KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 22. aprill 2022 Kriminaalasja number 1-20-2787 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maako

) § 424 lg 1 järgi ning teda karistati kuuekuulise vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel loeti Madis Mölla kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg karistusaja hulka, mis tähendab, et kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 5 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1ja 3 alusel ei pööratud mõistetud vangistust täitmisele tingimusel, et Madis Mölla ei pane 1 aasta ja 6 kuu jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja talle määratud lisakohustusi.

§ 75

lg 2 p-de 2 ja 8 alusel keelati Madis Möllal käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine ning teda kohustati osalema sotsiaalprogrammis. Tema kriminaalhooldus algas

1. mail 2020 ja pidi lõppema
2. oktoobril
5. jaanuaril 2021 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande. Põhjuseks oli alkoholikeelu ning registreerimiskohustuse rikkumine. Tartu Maakohtu
6. veebruari 2021 kohtumäärusega määrati Madis Möllale

§ 74

lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 alusel lisakohustus alluda alkoholisõltuvusravile Viljandi Haiglas. Kohtumäärus jõustus

1. märtsil
4. märtsil 2021 esitas kriminaalhooldusametnik teise erakorralise ettekande, tehes ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Taas heitis kriminaalhooldaja Madis Möllale ette alkoholikeelu ning registreerimiskohustuse rikkumist. Tartu Maakohtu
5. märtsi 2021 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldamata. Kohtumäärus jõustus
6. aprillil
9. augustil 2021 saabus maakohtusse kriminaalhooldusametniku kolmas erakorraline ettekanne. Ettekande kohaselt tarvitas hooldusalune
10. juulil 2021 oma kodus alkoholi. Tartu Maakohtu
11. oktoobri 2021 määrusega pikendati Madis Möllale määratud katseaega 6 kuu võrra, s.o kuni
12. aprillini
13. Kohtumäärus jõustus
14. novembril
17. jaanuaril 2022 esitas kriminaalhooldaja neljanda erakorralise ettekande. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on kontrollnõuete ja lisakohustuste rikkumine jätkunud. Madis Mölla tarvitas
18. detsembril 2021 alkoholi ja ilmus registreerimisele alkoholijoobes. Ametnik tegi ettepaneku pöörata karistus täitmisele.
20. jaanuaril 2022 pidas maakohus asja arutamiseks istungi, kus Madis Mölla avaldas soovi, et talle riigi poolt kaitsja määrataks. Sel põhjusel lükati asja arutamine edasi.
21. Järgmine kohtuistung peeti
22. jaanuaril
23. Kuna Madis Mölla oli haigestunud, osales ta istungil virtuaalselt. Ühenduse halva kvaliteedi tõttu osutus asja arutamine võimatuks, mistõttu lükkas kohus istungi edasi.
25. veebruaril 2022 toimus kohtuistung. Kriminaalhooldusametnik selgitas, et erakorralise ettekande esitamise tingis see, et Madis Mölla tuli registreerimisele alkoholijoobes. Pärast seda istus Madis Mölla autorooli, kust ta ka kinni peeti – talle koostati väärteoprotokoll. Viljandi Haigla andmete kohaselt oli koostöö Madis Möllaga
26. aastal ebajärjekindel ning
27. aastal pole ta kordagi ravile pöördunud. Maakohtu määrus
28. Tartu Maakohus rahuldas
29. märtsi 2022 määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse ja pööras Madis Möllale Tartu Maakohtu
30. aprilli 2020 otsusega mõistetud karistuse täitmisele. Kohtu põhjendused olid lühidalt järgmised. 2
31. Madis Mölla kriminaalhooldus on kulgenud väga keeruliselt ja problemaatiliselt. Tema kohta on esitatud kokku neli erakorralist ettekannet, mis kõik on seotud alkoholi tarvitamisega. Viimane alkoholi tarvitamine tuvastati detsembris, misjärel istus ta alkoholijoobes autorooli.
