KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 16. märts 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-20-1515 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kriminaalasi

§ 187

lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)

1. oktoober
2. a otsus Apellatsiooni esitajad  süüdistatav Margus Meigo. Isikukood 38305160297; elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud  kaitsja vandeadvokaat Margo Normann Teised apellatsioonimenetluse Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri pooled ringkonnaprokurör Marja- Liina Talimaa Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. oktoobri
5. a otsus muutmata.
6. Jätta Margus Meigo ja tema kaitsja vandeadvokaat Margo Normanni apellatsioonid rahuldamata.
7. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Normann ja Partnerid kaudu 174 (ükssada seitsekümmend neli) eurot, sh käibemaks 29 (kakskümmend üheksa) eurot, vandeadvokaat Margo Normannile süüdistatav Margus Meigole määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
8. Apellatsioonimenetluses tekkinud kulu 174 eurot jätta Margus Meigo kanda.
9. Süüdistataval Margus Meigol tuleb tasuda väljamõistetud menetluskulud otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I. Süüdistus
10. Margus Meigole esitati süüdistus KarS § 183 lg 1 järgi selles, et tema omandas eeluurimisel tuvastamata ajal ja kohas seni kindlakstegemata isikult vähemalt ühe tarvitamiskoguse narkootilist ainet lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD), mille ta toimetas eeluurimisel seni tuvastamata kohast Viljandi linna XXX ja manustas 08.06.2019 kella 21.00 paiku 16-aastasele K.K. ule. 1.
11. Veel esitati Margus Meigole süüdistus KarS § 187 lg 1 järgi selles, et tema, olles eelnevalt ebaseaduslikult omandanud eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult narkootilist ainet lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD), kallutas täisealise isikuna teadvalt nooremat kui kaheksateist aastast isikut narkootilise aine tarvitamisele, mis seisnes selles, et 08.06.2019 kella 21.00 paiku Viljandi linnas XXX juures pakkus narkootilist ainet lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD) 16-aastasele K.K. ule, kirjeldades seda kui turgutavat ainet ning seejärel tilgutas kolm tilka K.K. u käes olnud mandlile, mille viimane koos narkootilise ainega ära sõi. 1.
12. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Lüsergiinhappe dietüülamiid kuulub sotsiaalministri 18.05.
13. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. II. Maakohtu otsus
14. Tartu Maakohus karistas Margus Meigot 28.10.
15. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1515 KarS §

§ 187lg 1 järgi Kar

S § 63 lg 1 alusel 3 aasta pikkuse vangistusega, mille hulka arvestas KarS § 68 lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamise aja 3 päeva, mõistes karistuseks 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määras kohus, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Margus Meigo ei pane 3 aasta 2 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 21 ja 8 sätestatud kohustusi.

1. Esmalt märkis maakohus, et süüdistatav Margus Meigo on kohtuistungil antud ütlustes võtnud omaks, et ta omandas eeluurimisel tuvastamata ajal ja kohas seni kindlaks tegemata isikult vähemalt ühe tarvitamiskoguse ainet LSD, mille toimetas seni tuvastamata kohast Viljandi linna ning manustas 08.06.2019 õhtusel ajal kannatanule K.K. ule. 2
2. Kannatanu K.K. u kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta oli tööl
3. a juuni alguses Viljandis toimunud Hansapäevade ajal ning müüs mandleid, röstitud mandleid ja kukekomme. Kannatanu müügilett asus Fellini kohviku ees. Õhtusel ajal tuli tema müügileti juurde süüdistatav Margus Meigo ja andis talle turgutava ainena narkootilist ainet – LSD, võttis pipetiga pudelist, mis oli riiete all ning pani mandli peale, mille kannatanu kohe ära sõi. Kuna kannatanu ei teadnud, mis ainega on tegemist, siis ta palus telefoni teel oma sõbrannal uurida, mis on LSD. Kannatanu palvel kutsus tema sõbranna Liisa välja politsei. Kohale saabunud politsei tegi kannatanule joobetuvastuse kontrolli ning politseijaoskonnas tehti veel ka narkotest ning kannatanule öeldi, et tegu on narkootilise ainega. Kohale saabus ka kiirabi. Sündmuskohal aitas kannatanu tuvastada süüdistatava Margus Meigo isiku. Kannatanu ütlustel narkootilise aine manustamise tõttu tundis ta iiveldustunnet, mis politseijaoskonnas olles kadus ära ning füüsilisi tüsistusi talle ei tekkinud, küll oli vaimseid probleeme, mille tõttu tuli kannatanul pöörduda ohvriabi töötaja poole, kes hiljem suunas ta psühholoogi juurde, kus käis 5 kuu vältel.
4. Kannatanu ütlused temal narkootilise aine tarvitamise tunnuste tuvastamise kohta ja tervise kontrollil viibimise kohta haakuvad kiirabikaardilt ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjalt nähtuvaga. Kiirabikaart nr 90007141 tõendab sündmuskohana XXX , Viljandi 08.06.2019 kell 22.43 ning patsiendiks on K.K. . Kiirabikaardi anamneesi kohaselt: tütarlaps tegi tööd, kui tema juurde ilmus võõras meeskodanik, kes vaatas, et tütarlaps on väga väsinud ning pakkus selle vastu virgutavat LSD-d. Tütarlaps algul keeldus, kuid meeskodanik tilgutas preparaadi mandlile. Tütarlaps sõi mandli umbusklikult ära. Nüüd energiast tulvil, räägib väga palju, pupill maksimaalselt lai. Diagnoos: mürgistus narkootikumide ja psühhodüsleptikumide (hallutsinogeenidega). Muud ja täpsustamata psühhodüsleptikumid (hallutsinogeenid). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt on 08.06.2019 kell 23.05 kannatanult võetud proov joobeseisundi tuvastamiseks, kirjeldatud on, et kannatanul on silma pupill suur, isik lõbusas tujus, näeb asju oluliselt teisiti, kui need on. Isik tunnistab, et on tarvitanud LSD-d. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis täidetud uuringuakti nr 788T kohaselt on kannatanul 14.06.2019 tuvastatud organismis narkootilise ainena LSD.
