KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL hkgd Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Otsuse tegemise aeg ja koht 16.10.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1150 Haldusasi Osaühing M.K.Reis-X kaebus

) §-ga 123, kuivõrd lepingu üldine olemus ei muutunud ning muudatuse väärtus jääb alla 10% lepingu maksumusest. HMS § 104 lg-s 1 esitatud asjaolusid halduslepingu muutmiseks või lõpetamiseks ei esine ning seda ei ole käskkirjas väitnud ega tõendanud ka Maanteeamet. Vastavaid väiteid ei ole esitanud ka PEÜTK. Kaebaja on ATL muudatuse sõlminud avalik-õigusliku lepingupartneri ettepanekul ning usaldades, et ettepaneku taga olid õiguspärased kaalutlused. ATL-i täitmist tuleb jätkata kehtival kujul. Maanteeamet ei saa ATL-i muutmisel tugineda vastuolule

-ga.

täitmise järelevalvaja pädevus on Rahandusministeeriumil, kes ei ole teinud ATL-i pooltele mistahes ettekirjutusi. 6) Maanteeametil ei oleks võimalik ATL-i muutmisel tugineda ka HMS § 102 lg-le 2, kuna seda võimaldavat ohustatud avalikku huvi ei eksisteeri. 7) ATL-i muutmine ei saanud olla tühine PEÜTK pädevuse puudumise tõttu. Vaidlustatud käskkirja p-s 2.5.4 möönab Maanteeamet PEÜTK pädevust ATL muutmiseks teiste ATL punktide osas. 8) Kaebaja ei pea eluliselt usutavaks, et kaebaja arvestuste kohaselt poolaastas 2289,34 euroni ulatuva summa leidmine olemasolevatest eelarvelistest vahenditest on võimatu. 9) Kaebaja on ATL-i muudetud redaktsioonis täitnud ligi kaks aastat. Kui ATL täitmiseks on vajalik täiendavate riigieelarveliste vahendite taotlemine või nende eraldamise otsustamine, siis on arusaamatu, miks seda seni tehtud ei ole. Maanteeametile pidi olema arusaadav riigi kohustus kehtivat ATL-i täita. Vaidlustatud käskkirja p 1.9 kohaselt lähtub ka PEÜTK üheselt eeldusest, et 22.06.2018 ATL-i muudatus on õiguspärane ja kehtiv. 10) Käskkirja andmisel oli Maanteeametile ilmne, et käskkiri kahjustaks kaebaja õigusi. Sellele vaatamata ei kaasanud Maanteeamet kaebajat käskkirja andmise menetlusse ega andnud võimalust arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. 11) Käskkiri ei sisalda mistahes kaalutlusi või põhjendusi käskkirja mõjust kaebaja õigustele. Maanteeameti põhjendamiskohustus on olulises osas täitmata. Maanteeamet ei ole arvestanud kaebaja usaldusega, et 22.06.2018 ATL-i redaktsioon jääb kehtima ning selle täitmist jätkatakse. Puudub ka avalik huvi, mis saaks põhjendada kaebaja õiguste niivõrd ulatuslikku riivet. 12) Vastustaja ei ole tõendanud, et kaebaja oli teadlik ATL-i muutmise õigusvastasusest HMS § 104 lg 2 mõttes. Vastustaja käsitlus põhineb hoopis väitel kaebaja teadmapidamisest. Kaebaja ei saanud olla teadlik ega pidanud teadma ATL-i muutmise väidetavast õigusvastasusest, sest ATL-i muutmine ei olnud õigusvastane. Nii kaebaja kui kaasatud haldusorgan jagavad õiguslikku käsitlust, et muudatus oli kooskõlas

§-ga 123. ATL-i muutmise vastuolu tuvastamiseks

-ga oleks vastustajal olnud kohane pöörduda järelevalve teostamiseks Rahandusministeeriumi poole, kuid kaebaja teada ei ole vastustaja seda teinud. 13) Vastustaja soovimatus rahalisi vahendid taotleda ei ole HMS § 63 lg 2 p 5 mõttes ATL-i täitmise objektiivse võimatuse ja sellest tuleneva tühisuse aluseks. ATL-i on muudetud kujul enne vastustaja sekkumist edukalt täidetud. 14) Puuduvad normid, mis viitaks vastustaja ja PEÜTK vahelise sisepädevuse rikkumisele. Samuti ei saaks sisepädevuse rikkumine kaasa tuua ATL muudatuse tühisust HMS § 63 lg 2 p 3 mõttes.

