← Eesti

1-21-1571/53

Obsah (8)§ 424§ 74§ 50§ 83§ 56§ 224§ 73§ 65

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 25. märts 2022 Kriminaalasja number 1-21-1571 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kriminaalasi Tiit Ojasa

§ 424

lg 2 järgi - Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma Teised apellatsioonimenetluse pooled Süüdistatav Tiit Ojasalu, isikukood 37310150223; elukoht XXX; emakeel eesti keel; töökoht: ei tööta Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Tühistada Viru Maakohtu
  2. novembri
  3. a otsus osaliselt, s.o Tiit Ojasalult sõiduauto Nissan X-Trail registreerimismärgiga XXX konfiskeerimata jätmises ja selle aresti alt vabastamises.
  4. Teha asjas uus otsus, millega konfiskeerida Tiit Ojasalult sõiduauto Nissan X-Trail (VIN-kood: XXXXXXXXXXX) registreerimismärgiga XXX ning jätta see konfiskeerimise tagamiseks vastavalt Viru Maakohtu 19.01.
  5. a määrusele nr 1-21189 aresti alla.
  6. Muus osas jätta Viru Maakohtu
  7. novembri
  8. a otsus muutmata.
  9. Prokuratuuri apellatsioon rahuldada osaliselt, kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
  10. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo OÜ kaudu 106,80 eurot (sh käibemaks 17,80 eurot) vandeadvokaat Arvo Suubani poolt süüdistatav Tiit Ojasalule apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest. 1
  11. Apellatsioonimenetluses tekkinud kulu 106,80 eurot jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale kassatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUS
  12. Tiit Ojasalu anti kohtu alla

§ 424

lg 2 järgi süüdistatuna selles, et tema, olles 24.11.2015 Harju Maakohtu otsusega ja 23.05.2017 Viru Maakohtu otsusega karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis taas alkoholijoobes olles 05.09.2020 kella 16.45 paiku Lääne-Virumaal Rakvere linnas Tartu tn 55 asuvas parklas mootorsõidukit Nissan X-Trail registreerimismärgiga XXX . Tiit Ojasalu ei tulnud alkoholijoobe tõttu toime sõiduki juhtimisega ning tagurdas otsa parklasse pargitud sõiduautole Volkswagen Passat Variant registreerimismärgiga XXX , millega põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, peale mida Tiit Ojasalu lahkus sündmuskohalt ning sõitis Lääne-Virumaal Rakvere vallas XXX külas asuva X talu juurde. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARAF-0024 tuvastati Tiit Ojasalul väljahingatavas õhus etanoolisisalduseks 1,27 mg/l kohta. Sellise käitumisega rikkus Tiit Ojasalu liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 (juht ei tohi olla joobeseisundis; joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ning LS § 69 lg 2 p 1 (alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem) nõudeid. MAAKOHTU OTSUS 2. Viru Maakohus tunnistas Tiit Ojasalu 16. novembri 2021. a otsusega süüdi

§ 424lg 2 järgi ning mõistis talle karistuseks 2 aastat vangistust.

Mõistetud karistusaja hulka arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 3 päeva, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohus määras, et mõistetud karistusest tuleb

§ 74

lg 2 alusel koheselt ära kanda 3 kuud vangistust ning ülejäänud 1 aasta 8 kuu ja 27 päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele 2 aasta pikkuse katseaja jooksul, kui Tiit Ojasalu järgib käitumiskontrolli nõudeid ja täidab kohustusi mitte tarvitada alkoholi ning osaleb kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

§ 50

lg 1 p 1 ja lg 3 alusel võttis kohus lisakaristusena Tiit Ojasalult ära mootorsõiduki juhtimise õiguse üheks aastaks. Kohus vabastas aresti alt Viru Maakohtu 19.01.

