõidukeid kasutada, on nende äriühingute otsustada. Kohtu hinnangul on süüdistuse väide, et Janek Kronberg on käitunud OÜ Hansasalu poolt võõrandatud (ja temaga mitteseotud isikute omanduses olevate) sõidukitega sisuliselt omanikuna ka pärast nende võõrandamist, oletuslik ning asjasse mittepuutuv. Samuti süüdistatakse Janek Kronbergi selles, et olles teadlik osaühingul lasuvatest täitmata kohustustest võlausaldajate ees, tegi ta osaühingu pangakontodelt osaühingu vara põhjendamatult vähendavad väljamaksed (võttis sularahas välja perioodil 2012-2015 a.) kokku summas 348 410 eurot ja ei esitanud osaühingu ajutisele haldurile dokumente, mis tõendaks ülalnimetatud raha kasutamist osaühingu majandustegevuses. Janek Kronbergi sõnul kasutati sularaha palkade maksmiseks ja seda seetõttu, et paljudel töötajatel olid kontod arestitud. Sageli ostsid ka töötajad ise mingeid tehnika jaoks vajalikke juppe või varuosasid, esitasid selle kohta ostutšeki ja neile maksti sularahas see ost kinni. 21 Raamatupidamises vormistati vastav teatis ja kassaorder. Sularaha eest osteti ka kütust ning mingil määral toimusid ka metsaostud sularaha eest. Janek Kronbergi väiteid kinnitab ka raamatupidaja E. A., kelle sõnul on ta näinud kassaordereid, ta pani need kaustadesse, iga kassaraamatu taga pidid olema vastavad orderid. E. A. sõnul maksti sularahaga firmas töötasusid kassaorderite järgi, samuti hüvitati isiklikust rahast tehtud ostud. E. A. on kinnitanud, et kui firma arvelt sularaha välja võeti, siis ta tegi kande pangast kassasse. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt esitas võlgniku esindaja talle kassaraamatu perioodi 01.11.2014-01.12.2015 kohta. Samas ei saanud ajutine haldur tutvuda kassaraamatu pikema perioodiga ega ka teabenõudes küsitud kolme viimase aasta kassa dokumentiga (kassa väljaminek, sissetulek), mistõttu ei olnud võimalik hinnata, kuidas täpselt on kasutatud võlgniku arveldusarvelt võetud sularaha ja kas seda on kasutatud üksnes võlgniku huvides ning kas võivad esineda

§ 201(omastamine) lg 1 sätestatud süüteo tunnused.

Vastavasisulise kuriteokaebuse esitas ajutine pankrotihaldur ka uurimisorganile, kuid OÜ Hansasalu rahaliste vahendite omastamine

§ 201

lg 1 järgi ei ole tõendamist leidnud ja seetõttu ei ole Janek Kronbergile ka vastavasisulist süüdistust esitatud. Kuna ei olnud võimalik hinnata, kas ja kuidas kasutas Janek Kronberg äriühingu kontolt võetud sularaha (samas omastamist ei ole talle inkrimineeritud), siis tuleb leppida Janek Kronbergi enda ütlustega, mida kinnitas ka raamatupidaja, et raha kasutati äriühingu huvides (palgad, metsaostud, tšekkide hüvitamine jne). Asjaolu, et tehingud on dokumenteerimata ja/või raamatupidamises konteerimata, ei tähenda, et tehinguid selliselt poleks toimunud. Raamatupidamislike dokumentide puudumine ehk raamatupidamise nõuetekohase korraldamise eiramise ja haldurile esitamata jätmise eest saab Janek Kronbergile esitada süüdistuse

§ 3811lg 2 järgi, mida ongi tehtud.