5. Kannatanu K.K. u ütlused temale narkootilise aine LSD andmise kohta haakuvad tunnistajate M.T. i ja J.K. u ning süüdistatava Margus Meigo ütlustega. Tunnistaja M.T. rääkis kohtuistungil, et töötades
6. a Viljandi politseijaoskonnas patrullpolitseinikuna, sai väljakutse, et tütarlast on pritsitud narkootilise ainega. Kohapeal oli üks tütarlaps, kes käitus veidralt ning politseiametnikud kutsusid talle kiirabi. Mõne aja pärast tuli sündmuskohale Margus Meigo, kes ütles, et tema pritsis narkootilise ainega, selleks aineks osutus LSD. Margus Meigol kontrolliti narkootilise aine tarvitamist ning test oli positiivne THC-le, mis on kanep. Margus Meigo paigutati politseisõidukisse ja transporditi jaoskonda. K.K. u isa J.K. nägi tütart politseijaoskonnas, tema käitumine ei olnud tavapärane, kuna ta oli narkojoobes. K.K. rääkis talle, et narkootikumi oli pakkunud meesterahvas, kes tilgutas seda pähkli peale.
7. Süüdistatava Margus Meigo tunnistas, et on tegelenud keelatud tegevusega, kui käitles ainet, mis on Eesti Vabariigi seadustega keelatud. Ta tuli 08.06.2019 Viljandisse Hansapäevadele ja tal oli kaasas klaaspurgis väike kogus LSD-d. Ta nägi õhtul kümne paiku seal kannatanut, kes müüs pulgakomme ja süüdistatavale tundus, et kannatanu on väsinud. Süüdistatav soovis kannatanut aidata. Süüdistataval ei olnud kannatanule turgutuseks muud anda kui LSD-d. Ta tilgutas 100-150 mikrogrammi LSD-d pähklitele, mille kannatanu kohe ära sõi. Seejärel kõndis süüdistatav edasi. Kuna aga süüdistatav nägi, et kannatanu rääkis telefoniga ja sündmuskohale tuli politsei, siis ta läks ja proovis olukorda lepitada ning andis politseile teada, et tema andis kannatanule LSD-d. Politseijaoskonnas tehti talle narkotest. Süüdistatava ütlustest nähtub, et 08.06.2019 oli ta ka ise LSD-d tarvitanud. Süüdistatava ütluste kohaselt ei ole LSD narkootiline 3 aine, vaid ta on nimetanud LSD-d erinevalt: võlurohi, hallutsinogeen, psühhogeen, psühhoteerikum.
8. Süüdistatava ütlusi narkootilise aine LSD omamise ja tarvitamise kohta samal päeval, kui ta viibis Viljandis Hansapäevadel 08.06.2019, kinnitavad indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundi tuvastamise saatekiri. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt esinesid Margus Meigol 09.06.2019 kell 0.22 narkootilise aine tarvitamise tunnused. Protokollis sisalduva Margus Meigo omakäeliselt antud selgituse kohaselt oli ta hommikul tarvitanud kanepit. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt on 09.06.2019 kell 00.22 Margus Meigolt võetud proov joobeseisundi tuvastamiseks. Proovi võtmisel on isik kinnitanud, et on tarvitanud LSD-d ja kanepit. Isiku pupillid on suured ja reageerivad valgusele aeglaselt. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis täidetud uuringuakti nr 789T kohaselt on süüdistataval 14.06.2019 tuvastatud organismis narkootilise ainena LSD.
9. Maakohus tuvastas, et Margus Meigo käitles narkootilist ainet – lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD) NPALS § 3 lg 1 kohaselt ebaseaduslikult. Margus Meigo omandas narkootilise aine, kuid ei ole tuvastatud, kellelt. Margus Meigo on kohtuistungil rääkinud, et kui on raha, siis ei ole Eestis LSD-d raske hankida ning ta usaldas inimest, kellelt ta hankis LSD-d. Valdus on tegelik võim asja üle (AÕS § 32) ja tegeliku võimu all mõistetakse võimalust asja valitseda. Margus Meigo on ütlustes kirjeldanud, et ta tuli Viljandisse ja tal oli väike kogus oma „võlurohtu“ ehk LSD-d kaasas, mille andis kannatanule turgutuseks. Seega eelnevalt kirjeldatud tegevustega täitis süüdistatav objektiivse teokoosseisu KarS § 183 lg 1 järgi.
10. Maakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et puudub nõuetekohane akt LSD kui narkootilise aine tuvastamiseks ja LSD esinemine ei ole tõendatud. Kuigi käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatavalt või kannatanult narkootilist ainet ära võetud, mis aga ei tähenda, et puuduks võimalus kriminaalmenetluses narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist tõendada. Kõnealuses kriminaalasjas on narkootilise aine LSD omandamine, valdamine ning üleandmine tõendamist leidnud nii isikuliste tõenditega, sh süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlustega kui ka kirjalike tõenditega, sh kiirabikaardi ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjadega, milles sisaldusid Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis täidetud uuringuaktid nii kannatanu kui ka süüdistatava organismis tuvastatud aine kohta (tuvastatud aine on LSD). Seejuures tõendavad isikulised tõendid seda, et süüdistatav omandas, valdas ja andis kannatanule üle narkootilist ainet – LSD ning kiirabikaart ning joobeseisundi tuvastamise saatekiri koos uuringuaktiga kinnitab täiendavalt, et kannatanule üleantud narkootiline aine oli LSD, kuna see aine tuvastati kannatanu organismis. Süüdistatava kohta koostatud joobeseisundi tuvastamise saatekiri koos uuringuaktiga kinnitab süüdistatava ütlusi tema poolt narkootilist aine LSD omandamise ja valdamise kohta. Kohtul puuduvad kahtlused joobeseisundi tuvastamise saatekirjade ja uuringuaktide usaldusväärsuse ja lubatavuse kohta.