  1. a kohtumäärusega 1-21-189 konfiskeerimise tagamiseks arestitud Tiit Ojasalule kuuluva sõiduauto Nissan X-Trail registreerimismärgiga XXX ning mõistis temalt välja menetluskulud 1559,20 eurot, määrates need tasumisele ositi 12 kuu jooksul.
  2. Esmalt leidis maakohus, et vaidlust ei ole selles, et Tiit Ojasalu juhtis 05.09.2020 kella 16.45 paiku Lääne-Virumaal Rakvere linnas Tartu tn 55 asuvas parklas talle kuuluvat mootorsõidukit 2 Nissan X-Trail registreerimismärgiga XXX , mille juhtimisega ta ei tulnud toime ning tagurdas otsa parklasse pargitud sõiduautole Volkswagen Passat Variant registreerimismärgiga XXX . Peale seda lahkus Tiit Ojasalu sündmuskohalt ning sõitis Lääne-Virumaal Rakvere vallas XXX külas asuva X talu juurde. Vaidlust pole ka selles, et tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARAF-0024 tuvastati kell 17.58-18.02 Tiit Ojasalul väljahingatavas õhus etanoolisisalduseks 1,27 mg/l kohta (vastab arvutuslikult vere etanooli kontsentratsioonile 2,54–3,10 mg/g).
  3. Kohtutoksikoloogia ekspert on andnud arvamuse, et alkoholi kontsentratsiooni tekkeks väljahingatavas õhus (1,41±0,14) mg/l 05.09.2020 kella 17.58 ajal pidi Tiit Ojasalu tarvitama alkoholi koguses ja kanguses, mis sisaldas 156–231 g puhast etanooli. Mootorsõiduki juhtimise ajal ja enne ühe 568 ml mahuga 5,2 vw% kangusega purgitäie õlle tarvitamist oli Tiit Ojasalu väljahingatava õhu alkoholi kontsentratsioon arvutuslikult ~1,09–1,40 mg/l. Alkoholi manustamise järgselt hakkavad joobe kliinilised tunnused avalduma järk-järgult – esmased välised tunnused on märgatavad umbes 15 minutit peale tarvitamist ning tunnused süvenevad kuni seedetraktist imendumise lõpuni tühja kõhu korral 30 kuni 60 minuti jooksul ja täis kõhu korral kuni 90 minuti jooksul. Etanooli eemaldatakse verest ehk elimineeritakse kiirusega 0,12– 0,30 (keskmiselt 0,15) mg/g tunnis. Lähtuvalt alkoholi farmakokineetikast, ei ole võimalik, et tarbides alkoholi 05.09.2020 ajavahemikus kell 17:15–17:50, oli Tiit Ojasalul kogu manustatud alkoholis, 250 g viinas ja pooleteise pindise mahuga purgitäies õlles, olev etanool imendunud tõendusliku alkomeetri kasutamise ajaks kella 17.58-ks ehk 8 minutit pärast alkoholi tarvitamise lõppu, mistõttu pidi Tiit Ojasalu peamise osa tema organismis olevast alkoholist tarbima tunduvalt varem. Eelnevast lähtuvalt oli 05.09.2020 Tiit Ojasalu mootorsõiduki juhtimise ajal enne kella 17.15 alkoholijoobes.
  4. Kui Tiit Ojasalu oleks olnud mootorsõiduki juhtimise ajal kaine ja ta oleks tarvitanud tunduvalt suuremas koguses alkoholi, kui ta eeluurimisel mainis, siis suure tõenäosusega ei oleks ta suutnud üldse tõenduslikku alkomeetrisse puhuda, sest kiiresti tekkiv joove, mis oleks olnud 2,5 promilline raske joove, teeb inimese täiesti võimetuks. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kuna Tiit Ojasalu väidab, et ta jõi terve selle aja mootorsõiduki juhtimise lõpetamisest kuni politsei tulekuni ja see ajavahemik 17.50 kuni tõenduslikku alkomeetrisse puhumiseni 17.58, on 8 minutit, siis ei oleks tohtinud tal see alkoholi kontsentratsioon niimoodi tõusnud olla. Eksperdi sõnul on mitmed asjaolud, mis räägivad selle vastu, et on tarvitatud suures koguses alkoholi. Ekspert jäi enda arvamusele kindlaks, et Tiit Ojasalu pidi olema mootorsõiduki juhtimise ajal kell 16.50, millal see avarii juhtus, kriminaalses alkoholijoobes. Kiiresti saavutada sellist kontsentratsiooni, rasket joovet, on praktiliselt võimatu. Kiiresti alkoholi tarvitades tekivad väga kiiresti tasakaalu häired, teadvushäired, aga Tiit Ojasalu kliinilises pildis see ei kajastu. Sellist rasket joovet talub inimene paremini siis, kui see on tal pikaajaliselt tekkinud.
  5. Maakohus ei pidanud Tiit Ojasalu ütlusi usaldusväärseteks, leides, et hindamaks, kas Tiit Ojasalu juhtis mootorsõidukit ajal, mil ta oli eelnevalt tarvitanud alkoholi, tuleb eelkõige lähtuda kogutud kirjalikest tõenditest ja eksperdi ning tunnistaja ütlustest. Motiiv valetada on ainult süüdistataval, mitte tunnistajal ja eksperdil, kelle ütlustega haakuvad ja neid kinnitavad objektiivsed tõendid, millega ei ole võimalik manipuleerida. Ei ole eluliselt usutav ja tõenäoline ei Tiit Ojasalu kohtus esitatud versioon tunduvalt suurema alkoholikoguse tarvitamisest, kui ta rääkis eeluurimisel ning ka põhjendused ütluste muutmise kohta. Tiit Ojasalu, olles tutvunud toimikus olevate tõenditega ja ennekõike ekspertiisiaktiga, kus on muuhulgas kirjas ka lause, et „…ta pidi olema tarbinud ütluses fikseeritust rohkem alkoholi“, arvas, et mõistlik oleks alkoholi kogust oluliselt suurendada, jättes arvestamata selle, et ka sellise koguse alkoholi 3 imendumine ei toimu hetkega, vaid selleks kulub teatud aeg ning lisaks viib sellise koguse alkoholi tarvitamine väga lühikese aja jooksul piltlikult öeldes jalad alt ära. Tiit Ojasalu lahkus parklast autoga kella 16.50 ajal, koju jõudis ca 17.15, alkoholi tarvitamiseks jäi aega alates 17.15-17.50, s.o ca 35 minutit. Ta puhus alkomeetrisse 17.58-18.02 ehk siis 8 minutit peale alkoholi tarvitamise lõppu ja ca 40 minutit peale sõitmise lõppu. Seega on ajavahemikud väikesed ning ei klapi Tiit Ojasalu poolt esitatud versiooniga.
  6. Maakohus luges tõendatuks, et Tiit Ojasalu oli alkoholijoobes (tema väljahingatavas õhus oli etanoolisisalduseks 1,27 mg/l kohta, mis vastab arvutuslikult vere etanooli kontsentratsioonile 2,54–3,10 mg/g) ja juhtis sellises seisundis ka mootorsõidukit, pannes

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega.

8. Karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse Tiit Ojasalu süü suurust, temal tuvastatud joobe suurust, vastutust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist ning kuritegude toimepanemise intensiivsust ja järjepidevust ning leidis, et põhjendatud on vangistus sanktsiooni keskmises määras. Tiit Ojasalu on varem kahel korral karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, karistused olid teo toimepanemise ajal kustumata. 24.11.2015 karistas Harju Maakohus teda

§ 424

järgi 2 kuu 17 päeva pikkuse vangistusega tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga ning 23.05.2017 Viru Maakohus

§ 424

järgi 1 aasta 17 päeva vangistusega, mis asendati 377 tunni üldkasuliku tööga, töö sooritatud 19.11.

  1. Seega ei ole tegemist juhusliku episoodiga tema elus, vaid harjumusliku käitumismustriga.
  2. Kohus on seisukohal, et Tiit Ojasalule mõistetud vangistust ei ole põhjendatud täielikult täitmisele pöörata, vaatamata asjaolule, et ta ennast süüdi ei tunnistanud ning üritas vastutusest pääseda.
  3. Maakohus leidis, et Tiit Ojasalule tuleb kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist, kuna tema mõjutamiseks ei piisa ainult põhikaristuse kohaldamisest. Mootorsõiduki juhtimine linnas alkoholijoobes olles ja sellest tingitud ebakindel sõidustiil kujutab suurt ohtu kaasliiklejatele ning viitab keskmisest oluliselt kõrgemale teosüüle. Tiit Ojasalu juhtis autot joobes olles, kuigi mingit vajadust tal autoga sõitma minna ei olnud, mis näitab hoolimatut suhtumist liiklusnõuetesse. Samuti oli tegemist kriminaalse joobe miinimummäära olulise ületamisega, tal esinesid ka välised joobe tunnused, hoolimata sellest asus ta autot juhtima ning põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse.
  4. Tuvastatud tehioludel ei saa Tiit Ojasalu süüd pidada väikseks. Süü tunnistamisest, toimepandu kahetsemisest ega hukkamõistust süüdistatava puhul rääkida ei saa. Vastupidi, Tiit Ojasalu suhtumine toimepandusse ja tema käitumine kriminaalmenetluses kinnitab, et see väärib ranget hukkamõistu. Ühiskond ei saa tolereerida isikuid, kes alkoholijoobes on nõuks võtnud autot juhtida. Sellised isikud tuleb liiklusest ühiskonna turvalisuse tagamiseks teatud ajaks kõrvaldada.
  5. Juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik Tiit Ojasalu suhtumise muutmiseks. Juhiloa olemasolu ei ole isiku põhiõigus ning mootorsõidukit, kui suurema ohu allikat, on õigus juhtida vaid isikutel, kes liiklusreeglitest kinni peavad. Tagamaks samalaadsete süütegude ärahoidmist ja kindlustamaks ühiskonna turvalisust, tuleb Tiit Ojasalult sõiduki juhtimise õigus ära võtta üheks aastaks, mis on lähedane keskmisele määrale. Juhtimisõiguse äravõtmine põhjustab Tiit Ojasalule ajutiselt küll ebamugavusi, kuid see ei mõjuta teda liiga rängalt ega ole ebaproportsionaalne. 4
  6. Tiit Ojasalule kuuluva mootorsõiduki Nissan X-Trail registreerimismärgiga XXX konfiskeerimist

§ 83

lg 1 alusel pidas maakohus ebaproportsionaalseks ja süüdistatava suhtes liigselt koormavaks meetmeks, kuna teda saab piisaval määral mõjutada põhi- ja lisakaristuse kohaldamisega. APELLATSIOONID

  1. Tiit Ojasalu kaitsja esitas apellatsiooni Viru Maakohtu
  2. novembri
  3. a otsusele, milles palub nimetatud otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega mõista Tiit Ojasalu

§ 424lg 2 järgi õigeks.

  1. Kaitsja leiab, et maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ning on tuvastanud süüdimõistetu käitumises objektiivse süüteokoosseisu olemasolu meelevaldselt. Sellega on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust. T. Ojasalu end süüdi ei tunnistanud ja selgitas, et tarvitas alkoholi pärast mootorsõiduki juhtimist koju jõudes. Vastavalt tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile tuvastati joove ajavahemikul kell 17.58 kuni 18.
  2. Ekspertiisi akt nr 20E-LÕX0166 ei vasta Riigikohtu lahendis nr 1-15-10967 p 20 nõuetele, mistõttu ei saa see olla tõendiks, mis kinnitab Tiit Ojasalul joobe esinemist süüdistuses märgitud ajal ja määras. Ülejäänud uuritud tõendite põhjal (tunnistaja avaldatud ütlustes sisalduv arvamus ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, mis koostati üle tunni aja hiljem) ei ole võimalik määratleda, kas T. Ojasalu oli joobes kell 16.45 ja kui oli, siis millises joobes.
  3. Esineb vastuolu eksperdi arvamuse p 1 ja 2 ning akti põhjendava osa vahel. Arvamuse p 1 kohaselt pole võimalik tuvastada tarvitatud alkoholi kogust ja tarvitamise aega kuna see sõltub reaalselt tarvitatud alkoholi kangusest. Arvamuse p-s 2 antud vastuse põhjendused aktis sisaldavad samas arvutuskäiku, mille komponentideks on tarvitatud alkoholi kangus ja kogus. Peale selle, ekspertiisiakti põhjendavas osas on märgitud, et „esmased välised joobe tunnused avalduvad 15 minuti pärast ja süvenevad kuni seedetraktist imendumise lõpuni 30-60-90 minuti jooksul. Ei ole võimalik, et tarbides alkoholi 17.15 kuni 17.50 oleks kogu etanool imendunud alkomeetri kasutamise ajaks s.o. 8 minutit hiljem”. Alkoholi imendumine peaks algama tarvitamise algusest- seega alates umbes kella 17.15-st ja eksperdi enda väite kohaselt võib lõppeda ka 30 minuti pärast- seega kella 17.45-ks või tõendusliku alkomeetri kasutamise ajaks. Ekspertiisiakti järeldused on tehtud süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütluste põhjal. Kohtumenetluses antud T. Ojasalu ütluste kohaselt tarvitas ta alkoholi suuremas koguses. Kuigi ekspert on ülekuulamisel teinud oletusi ka võimaliku suurema alkoholikoguse tarvitamise kohta, pole võimalik neid kasutada. KrMS § 109 kohaselt kuulatakse ekspert üle ekspertiisiakti sisu selgitamiseks, mitte uute asjaolude pinnalt arvamuse andmiseks.
  4. Prokuratuur palub tühistada Viru Maakohtu 16.11.
  5. a otsus Tiit Ojasalu karistuse osas ja mõista talle karistuseks 2 aastat vangistust; tühistada samuti maakohtu otsus osas, millega vabastatakse aresti alt Viru Maakohtu 19.01.
  6. a kohtumäärusega 1-21-189 konfiskeerimise tagamiseks arestitud Tiit Ojasalule kuuluv sõiduauto Nissan X-Trail registreerimismärgiga XXX ning konfiskeerida nimetatud sõiduk