32. Ehkki alkoholism on haigus, mis võib vajada pikaajalist ravi, pole Madis Mölla kriminaalhoolduse jätkamine võimalik. Talle on antud piisavalt aega ja arvukalt võimalusi oma käitumise parandamiseks ja sõltuvusprobleemi lahendamiseks. Erakorraliste ettekannete tulemina on talle määratud lisakohustus alluda sõltuvusravile ja pikendatud katseaega. Sellest hoolimata on ta jätkanud alkoholi tarvitamist. Inimesele ei ole võimalik anda lõputult uusi võimalusi olukorras, kus tema senine käitumine ei anna vähimatki alust arvata, et ta edaspidi oma lubadustest kinni peaks. Sellest, et oma tegude tagajärjena tuleb tal minna vangistust kandma, sai Madis Mölla ka ise kohtuistungil aru ja võttis selle eest vastutuse.
33. Karistuse üks peamisi eesmärke on isiku suunamine õiguskuulekale käitumisele. Madis Mölla puhul on seadusrikkumisi tugevalt soodustanud alkoholi tarvitamine ning seega on tema puhul võtmeküsimuseks alkoholisõltuvusprobleemile lahenduse leidmine. Kahetsusväärselt on selgunud, et vabaduses Madis Mölla alkoholist hoiduda ei suuda, seda olenemata erinevatest toetus- ja raviviisidest. Ka pole põhjust arvata, et Madis Mölla puhul osutuks tulemuslikuks mõne muu lisakohustuse määramine, näiteks kaitsja poolt pakutud essee kirjutamine. Pigem on sõltuvusprobleemi lahendamisel abiks range järelevalve ja äärmiselt piiratud võimalused alkoholi tarvitamiseks.
34. Madis Mölla viimatine rikkumine – mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobeseisundis
35. detsembril 2021 – on raske. Madis Mölla pole rikkunud ainuüksi keeldu tarvitada alkoholi, vaid istus enesekindlat autorooli olukorras, kus ta oli veel alkoholijoobes. Seega on ka tulevikus karta niisuguste rikkumiste jätkumist. Määruskaebused
37. märtsil 2022 esitas Tartu Maakohtu
38. märtsi 2022 määruse peale määruskaebuse Madis Mölla kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe, kes palub maakohtu määrus tühistada. Ühtlasi soovib kaitsja, et Madis Möllat kohustataks kirjutama esseed alkoholi mõjust tema elule. Kaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.
39. Kuigi Madis Möllal polnud võimalik kontrollnõudeid nõuetekohaselt täita, pole ta soovinud kohustuste täitmisest täielikult kõrvale hoiduda. Madis Mölla täitis registreerimiskohustust ning tunnistas ametnikule alkoholikeelu rikkumist
40. detsembril
41. Ta selgitas kohtule, et ta oli eelmisel päeval tarbinud õlut ning tal olid jääknähud.
42. Rikkumised on toimunud põhjusel, et Madis Mölla elus on olnud rasked muutused. Käesolevaks ajaks on ta suutnud end taas kokku võtta ning ta palub kohtul anda talle võimalus jätkata kontrollnõuete täitmist ning minna rehabilitatsioonile.
43. Madis Mölla kinnitas kohtule, et psühholoogi vestlused on toimunud igal kuul ning tema soov on jätkata sõltuvusvastast ravi. Just kriminaalhoolduse ajal, s.o. novembris 2021, on tema pere lagunenud ning see on teda palju muutnud. Ta on olnud kaine ning otsinud tööd. Endiselt on jõus kokkulepe tema endise tööandjaga OÜ Janbel, et tema vabadusse jäämise korral saaks ta naasta metsatöödele. 3
44. Otsustuse sõltuvusest vabaneda on Madis Mölla vastutustundega läbi mõelnud. Aasta aega tagasi, s.o.
45. märtsil 2021 esitas ta kriminaalhooldusele registreerimisel OÜ A-Kliiniku tõendi, millest nähtuvalt teostati talle sõltuvusevastane ravi, mis ei luba ühe aasta jooksul alkoholi tarvitada. Maakohus ei ole tähelepanu pööranud asjaolule, et tema poolt väljendatud soovi on toetanud ka kriminaalhooldus oma kavas, mis allkirjastati
46. juunil
47. Hoolduskavas on täitmisel teemad, mis käsitlevad alkoholi tarvitamisega kaasneva kasu-kahju analüüsi, probleemsituatsioonide käsitlust ning toetavaid vestlusi tagasilanguse ennetamiseks.