11. Kõnealusel juhul nähtub joobeseisundi tuvastamise saatekirjast, et kannatanu K.K. u organismis narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse määramiseks on proovi võtva asutuse (tervishoiuteenuse osutaja) – SA Viljandi Haigla töötaja poolt 08.06.2019 kell 23.05 kannatanult võetud analüüsiks proov (uriin). Joobeseisundi tuvastamise saatekirjal on KorS § 41 lg 5 kohaselt kirjeldatud kannatanul esinevaid joobeseisundile viitavaid tunnuseid: Silma pupill on suur. Lõbusas tujus. Näeb asju oluliselt teisti kui need on. Isik tunnistab, et on tarvitanud LSD-d. KorS § 41 lg 12 kohaselt kui bioloogilise vedeliku proov võetakse tervishoiuteenuse osutaja juures, korraldab korrakaitseorgan võetud proovi toimetamise riiklikku ekspertiisiasutusse narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamiseks bioloogilise vedeliku proovi uuringuga. Eesti Kohtuekspertiisi 4 Instituudis koostatud Uuringuaktist nr 788T nähtub, et proovimaterjal on vastuvõetud 12.06.2019 ning kannatanu organismis on 14.06.2019 tuvastatud aineks LSD. Süüdistatava Margus Meigo suhtes KorS § 41 lg 1 järgi koostatud joobeseisundi tuvastamise saatekiri kinnitab, et süüdistatavalt on tervishoiuteenuse osutaja SA Viljandi Haigla poolt 09.06.2019 kell 00.23 võetud proov (uriin) narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse määramiseks. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjal on KorS § 41 lg 5 kohaselt kirjeldatud süüdistatava joobeseisundile viitavaid tunnuseid: Isik väidab, et on tarvitanud LSD-d ja kanepit. Indikaatorvahend näitab kanepi tarvitamist. Isiku pupillid on suured ja reageerivad valgusele aeglasti. Keel katune. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis koostatud Uuringuaktist nr 789T nähtub, et proovimaterjal on vastuvõetud 12.06.2019 ning süüdistatava organismis on 14.06.2019 tuvastatud aineks LSD. Seega on maakohtu hinnangul tuvastamist leidnud, et süüdistatava poolt süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas oli ebaseaduslikult käideldud aineks LSD ehk lüsergiinhappe dietüülamiid.
12. Süüdistatavalt või kannatanult ei ole narkootilist ainet ära võetud, mistõttu ei ole võimalik tuvastada lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD) mõjuannust. Kuid uuritud tõenditega (vt p 3.5) on tuvastamist leidnud, et eelmärgitud narkootilise aine andis süüdistatav kannatanule üle koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks, järelikult käitles Margus Meigo süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas narkootilist ainet lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD) väikeses koguses.
13. Maakohus asus seisukohale, et Margus Meigo pani narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi. Margus Meigo kohtuistungil antud ütlustest nähtub tema tahtlus narkootilise aine omandamiseks, valdamiseks üleandmise eesmärgil ja üleandmiseks. Nii on Margus Meigo ütlustes kirjeldanud, et usaldab inimest kellelt hangib LSD-d ning ta on pakkunud LSD-d neile, kellel vaja on. Ühtlasi kinnitas, et tal oli soov aidata kannatanut, pakkudes talle turgutuseks LSD-d.
14. Järgnevalt võttis maakohus seisukoha Margus Meigole esitatud süüdistuses KarS § 187 lg 1 järgi, s.o täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isiku kallutamise eest narkootilise aine ebaseaduslikule ja nooremale kui kaheksateistaastasele isikule sellise aine ebaseadusliku manustamise eest. Kohtumenetluse pooltel on vaidlus asjaolus, kas süüdistatav teadis kannatanu vanust enne seda, kui ta narkootilist ainet kannatanule pakkus.
15. Kaitsja väitis, et tekkinud sõna-sõna vastu olukorras ei ole alust süüdistatava teo kvalifitseerimiseks KarS § 187 lg 1 järgi, vaid Margus Meigo käitumises esineb süüteokoosseis KarS § 183 lg 1 järgi. Süüdistatav Margus Meigo on ristküsitlusel andnud eelmärgitud asjaolu kohta erinevaid ütlusi. Ühel korral on süüdistatav väitnud, et ta sai kannatanu vanuse teada kannatanuga vestluse käigus ja see toimus pärast seda, kui ta oli manustanud kannatanule LSDd. Seejärel on süüdistatav kaitsja küsimusele: „Saan siis teie jutust aru, et sellest, kui vana kannatanu oli, teil üldse juttu ei olnud,“ vastanud, et „seal jutuajamisel mina ei mäleta. Kui neiu ütles, et rääkisime, ju me siis rääkisime.“. Ning prokuröri küsimusele vastates kinnitas süüdistatav, et võis olla võimalik, et kannatanu ütles talle oma vanuse enne, kui toimus pähklitele LSD tilgutamine.
16. Maakohus leidis, et süüdistatava antud ütlused selle kohta, millal ta sai kannatanu vanuse teada, tuleb jätta tõendikogumist välja, võttes arvesse, et süüdistatav on andnud kannatanu vanuse teadasaamise kohta vastuolulisi ütlusi, lisaks on süüdistatava poolt antud ütlused kannatanu vanuse teadasaamise ajalise määratluse kohta vastuolus ka kannatanu ütlustega. Kannatanu K.K. rääkis, et Margus Meigo küsis esmalt tema vanust, mille peale kannatanu 5 avaldas, et ta on
17. Seejärel pakkus Margus Meigo kannatanule LSD-d mandlile. Maakohus leidis, et kannatanu K.K. u kohtuistungil antud ütlustega on usaldusväärselt tõendamist leidnud, et oma vanuse ütles kannatanu süüdistatavale enne seda, kui süüdistatav manustas kannatanule narkootilist ainet.