§ 83lg 1 alusel tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina.

  1. Prokuratuur leiab, et isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja lähtuda tuleb karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks ka süüdlase isikust. Tiit Ojasalu on kohtu poolt varem korduvalt karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest. Süüdlase puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Seega välistab juba Tiit Ojasalu isik ja 5 tema eelnev käitumine tema suhtes karistuse kohaldamata jätmise ja mõistetud vangistus tuleb määrata ärakandmisele täies ulatuses. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei pea põhjendatuks vangistust täielikult täitmisele pöörata, vaatamata asjaolule, et Tiit Ojasalu ennast süüdi ei tunnistanud ning üritas vastutusest pääseda.
  2. Tiit Ojasalu süüd saab hinnata suureks. Tiit Ojasalu väljahingatava õhu etanoolisisaldus 1,27 mg/l kohta ületas kriminaalvastutuse piirmäära 0,75 mg/l kohta oluliselt. Ta ei tunnistanud oma süüd ega avaldanud mingitki kahetsust. Tiit Ojasalu muutis oma ütlusi ja esitas kohtus versiooni tunduvalt suurema alkoholikoguse tarvitamisest kui ta rääkis eeluurimisel ning tema põhjendused ütluste muutmise kohta ei ole usutavad ega tõesed.
  3. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka seda, et kuna Tiit Ojasalu pani uue kuriteo toime pärast eelneva katseaja lõppu, ei olnud eelmiste otsustega mõistetud karistused talle vajalikku mõju avaldanud. Tingimisi kohaldatud vangistus ega ka üldkasulik töö koos kontrollnõuetega ning juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena uute kuritegude ärahoidmisel ei olnud efektiivsed. Tiit Ojasalu suhtumist oma tegudesse, menetluses olevasse kriminaalasja ning lugupidamatust kohtu vastu iseloomustab see, et 11.06.2021 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas toimunud kohtuistungile ilmus Tiit Ojasalu joobeseisundis. Temal tuvastati alkoholijoove (1,50 mg/l väljahingatavas õhus).
  4. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Üldpreventsiooni arvestades, leiab prokuratuur, et teadmine, et ohtlikud ja kõige elementaarsemaid keelde rikkuvad juhid kõrvaldatakse liiklusest ja neid karistatakse rangelt, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seega, arvestades süü suurust ja preventiivseid eesmärke ning kergendavate asjaolude puudumist saab süüdistatavale mõista vangistuse ettenähtud sanktsiooni keskmises määras.
  5. Järgmise sammuna tuleb hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka Tiit Ojasalu tingimuslik karistusest vabastamine. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Eelmärgitud kohtupraktikast tulenevalt süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Kuna Tiit Ojasalu on karistatud 2 korda mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ja karistus oli uue kuriteo toimepanemise ajal kustumata, siis ei pea prokuratuur võimalikuks jätta mõistetud karistust osaliselt täitmisele pööramata.
  6. Taotledes Tiit Ojasalule kuuluva sõiduki konfiskeerimist, märgib prokuratuur esmalt, et puudub vaidlus selles, et sõiduk oli kuriteo toimepanemise vahend ning see kuulub Tiit Ojasalule. Tõenäosus, et Tiit Ojasalu jätkab ka tulevikus sama mootorsõidukiga süütegude toimepanemist, on suur. Prokuröril puudub veendumus selles, et üksnes mõistetava karistusega on võimalik Tiit Ojasalu mõjutada selliselt, et ta tulevikus ei pane toime uusi samalaadseid liiklusalaseid süütegusid, kuna ta on vaatamata varasematele karistustele seda korduvalt teinud. Kui jätta Tiit Ojasalule kuuluv mootorsõiduk konfiskeerimata, siis esineb küllaltki suur tõenäosus, et ta jätkab süütegude toimepanemist. Vältimaks raskeid tagajärgi, mis joobes juhtimine endaga kaasa võib tuua, on Tiit Ojasalu mootorsõiduki konfiskeerimine

§ 83

lg 1 alusel vajalik ja vältimatu, see võtab süüdistatavalt võimaluse uute samalaadsete või teiste liiklusalaste süütegude toimepanemiseks. 6

  1. Kaitsja leiab apellatsioonile esitatud vastuses, et Viru Maakohtu 16.11.
  2. a otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palub jätta prokuratuuri apellatsiooni rahuldamata. Kohtuotsusest nähtuvalt on maakohus karistuse mõistmisel arvestanud kõiki apellatsioonis märgitud asjaolusid. Maakohus pole teinud karistuse mõistmist reguleerivate õigusnormide (

§ 56

lg 1) kohaldamisel ja muu mõjutusvahendi (

§ 83) kohaldamata jätmisel kaalutlusviga.