1. Maanteeamet leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 3 3-20-1150 1) 28.12.2017 halduslepinguga anti PEÜTK-le üle vastustaja ÜTS §-s 16 sätestatud ülesanded, välja arvatud need, mis seaduse alusel ei saa üle minna. Vastustaja on pädev asutus tegemaks HMS § 104 lõike 2 kohast otsust, kuivõrd ühistranspordi kavandamine ja korraldamine ÜTS või selle alusel sätestatud korras on mh vastustaja ülesanne. Vastustaja pädevus 13.05.2020 käskkirja andmiseks tulenes ka ÜTS §-dest 80 ja
2. 2) 28.12.2017 haldusleping andis vastustajale õiguse teha PEÜTK asemel viimase eest kõiki PEÜTK pädevusse kuuluvaid ATL-iga seotud toiminguid, sealhulgas õiguse teha HMS § 104 lg-s 2 sätestatud otsust ATL-i muutmiseks või selle lõpetamiseks. 3) ATL 22.06.2018 muudatuste punkt
3. oli õigusvastane ning kaebaja oli ATL muudatuse sõlmimisel selle õigusvastasusest teadlik, kuna pidi teadma, et toetuse arvestamise indeks, mis sisaldus ATL muudatuses, ei vastanud riigihanke alusdokumentidele. Järelikult olid 13.05.2020 käskkirja andmisel HMS § 104 lg-s 1 sätestatud tingimused täidetud. 22.06.2018 ATL-i punkti 3.
4. muudatused pole lubatavad mitte ühegi

§ 123lg 1 punkti alusel.

4) 28.12.2017 halduslepingus otsesõnu nimetamata kohustused, mis tulenevad ÜTS-st vastustajale, ei lähe PEÜTK-le üle. ÜTS § 16 lg 1 p 6 tulenevat Maanteeameti ülesannet ei ole 28.12.2017 halduslepinguga PEÜTK-le üle antud. ATL-i 22.06.2018 redaktsiooni punkt 3.

1. on vastuolus ATL-i punktides 2.5.-2.6 sätestatud toetuse maksmise põhimõttega, mille kohaselt saab iga-aastaselt kaebajale makstava toetuse suuruseks leppida kokku üksnes summa, millele on kate olemas vastuvõetud riigieelarvest. ATL-i 22.06.2018 redaktsiooni punktis 3.
2. märgitut ei ole riigieelarves ette nähtud. Kuna PEÜTK on võtnud ATL muudatusega kohustusi, mis ületavad tema pädevuse, on PEÜTK sõlminud HMS § 97 lg-s 2 sätestatud keeluga vastuolus oleva tehingu, mistõttu on tehing tühine. ATL muudatuse punkti 4 näeb ette täiendava kulu riigieelarvele, mida ei saa aga otsustada PEÜTK ega ka vastustaja, mistõttu on muudatus ka HMS § 63 lg 2 p 5 alusel tühine. Kuivõrd tehing oleks tehtud ka tühise osata, on teised tingimused ATL muudatuses sõlmitud õiguspäraselt. Isegi, kui ATL-i punkti 3.
3. muudatusi ei saa pidada tühiseks, ei ole nad kehtivad, kuna vastustaja on neid 13.05.2020 käskkirjaga muutnud. 5) Lääne Maavalitsuse ja kaebaja vahel sõlmitud ATL oli riigihanke alusdokumendiks ning kaebaja teadis ja nõustus sellega, et temaga sõlmitakse valituks osutumisel hankeleping, kus teenuse eest tasutakse riigihanke alusdokumendist tuleneva valemi järgi. Indeksi muutmist ei ole riigihanke alusdokumentides kokku lepitud, mistõttu leping on juba ainuüksi seetõttu

§ 123lg 1 p 2 kohaselt õigusvastane.

