Obsah (5)
§ 66§ 35§ 25§ 37§ 164KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-10865 Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märtsil 2022.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kohtuasi Piret Raik K. R. hagi O. R. va
) § 66 p 2, § 35 p 3, § 25, § 37 lg 11 ja 3, asjaõigusseadus (AÕS) § 77 lg 1 ja
- 5.1 Poolte abielu sõlmiti 12.08.2005.a. Abielu lahutati Tartu Maakohtu 06.03.2019.a otsusega tsiviilasjas nr 2-18-
- Kohtuotsus jõustus 12.04.2019 (tl 7-8). Vastavalt
§ 66
p 2 lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Poolte abielu lõppes seega 12.04.2019.a..
§ 35p 3 kohaselt lõpeb varaühisuse varasuhe, kui abielu lahutatakse.
Seega lõppes poolte varaühisuse varasuhe 12.04.2019.a ning sellekohane nõue käesolevas tsiviilasjas põhjendamatu. Varaühisuse lõpetamise nõude jätab kohus läbivaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel) 5.2 Poolte vahel abieluvaralepingut sõlmitud ei olnud. Varaühisuse korral lähevad abikaasade ühisomandisse abielu kestel omandatud esemed ja muud varalised õigused (
§ 25
). Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga (
§ 37
lg 11) ja jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti (§ 37 lg 3). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 tulenevalt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kaasomandi jagamise viisid sätestab AÕS § 77 lg 2, mille kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel. Kaasomandi lõpetamise asjades saab kohus AÕS § 77 lg 2 alusel valida vaid sellise asja jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (vt Riigikohtu 03.10.2018 lahend tsiviilasjas 2-16-15236/59 p 18; 10.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-17, p 10). 3
(5)Kuna kostja omapoolset seisukohta esitanud ei ole, saab kohus lähtuda ühisvara jagamisel hageja hagiavalduses esitatud ühisvara jagamise viisist. 5.3 AÕS § 64¹ sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34¹ lg 1 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 33 lg 1 tehakse äriregistri kanne ettevõtja avaldusel, kohtulahendi alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Äriregistrile avalduse või muude dokumentide esitamiseks õigustatud isik on kohustatud seda tegema. Sama paragrahvi lg 11 sätestab, et kui jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendiga on registripidajale avalduse esitamiseks õigustatud või kohustatud isiku suhtes tuvastatud kohustus avaldus esitada või õigussuhe, mille tõttu tuleb teha kanne, asendab kohtulahend avaldust. Kostjal O. R. on kohustus anda nõusolek registrikannete (kinnistusraamat ja äriregister) kannete muutmiseks vastavalt kohtuotusse resolutsioonis toodule. Kostja nõusolekut/tahteavaldust kannete muutmiseks asendab jõustunud kohtuotsus käesolevas tsiviilasjas. 6. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 7. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. 8. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt
§ 164lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda 9. 13.11.2018.a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-16287 andis kohus K. R.le riigin õigusabi kulude tasumise kohustuseta (tl 23-25). Seega jäävad K. R.le riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. 07.09.2021.a. määrusega käesolevas tsiviilasjas rahuldas kohus K. R. menetlusabitaotluse osaliselt ja vabastas hageja pooles osas (summas 225 eurot) riigilõivu ja tõlkekulude kandmisest. Pooles osas, so summas 225 tasus K. R. riigilõivu ja tõlkekulud (tl 78-79). Osas, milles kohus vabastas K. R. riigilõivu ja tõlkekulu tasumisest, jääb kulu Eesti Vabariigi kanda. 4
(5)10. O. R. menetluskulud jäävad tema enda kanda. O. R. kanda jääb kohtuotsuse (ja tõlkekulude väljamõistmise määruse) tõlkimise kulu. Kulu rahalise suuruse määrab kohus pärast kulude suuruse selgumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 5
(5)