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

  1. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse, esitatud apellatsioonide ja kriminaalmenetluses kogutud tõenditega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Vastavalt KrMS § 340 lg-le 1 teeb ringkonnakohus prokuratuuri apellatsioonis esitatud taotlusest lähtudes tühistatud osas uue otsuse.
  2. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Tiit Ojasalu juhtis 05.09.2020 kella 16.45 paiku Lääne-Virumaal Rakvere linnas Tartu tn 55 asuvas parklas talle kuuluvat mootorsõidukit Nissan X-Trail registreerimismärgiga XXX , kui käis koos elukaaslase M.P. uga poes. Pärast seda sõitis Tiit Ojasalu tagasi koju Lääne-Virumaal Rakvere vallas XXX külas asuvasse X tallu. Samal õhtul kella 17.58-18.02 ajal mõõtis patrullpolitseinik seal tõendusliku alkomeetriga Tiit Ojasalul väljahingatavas õhus etanoolisisalduseks 1,27 mg/l kohta.
  3. Esmalt tuleb märkida, et kuna Tiit Ojasalu lahkus pärast Rakvere linnas Tartu tn 55 asuvas parklas toimunud liiklusõnnetust (milles osalemist ta eitab) sündmuskohalt, oli võimalik temal alkoholijoovet mõõta ca 1 tund ja 15 minutit hiljem. Tiit Ojasalu kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta päeval, kella 13.30-14.00 ära joonud ühe purgi õlut. Peale poeskäiku jõi ta Mõrnaja viina - 0,7 liitrisest pudelist jäi alles umbes 100-120 g, peale jõi ühe õlle. Siis tuli politsei ja pani teda puhuma. Seoses vastuoludega Tiit Ojasalu poolt kohtus ja eeluurimisel antud ütlustes, avaldati need prokuröri taotlusel, mille kohaselt jõudis ta kella 17.50-ks, s.o enne politsei saabumist, ära juua 250 g viina ja poolteist purki (pindist) õlut. Kaupluse juurde sõites oli ta kaine, enne seda oli alkoholi tarbinud eelneval õhtul. Tiit Ojasalu selgitas, et eeluurimisel antud ütlused ei ole õiged: ta kirjutas alla, kuid lugeda kõike ei näinud, sest prille polnud kaasas. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et Tiit Ojasalu ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna need on selles, millal ja kui palju ta alkoholi tarvitas, vastuolulised.
  4. Tiit Ojasalu kaitsja leiab, et maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja tuvastanud süüdistatava käitumises objektiivse süüteokoosseisu olemasolu meelevaldselt, tuginedes vastuolulisele ja ebaselgele, s.o nõuetele mittevastavale ekspertiisiaktile (vastuolu on arvamuse punkti 1 ja 2 ning põhjendava osa vahel). Ekspert on järeldused teinud süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütluste põhjal, kuid kohtus tunnistas Tiit Ojasalu, et ta tarvitas kodus alkoholi suuremas koguses.
  5. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja etteheidetega ekspertiisiakti aadressil. Eksperdi arvamuse p-s 1 on ekspert vastanud küsimusele, millal ja kui suures koguses pidi Tiit Ojasalu tarvitama alkoholi, et tal tekiks 05.09.2020 kella 17.58 ajal alkoholijoove 1,27 mg/l kohta. Ekspert vastas sellele küsimusele kahes osas, esiteks andis ta arvamuse selle kohta, kui palju pidi Tiit Ojasalu tarvitama eelnevalt alkoholi, et tema väljahingatavas õhus oli selle mõõtmise hetkel alkoholi kontsentratsioon (1,41+/-0,14) mg/l, ja selleks oli 156-231 g puhast etanooli. Küsimusele, millal ja kui suures koguses pidi Tiit Ojasalu alkoholi tarvitama sellise alkoholijoobe tekkimiseks, vastas ekspert, et seda ei ole eelandmete alusel võimalik öelda, kuna sõltub reaalselt tarvitatud alkoholi kangusest (põhjenduste osa järgi nt kas õlu, siider, vein, viin jm). 7 Eksperdiarvamuse teises punktis, mis on kaitsja hinnangul eelnevaga vastuolus, on ekspert andnud arvamuse, et mootorsõiduki juhtimise ajal ja enne ühe 568 ml mahuga 5,3vw% kangusega õlle tarvitamist oli Tiit Ojasalu väljahingatava õhu alkoholi kontsentratsioon arvutuslikult ~1,09-1,4 mg/l. Ekspert on mh võtnud arvutuste tegemisel aluseks Tiit Ojasalu ütlused selle kohta kui palju ta tarvitas alkoholi eelneval õhtul ja leidnud, et see mõõtmise ajal mingit mõju ei avaldanud, samuti on ekspert tuginenud Tiit Ojasalu ütlustele, et ta tarvitas koju jõudes (peale mootorsõiduki juhtimist) ca 250 ml 40vw% kangusega viina. Arvutuste kohaselt oleks selle koguse tarbimisel olnud Tiit Ojasalu väljahingatavas õhus alkoholi kontsentratsioon 0,77-0,93 mg/l (mitte aga1,41+/-0,14) mg/l. Lisaks arvestas ekspert välja, kuidas mõjutas Tiit Ojasalu alkoholijoovet tema elukaaslase ütluste kohaselt tarbitud 1 purk õlut (joodud pärast koju jõudmist) ning sellisel juhul oleks enne seda olnud joobe suuruseks 1,09-1,40 mg/l. Mingeid vastuolusid eksperdi arvamuse punkti 1 ja punkti 2 vahel ringkonnakohtu hinnangul ei ole, samuti on selge ja jälgitav eksperdi arvutuskäik tulemusteni jõudmisel. Esimesel juhul ei saanud ekspert vastata küsimusele, kuna puudusid täpsemad andmed selle kohta, kui palju, millist alkoholi ja millal oli Tiit Ojasalu tegelikult tarvitanud (tulemuse 1,27 mg/l kohta võib anda erinevat liiki ja koguses tarbitud alkohol, sh on oluline ajafaktor), teisel juhul võttis ekspert arvesse tema (ja ka elukaaslase) poolt väidetud tarbitud alkoholi kogused, mis aga ei klappinud tuvastatud joobe suurusega, ehk ei anna tulemuseks 1,27 mg/l (laiendmääramatust arvestades).