Subjektiivse koosseisu osas võlgniku varalist seisundit kahjustava teo ja selle kohustustevastasuse eeldustele vastavate faktiliste asjaolude suhtes on nõutav vähemalt kaudne tahtlus – kui isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid ei viita üheselt sellele, et Janek Kronbergi tegevus oli teadvalt suunatud äriühingu varalise seisundi kahjustamisele. Isikut on võimalik süüdi mõista talle inkrimineeritavas kuriteos siis, kui süüteo objektiivsed ja subjektiivsed kriteeriumid on täidetud. Kohus on seisukohal, et käesolevas süüdistuses on täitmata nii objektiivsed kui ka subjektiivsed kriteeriumid: Janek Kronbergi teadlik kohustustevastane käitumine OÜ Hansasalu juhatuse liikmena ei ole kohtu hinnangul tõendatud. Süüdistatav pigem ehk üritas siiski äriühingut päästa, tema majandustegevus katkes lõplikult alles juulis 2015. Langustrendist ettevõtet välja tuua ei õnnestunud, kuigi kohtu hinnangul tegutses süüdistatav nii nagu tavapraktikas makseraskustesse sattunud ettevõtja tegutseb: müüb maha kõik, mille pidamine ei ole rentaabel ning ei aita positiivse tulemi saavutamisele kaasa. Eeltoodust tulenevalt tuleb Janek Kronberg süüdistuses

§ 384

lg1 järgi õigeks mõista.

§ 3811

kaitstav õigushüve on iga raamatupidamiskohustuslasega seotud isiku (aktsionär, osanik, ühingu liige, võlausaldaja, avalikkus, lepingupartner, töötaja, riik jne) võimalus saada usaldusväärseid andmeid raamatupidamiskohustuslase majandusliku seisu kohta. Raamatupidamise kaudu on võimalik saada ülevaade raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist, seega peab raamatupidamise olema korraldatud nõuetekohaselt, kajastama tegelikke andmeid ning koostatud peavad olema ka nõutavad raamatupidamisaruanded. Lõige 2 näeb ette kvalifikatsioonina sama tegu olukorras, kus kohus on algatanud raamatupidamiskohustuslase pankroti (PankrS § 31) või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu (PankrS § 29). 22 Raamatupidamisseaduse (RPS) § 2 lg 1 kohaselt on kohustatud raamatupidamist ja finantsaruandlust korraldama kõik käesolevas paragrahvis nimetatud isikud (edaspidi raamatupidamiskohustuslased), kelleks sama paragrahvi lg 2 kohaselt on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). RPS § 4 tulenevalt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud: 1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; 3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; 4) koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. ÄS § 180 lg 1 kohaselt juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut ja ÄS § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Janek Kronberg oli ÄS § 180 lg 1 alusel osaühingut Hansasalu (registrikood 11051584) juhtiva organi liikmeks ning ÄS § 183 alusel ettevõtte raamatupidamist korraldavaks isikuks ajavahemikul 20.11.2012-29.02.

