Obsah (7)

§ 667§ 662§ 2§ 9§ 172§ 171§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Gaida Kivinurm Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2021. a , Tallinn Kohtuasja number 2-19-7444 Kohtuasi

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

1. Laste isa esitas 17.05.2021 menetlusdokumendi, milles vastab laste ema väidetele seoses olukorra muutumisega. Laste isa on kolinud vanemate lahusoleku ajal üksnes ühe korra, seevastu laste ema on kolinud 3 korda. Mõlemal vanemal on uued elukaaslased. Lastekaitsetöötajad pole tuvastanud, et elamistingimused poleks lastele kohased.
2. Laste ema avaldas 23.07.2021 menetlusdokumendis, et laste suhtlemine peaks jääma nii nagu see on toiminud viimased 6 aastat (üle nädala reedest pühapäevani). Koolivaheaegadel saab isa suhelda lastega nädala kaupa. Samuti ei sea laste ema piiranguid laste isa suhtlemisele lastega nädala sees, kui need on varem vanemate vahel kokku lepitud. Maakohtu määruse tühistamisel ei jääks laste ja nende isa suhtlemine lahenduseta, kuna toimiv suhtlemise kord on olemas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 667

lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas avalduse ja määras kindlaks suhtlemise korra ning jaotas menetluskulud. Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega jätta C avaldus suhtlemise korra kindlaksmääramiseks rahuldamata ja menetluskulud (v.a lastele määratud riigi õigusabi tasu ja kulud) C kanda. Laste ema määruskaebus kuulub rahuldamisele. Laste isa määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 5 2-19-7444

1. Maakohtu määrus on jõustunud osas, milles maakohus jättis riigi õigusabi tasud ja kulud Eesti Vabariigi kanda (resolutsiooni p 3 esimene lause).
2. Kõigepealt lahendab kolleegium lahendamata taotlused. Laste ema esitas 14.05.2021 määruskaebuse vastuse lisana kirjalikud täiendavad tõendid (vanemate kirjavahetuse).

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Samuti võib seda teha määruskaebuse vastuse põhjendamiseks. Samas peavad tõendid olema vajalikud asja lahendamiseks. Laste ema väitel tõendab vanemate vaheline kirjavahetus seda, et laste ema ei ole isale seadnud takistusi lastega suhtlemiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on laste ema esitatud tõendid vajalikud asja lahendamiseks ja seega asjakohased, mistõttu võtab ringkonnakohus need vastu. 21. Laste isa esitas 03.11.2021 täiendavad seisukohad. Ringkonnakohus leiab, et täiendavate seisukohtadega arvestamiseks puudub alus. Kohus peab hea seisma selle eest, et menetlus oleks ökonoomne, toimuks mõistliku aja jooksul ja oleks võimalikult väikeste kuludega. Samas peab kohus lahendama asja õigesti ning võimaldama vajalikus ulatuses menetlusosalistele oma seisukohtade ja tõendite esitamist (

§ 2). Menetlusosalised said määruskaebemenetluses võimaluse esitada oma seisukohad.

Seega on asja lahendamiseks olulised asjaolud saanud menetlusosalised juba esile tuua ja tõendid esitada. Ringkonnakohus ei ole laste isale andnud lisaks sellele tähtaega täiendavate seisukohtade esitamiseks ning ringkonnakohus ei pidanud seda vajalikuks. 03.11.2021 tähtaeg oli antud menetluskulude nimekirjadele vastuväidete esitamiseks. Kuna laste isa täiendavate seisukohtadega arvestamine põhjustaks menetluse viibimise ega oleks seetõttu tsiviilkohtumenetluse eesmärkidega kooskõlas, ei pea ringkonnakohus võimalikuks neid käsitleda ja jätab need tähelepanuta.

1. Maakohus rahuldas laste isa alternatiivse avalduse ja määras, et lapsed suhtlevad kummagi vanemaga nädala kaupa pühapäeva õhtust kuni järgmise pühapäeva õhtuni. Selliselt on maakohus laste isa avalduse rahuldanud täielikult, mitte osaliselt nagu on määruse resolutsiooni punktis 1 ekslikult märgitud.
2. Laste vanemad vaidlevad selle üle, kas vanemate vahelist seni kehtinud suhtlemise korda on vajalik muuta ja pikendada laste isa juures viibimise aega kahelt nädalavahetuselt kuus kahele nädalale kuus. Vanema õiguste määramisel lapse suhtes tuleb kohtul teha kaalutlusotsustus. Seejuures tuleb kohtul arvestada lapse ja mõlema vanema õigusi ning kaaluda kõiki asjaolusid, mis suhtlemise korra määramise eesmärke mõjutavad. Kohtul tuleb kaalumisel arvestada kõiki neid asjaolusid, mis võivad lapse heaolu ja arengut mõjutada. Tsiviilasja vaatab esimesena läbi maakohus (