  6. Kaitsja viitab veel sellele, et ekspertiisiakti põhjendavas osas on märgitud, et „esmased välised joobe tunnused avalduvad 15 minuti pärast ja süvenevad kuni seedetraktist imendumise lõpuni 30-60-90 minuti jooksul. Ei ole võimalik, et tarbides alkoholi 17.15 kuni 17.50 oleks kogu etanool imendunud alkomeetri kasutamise ajaks s.o. 8 minutit hiljem”. Alkoholi imendumine peaks algama tarvitamise algusest - seega alates umbes kella 17.15-st ja eksperdi enda väite kohaselt võib lõppeda ka 30 minuti pärast- seega kella 17.45-ks või tõendusliku alkomeetri kasutamise ajaks. Ka kaitsja selle arusaamaga ringkonnakohus ei nõustu, kuna eksperdi arvutus põhineb sellel, et süüdistatav ei tarbinud kogu alkoholi ära korraga kell 17.15, vaid ajavahemikul 17.15 kuni 17.50, s.o 35 minuti vältel, ehk see oleks pidanud imenduma täielikult pärast alkoholi tarvitamise lõpetamist, s.o 8 minuti jooksul, mis aga ei ole alkoholi farmakokineetikat arvestades võimalik.
  7. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et ekspertiisiakt nr 20E-LÕX0166 on selge ja vastuoludeta ning eksperdiarvamuse kujunemine on lugejale jälgitavalt põhjendatud, ning on sellisena tõendina lubatav ja usaldusväärne.
  8. Ringkonnakohus möönab, et Tiit Ojasalu ütluste muutmise võis põhjustada tutvumine ekspertiisiaktiga, millest nähtuvalt oleks mõõdetud joobe saavutamiseks pidanud ta koju jõudes tarvitama oluliselt rohkem alkoholi. Kohtus antud ütluste järgi kasvaski see kogus üle kahe korra. Kohtutoksikoloogia ekspert Mailis Tõnisson kuulati kohtuistungil üle. Ta selgitas muuhulgas ka seda, milline on Tiit Ojasalu enda ütluste (tarvitatud alkoholi koguste kohta) mõju eksperdiarvamuse kujunemisele. Nimelt ei klappinud juba tema esialgsed ütlused tarvitatud koguste osas mõõtetulemusega: alkoholi kontsentratsioon väljahingatavas õhus oli palju suurem kui see, mida ta ütles tarbinud olevat. Ükskõik kui palju ja millist alkoholi Tiit Ojasalu kodus jõi, ei oleks jõudnud see 8 minuti jooksul täielikult imenduda. Ekspert jäi selle juurde, et avarii toimumise ajal kell 16.50 oli Tiit Ojasalu alkoholijoobes. Kui ta ei oleks ära joonud kodus purki õlut, oleks see joove olnud autojuhtimise ajal hiljem mõõdetust veelgi suurem. Need ütlused on ekspert andnud oma arvamuse selgitamiseks, tuginemata uutele asjaoludele. Mailis Tõnissoni ütlused selle kohta, et 2 korda suurema alkoholikoguse tarbimise korral lühikese aja jooksul oleks see pidanud Tiit Ojasalu kliinilises pildis väljenduma (tasakaalu- ja teadvushäired, suutmatus alkomeetrisse puhuda), kinnitavad vaid seda, et Tiit 8 Ojasalu kohtus antud sellekohased ütlused ei ole usaldusväärsed ega mõjuta ringkonnakohtu hinnangul ka eksperdiarvamust.
  9. Ringkonnakohtul ei ole vähimatki kahtlust, et Tiit Ojasalu juhtis süüdistuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis. Alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus oli mõõtmise hetkel väga kõrge, see ületas 1,7 korda LS § 69 lg 2 p-s 1 märgitut (alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem). Tegemist ei ole piiripealse juhtumiga, mille puhul võiks tekkida kahtlus, kas see joove mootorsõiduki juhtimise ajal oli ikkagi nii suur, millest algab kriminaalvastutus. Lisaks eksperdi arvamusele kinnitavad ka tunnistaja M.P. u ütlused, et Tiit Ojasalu ei olnud autoga sõitma minnes veel kaineks saanud. Selles, et Tiit Ojasalu jõi pärast koju jõudmist ühe õlle, ei ole vaidlust. Seega tuleb nimetatud asjaolu Tiit Ojasalu alkoholijoobe suuruse tuvastamisel arvesse võtta, mida maakohus aga ei teinud. Eksperdiarvamuse kohaselt oli Tiit Ojasalu väljahingatavas õhus alkoholi kontsentratsioon mootorsõiduki juhtimise ajal ja enne purgitäie õlle tarvitamist 1,09-1,40 mg/l, ehk tõendatud on asjaolu, et see oli vähemalt 1,09 mg/l kohta.
  10. Arvestades eeltoodut on maakohus põhjendatult tunnistanud Tiit Ojasalu süüdi

§ 224

lg 2 järgi, kuna tegemist on isikuga, kellel on kustumata karistused samasuguse teo eest.