1. Osaühingus Hansasalu tegi raamatupidamist E. A. alates aastast 2004 kuni äriühingu pankrotti minekuni, kuid sellest hoolimata on aga Janek Kronberg OÜ Hansasalu raamatupidamiskohustuste täitmise eest vastutav isik. Tunnistaja M. N.a ütluste kohaselt andis ta detsembris 2012 Janek Kronbergile üle kõik raamatupidamisdokumendid ajavahemiku 2005-2012 kohta. Nimetatud asjaolu kinnitab ka kirjalik tõend ehk Raamatupidamisdokumentide üleandmis-vastuvõtmise akt nr 2 (14.12.2012), mille on allkirjastanud OÜ Hansasalu endine juhatuse liige M. N., kes andis dokumendid üle ja uus juhatuse liige Janek Kronberg, kes võttis dokumendid vastu. Anti üle järgmised lõpetatud toimikud ja dokumendid ajavahemiku 2005-2012 kohta: ostuarved, kulutšekid, müügiarved, kassa, pank, palgaarvestus, kindlustused, kasutusrent, lepingud ja muud dokumendid ning aruanded. M. N.a sõnul toimus dokumentide üleandmine autos Janeku kodu juures. Dokumendid olid 200- või 300-liitristes prügikottides ja neid kotte võis 3-5 tükki olla. Janek Kronbergi ütluste kohaselt neid dokumente nii palju ei olnud, olid mingid kaustikud ja temal ei olnud aega ega võimalust ükshaaval võrrelda kottide sisu 14.12.2012 aktis märgitud loeteluga, liiatigi ei olnud aktis kirjas, palju arvuliselt neid dokumente seal kottides pidi olema. E. A. antud ütluste kohaselt tõi Janek Kronberg talle dokumendid, tema sisestas need programmi ja esitas aruanded, samuti esitas ta deklaratsioonid Maksuametile, sisestas aastaaruanded registrisse ja statistika aruanded, kui oli vaja neid teha. Alguses kasutas programmi Hansaraama ja pärast kasutas SMART Plussi. E. A. sõnul suhtles ta ainult Janek Kronbergiga. Dokumendid olid tal kaustades ja registraatorites ehk kiirköitjates, üks registraator oli 1 kuu, väiksema mahuga kuu puhul võis olla kaks kuud ühes registraatoris. 05.01.2016 andis ta kogu 2010-2015 raamatupidamise dokumentatsiooni oma kodu juures Janek Kronbergile üle. Kaustad olid suurte kottide sees. Majandusaasta aruanded ta koostas ja sisestas äriregistrisse, kuid tema ülesandeks ei olnud kontrollida nende allkirjastamist ja esitamist. 23 Raamatupidamise ja dokumentatsiooni Janek Kronbergile üleandmise asjaolu kinnitab kirjalik tõend Raamatupidamise dokumentatsiooni üleandmise-vastuvõtmise akt (05.01.2016), mille on allkirjastanud nii raamatupidamisteenust osutanud E. A. kui juhatuse liige Janek Kronberg ja mille kohaselt andis E. A. üle Janek Kronbergile kõik tema käes olnud OÜ Hansasalu 2010 jaanuar kuni 2015 detsember raamatupidamisdokumendid, kaustad ja muud esemed (kassaraamat, raamatupidamise pearaamat, esitatud arved, laekunud kuludokumendid, lepingud ja muud ettevõttega seotud dokumendid ning raamatupidamisprogrammi tekstikoopia mälupulgal). Janek Kronbergi ütluste kohaselt anti üle mõned kaustad, need olid kuude kaupa ja õhukesed. Samas on Janek Kronberg kinnitanud mälupulga üleandmist-vastuvõtmist ja tema teada oli selle mälupulga peal äriühingu kogu raamatupidamine algusest lõpuni. Eeltoodust tulenevalt on kinnitust leidnud, et OÜ Hansasalu raamatupidamisdokumendid 2005.aastast kuni detsembrini 2015 olid Janek Kronbergi valduses. Asjaolu, et Janek Kronberg ei teadnud enda sõnul täpselt, millise sisuga dokumendid ja kui palju ta arvuliselt neid vastu on võtnud, ei oma tähtsust, kuna vastavasisulise teadmise omamine on juhatuse liikme kui raamatupidamise korraldamise eest vastutava isiku elementaarne kohustus. Raamatupidamiskohustuslane peab tulenevalt ÄS § 179 lg 1, RPS § 4 p 4 ja § 14 koostama iga aasta kohta majandusaasta aruande. Majandusaasta kestab üldjuhul 12 kuud (RPS § 13) ning aruanne tuleb äriregistrile esitada kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest (ÄS § 179 lg 4). Äriregistri andmetel algas OÜ Hansasalu majandusaasta 01.01 ja lõppes 31.