22.06.2018 ATL-i muutmisega punktis 4. kokku lepitud muudatus ei olnud selline, mida pooled ATL-is ette nägid ega ka selline, millist ei võinud pooled ette näha. Riigihanke alusdokumentides kokku lepitud toetuse arvestamise põhialused ei ole muudetavad, kui see ei tulene hanke alusdokumentidest. Kui eeldada, et hankija võib arbitraarselt muuta hankelepingut, on tegemist konkurentsi piiramisega, kuna pakkumuse teinud, kuid edukaks mittetunnistatud ettevõte oleks võib-olla teinud teistsuguse pakkumuse teades, et hankelepingut võidakse vabalt muuta talle soodsamas suunas. Kui hankelepingu võitja olukord muutub peale hankelepingu muutmist soodsamaks, takistab see hankijal efektiivselt konkurentsiolukorra kasutamist ning muudab sellistes hangetes olukorra ettenägematuks. Kõnealuste muudatustega muudetakse ATL-i üldist olemust ning need pole põhjustatud hoolsale hankijale ettenägematutest asjaoludest. 6) Kaebaja toetuse arvestamise aluste muutmiseks puudus igasugune vajadus ning vastustaja teavitas kõiki piirkondlikke ühistranspordikeskuseid, et indekseerimist ei muudeta. 7) Kaebaja taotleb 13.05.2020 käskkirja tühisuse tuvastamist. Sel põhjusel on asjakohatud kaebuse korduvad väited, et 13.05.2020 käskkiri on õigusvastane ja tühine, ja põhjendused, mis seonduvad 13.05.2020 käskkirja õigusvastasuse, mitte tühisusega. 4 3-20-1150 8) Kuna kaebaja oli ATL muudatuse sõlmimisel selle õigusvastasusest teadlik, ei saanud viimasel tekkida õiguspärast ootust, et 22.06.2018 muudetud redaktsioonis ATL jääb kehtima ning selle täitmist jätkatakse. 9) Vastustaja üksnes volitas 28.12.2017 halduslepinguga PEÜTK-d enda nimel ülesandeid täitma. Volituse andmisega ei vabane vastustaja endal lasuvatest kohustustest ega ole keelatud esindataval teostada õigusi, mille teostamise on esindatav edasi volitanud esindajale. 10) Alates 01.01.2018 läksid ühistranspordialased ülesanded üle vastustajale, mistõttu ei saanud maavalitsus olla kuidagi PEÜTK õiguseellane. Vastustajale jääb segaseks, kuidas on ATL-ist tulenevate õiguste ja kohustuste otsene üleminek maavalitsuselt 28.12.2017 halduslepingu sõlmimisega tõendatud. 11)

§ 206

lg 1 p 4 kohaselt puudus Rahandusministeeriumil antud situatsioonis järelevalvepädevus

1. MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse hinnangul tuleb kaebus rahuldamata jätta. Ka PEÜTK ei ole ATL-i sõlminud, vaid omandas ATL-ist õiguste ja kohustuste täitmise pädevuse Maanteeametiga sõlmitud halduslepingust. Seega on asjakohatu väide, et Maanteeametil puudus pädevus 13.05.2020 käskkirja anda, sest Maanteeamet ei olnud ATL pooleks ning vastav pädevus pidi olema ainuüksi PEÜTK-il. 28.12.2017 halduslepinguga ei saanud Maanteeamet loobuda oma seaduses sätestatud kohustuste täitmisest, vaid üksnes volitas kaasatud haldusorganit enda nimel kõnealuseid ülesandeid täitma. Seda, et tegemist on mitte Maanteeameti õiguste ja kohustuste üleandmisega keskusele, vaid volitusega, kinnitab ka ÜTS § 15 lg 2 sõnastus. Volituse andmisega ei vabane Maanteeamet endal lasuvatest kohustustest ega ole keelatud esindataval teostada õigusi, mille teostamise on esindatav edasi volitanud esindajale. KOHTU PÕHJENDUSED
2. ATL on hankeleping

mõttes. Õiguslikult vormilt on tegemist halduslepinguga HMS tähenduses. Kohtul tuleb kontrollida, kas ATL ühepoolne muutmine vastustaja poolt 13.05.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/397 oli

ja HMS kohaselt lubatav.

1. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustajal puudus volitus ATL-i muuta, vaid seda oleks olnud õigustatud tegema üksnes PEÜTK. Hanke viitenumbriga 189367 läbiviijaks, mille tulemusel sõlmiti kaebajaga ATL, oli Lääne Maavalitsus, kelle ülesanded maakonna tasandi ühistranspordi korraldamisel läksid maavalitsuste likvideerimise järel 01.01.2018 üle Maanteeametile (vrdl kuni 01.01.2018 kehtinud ÜTS § 14 ja ÜTS § 16). Seega on Maanteeamet alates 01.01.2018 pädev sõlmima maakonnaliinidel vedajaga avaliku teenindamise lepinguid ja korraldama riigihankeid vedajate leidmiseks avalikule liiniveole (ÜTS § 16 lg 1 p 5), ühtlasi on vastustaja pädev vastavaid halduslepinguid muutma ja lõpetama. Vastustaja ja PEÜTK õiguseellase vahel 28.12.2017 sõlmitud halduslepingu (kaebuse lisa 2) p 1.1 kohaselt andis vastustaja PEÜTK õiguseellasele üle Maanteeametile ÜTS § 16 alusel pandud ülesanded Harju, Rapla, Lääne ja Lääne-Viru maakonnas halduslepingus märgitud ulatuses ning halduslepingus otsesõnu nimetamata kohustused, mis tulenevad ÜTS-st vastustajale, ei läinud PEÜTK õiguseellasele üle. ÜTS § 16 lg 1 p 7 kohaselt kehtestab Maanteeamet avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo sõidukilomeetri hinna või piletihinnad. Ka halduslepingu sätted viitavad sellele, et PEÜTK-le ei antud üle otsustusõigust sõidutariife määrata ega nende muutmist kokku leppida. Halduslepingu p 2.1.13 kohaselt võib PEÜTK töötada välja ja esitada Maanteeametile ettepanekuid avaliku bussiliiniveo sõidukilomeetri tariifide, sõidupiletihindade ja sõidusoodustuste kohta. Samas on Maanteeametil halduslepingu p 2.3.2 alusel pädevus kehtestada ministri kehtestatud kõrgeima sõidukilomeetri hinna või piletihinna piires sõidukilomeetri hinda või piletihinda maakonnaliinidel. Halduslepingu sõnastus viitab kohtu 5 3-20-1150 hinnangul seega sellele, et toetuse arvestamise aluseks oleva liinikilomeetri maksumuse kujundamist ei olnud vastustaja andnud PEÜTK-i kujundada, vaid see oli reserveeritud vastustajale tulenevalt halduslepingu p-st 1.
2. Seega tegutses PEÜTK olukorras, kus sõidutariifide arvestamise aluseid ei olnud vastustajaga kooskõlastatud, halduslepinguga antud volitusi ületades. Sellisel juhul orienteerib HMS vastuseid otsima eraõigusest (vt HMS § 103, § 105 lg 1). Lähtuvalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 114 lg-st 2 võib õigustatud isik muuta õigustamata isiku poolt tehtud soorituse tagantjärele kehtivaks, kiites soorituse heaks. Õigustatud isik võib sooritust ka mitte heaks kiita ning volituseta tehtud toimingu ise tühistada. Kohus ei pea õigeks lähenemist, justnagu võiks ainsaks õiguspäraseks tegevusviisiks olla haldusjärelevalve korras PEÜTK-le ettekirjutuse tegemine. Maanteeametil oli ka formaalselt hankija pädevus, sh õigus sõlmitud hankelepingut muuta. Seetõttu ei ole õigusvastane see, et Maanteeamet on ühepoolselt 13.05.2020 käskkirja alusel ATL-i muutnud. Halduslepingu p 1.4 kohaselt on Maanteeametil põhjendatud vajaduse korral õigus teha ATL-s sätestatud toiminguid. Seega oli Maanteeamet reserveerinud halduslepingus endale õiguse vajaduse korral otsesuheteks vedajaga. Käesoleval juhul siiski ei ole halduslepingu p 1.4 asjakohane, kuna tariifide kehtestamine väljus halduslepinguga PEÜTK-le antud pädevusest. Kohus ei nõustu vastustajaga, et tema pädevus 13.05.2020 käskkirja andmiseks tulenes ÜTS §-dest 80 ja
3. Tegemist ei ole käesoleval juhul riiklikku, vaid haldusjärelevalve teostamisega. Kohus nõustub vastustajaga, et

§ 206

lg 1 p 4 kohaselt puudus Rahandusministeeriumil antud situatsioonis järelevalvepädevus. Ülaltoodut arvestades ei nõustu kohus kaebajaga, et Maanteeameti 13.05.2020 käskkiri nr 1-2/20/397 on tühine.