48. Madis Möllal on Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus ravi pooleli. Alates
49. märtsist 2021 viibis Madis Mölla ravil 16 päeva ning see katkes
50. veebruaril 2022 tema tervise halvenedes jaanuaris-veebruaris. Positiivne on Madis Mölla puhul seegi, et tema katseaeg on kestnud alates
51. aasta maist ning ühtegi õigusrikkumist ei ole isik toime pannud. Vaid oletuslik saab olla maakohtu järeldus selles, et tema suhtes võiks tulevikus karta rikkumiste jätkumist.
52. Kriminaalhooldus täitnud oma eesmärgi ning kokkuvõtvalt on Madis Mölla siiski asunud paranemise teele. Kuigi kogu katseaja kestel on olnud 4 rikkumist, ei nähtu materjalidest, et Madis Mölla oleks kohustusi rikkunud järjepanu ja pika aja vältel.
54. märtsil 2022 laekus ringkonnakohtule ka Madis Mölla enda kaebus. Ringkonnakohtu seisukoht
55. Ringkonnakohtu hinnangul esitas Madis Mölla oma kaebuse pärast kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 387 lg 1 järgset kaebetähtaega. Nimelt tuleb viidatud sätte kohaselt kaebus esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaitsja kaebusest lähtuvalt sai Madis Mölla määrusest kõige hiljemalt teada
56. märtsil 2022, kuivõrd sellel päeval teatas ta kaitsjale, et too peab esitama määruse peale kaebuse. Siiski ei saa Madis Mölla kabetähtaja alguseks lugeda
57. märtsi 2022, vaid selleks on
58. märts
59. Nimelt teatas kohus
60. veebruaril 2022 toimunud kohtuistungil – kus viibis ka Madis Mölla –, et määrus tehakse hiljemalt
61. märtsil
62. Niisiis pidi Madis Mölla saama
63. märtsi 2022 määrusest teada kõige hiljem
64. märtsil 2022 (ta oleks ise saanud kohtust määruse kohta järele pärida), mistõttu oleks ta pidanud kaebuse esitama kõige hiljemalt
65. märtsil
66. Sellest lähtuvalt jätab ringkonnakohus Madis Mölla kaebuse KrMS § 390 lg 1 ja § 319 lg 4 alusel läbi vaatamata ning tagastab selle Madis Möllale.
67. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaitsja määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Madis Möllale Tartu Maakohtu
68. aprilli 2020 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramises.
69. Korrektselt on tuvastatud, et Madis Mölla ilmus
70. detsembril 2021 kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele alkoholijoobes ning istus pärast seda purjuspäi autorooli. Selge on seegi, et katseaja jooksul on Madis Mölla alkoholitarvitamisega korduvalt kimpus olnud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu määruses tuvastatud asjaoludega ning selle põhjendustega rikkumiste olemasolus ja karistuse täitmisele pööramises. Esimese astme kohtul on kontrollnõuete või isikule pandud kohustuste rikkumise tuvastamise järel õigusliku tagajärje valikul lai diskretsiooniõigus. Seega on teise astme kohus õigustatud kaalutlusõigusesse sekkuma üksnes juhul, kui sätte kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine.
71. Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuva põhjuseta (RKKKm 3-1-3-24-97, 3-1-1-614 13, p 9.2). Praegusel juhul on kaitsja põhjendanud süüdlase rikkumisi tema elus toimunud raskete muutustega. Selliseid muutusi ei saa aga pidada mõjuvateks hooldusnõuete rikkumise põhjusteks. Kuigi on mõistetav, et keerulises situatsioonis võib alkoholist loobumine osutuda alkoholiprobleemidega inimesele raskeks, ei õigusta see rikkumisi. Kuivõrd Madis Mölla kannab karistust joobes juhtimise eest, on alkoholikeelu rikkumise puhul tegemist raske üleastumisena. Selle tõsidust ei kahanda ka süüdlase lubadused ennast parandada ning probleemiga tegeleda.
72. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigustatult langetanud otsustuse alternatiivsetest valikutest karistuse täitmisele pööramise kasuks. Ehkki Madis Mölla väljendab sõnades soovi ja valmisolekut alkoholiprobleemiga tegeleda, ei saa mööda vaadata asjaolust, et tegemist on juba neljanda erakorralise ettekandega, mille aluseks olevad rikkumised on eranditult tingitud süüdlase katkematust alkoholitarvitamisest. Madis Möllale on antud rohkearvuliselt võimalusi end parandada ning pakutud erinevaid variante alkoholisõltuvusega tegelemiseks. Sellest hoolimata on ta pidanud pidevalt n-ö kohtu vahet käima, kus on lahendatud tema kohta esitatud erakorralisi ettekandeid. Kõigil eelneval kolmel korral on kohus andnud talle võimaluse oma käitumist muuta ning näidata, et ta soovib ja suudab edaspidi nõudeid korrektselt täita. Tõsi,
73. aastal kriminaalhooldaja tema suhtes küll erakorralist ettekannet kohtule ei esitanud, kuid see ei tähenda seda, et mainitud aasta olnuks probleemitu: esimeses erakorralises ettekandes on välja toodud, et kriminaalhooldaja oli enne seda teinud Madis Möllale kaks hoiatust – üks alkoholikeelu ning teine registreerimiskohustuse rikkumise eest. Esimesel korral määras kohus Madis Möllale lisakohustuse alluda sõltuvusvastasele ravile. Sellele järgnenud korral andis kohus talle võimaluse end tõestada ning jättis seetõttu kriminaalhooldaja erakorralise ettekande rahuldamata. Kolmandal korral pikendas kohus samal eesmärgil tema katseaega. Kõik võimalused on aga Madis Mölla käest lasknud – pärast iga erakorralise ettekande lahendamist on ta jätkanud samasisuliste üleastumistega. Eriti alarmeeriv on tema viimane,
74. detsembri 2021 rikkumine, kus ta istus autorooli pärast seda, kui kriminaalhooldusametnik oli tal tuvastanud alkoholi tarvitamise tunnused. Viimast kinnitab ka karistusregistri väljavõte, mille kohaselt karistati teda väärteokorras sõiduki juhtimise eest alkoholi piirmäära ületades. Seega jääb ainetuks kaitsja kaebuses esitatud seisukoht, nagu poleks Madis Mölla katseaja kestel õigusrikkumisi toime pannud. Eeltoodu pinnalt tuleb Mölla kriminaalhooldus luhtunuks lugeda ning seda sõltumata tema korduvatest lubadustest ennast käsile võtta.
75. Käesoleval juhul ei saa prognoosida muud, kui et Madis Mölla ei lõpeta edaspidigi alkoholi tarvitamist. Ka täiendavad meetmed – nt ravile minemine või programmides osalemine – on praeguseks ammendunud. Ehkki kaebuses selgitatakse, et Madis Möllal on sõltuvusravi alles pooleli, suhtub kohtukolleegium selle tulemuslikkusesse ülima skepsisega. Enam kui aasta aega tagasi paigaldati Madis Möllale preparaat, mis peaks pärssima tema alkoholi tarvitamise himu. Kuivõrd Madis Mölla on jätkanud alkoholi tarvitamist, on meede osutunud viljatuks. Viljandi Haigla on tõdenud, et ravikoostöö Madis Möllaga on olnud lünklik ning tänavu suisa olematu. Eelnev ilmestab üheselt, et Madis Mölla kohtule laekunud kirjas väljendatud lubadus alkoholiprobleemiga tegeleda võib olla kantud üksnes soovist vangistusest pääseda, mitte aga tegelikust motivatsioonist alkoholiga lõpparve teha. Alkoholi tarvitamisega jätkamine kätkeb aga paratamatult endas uute kuritegude toimepanemise ohtu, iseäranis veel olukorras, kus Madis Mölla kannab karistust kuriteo eest, mis on otseselt seotud alkoholijoobega, ning on alles hiljaaegu ebakaines olekus autoroolist tabatud.
76. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
77. märtsi 2022 määrus tuleb jätta muutmata ja kaitsja määruskaebus jätta rahuldamata. 5
78. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumiseks, kaebuse esitamiseks ning nõustamiseks 55 minutit, mille eest soovib kaitsja tasu summas 60 eurot, sh käibemaks 10 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu Madis Möllalt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 6