2. Järelikult pidi Janek Kronberg korraldama OÜ Hansasalu majandusaasta aruannete esitamise igale ettevõtte majandusaastale järgnenud aasta
3. juuniks. Äriregistri andmetel on aga viimane majandusaasta aruanne registripidajale esitatud 04.07.2011 aruandeperioodi 01.01.2010-31.12.2010 kohta. Janek Kronbergi sõnul jäid majandusaasta aruanded aastate 2011-2014 kohta registripidajale esitamata küll mingite dokumentide puudumise, dokumentatsiooni vigasuse või audiitori tegevusetuse tõttu ja seda juba eelmise juhatuse liikme ehk M. N.a ajast peale. Samas on E. A. kinnitanud, et ta koostas majandusaasta aruanded ja sisestas need äriregistrisse, kuid tema asi ei olnud kontrollida nende allkirjastamist ja esitamist. Kohtul ei ole põhjust kahelda raamatupidaja E. A. väidetes, kuna ei näe ebaõigete väidete esitamiseks motiivi ning seetõttu asub kohus seisukohale, et andmed aruannete koostamiseks olid olemas, aruanded olid koostatud ning nende esitamata jätmine registripidajale on juhatuse liikme süülise käitumise tulemus, Janek Kronbergi ennast õigustavad põhjendused on paljasõnalised ning tõendamata. Selliselt OÜ Hansasalu majandusaasta aruannete tähtajaliselt esitamata jätmisega rikkus Janek Kronberg oma ÄS § 183 ja § 187 lg 1 tulenevaid kohustusi ning raamatupidamise seadusest tulenevaid raamatupidamise korraldamise nõudeid. 23.11.2015 esitas OÜ Hansasalu Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale avalduse võlgniku pankroti välja kuulutamiseks. TsÜS § 36 kohaselt kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Tegemaks kindlaks, kas äriühing oli mingiks ajaks muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, tuleb hinnata kõiki võlgniku majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, keskendumata vaid ühele kriteeriumile või näitajale. Lisaks netovarale tuleb analüüsida ka teisi raamatupidamisandmeid, samuti võlgniku äriplaani perspektiivikust. Seega just raamatupidamisandmete analüüs, mis põhineb eelkõige raamatupidamislike dokumentide analüüsil, võimaldab adekvaatselt hinnata äriühingu majandustegevuse efektiivsust ning ka võimaliku maksejõuetuse tekkimise aluseks osutuvaid otsuseid/tehinguid. 24 01.12.2015 võttis Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja OÜ Hansasalu avalduse menetlusse. Pankrotimenetluse käigus esitas OÜ Hansasalu ajutine pankrotihaldur K. R. 02.12.2015 võlgnikule e-kirjaga teabenõude esitada ajutisele haldurile hiljemalt 08.12.2015 teabenõudes küsitud OÜ Hansasalu dokumendid ja informatsioon (majandusaasta aruanded viimase 5 aasta kohta, arved, lepingud, viimase 3 aasta kassa dokumendid jne). 