1. Kohus ei nõustu vastustajaga, et esineb ATL-i muudatuste tühisuse alus HMS § 97 lg 1 ja § 63 lg 2 p 3 alusel. HMS § 63 lg 2 p 3 ei puuduta haldusakti tühisust sisepädevuse rikkumise korral. Kui haldusakti on andnud haldusorgani struktuuriüksus või ametnik, kellel selleks pädevust polnud, kuid küsimuse otsustamine oli haldusorgani pädevuses, ei too selline sisepädevuse rikkumine kaasa haldusakti tühisust HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt. Kohtu arvates ei ole olukord erinev, kui vaidluse all on see, kas mingit haldusorganile seadusest tulenevat ülesannet pidi täitma tema poolt selleks volitatud isik või haldusorgan isiklikult. Käesoleval juhul ei saa väita, et ATL-s muudatuste tegemine ei ole PEÜTK-i pädevuses. Küsimus on selles, kas PEÜTK tegutses volitaja suuniste järgi ning kooskõlas nendevahelise halduslepinguga. Vastus viimasele ei ole ka ATL hoolikal lugemisel ühene, kuna selgelt väljendatud keeldu, et PEÜTK ei tohiks tasusid puudutavaid ATL muudatusi oma nimel sõlmida, ATL ei sisalda. Veelgi enam, vastustaja tegevusest nähtub, et tasuta ühistranspordi juurutamisest tingitud ATLde muudatusi (seega ka vedajate tasustamisega seonduvaid küsimusi) valmistasid ette ja viisid ellu piirkondlikud ühistranspordikeskused, mitte vastustaja iseseisvalt. Seega on vastustaja möönnud, et piirkondlikel ühistranspordikeskustel on pädevus mh vedajatele tasu maksmist puudutavaid ATL-de punkte muuta. Kaebajalt kui ATL poolelt ei saa eeldada, et ta peaks olema kursis avaliku ülesande täitmiseks volitamise lepingu nüanssidega ning omama infot selle kohta, kas konkreetse muudatuse tegemiseks on PEÜTK-l Maanteeameti heakskiit. Kohtu arvates sai kaebaja konkreetseid lepingumuutmise ettepanekuid PEÜTK-lt saades eeldada Maanteeameti heakskiitu ega pidanud PEÜTK-lt nõudma tõendeid vastava nõusoleku olemasolu kohta. HMS § 63 lg 2 p-le 3 tuginemine eeldab, et haldusorgani pädevuse puudumine oleks ilmne. Käeoleval juhul see nii ei ole.
2. Vastustaja leiab, et ATL muudatus on tühine HMS § 63 lõike 2 punkti 5 alusel, kuna muudatuse punkti 4 ei ole objektiivselt võimalik kellelgi täita. Vastustaja toob välja, et muudatus näeb ette täiendava kulu riigieelarvele, mida ei saa aga otsustada PEÜTK ega ka Maanteeamet. Kohtu arvates juhul, kui avaliku võimu esindaja on sõlminud ATL muudatuse, mille õiguspärasuse ta hindab hiljem ümber, ei ole võimalik jätta leping täitmata väitega, et selleks pole võimalik saada riigieelarvest rahastust. Vastustaja pole seda väidet ka tõendanud. 6 3-20-1150 Vastutus rahaliste vahendite olemasolu eest lasub vastustajal, mitte kaebajal lepingu täitjana. Kohtu hinnangul ei ole tuginemine HMS § 63 lg 2 p-le 5 õigustatud.
3. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas vastustaja 13.05.2020 käskkiri nr 1-2/20/397 on ka sisuliselt õiguspärane. ATL 22.06.2018 muudatuste tegemisel on tuginetud

§ 123lg 1 ple 1.