§ 9

lg 3, § 11 lg 1), kuulates võimalusel ära kõik puudutatud isikud, hinnates kõiki asjaolusid vahetult ning kujundades menetluses kõikide asjaolude kaalumise põhjal seisukoha. Kõrgema astme kohus saab maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul ületas maakohus laste isa avalduse rahuldamisel kaalutlusõiguse piire ning see toob kaasa maakohtu määruse tühistamise selles osas. 24. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(

1. te)hooldusõigust, vanema(
2. te)õigust ja huvi lapsega suhelda, kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (vt Riigikohtu 09.11.2011 määrust tsiviilasjas nr 3-2- 6 2-19-7444 1-83-11, p 21). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud otsustust, mis lähtuks laste huvidest, nagu näeb ette PKS § 123 lg 1, eelistades sellele põhjendamatult laste isa huvisid. 25. Laste vanemad on maakohtus toimunud ärakuulamisel kinnitanud, et laste ja isa vahel toimib suhtlemise kord selliselt, et lapsed on isa juures reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Samuti on laste ema kinnitanud, et ta ei ole vastu laste pikemale viibimisele isa juures koolivaheaegadel. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Seega on mõlemal – nii vanemal kui lapsel võrdväärne õigus teineteisega suhelda ning lapse huvides on suhelda võrdväärselt mõlema vanemaga. Ehkki antud juhul ei ole laste isa ja laste koos viibimine olnud võrdväärne laste viibimisega ema juures, ei ole ringkonnakohtu hinnangul üksnes see asjaolu määrav selleks, et laste viibimist isa juures pikendada. Vanem laps on korduvalt (nii lastekaitsetöötajatele kui ka kohtus ärakuulamisel) avaldanud, et isa juures viibimised võiks samaks jääda – üle ühe nädala nädalalõppudel. Samuti on sellise suhtlemise korraldusega nõus noorem laps, kes on lastekaitsetöötajale avaldanud, et talle meeldib isa juures olla, kuid magada igapäevaselt tahaks ta oma praeguses, s.o ema kodus. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa laste selliseid soove ignoreerida. Maakohus ei ole noorema lapse soove üldse arvesse võtnud ja maakohtu põhjendused, et vanema lapse soovid tuginevad üksnes mugavusele ning neid ei saa arvesse võtta, ei ole asjakohased. Kui lapsele põhjustab ühe vanema soovitud suhtlemise kord ebamugavusi, mille talumist ei ole lapselt õigustatud nõuda, ei saa selline suhtlemise korraldus olla lapse huvides. Ringkonnakohus peab oluliseks vanema lapse põhjendusi senise suhtlemise korra jätkamiseks. Kui senise suhtlemise korra järgi peaks vanem laps isa juurde vajadusel kaasa võtma üksnes esmaspäeval toimuvate koolitundide asjad, siis isa poolt taotletaval juhul terve nädala osas. Lisaks sellele veel nädalaks vajalikud riided. Ehkki neid asju pole lapsel füüsiliselt vaja kanda ühest vanema elukohast teise vanema elukohta, kuna laste isa transpordib lapsi koos nende asjadega, siis saab kogutud tõenditest järeldada, et praegusel juhul ei ole laste jaoks selline elu ümberkorraldamine jõukohane ning on neile põhjendamatult koormav. Ringkonnakohtu arvates tuleb arvestada igal üksikjuhul ka laste valmisolekuga elukorralduse muutmiseks ühe vanema soovitud viisil. Praegusel juhul nähtub, et vahelduv elukoht toob kaasa lastele täiendavaid kohustusi (nt vajaduse hoolitseda iganädalaselt vajalike kooliasjade olemasolu eest elukohas, kus laps parajasti elab), mis eeldab lastelt vastavat küpsust ja valmisolekut. Seega tekitab sellise lapse arenguga seotud valmisoleku puudumine eelduslikult lastele lisapinget ja stressi. Arvestades laste avaldatut, saab järeldada, et nad ei ole praegu valmis elukorralduse muutmiseks selliselt, et neil on vahelduv elukoht. Seega nõustub ringkonnakohus laste emaga, et lastele selliste ebamugavuste põhjustamine ja laste soovidega arvestamata jätmine tekitab lastes stressi, mida tuleks kindlasti suhtlemise korra määramisel vältida. Samuti on maakohus jätnud arvesse võtmata laste esindaja ja eestkosteasutuse seisukohad, milles nad leiavad, et laste isa avaldus ei ole laste huvides, kuna tegemist on sisuliselt kahe elukohaga, mis tekitaks lastes stressi. Kuigi on mõistetav isa soov oma lastega rohkem koos olla ja nende eest vahetult hoolitseda, ei ole laste isa esile toonud, kuidas on laste ja lastekaitse arvamust arvestades tema poolt taotletav muutus laste huvides. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole laste huvides seni pikaajaliselt üksnes nädalavahetuse ulatuses toiminud suhtlemise korra muutmine selliselt, et lapsed viibivad isa juures järjest ühe nädala nädalase vahega. Seejuures on eriti noorema lapse puhul (käesoleval hetkel 7-aastane) oluline, et ta saaks püsivalt viibida ühes elukohas. 26. Ärakuulamisel ja oma viimases kirjalikus seisukohas on Tallinna linn küll avaldanud, et ta on nõus laste suhtlemisega isaga pikemalt kui see seni on toiminud, kuid mitte laste isa soovitud ulatuses. Tallinna linn nõustus laste ema poolt ärakuulamisel pakutuga, et laste isa juures viibimine võiks toimuda 10 päeva järjest ühes kuus, kuid sellist ettepanekut tehes möönis ema, et ka see pole laste huvidega kooskõlas ja tegemist on üksnes ema enda ettepanekuga. Laste isa 7 2-19-7444 laste ema pakkumisega ei nõustunud, jäädes enda avalduses toodud taotluse juurde. Teistsugust lahendust, kui ühe või kahe nädala kaupa isa juures viibimist, ei ole laste isa taotlenud. Kuna ka 10 päeva kaupa laste viibimine isa juures ei ole ringkonnakohtu hinnangul eeltoodud põhjustel laste huve arvestav, siis ei saa kohus ka sellist lahendust sisaldavat korda määrata. 27. Ringkonnakohus ei nõustu laste isa seisukohaga, et lapsed on harjunud isa juures viibima ka pikemalt kui üksnes üle nädala nädalavahetustel. Laste isa väitel toimis 50/50 põhimõttel suhtlemine 2019. a septembrist kuni 2020 jaanuarini (keskmiselt 13,6 päeva kuus) ning 2020. aasta suvel olid lapsed samuti isa juures pikemalt 50/50 põhimõttel (nädala kaupa üle ühe nädala). Laste ema on lastekaitsetöötajale kinnitanud, et ajutine suhtlemise kord oli 2019. a augustist kuni aasta lõpuni. Olenemata sellest, et laste vanemad on esitanud erinevaid perioode ajutise suhtlemise korra rakendamise kohta, ei saa siiski üksnes ajutisest korrast antud juhul järeldada seda, et lapsed oleksid sellise korraldusega harjunud ja et see oleks laste huvides. Tegemist oli prooviperioodiga ja lähtudes vanema lapse ärakuulamisest, milles ta soovib endiselt, et suhtlemine isaga jätkuks varasemaga samas mahus (üle nädala nädalavahetustel), ei saa järeldada, et vanem laps sooviks isa juures kooliajal pikemalt viibida. Kuna ka noorem laps on varasemalt avaldanud, et ta soovib kodus ema juures ööbida ja lähtudes ka tema vanusest, on ka tema osas vajalik stabiilse elukorralduse jätkumine, mida nädal+nädal korraldus ei paku. 28. Põhjusel, et ringkonnakohus ei pea maakohtu määrust laste ja isa omavahelise suhtlemise kestuse osas (ühe nädala kaupa) laste huvidega kooskõlaks olevaks, ei saa maakohtu määrust jõusse jätta ka muus suhtlemise korraga seonduvas osas (sealhulgas laste isa kohustuses lapsi transportida). Lisaks ei nähtu vanemate seisukohtadest, et neil oleks varasema suhtlemise korra korralduse osas erimeelsusi, mida oleks vajalik kohtumäärusega reguleerida. Seetõttu tuleb maakohtu määrus tervikuna suhtlemise korda käsitlevas osas tühistada. 29. Maakohtu määruse tühistamise ja laste isa avalduse rahuldamata jätmise tõttu tuleb