10.01.2016 Viru Maakohtule esitatud OÜ Hansasalu ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt esitas Janek Kronberg teabenõudele vastuseks OÜ Hansasalu bilansi seisuga 20.11.2012, bilansi koos kasumiaruande ja rahavoogude aruandega perioodi 01.01.2014 kuni 31.12.2014 kohta, bilansi koos kasumiaruande ja rahavoogude aruandega seisuga 01.12.2015 ning kassaraamatu perioodi 01.11.2014 kuni 01.12.2015 kohta. Seega esitati ajutisele haldurile dokumente äärmiselt valikuliselt ja esitamata jäi suurema osa OÜ Hansasalu raamatupidamisdokumentidest, mistõttu ei olnud ajutisel pankrotihalduril võimalik saada OÜ Hansasalu pankrotiavalduse menetlus käigus ülevaadet võlgniku varaliselt seisundist ning esitada kohtule lõplikku hinnangut võlgniku maksejõuetuse põhjuste ning tekkimise kohta. Samas aga on eelnevalt tõendamist leidnud, et Janek Kronbergi valduses oli kogu raamatupidamisalane dokumentatsioon, lisaks ka mälupulk, millel oli salvestatud kogu äriühingu raamatupidamine algusest kuni lõpuni. Janek Kronberg on ise kinnitanud, et ta andis ajutisele pankrotihaldurile kõik dokumendid, mis haldur küsis, lisaks suhtles haldur ka raamatupidaja E. A.ga ning sai andmeid otse tema käest. Mälupulga kohta on Janek Kronberg öelnud, et ju see pulk kuskil on, et ehk andis ta selle pankrotihaldurile, aga haldur seda ei ütle ja kuskil dokumentides ka ei ole mälupulga üleandmine haldurile fikseeritud. Kohus on seisukohal, et Janek Kronbergi väide halduri teabenõude täies mahus täitmise kohta ei vasta tõele, kuna haldurile üleantud dokumentide loetelu sisaldub ajutise halduri aruandes ja seal on märgitud, et
4. aasta kohta ei ole haldurile ühtegi dokumenti esitatud. Eluliselt ei ole usutav, et haldur hävitas, peitis, kaotas dokumendid ära või varjas neid Janek Kronbergi süüdistamise eesmärgil. Ühtegi halduri sellisele käitumisele viitavat tõendit ei ole kohtule esitatud. Ajutise pankrotihalduri K. R.u sõnul suhtles ta ainult Janek Kronbergiga ja andmed, mis Janek Kronberg talle esitas ei klappinud nende andmetega, mis tema menetluse käigus välja selgitas. Nii mäletab haldur, et ta tegi pangast kontoväljavõtted, kus nähtusid sularaha väljavõtmised, mida aga ei olnud võimalik kontrollida, kuhu seda raha kasutati või kus see raha üldse on. Selle kohta oleksid pidanud olema mingid alusdokumendid, kuid ei olnud, seega ei olnud võimalik välja selgitada, kas raha kasutati äriühingu huvides. Ka ei näinud K. R. oma sõnul ühtegi originaaldokumenti, kõik olid väljatrükid, ta sai neid väljatrükke Janek Kronbergilt, võlausaldajatelt, e-toimikutest jne, kuid firma raamatupidajaga ta otse ei suhelnud. Samuti ei päde Janek Kronbergi väide, et tal ei olnud kohustust säilitada äriühingu raamatupidamise dokumente. Nimelt sätestab RPS § 4 p 5, et raamatupidamiskohustuslane on kohustatud säilitama raamatupidamise dokumente ning RPS § 12 p 1 kohaselt peab raamatupidamiskohustuslane raamatupidamise algdokumente säilitama seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. Sama sätte lõike 2 kohaselt raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust. Seega pidid 2015-2016.a. toimunud pankrotimenetluse käigus olema vaadeldavad ning analüüsitavad raamatupidamise algdokumendid, mis leidsid raamatupidamises kajastamist aastatel 2007/
5. 25 Kriminaalasjas kogutud tõendid näitavad, et Janek Kronberg ei taganud, et kõik andmed ettevõtte varade ja finantsseisundi kohta oleksid ajutisele pankrotihaldurile kättesaadavad. Seega oli pankrotihalduril oluliselt raskendatud ülevaate saamine OÜ Hansasalu finantstulemusest, rahavoogudest ning varalisest seisundist, sh nõuetest ning halduril puudus võimalus äriühingu nimel nõuete esitamiseks. 08.02.2016 lõpetas kohus OÜ Hansasalu pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et Janek Kronberg teadvalt rikkus raamatupidamise korraldamise kohustust, mille tulemusel oli raskendatud ülevaate saamine OÜ Hansasalu varalisest seisundist. Kohtu hinnangul on täidetud