Vaidlustatud käskkirjas on vastustaja tuginenud ka HMS §-le 104, mille lg 1 kohaselt halduslepingu õiguspärasuse nõuetele mittevastav, kuid tühine haldusleping kehtib ja seda tuleb täita, välja arvatud juhul, kui üksikisikust lepingupool oli halduslepingu sõlmimisel halduslepingu õigusvastasusest teadlik või kui haldusleping sõlmiti tema poolt esitatud valevõi mittetäielike andmete alusel või haldusorgani ähvardamise, petmise või muul viisil õigusvastase mõjutamise tulemusel. Vastustaja on leidnud, et ATL muutmine 22.06.2018 oli õigusvastane, kuna hankelepingu muudatused olid vastuolus

§ 123

lg 1 p-ga 2 ning täidetud ei olnud ka teised

§ 123lg-s 1 toodud hankelepingu muutmise eeldused.

Kaebaja seevastu leiab, et hankelepingu muutmine oli lubatav tulenevalt

§ 123

lg 1 p-st 1.

§ 123

lg 1 p 1 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui hankelepingu üldist olemust, näiteks hankelepingu eset ei muudeta ja muudatuse väärtus ei ületa

§ 14

lg-tes 3 ja 4 piirmäära ning muudatuse väärtus kokku ei ületa kümmet protsenti asjade või teenuste hankelepingu algsest maksumusest.

§ 123

lg 1 p 2 annab võimaluse hankelepingut muuta, kui muudatuse väärtusest sõltumata ei muudeta halduslepingu üldist olemust ja muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused, näiteks hinna läbivaatamise kohta, olid riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud. 16. Kohus nõustub vastustajaga selles, et hankelepingu muutmine ei olnud

§ 123lg-st 1 tulenevalt lubatav.

Kuigi kogu ATL kehtivuse perioodi hõlmavaid kalkulatsioone ei ole esitatud, on usutav, et ATL muudatused rahaliselt väärtuselt ei ületa

§ 123lg 1 p-s 1 toodud künniseid.

Teenuste riigihanke rahvusvaheline piirmäär on 139 000 eurot. Hankelepingu algne maksumus oli 8 724 740 eurot (käibemaksuta), 10% selles summast on 872 474 eurot.

1. a II poolaasta tariifide vahe arvestus (kaebuse lisa 12) kohaselt olnuks tariifide vahe tõttu saamata jäänud tulu kaebajal
2. a II pooles 2289,34 eurot. Seega ei ületaks hankelepingu muutmise tõttu muutunud tasu kogu lepingu vältel (leping kestab kuni 31.12.2026) tõenäoliselt teenuselepingu rahvusvahelist piirmäära ega ületaks 10% hankelepingu algsest maksumusest. Seega tõusetub küsimus sellest, kas muudeti hankelepingu üldist olemust (

§ 123

lg 1 p-d 1 ja 2) või on muudatus ise oluline (

§ 123lg 1 p 7).

Hankelepingu muudatus on oluline, kui sellega muudetakse hankelepingu üldist olemust märkimisväärselt, eeskätt juhtudel, kui muudatus tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutmise pakkuja kasuks hankelepingus sätestamata viisil (

§ 123lg 2 p 2).

17. Kohtu arvates on indeksi asendamise näol tegemist olulise hankelepingu muutmisega

ja EL õiguse mõttes. Esiteks ei olnud indeksi asendamist hankelepingus ette nähtud. Teiseks ei nähtu, et indeksi muutmiseks oleks olnuks praktilist vajadust (siia alla ei kvalifitseeru vedaja vajadus täiendava rahastuse järele, sest kõik pakkujad pidid pakkumusi tehes arvestama, et tasu muutub lähtuvalt hankedokumentides fikseeritud indeksist) ‒ indeksi muutmine ei seondunud tasuta ühistranspordile üleminekuga, millest tingitult ATL muudatusi ette valmistati. Kolmandaks mõjutab indeksi muutmine lepinguliste kohustuste vahekorda pakkuja kasuks (

§ 123lg 2 p 2).

18. Hankelepingu muutmine on erandlik. Seda võib teha

§ 123loetletud aluste esinemisel.