18. Maakohus luges Margus Meigo ja kannatanu ütlustega tõendatuks, et Margus Meigo pani kannatanule LSD-d mandli peale, mille kannatanu kohe ära sõi. Ta tunnistas politseiametnikele narkootilise aine andmise kannatanule, kinnitas, et teadis, et tegemist on LSD-ga. Ta sai aru, et LSD on keelatud aine ja võib tekitada ohtlikke tagajärgi nii alaealistele kui täiskasvanutele. Süüdistatava poolt kannatanule narkootilise aine LSD manustamist kinnitavad ka tunnistajate M.T. i ja J.K. u ütlused. Asjaolu, et süüdistatav pakkus ja manustas kannatanule justnimelt LSD-d, kinnitavad lisaks isikulistele tõenditele ka asjas uuritud kirjalikud tõendid, sh kiirabikaart ja joobeseisundi tuvastamise saatekiri koos Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis koostatud uuringuaktiga nr 788T nähtuvaga. Maakohus jäi otsuse p-des 3.
19. – 3.
20. väljendatud põhjendite juurde.
21. Kallutamine võib seisneda järgmistes tegudes: meelitamine, sundimine, kaasatõmbamine, pakkumine, edasiandmine või muul moel kättesaadavaks tegemine. Oluline on, et süüdlane oma käitumisega tekitaks alaealises huvi ja soovi keelatud ainet tarvitada. Manustamine tähendab narkootilise või psühhotroopse aine viimist teise isiku kehasse. Manustamine võib toimuda nt süstimise või joogi või toidu sisse segamisega. Kallutamine ja manustamine on ebaseaduslikud, kui puudub vastav meditsiiniline näidustus ja arsti ettekirjutus või retsept. Antud juhul on see ebaseaduslik ka seetõttu, et kastekaitse seaduse § 49 sätestab kohustuse kaitsta lapsi igati narkootiliste, toksiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise eest ning vältida laste ärakasutamist niisuguste ainete tootmisel ja nendega äritsemisel.
22. Lüsergiinhappe dietüülamiid (LSD) kuulub NPALS § 3¹ lõike 1 kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.
23. a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Pakkudes süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas 16-aastasele kannatanule narkootilist ainet lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD), kirjeldades seda kui turgutavat ainet ning seejärel tilgutades seda kannatanu käes olnud mandlile, mille viimane koos narkootilise ainega ära sõi, realiseeris süüdistatav objektiivse teokoosseisu KarS § 187 lg 1 järgi.
24. Maakohus asus seisukohale, et Margus Meigo pani KarS § 187 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi. Margus Meigo teadis, kui vana on kannatanu ja ta teadis, et ta annab alaealisele kannatanule narkootilist ainet LSD-d.
25. Maakohus ei tuvastanud Margus Meigo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. III. Apellatsioonid ja apellatsioonivastus
26. Tartu Maakohtu 28.10.
27. a otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Margo Normann, kes palub tühistada maakohtu otsus Margus Meigo süüditunnistamise kohta ja mõista Margus Meigo õigeks. Menetluskulud jätta riigi kanda. 22.
28. Kaitsja leiab, et Margus Meigo tuleb õigeks mõista, kuna kohtuotsus tugineb valdavaltMargus Meigo eneserõõnale. Margus Meigo ütlustesse tuleb suhtuda sügava 6 kriitikaga, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu muid tõendeid, mis kinnitaksid tema ütlusi. Margus Meigo on kohtuistungil seletanud: „ta on nagu LSD-d, päris ei ole LSD. Ma ütlen LSD, siis on kergem aru saada, millest ma räägin“ (kohtuistungi protokoll lk 14). Millega tegelikult oli tegemist, ei ole teada. Käesolevas asja puudub eriteadmistega isiku arvamus narkootilise või psühhotroopse aine esinemise kohta nii kannatanu kui Margus Meigo enda uriinis, sest puudub täielikult uuringute kirjeldus ja saatekirja osa „Hinnang isikul narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta“. Ilmselt on eriteadmistega isik, kelle nimi on Barndõk (eesnimi teadmata) täitnud Eesti kohtuekspertiisi Instituudi poolt täitmisele kuuluva osa uuritavate isikute seletuste, mitte teaduslike uurimismeetodite kasutamise teel. Ekspertiisi vormis ei ole käesolevas asjas antud selget vastust selle kohta, kas oli tegemist narkootilise või psühhotroopse ainega ja millisega konkreetselt ja kas tegemist oli joobega. Mingit veenvat selgitust selle kohta, kuidas Margus Meigo LSD-d hankis, isik ei andnud. See ei ole usutav ka temal sissetulekute puudumise tõttu. 22.
29. Kuna käesolevas asjas ei ole uuringuaktis selgelt jälgitav, kuidas on eriteadmistega isik jõudnud põhistatud järeldusele, et kannatanu ja Margus Meigo uriinis esineb LSD, siis kohtu väidet, et uuringuaktidega on LSD esinemine tuvastatud, ei saa pidada õigeks. Kuna ekspertiisiakt käesolevas asjas puudub ja uuringuakt ei saa seda paljasõnalisuse tõttu asendada, siis ei ole tõsikindlalt tuvastatud LSD käitlemine ja kannatanule edastamine 08.06.
30. Terviseandmetes kirjeldatud sümptomid ei ole ainuomased narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tunnustele. Samuti on selgusetu, kus viibisid Margus Meigo ja kannatanu proovide võtmise ajal ning kes neilt proovid võttis. Nimelt nähtub dokumentidest, et indikaatorvahendit kasutati kannatanu suhtes 08.06.2019 kell 23.05, millisel ajal võeti väidetavalt ka uriiniproov. 22.
31. Kaitsja arvab, et Margus Meigo lõi näiliku süüteo tähelepanu pälvimiseks. Tema tähelepanuvajadus psühhodeelikumide kahjulike mõjude puudumise ja riigi väära seisukoha osas viis ta eneserõõnani. Tegelikult ei olnud tal LSD-d ning indikaatorvahendi kasutamisel tunnistas ta vaid kanepi tarvitamist. 22.