§ 3811lg 2 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab

§ 381¹ lg 2 sätestatud tegu otsest tahtlust.

Kohus leiab, et Janek Kronberg pani nimetatud süüteo toime otsese tahtlusega. Süüdistatav sai aru, et kui ta ei täida raamatupidamise kohustust nõuete kohaselt, raamatupidamise dokumendid puuduvad või ta neid ei esita, siis on ülevaate saamine raamatupidamiskohuslase varalisest seisundist raskendatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb Janek Kronberg süüdistuses

§ 381¹ lg 2 järgi süüdi mõista.

IV KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toime pandud tegude eest ja nende piirides. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 56

lg 1 alusel kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärke. Kohus arvestab, et kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud ning süüteod on toime pandud tahtlikult. Kohus arvestab ka sellega, et Janek Kronberg on varem kohtu poolt karistatud keskkonnavastase kuriteo toimepanemise eest ning talle on

§ 356

lg 1 järgi karistuseks mõistetud 9 kuud vangistust, mida ei pööratud

§ 73

lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele, kui Janek Kronberg ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Karistus on küll kantud ja kuulub seega käesolevs kohtuasjas mõistetavast karistusest maha arvamisele, kuid on kehtiv. Kohus leiab aga, et karistuse mõistmise aluseks ei saa pelgalt olla isiku varasem karistatus, vaid lisaks tuleb hinnata ka süüdistava koosseisupärase käitumise süstemaatilisust, tagajärje raskust ja tema käitumist teo toimepanemise ajal.

§ 121

lg 2 p 2, 3 näeb ette vastutuse lähisuhtes oleva isiku korduva tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Leian, et süüdistatava Janek Kronbergi käitumises esinevad

§ 121

järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav Janek Kronberg pani toime

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava 26 kuriteo, mis näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Võttes arvesse, et süüdistatav ja kannatanu A. K. on käesoleva kohtumenetluse jooksul järjekindlalt kohtule kinnitanud, et nemad on omavahel leppinud ja jätkavad normaalset pereelu, siis peab kohus põhjendatuks karistada süüdistatavat karistuse miinimummäärale lähedases määras, s.o kolmekuulise vangistusega. Janek Kronbergile tuleb tema poolt toime pandud süütegude eest

§ 64lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristus.

Äriregistris sisalduvate andmete kohaselt võib Janek Kronbergi küll pidada äritegelaseks, kuid tegelikkuses on tema tegutsemismuster juhatuse liikmena raamatupidamise korraldamisega seotud toimingutes krooniliselt kohustust rikkuv. Nimelt on käesoleva otsuse tegemise seisuga äriregistri andmetel Janek Kronberg juhatuse liige Osaühingus Minnol, Osaühingus Nimmol ja Osaühingus Sadama Teenused JK. Ükski nimetatud äriühingtest ei ole registripidajale esitanud ühtegi majandusaasta aruannet ja Sadama Teenused JK OÜ-le on registripidaja 24.03.2021 teinud trahvihoiatusmääruse 2017, 2018 ja 2019 majandusaasta aruannete esitamata jätmise eest. Äriühingud Minnol ja Nimmol on asutatud pärast käesolevas asjas Janek Kronbergile majandusalases süüteos kahtlustuse esitamist, seega on Janek Kronbergi käitumine juhatuse liikmena seoses raamatupidamise korraldamise ja äriühingute varalisest seisundist ülevaate andmisega süstemaatiliselt kohustusi eirav. Ka süüdistuse esitamine

§ 381

¹ lg 2 järgi käesolevas kriminaalasjas ei ole sundinud Janek Kronbergi esitama registripidajale äriühingute majandusaasta aruandeid. Süüdistatavale inkrimineeritud s.o

§ 381

¹ lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohus asub seisukohale, et vangistus sanktsiooni keskmises määras on Janek Kronbergi puhul küll eesmärgikohane, kuid ei ole siiski proportsionaalne toimepandud teoga ja seetõttu jätab kohus vangistuse täitmisele pööramata ning määrab talle katseajaks 2 aastat. Kohus leiab, et selliselt mõistetud karistus vastab kuriteo raskusele ja kuriteo toimepannud isiku süüle ning mõjutab teda edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu seisukoht lisakaristuse osas. Kuna Janek Kronberg mõistetakse süüdi majandusalases kuriteos ehk

§ 3811

lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, siis võib kohus lisakaristusena kohaldada tema suhtes ettevõtluskeeldu ühest kuni viie aastani. Ettevõtluskeelu üldpreventiivseks eesmärgiks on kohtupraktikas peetud majanduskeskkonna usaldusväärsuse suurendamist. Veelgi enam, ettevõtluskeelu kui lisakaristuse üldpreventiivne eesmärk on anda ühiskonnale selge signaal, et kuritegu ei tasu end ära. Ettevõtluskeelu eripreventiivseks eesmärgiks on peetud sellise isiku kõrvaldamist ettevõtluskeskkonnast, kes ei osale seal ausalt. Ennekõike aktualiseerib ettevõtluskeelu kohaldamine eripreventiivsel eesmärgil siis, kui põhikaristuse mõistmine üksi ei suuda tagada, et isik edaspidi sarnaseid tegusid toime ei pane.