  1. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus prokuratuuri apellatsiooni ja märgib esmalt, et kuigi prokuratuur vaidlustab vaid asjaolu, et maakohus jättis Tiit Ojasalule mõistetud karistuse osaliselt täitmisele pööramata, sisaldab apellatsioon paljuski väiteid, mis omavad tähtsust süüdistatava süü suuruse hindamisel ja temale süü suurusele vastava karistuse mõistmisel. Käesoleval juhul on see tarbetu – maakohus mõistis Tiit Ojasalule 2 aasta pikkuse vangistuse, mida prokuratuur ka taotles, ning põhjendas seda samade argumentidega, mille prokurör esitas oma süüdistuskõnes ning kordab käesolevas apellatsioonis.
  2. Maakohus on põhjendanud karistusmäära valikut ja lisakaristuse mõistmist, arvestades Tiit Ojasalu süü suurust. Kuigi ringkonnakohus luges tõendatuks, et Tiit Ojasalu oli mootorsõidukit juhtides mõnevõrra väiksemas alkoholijoobes, ei mõjuta see tema süü suurust sellisel määral, et tooks kaasa maakohtu poolt mõistetud põhi- ja lisakaristuse vähendamise. Kõik maakohtu argumendid on jätkuvalt asjakohased ja nõustumisväärsed.
  3. Maakohtu põhjendustest karistuse mõistmisel saab järeldada, et ka selles osas, miks jäi osa vangistusest kandmiseks tingimisi, arvestas kohus neid samu asjaolusid, mida karistusmäära valikul ja mida peab oluliseks prokuratuurgi, s.h tema varasemaid karistusi, millest saab järeldada, et see on Tiit Ojasalu harjumuslik käitumismuster, kuid jõudis erinevalt prokuratuurist järeldusele, et seda on võimalik muuta kriminaalhooldusega. Seega ei saa maakohtule ette heita põhjendamiskohustuse järgimata jätmist süüdistatava karistuse kandmisest osalisel tingimisi vabastamisel, mida saaks käsitleda kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Küll aga oleks vajanud need argumendid eraldi väljatoomist põhjenduste parema jälgitavuse aspektist.
  4. Prokuratuur leiab, et Tiit Ojasalu varasem karistatus välistab ka osalise karistusest tingimisi vabastamise ning viitab siinkohal kohtupraktikana Riigikohtu
  5. mai
  6. a otsusele asjas nr 3-1-1-40-
  7. Sellest lahendist ringkonnakohtu hinnangul midagi sellist ei järeldu. Riigikohus on märkinud: „Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise 9 ebaotstarbekaks. Seega tuleb

§-de 73 või 74 kohaldamisel igal juhul arvestada isikut iseloomustavate andmetega.“ Ehk teisisõnu tuleb kohtul hinnata tulenevalt

§ 74

lg-st 1, kas neid asjaolusid arvestades on karistuse reaalne ärakandmine otstarbekas või mitte. Iseenesest ei välista seadus ka varem karistatud isikute karistusest tingimisi vabastamist

§ 74

alusel, mis annab võimaluse määrata süüdlasele uute kuritegude toimepanemise riske maandavaid kohustusi ja teostada tema käitumise üle järelevalvet. Kuriteo asjaoludena omavad joobeseisundis olles mootorsõiduki juhtimisel kahtlemata tähtsust nii alkoholijoobe suurus kui ka see, kuivõrd juht oma sellise käitumisega kaasliiklejaid ohustas. Tiit Ojasalu puhul oli võimalik tuvastada, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 1,09 mg/l kohta (mitte 1,27 mg/l), mis on oluliselt suurem kui

424 lg 1 objektiivse koosseisu täitmiseks vajalik on. Ta juhtis mootorsõidukit 05.09.2020 kella 16.45 paiku, s.o laupäevasel päeval, millal liiklustihedus ei olnud eelduslikult suur. Parklas tagurdas ta aga otsa teisele sõidukile, mille vigastused ei olnud märkimisväärsed, kuid Tiit Ojasalu lahkus sündmuskohalt. Seega saab nõustuda, et kõike eelnevat arvesse võttes oli Tiit Ojasalu käitumine sõidukiroolis keskmisest ohtlikum.

  1. Tiit Ojasalu kohta on teada, et ta ei tööta kuskil, teeb juhutöid. Väärteokaristusi tal ei ole, kuid ta on varem kahel korral juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes -
  2. aastal ja
  3. aastal (tegu leidis aset 04.03.2017). Esimesel korral karistati teda lühiajalise vangistusega tingimisi

§ 73

sätteid kohaldades (katseaeg ebaõnnestus ja kandmata karistus liideti

§ 65lg 2 alusel) ning teisel korral üldkasuliku tööga.

Selle karistuse kandis Tiit Ojasalu ära 20.11.