32. Kohtu järeldus, et kannatanu K.K. ule on üle antud ainet koguses, millest piisab narkootilise joobe tuvastamiseks (kohtuotsus p 3.10) on väär. K.K. u uuringuaktis nr 788T on lahter „Hinnang isikul narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta“, mille peab täitma Eesti Kohtuekspertiisi Instituut pärast uuringu tegemist, üldse täitmata. Kui ekspert ei ole joovet tuvastanud, ei saa kohus rääkida kogusest, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks. Ka ei ole ekspert esitanud lüsergiinhappe dietüülamiidi kogust, millest alates saaks rääkida narkootilise joobe tekkimisest üldse. Narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine kui selline ei tähenda automaatselt narkojoovet. Kaitsja märgib, et puudulikult täidetud või õigemini täitmata on „Joobeseisundi tuvastamise saatekirjas“ ka lahter, mis täidetakse pärast katsuti või uriinitopsi sulgemist: Materjali saatja nimi, allkiri, kuupäev ja telefon.
33. Tartu Maakohtu 28.10.
34. a otsuse peal esitas apellatsiooni ka süüdistatav Margus Meigo. Selles puuduvad tema kriminaalasjaga seonduvad sisulised ja arusaadavat argumendid. Küll märkis ta, et tegemist oli positiivse ja igati hea teo algega ja aine, millest käib jutt, on narkootikumide vastaline aine.
35. Tartu Ringkonnakohtu 15.12.
36. a määrusega võeti apellatsioonid menetlusse ning anti apellatsioonimenetluse pooltele võimalus esitada kirjalikke seisukohti, samuti taandusi ja taotlusi, kuni 21.01.
37. 7
38. Ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa esitas 13.01.2022 kohtule seisukoha, milles leidis, et kohus on uuritud tõendite pinnalt jõudnud õigele järeldusele Margus Meigo süüküsimuses, teinud argumenteeritud otsuse ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, tõendite usaldusväärsus ning kohtu siseveendumuse kujunemine on selgelt jälgitav. Prokurör palub jätta apellatsioon rahuldamata. IV. Ringkonnakohtu seisukoht
39. Ringkonnakohus on seisukohal, et Tartu Maakohtu 28.10.2021 otsuse tühistamiseks ja apellatsioonide rahuldamiseks alust ei ole.
40. Esmalt märgib kohtukolleegium, et nõustub suuremas osas maakohtu tõendite analüüsi ja järeldustega. Tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 jätab ringkonnakohus seetõttu esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata, kuid vastab apellantide poolt tõstatatud küsimustele.
41. Ringkonnakohtu hinnangul puudub vaidlus selles, et 08.06.2019 kohtusid süüdistatav Margus Meigo ja kannatanu K.K. Viljandis toimunud Hansapäevadel mandlite müügileti juures, kus kannatanu müüs mandleid jms. Ka puudub vaidlus selles, et Margus Meigo tilgutas kannatanu poolt pakutud mandlile vedelikku ning selles, et kannatanu mandli koos vedelikuga ära sõi, mille järel muutus kannatanu enesetunne lõbusamaks ja ta tajus maailma teistmoodi. Esitatud apellatsioonide põhjal on vaidlus selles, kas on piisavalt tõendeid, et tuvastada, kas Margus Meigo poolt K.K. ule antud vedelik (aine) oli narkootiline aine lüsergiinhappe dietüülamiid ehk LSD. Ennekõike on kaitsja seisukohal, et puudub hinnang sellele, kas K.K. ul esines joove, ei ole aru saada, kus kohas proovid on võetud (asukoht, kellaaeg ei ole kooskõlas), saatekirja vorm on korrektselt täitmata ning puudub nõuetekohane eksperdihinnang (ekspertiisiakt).
42. Ringkonnakohus möönab, et maakohus on tõesti leidnud, et K.K. ule anti üle kogus LSDd, millest piisab joobe tekitamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et Margus Meigole on süüks arvatud ning maakohus on ta ka süüdi tunnistanud KarS §

§ 187lg 1 järgi, milliste kuritegude koosseisud ei eelda joobe tuvastamist.

Piisab vaid narkootilise aine edasiandmisest või kallutamisest selle tarvitamisele. Võrdluseks näiteks KarS §-ga 184, mille koosseisu analüüsil tuleb tuvastada, et narkootilist ainet oleks käideldud suures koguses, milliseks loetakse NPALS § 31 lg 3 järgi kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Seetõttu on maakohus tarbetult analüüsinud joobe tekitamist. Margus Meigo süü tõendamisel ei oma tähtsust, kas joobeseisundi tuvastamise saatekirjas on välja toodud kannatanul (ka süüdistataval) narkootilise aine tarvitamisest tingitud joobeseisund või mitte. Selle märkimata jätmine ei ole kaasa toonud tõendi kõlbmatust. Seega ei ole kaitsja sellekohased argumendid kriminaalasja lahendamise seisukohalt olulised ning ringkonnakohus neil rohkem ei peatu.

1. Kaitsja väidab apellatsioonis, et kannatanu uriini võrdlusproov on võetud 08.06.2019 kell 23.05 Jämejala psühhiaatriakliinikus ning samal ajal on kasutatud kannatanu suhtes ka indikaatorvahendit Viljandis Pargi tn
2. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja 788T (tl 35) andmetel on tuvastatud K.K. u uriinis LSD sisaldumine. Saatekirja andmetel on K.K. ult võetud uriiniproov 08.06.2019 kell 23.05 SA-s Viljandi Haigla Jämejala psühhiaatriakliinik. Kriminaalasja materjalide hulgas ei ole indikaatorvahendi kasutamise protokolli kannatanu kohta, kuid samalaadses olukorras oli ka süüdistatav. Nii on Margus Meigo indikaatorvahendi kasutamise protokollist näha, et 09.06.2019 kell 0.22 on kasutatud indikaatorvahendit Multi Drug Urine Cup Secure 1, mille näit oli positiivne THC-le ning seejärel on märgitud, et kuivõrd 8 prooviandjal esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused, edastatakse uriiniproov riiklikule ekspertiisiasutusele (tl 38). Margus Meigo joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 789T andmetel (tl 37) on ka selle järgi võetud uriiniproov 09.06.2019 kell 00.22, kuid proovi võtjaks ei ole märgitud mitte Lõuna prefektuur, vaid SA Viljandi Haigla ja tõenäoliselt selle töötaja.