§ 55

lg 1 kohaselt käesoleva seadustiku §-des 49 kuni 522 sätestatud lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega või kohtuvälise menetleja otsusega määratud tähtajale. Kuna Janek Kronberg vabastatakse mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi

§ 73

lg 1 ja 3 alusel katseajaga 2 aastat, siis hakkab tähtajalise lisakaristuse aeg kulgema vastavalt kohtuotsuse jõustumisest ja selle pikkus ei või olla vähem kui põhikaristus ehk 1 aasta ja 6 kuud. 27 Riigikohus

1. aprilli 2006 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-15-06 (p 8) leidis, et ärikeelu kohaldamine ei või olla üldine, ning et ärikeelu kohaldades peab kohus märkima "millise ettevõtluse või muu majandustegevusega ei või füüsiline isik tegelda". Riigikohtu määruse nr 3-21-124-09 kohaselt ei või isikul keelata abstraktselt olla ettevõtja. Ärikeelu saanud isiku jaoks peab olema muuhulgas selge, kas ärikeeld keelab tulu saamisele suunatud tehingute tegemise (püsiva majandustegevuse või üldse igasuguse majandustegevuse), st kas isik ei tohi enam sõlmida ühtki töövõtu- või käsunduslepingut kellelegi mingi teenuse osutamiseks või vara osta, müüa või vahendada jne. Käesoleval juhul Janek Kronbergi suhtes kohaldatav ettevõtluskeeld ei keela tal ainuüksi olla juriidilise isiku juhtorgani liige, vaid laieneb ka teistele juhtpositsioonidele (likvideerija, prokurist) ja keelab muul viisil tegeleda ettevõtlusega (näiteks olla füüsilisest isikust ettevõtjaks ehk FIE-ks). Seega käesoleval juhul lisakaristuse üld- ja eripreventiivne iseloom oluliselt täiendab süüdistatavale mõistetud põhikaristust. Antud juhul leiab kohus, et kaaludes süüdistatava süü suurust (hoolimatu tegutsemine/suhtumine raamatupidamise korraldamisel ja juhtiv roll kuriteo toimepanemisel ehk raamatupidamise dokumentide haldurile nõutud mahus esitamata jätmine) ning ühiskonna kaitsmise huve, st nii üld- kui ka eripreventiivsetel kaalutlustel on põhjendatud Janek Kronbergile lisakaristusena mõista ettevõtluskeeld sanktsiooni keskmisest alamas määras, ehk kaheks aastaks. Kohus asub seisukohale, et antud juhul on võimalik karistuse eesmärki saavutada kergema põhikaristusega – tingimisi karistusega koosmõjus 2-aastase lisakaristusega. V Kohtu seisukoht asitõendite osas Kohus võtab ka seisukoha asitõendite suhtes alljärgnevalt: Kiirköitja koos dokumentide hoidjale. raamatupidamisdokumentidega tagastada kohtuotsuse jõustumisel CD plaadid 5 tk, s.o K. R.u poolt edastatud materjaliga, pangapäringute, Maanteeameti ja Maksu- ja Tolliameti vastustega, 04.01.2017 vaatlusprotokolli lisa CD plaat 14.10.2016.a asitõendi vaatlusprotokolli juurde ja CD plaat 25.05.2017.a asitõendi vaatlusprotokolli juurde, jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kuna käesolevas kohtuasjas on puhul tegemist kuritegude hiljem tuvastatud kogumiga, siis tuleb KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sätestatud sundraha jätta Janek Kronbergilt välja mõistmata. Janek Kronbergilt tuleb KrMS § 175, § 179 ja § 180 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatele makstud tasu. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 12.04.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistada Viru Maakohtu
2. juuni 2021 kohtuotsus. 28 18.06.2021 kohtuotsus 1-18-5158 jõutus osaliselt
3. mail 2022 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 29