§ 172

lg 1 teise lause alusel jätab ringkonnakohus maakohtu menetluskulud laste isa kanda, välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja tasu, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. Samuti tuleb laste ema määruskaebuse rahuldamise ja laste isa määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta määruskaebemenetluse kulud

§ 171

lg 1 alusel laste isa kanda, välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja tasu, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. 30. Riigikohus on selgitanud, et mõistlik ei ole tõlgendada

§ 174

lg-d 3 ja 5 koostoimes selliselt, et kõrgema astme kohus peab kindlaks määrama mh alama astme kohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse olukorras, kus ta muudab alama astme kohtu otsust sel määral, et sellega kaasneb menetluskulude jaotuse muudatus, või teeb ise uue, osaliselt või täielikult vastupidise otsuse (vt Riigikohtu 20. aprilli 2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 19 jj). Nimetatud seisukoht kehtib ka määruskaebemenetluses, kui maakohus on jätnud menetlusosaliste kulud nende endi kanda, kuid kõrgema astme kohus muudab jaotust, jättes kulud ühe menetlusosalise kanda. Kuna maakohus jättis antud juhul menetluskulud poolte endi kanda ja ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust, jättes menetluskulud avaldaja kanda, siis lähtudes eeltoodud Riigikohtu seisukohast, tuleb maakohtu ja määruskaebemenetluse kulud kindlaks määrata maakohtul. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 8