  1. Ringkonnakohus leiab, et enne isiku pikaajalise vangistuse kandmisele saatmist tuleks kaaluda kõiki muid alternatiive süüdlase mõjutamiseks. Üheks selliseks on ka vangistuse kandmisest osaline tingimuslik vabastamine.
  2. Riigikohus on 20.02.
  3. a otsuses nr 3-1-1-99-06 p-s 12 öelnud järgmist: „Riigikohtu kriminaalkolleegium on varem tehtud otsustes asunud seisukohale, et karistuse kandmisest osalise vabastamise instituudi eesmärk on üksnes nn šokivangistus, mida tuleb sisustada eripreventiivselt kui isiku tõsist hoiatamist lühiajalise - s. o mõnekuulise vangistusega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused nr 3-1-1-41-04 - RT III 2004, 17, 205 ja nr 3-1-1-2105 - RT III 2005, 13, 132 ). /…../ Selline lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Sellist lühivangistuse toimet oleks raske loota aga isiku puhul, kes on juba ka eelnevalt kogenud vabaduse võtmisega seonduvat.“ Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna Tiit Ojasalu varasemad sarnased teod jäävad enam kui 5 aasta tagusesse aega ja ta ei ole varem reaalset vangistust kandnud, on tema puhul alust eeldada, et just selliselt individualiseeritud karistus lühiajalise vangistusega, mis paneb inimese sügavamalt oma käitumise üle järele mõtlema, ja sellele järgneva kriminaalhooldusega täidab kõige paremini eesmärki mõjutada teda edaspidistest kuritegudest hoiduma. Seetõttu jääb prokuratuuri taotlus Tiit Ojasalule mõistetud karistusest osaliselt vabastamise tühistamiseks rahuldamata.
  4. Küll aga saadab edu prokuratuuri teine taotlus, nimelt Tiit Ojasalule kuuluva mootorsõiduki Nissan X-Trail registreerimismärgiga XXX konfiskeerimiseks. See meede võtab Tiit Ojasalult võimaluse asuda mootorsõiduki rooli ka pärast seda, kui ta on ära kandnud nn šokivangistuse. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et konfiskeerimise esemeks olev sõiduk on kuriteo toimepanemise vahend ega selleski, et eelnimetatud sõiduki omanik on Tiit Ojasalu, mistõttu ringkonnakohus neil asjaoludel ei peatu. 10
  5. Tiit Ojasalu puhul on sõiduki konfiskeerimine proportsionaalne meede, kuna senised karistused ei ole suutnud teda mõjutada purjuspäi mootorsõiduki juhtimisest hoiduma. Mõlemal varasemal korral määrati Tiit Ojasalule ka lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. See mõjus vaid karistuse kehtivuse ajal, kuid ei hoidnud pikemas perspektiivis uusi samalaadseid rikkumisi ära. Tiit Ojasalu karistatus samalaadsete kuritegude eest näitab, et alkoholi tarbimine põhjustab talle probleeme, ta ei suuda enda seisundit enne auto rooli istumist adekvaatselt hinnata. Ka ei ole väheoluline see, et Tiit Ojasalu ei ole kuriteo toimepanemist tunnistanud ega kahetsenud, vaid on esitanud vastuolulisi väiteid tarbitud alkoholi kohta. Seega on tegemist inimesega, kes ei soovi toimepandud tegude eest võtta vastutust, mistõttu on suurem tõenäosus samalaadse käitumise kordumiseks. Seetõttu tuleb prokuratuuriga nõustuda, et Tiit Ojasalu puhul on suur tõenäosus, et ilma sõidukit konfiskeerimata jätkab ta ka tulevikus samalaadsete süütegude toimepanemist. Tiit Ojasalu käitumine on ajas muutunud samuti ohtlikumaks: varem ei ole ta alkoholijoobes mootorsõidukit juhtides liiklusõnnetust põhjustanud. Õnneks piirdus see sellel korral küll vaid teise sõiduki kaitseraua vigastamisega.
  6. Arvestades eeltoodut tuleb Tiit Ojasalule kuuluv sõiduauto Nissan X-Trail registreerimismärgiga XXX konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel kui tahtliku kuriteo toimepanemise vahend. 44. Juhindudes Kr

MS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 2, 3, § 340 lg 4 p-st 5 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu

  1. novembri
  2. a otsuse osaliselt, s.o Tiit Ojasalule kuuluva sõiduauto Nissan X-Trail konfiskeerimata jätmises ja selle aresti alt vabastamises.
  3. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega konfiskeerib Tiit Ojasalule kuuluva sõiduauto Nissan X-Trail (VIN-kood: XXXXXXXXXXX) registreerimismärgiga XXX

§ 83

lg 1 alusel ning jätab selle konfiskeerimise tagamiseks vastavalt Viru Maakohtu 19.01.

  1. a määrusele nr 1-21-189 aresti alla. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata, prokuratuuri apellatsioon rahuldatakse osaliselt.
  2. Tiit Ojasalu kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban esitas Tartu Ringkonnakohtule 2 taotlust riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Esimese taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks 23 minutit ning apellatsiooni koostamiseks 33 minutit, mille eest on õigusabitasu 61,20 eurot, sh käibemaks 10,20 eurot. Teise taotluse kohaselt kulus kaitsjal prokuratuuri apellatsiooniga tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks 42 minutit, mille eest taotleb tasu 45,60 eurot (sh käibemaks 7,60 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul on mõlemad kaitsja tasutaotlused põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele.
  3. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 sätestatud lahendi, jäävad KrMS § 185 lg 1 alusel menetluskulud 106,80 eurot riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.