Käesoleval juhul need alused ei ole täidetud. Toetuse arvutamise indeksi muutmise näol on tegemist olulise lepingu muudatusega, kuna see mõjutab otseselt lepingu alusel saadavat tasu. Lepingutasu on üks riigihankelepingu olulistest tingimustest. Sellise lepingutingimuse muutmine lepingu kehtivuse ajal, ilma et seda algse lepingu tingimustes oleks otseselt lubatud, 7 3-20-1150 võib rikkuda läbipaistvuse tagamise kohustust ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet (vt Euroopa Kohtu 19.06.2008 otsus C-454/06, p-d 59 ja 60, 29.04.2004 otsus C-496/99 P, p-d 117 ja 121). Siinjuures pole oluline, kas lepingu täitmise eest makstava tasu muudatus ületab

§ 123

lg 1 p-s 1 nimetatud künniseid, sest läbipaistvus ja võrdse kohtlemise põhimõte on olulised riigihankemenetluse aluspõhimõtted ning neile ei saa alati omistada kindlat rahalist väärtust. Käesoleval juhul on indeksi muutmine kaebajale soodsam, mistõttu on lepinguliste kohustuste vahekorda muudetud pakkuja kasuks. Tasu muutmise alused peavad üldpõhimõttena tulenema hankelepingust (sellele viitab ka

§ 123lg 1 p 2).

Hankelepingus ei olnud indeksi asendamist ette nähtud. Tasu korrigeerimine oli ette nähtud lähtuvalt olemasolevast indeksist (hankelepingu projekti p 3.4).

1. Eelnevast tulenevalt olid hankelepingu muudatused, mis asendasid algse indeksi nn ühistranspordi indeksiga, õigusvastased. Järgnevalt tuleb kontrollida seda, kas vastustaja tugines õiguspäraselt HMS §-le
2. Vastustaja ei ole kasutanud

§-st 124 tulenevat võimalust hankeleping erakorraliselt enne tähtaega üles öelda, vaid on viinud hankelepingu kehtiva õigusega kooskõlla HMS § 104 lg 2 alusel. HMS § 104 lg 2 kohaldamise eelduseks on selle tuvastamine, kas üksikisikust lepingupool oli halduslepingu sõlmimisel halduslepingu õigusvastasusest teadlik, teistele HMS § 104 lg 1 kohaldamise alustele (nt valeandmete esitamine, pettus või ähvardus) ei ole vastustaja tuginenud. Tõendamiskohustus lasub avaliku võimu esindajal. Kohtu arvates ei ole vastustaja tõendanud, et kaebaja oli halduslepingu muutmise õigusvastasusest teadlik. 19. 22.06.2018 ATL muudatused olid ajendatud riigis tasuta ühistranspordi juurutamisest. ATL-de muutmist üle terve riigi koordineeris vastustaja, kes andis piirkondlikele ühistranspordikeskustele juhiseid ATL-des muudatuste tegemiseks. Välja olid töötatud nn mudellepingud, mida iga piirkondlik ühistranspordikeskus pidi kohandama vastavalt antud piirkonnas sõlmitud ATL-le. Erinevates maakondades sõlmitud ATL-des olid kasutusel erinevad indeksid. Maanteeamet oli piirkondlikke ühistranspordikeskusi informeerinud sellest, et tasuta ühistranspordi tulekul indekseerimisega seonduvat ATL-des ei muudeta (vt Maanteeameti ühistranspordiosakonna juhtivekspert Mika Männiku 19.03.2018 kiri ühistranspordi korraldajatele: „Jätkuvalt, indekseerimist me ei muuda, see on eraldi läbirääkimiste teema.“, vastus kaebusele, lisa 1). PEÜTK ja vastustaja esindajate kohtuistungil antud selgituste valguses peab kohus kõige tõenäolisemaks versiooni, mille kohaselt PEÜTK juht võttis indeksi üle vastustaja koostatud mudellepingust, ega kohandanud seda vastavalt antud piirkonna ATL sõnastusele. Kaasatud haldusorgani esindaja selgitas kohtuistungil, et tegemist oli inimliku eksimusega. Kaebaja esindaja kinnitas, et lepingu muudatused valmistati ette ja saadeti kaebajale PEÜTK poolt ning kaebaja aktsepteeris muudatusi. Läbirääkimisi indeksi muutmise osas ei toimunud, kuna kaebajale väljapakutud muudatus sobis. Kohtu arvates lasub juhul, kui üks lepingu pool valmistab ette muudatused ja saadab need teisele lepingupoolele, muudatuste õiguspärasuse riisiko ikkagi muudatuste väljapakkujal. Teine lepingupool ei pea kahtlema selles, kas väljapakutud muudatused on õiguspärased. Puudub ju kaebajal info ja ülevaade selle kohta, mis osas on vastustaja pidanud läbirääkimisi teiste vedajatega. On võimalik, et vastustaja sooviski tasuta ühistranspordi raames asendada ATL-des toetuse arvestamise indeksid. Puudub info selle kohta, et kaebaja oleks olnud teadlik vastustaja ja piirkondlike ühistranspordikeskuste vahel toimunud infovahetusest. Ka leiab kohus, et HMS §-le 104 tuginedes peaks halduslepingu õigusvastasus olema ilmne. Õigusvastasusest teadlik olek ei saa eeldada eelnevat mahukat õiguslikku analüüsi. Käesoleval juhul ei saa ilma õigusalaste ekspertteadmisteta olla kindlust sellest, et tegemist on õigusvastase hankelepingu muutmisega.