3. Ringkonnakohus leiab, et olemasolevate tõendite alusel on võimalik öelda, et nii kannatanult kui ka süüdistatavalt võeti uriiniproov Lõuna prefektuuris aadressil Viljandi, Pargi 1, mille järel on see viidud (ilmselt vormistamiseks) SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikusse ning seejärel on see edastatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile.
4. Nii on K.K. selgitanud, et sündmuskohal puhus ta ühte seadmesse, mis ei näidanud mitte midagi, kuid narkotest tehti tal jaoskonnas, mis näitas, et kannatanu organismis on narkootiline aine. Sündmuskohalt sõitis ta kiirabiga politseisse ning sellel ajal vaadati ta kiirabi poolt üle. Kiirabikaardi andmetel anti K.K. üle politseile kell 22.
5. Arvestades seda, et ka politseis tehti kannatanu sõnul talle narkotest ning joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 788T andmetel on uriiniproov võetud kell 23.05, ei jõutud selleks kellaajaks SA Viljandi Haigla Jämejala psühhiaatriakliinikusse proovi võtmiseks. Kannatanu ütlustest ei tulene, et teda oleks viidud proovi võtmiseks eraldi haiglasse. Ka süüdistatava Margus Meigo ütluste järgi andis ta uriiniproovi politseijaoskonnas, sealjuures oskas ta kirjeldada, kuidas ta pidi enne ära jooma palju vett. Ka ei mäletanud süüdistatav, et proov oleks võetud Viljandi Haiglas, kuid ütles, et võib-olla ta käis.
6. K.K. u ja Margus Meigo joobeseisundi tuvastamise saatekirjadest on näha, et need lahtrid, mis ei puuduta ekspertiisi tulemusi on täidetud ühe ja sama isiku poolt, va proovi võtja nimi, allkiri, kuupäev ja proovi identifitseerimise markeeringu kood. Sealhulgas on lahter „Eelandmed/kliiniline leid/ /…/“ täidetud samuti mitte nn proovi võtja poolt, vaid selle ametiisiku poolt, kes võttis proovi kinnituse, s.o H.H. poolt. Seda kinnitab nii silmnähtavalt sarnane käekiri kui ka võrreldes proovi võtja lahtritega teise pastapliiatsi kasutamine.
7. KorS § 41 lg 1 järgi on politseil õigus tuvastada narkootilise aine esinemine organismis indikaatorvahendi abil. Siseministri 20.11.
8. a määruse nr 48 „Narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamiseks kasutatava indikaatorvahendi kasutamise ning selle dokumenteerimise kord“ § 2 lg 1 kohaselt võetakse prooviandjalt uriiniproov vastavalt korrakaitseseaduse § 41 lõike 15 alusel kehtestatud korrale, välja arvatud uriinitopsile ja uriinitopsi markeerimisele sätestatud nõuded. Vabariigi Valitsuse 19.06.
9. a määruse nr 88 „Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise kord“ § 1 p 1 järgi on mh volitatud isikuks politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan, kellel on õigus võtta uriiniproovi indikaatorvahendiga kontrollimiseks ning indikaatorvahendi positiivse näidu korral proovi uuringuks edastamiseks vajalike toimingute tegemiseks. KorS § 41 lg 11 järgi edastab isiku poolt korrakaitseorganile indikaatorvahendiga kontrollimiseks vabatahtlikult antud bioloogilise vedeliku proovi korrakaitseorgan indikaatorvahendi positiivse näidu korral riiklikule ekspertiisiasutusele bioloogilise vedeliku proovi uuringu tegemiseks, kui see on vajalik narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamise või joobeseisundi tuvastamiseks.
10. Eeltoodust nähtub, et politseil on õigus tuvastada indikaatorvahendi abil mh organismis narkootiliste ainete olemasolu. Kui politsei on saanud positiivse tulemuse narkootilisele ainele, edastab ta uriiniproovi riiklikule ekspertiisiasutusele, milleks on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. Sealjuures tuleb tal järgida ülaltoodud määruses nr 88 märgitud nõudeid, va nõudeid, 9 mis puudutavad uriinitopsi ja selle markeerimist. Seega ei kehti politsei poolt uriiniproovi võtmisel ülaltoodud määruse nr 88 § 10, mis kohustab uriinitops markeerida ja sellele turvakleebis kleepida koos prooviandja allkirjaga. Kaitsja leiab, et joobeseisundi tuvastamise saatekirjal on ka lahter „Materjali saatja nimi, allkiri, kuupäev ja telefon“ täitmata. Seda nii kannatanu kui ka süüdistatava osas. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjas on selle lahtri kohal märge, et see täidetakse pärast katsuti või uriinitopsi sulgemist. Seega on see lahter oluline vaid siis, kui uriiniproov on võetud terviseteenuse osutaja või ekspertiisiasutuse poolt ning uriinitops on markeeritud. Praegu see aga nii ei ole.
11. Ei ülal viidatud määrustest ega ka korrakaitseseadusest ei tulene, et uriiniproovi saatmine ekspertiisiasutusele peaks käima läbi tervisehoiuteenuse osutaja. Seda saab seletada vaid kahel viisil – ühel juhul on tervishoiuteenuse osutaja kutsutud proovi võtma Lõuna prefektuuri Viljandis Pargi 1 ning ka sellisel juhul oleks proovi võtva asutuse nimetuseks SA Viljandi Haigla Jämejala psühhiaatriakliinik ning teisel juhul on proov viidud kliinikusse, et oleks võimalik tagada selle nõuetekohane säilitamine vastavalt määruse nr 88 §-le
12. Kuivõrd seda ei ole olemasolevate tõendite pinnalt võimalik tuvastada, tuleb ringkonnakohtul anda hinnang, kas selline ebakõla toob endaga kaasa tõendi lubamatuks tunnistamise.
13. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole sellise rikkumisega, kuna proovi andmine ja võtmine on olnud jälgitav, sest on võimalik olnud tuvastada proovi võtmise koht, selle võtja, prooviandja ja proovi andmise aeg, mis on olulised selleks, et saaks teha järeldusi proovi usaldusväärsuse kohta. Kriminaalasjas ei ole tõusetunud kahtlust, et uriiniproovi on rikutud või selle andmine ei vastanud kehtestatud nõuetele. Asjaolu, kas proov on edasisaatmiseks läinud tervishoiuteenuse osutajale või on see võetud tema poolt, ei muuda proovi tulemust.
14. Mis puudutab joobeseisundi tuvastamise saatekirjade nr 788T ja 789T eksperdiarvamuse osa, siis ka siinkohal ei nõustu ringkonnakohus kaitsjaga. Nimelt on mõlemast saatekirjast näha, et kasutatud metoodikaks on ER15.1 (LCGTOF), mille kasutamise käigus (uuringu käigus) on tuvastatud nii K.K. u kui ka Margus Meigo organismist (uriiniproovist) LSD. Sotsiaalministri
15. mai
16. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ Lisa 1 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirja“ I nimekirja kuulub lüsergiinhappe dietüülamiid (lüsergiid; LSD; LSD-25). Kuivõrd LSD kuulub keelatud ainete nimekirja, ei ole ka oluline, et uuringu läbiviija ei ole märkinud, kas tegemist on narkootilise või psühhotroopse ainega. Selle aine käitlemine oli Margus Meigo poolt keelatud igal juhul, mida maakohus on ka veenvalt põhjendanud.
17. Ka ei muuda joobeseisundi tuvastamise saatekirju lubamatuks tõendiks asjaolu, et puudub uuringute kirjeldus. Juba ülal viidatud määruse nr 88 § 17 lg 1 alusel kasutatakse uuringu tegemisel riikliku ekspertiisiasutuse vastavat liiki kohtuekspertiisi meetodeid ja kinnitatud metoodikat. Sama paragrahvi lõike 2 järgi protokollitakse kinnitamata metoodika kasutamise korral analüüsi käik saatekirja või ekspertiisiakti lisas. Määruse nr 88 § 18 lg 2 järgi vormistab uuringu tulemused uuringu tegija saatekirja vastavas osas /…/ ning lõike 3 kohaselt kirjeldatakse uuringu käiku katseprotokollis või muus asutuse dokumendis, kinnitamata metoodika kasutamise korral lisatakse selle koopia saatekirjale või ekspertiisiaktile. Kuna kaitsja ei ole vaidlustanud, et nimetatud metoodika on kinnitamata ning ringkonnakohtul ei ole kahtlust, et joobeseisundi tuvastamiseks kasutati juba kinnitatud metoodikat (tegemist on väga tavapärase uuringuga, milleks on olemas välja töötatud metoodika), ei olnudki uuringu 10 läbiviijal (eksperdil) vajadust lisada seda dokumenti, kus ta kirjeldab uuringu käiku. Seetõttu puuduvad igasugused etteheited eksperdile ja tema poolt saatekirjades kajastatud vastusele.
18. Alati ei ole võimalik konkreetset narkootilist või psühhotroopset ainet kindlaks teha ekspertiisiga, eriti olukorras, kus see on ära tarvitatud ja selle toimeained organismist kadunud. See aga ei tohiks välistada nende isikute süüditunnistamist, kes selliseid aineid käitlevad. Nii ei ole KrMS § 61 lg 1 järgi ühelgi tõendil ettenähtud kindlaksmääratud jõudu ning sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See aga tähendab, et isegi kui jaatada (mida ringkonnakohus käesolevalt ei tee) seda, et nii süüdistatava kui ka kannatanu joobeseisundi tuvastamise saatekirjad (tl 35 ja 37) tuleb jätta tõendikogumist välja, kuna on kahtlusi proovide võtmise usaldusväärsuses ning seeläbi ka saadud tulemustes, tuleb hinnata alles jäävaid tõendeid. Lisaks joobeseisundi tuvastamise saatekirjadele on tõendiks ka süüdistatava Margus Meigo ja kannatanu K.K. u ütlused, mille usaldusväärsust kinnitavad omakorda tunnistajate J.K. u ja M.T. i ütlused.
19. Nii on kannatanu andnud ütlusi selle kohta, et 08.06.2019 pakkus süüdistatav temale LSDd, mida kannatanu arvas olevat mingi looduslik õli, mida laadal müüakse, ning ei teadnud, et tegemist on narkootilise või psühhotroopse ainega. Seda, et tegemist on LSD-ga, ütles Margus Meigo temale enne tarvitamist, kui kannatanu veel ei teadnud, mis aine see on. Ta sai teada nii sõbranna käest kui ka Margus Meigo selgitustest, et tegemist on narkootilise või psühhotroopse ainega.
20. Ka Margus Meigo ütlustest nähtub, et LSD-d tarvitas ta viimati 08.06.2019, mil ta läks Viljandisse Hansapäevadele ja tal oli kaasas väike kogus „võlurohtu“ ehk LSD-d. Kaitsjal on õigus, et Margus Meigo selgitas mainitud aine kohta järgmist: „ta on nagu LSD-d, päris ei ole LSD. Ma ütlen LSD, siis on kergem aru saada, millest ma räägin“, kuid sellest ei järeldu, et Margus Meigo ei teadnud, millise ainega tegemist oli ning et see ei olnud LSD (lüsergiinhappe dietüülamiid). Nii kinnitas Margus Meigo eelnevalt, et tarvitas viimati LSD just 08.06.2019, s.o samal päeval, kui ta andis seda edasi ka K.K. ule, ning on nimetanud „võlurohtu“ just LSDks. Pigem viitavad Margus Meigo ütlused sellele, et ta soovis kohtule selgitada, kuivõrd head on tema teadmised narkootilistest ja psühhotroopsetest ainetest. Seda kinnitavad ka ülejäänud süüdistatava ütlused nende ainete kasulikkuse teemal. Kui Margus Meigo oleks pidanud silmas mõnda muud ainet, oleks ta osanud seda ka kohtule nimetada. Samuti jääb arusaamatuks, millest tingituna oleks pidanud Margus Meigo kannatanule nimetama just LSD-d, kui tegemist oleks olnud mõne muu ainega. Margus Meigo ütlustest on võimalik järeldada sedagi, et ta usaldas neid inimesi, kellelt LSD-d hankis ning oli kindel, et tegemist on LSD-ga. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka tunnistaja M.T. i ütlused, kelle sõnul plaanis Margus Meigo tulevikus osta suurema koguse seda ainet ning selleks oli LSD.
21. Ringkonnakohus leiab, et ka eeltoodud tõendid on piisavad selleks, et tunnistada Margus Meigo süüdi nii KarS § 183 lg 1 kui ka KarS § 187 lg 1 järgi, kuna nendega on tõendatud, et ta omandas narkootilist ainet LSD ning pakkus seda mandli peale tilgutatuna alaealisele K.K. ule. Nii kattuvad kannatanu, süüdistatava ja tunnistaja ütlused selles osas, et tegemist oli narkootilise ainega ning just LSD-ga, samuti kattuvad kannatanu ja süüdistatava ütlused narkootilise aine edasiandmise osas. Seda, et kannatanu oli tarvitanud narkootilist ainet LSD, kinnitab ka K.K. u enesetunne ja terviseseisund pärast selle tarvitamist, samuti J.K. u ütlused tütre ebatavalise käitumise kohta.
22. Kuigi kaitsja hinnangul ei ole terviseandmetes kirjeldatud sümptomid ainuomased narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tunnustele, on siiski koostoimes menetlusosaliste poolt antud ütlustega võimalik öelda, et antud juhul kirjeldavad need just 11 narkootilise aine LSD põhjustatud seisundit. Kui tegemist oleks vaid sümptomite kirjeldusega ning puuduksid muud tõendid, et need on tekkinud narkootilise aine manustamise tagajärjel, ei oleks tõesti võimalik neist järeldada narkootilise aine LSD tarbimist. Praegu see nii ei ole.
23. Kannatanu selgitas, et umbes poolt tundi pärast aine tarbimist oli ta rahulik, kuid siis hakkasid asjad oma kuju või suurust muutma ning värvid ei olnud päris need, mis nad muidu olid. Alguses arvas ta, et see oli väsimusest ja sellest, et ta ei olnud söönud. Samuti käis tal pea ringi ja oli tugev meeleolu kõikumine. Kõik tundus väga keeruline ja raske, higistas hästi palju. Iiveldustunne käis edasi-tagasi. Kui sõbranna luges talle kõik LSD sümptomid ette, siis temal olid need kõik olemas. Tunnistaja M.T. i sõnul oli kannatanu segaduses ja ei saanud täpselt aru, mis toimub, käitus veidralt ning tunnistaja J.K. u sõnul ei olnud tema tütre käitumine tavapärane, oli rõõmus, joobes ja „oma mullis“. Kiirabikaardil (tl 36) on märgitud K.K. u kohta „Nüüd on energiast tulvil, räägib väga palju, pupill maksimaalselt lai.“ ning joobeseisundi tuvastamise saatekirjal on ametnik märkinud „Silma pupill on suur. Lõbusas tujus. Näeb asju oluliselt teisiti, kui need on.“
24. Tervise Arengu Instituudi veebilehel www.narko.ee/ained/lsd andmetel tõuseb LSD ehk lüsergiinhappe dietüülamiidi tarvitajal vererõhk ja kehatemperatuur, kiireneb pulss ning hingamissagedus. Tavaliselt laienevad pupillid, tugevnevad refleksid ja väheneb koordinatsioonitaju. Tarvitanu on uimane, ebakindlate liigutustega, letargiline. Tema olek on hajevil, iseloomulik võib olla ka värisemine üle kogu keha. LSD koheseks mõjuks on mh meelte segadus, impulsiivne käitumine ja emotsioonide kiire vaheldumine.
25. Kuigi K.K. ul ei esinenud olemasolevate tõendite alusel kõiki ülalmärgitud tavapärased sümptomid, on tuvastatav nii uimane olek, emotsioonide kiire vaheldumine, meelte segadus (värvide ja asjade kuju osas), impulsiivne käitumine (energiast tulvil, rääkis väga palju) ja laienenud pupillid. Arvestades seda, et enne nende sümptomite tekkimist tarvitas ta vedelal kujul olevat ainet, mis süüdistatava sõnul oli LSD ning tema sümptomid vastavad LSD tagajärjel tekkivatele sümptomitele, on ringkonnakohtu hinnangul usaldusväärselt tõendatud, et K.K. ul esinenud sümptomid tekkisid just LSD tarvitamise tagajärjel.
26. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on jõudnud õigesti järeldusele, et Margus Meigo andis alaealisele K.K. ule narkootilist või psühhotroopset ainet lüsergiinhappe dietüülamiid (LSD), mida viimane ka tarvitas. K.K. ei teadnud, et tegemist on keelatud ainega, kuid Margus Meigo keelituste peale ta proovis seda. Seega täitis Margus Meigo nii KarS § 183 lg-s 1 kui ka § 187 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisud.
27. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
28. oktoobri
29. a otsus muutmata ning Margus Meigo ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldamata. V. Menetluskulud
30. Margus Meigo kaitsja vandeadvokaat Margo Normann esitas 01.12.2021 Tartu Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks ja analüüsimiseks 65 minutit ning apellatsiooni koostamiseks 95 minutit, kokku 160 minutit, mille eest taotleb tasu 174 eurot, sh käibemaks 29 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja tasutaotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 12
31. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, jäävad apellatsioonimenetluse kulud 174 eurot, sh käibemaks 29 eurot, KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistatava Margus Meigo kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Maarika Kuusk 13 Aarne Sarjas