§ 123

sisaldab määratlemata õigusmõisteid ning muudatuste õiguspärasuse riisikot ei saa asetada muudatusi aktsepteerinud lepingu poolele. Puudub info selle kohta, et kaebaja oleks indeksi muutmist ise nõudnud. Oluline on ka see, et ei PEÜTK ega vastustaja ei 8 3-20-1150 pööranud pooleteist aasta jooksul tähelepanu ATL muudatuse väidetavale õigusvastasusele. PEÜTK muutis oma seisukohta alles siis, kui vastustaja oli käivitanud järelevalvemenetluse. 20. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul täidetud HMS §-le 104 tuginemise eeldused ning Maanteeameti 13.05.2020 käskkiri nr 1-2/20/397 on õigusvastane ja see tuleb tühistada. Kohus märgib HMS §-le 58 tuginevalt, et HMS §-ga 104 mõneti konkureeriva halduslepingu muutmise aluse sätestab HMS § 102 lg 2, mille kohaselt haldusorgan võib halduslepingut ühepoolselt muuta, kui see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist. Kuigi avalikuks huviks tuleb pidada

järgimist, ei õigusta kohtu arvates hankelepingu õigusvastane muutmine veel ATL-i ühepoolset muutmist HMS § 102 lg 2 alusel. Siinjuures tuleb arvestada, et rahalise väärtuse vahe erinevate indeksite rakendamisel oli vähene. Samuti tuleb kaalukaks pidada kaebaja legitiimset huvi, et sõlmitud lepinguid ka täidetakse.

1. Ülaltoodut arvestades tuleb tühistada Maanteeameti 13.05.2020 käskkiri nr 1-2/20/
2. Tühisuse tuvastamise nõue jääb rahuldamata.
3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti vastustaja kahjuks, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista viimase menetluskulud. Kaebaja 10.09.2020 menetlusdokumendi kohaselt on kaebaja asjas kandnud õigusabikulusid lisatud 30.06.2020 arve nr 200628 alusel summas 3672 eurot (käibemaksuga) ja 10.09.2020 arve nr 2020/013 alusel 930 eurot (käibemaksuta). Kaebaja 14.09.2020 menetlusdokumendi kohaselt on kaebaja kandnud kohtuistungil osalemisega seotud kulusid kokku 270 eurot (käibemaksuta). Seega taotleb kaebaja kokku õigusabikulude hüvitamist summas 3672+930+270=4872 eurot. Lisaks on tasunud kaebaja 15 eurot riigilõivu kaebuse ja 15 eurot esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Kuna esialgse õiguskaitse taotluse jättis kohus rahuldamata, ei kuulu selle eest tasutud riigilõiv hüvitamisele. Kaebaja õigusabikulusid on kohtu arvates asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud suuruses ja mõistliku maksumusega. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 4872 eurot õigusabikulusid, millele lisandub 15 eurot riigilõivu. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks kokku välja mõista 4887 eurot. HKMS § 108 ei näe ette menetluskulude väljamõistmist kaasatud haldusorgani kasuks. Kuna kaasatud haldusorgan osales vastustaja poolel, jäävad tema kohtukulud igal juhul tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 9