Obsah (8)

§ 652§ 654§ 442§ 231§ 171§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-20-17661 Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2022. a, Tallinn Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Gaida

) § 657 lg 1 p-ga 21 kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 22. Tulenevalt

§ 652

lg 1 p-st 1 on ringkonnakohus seotud esimese astme kohtu tuvastatud faktiliste asjaoludega, välja arvatud juhul, kui asjaolu tuvastamine on vaidlustatud apellatsioonkaebusega ning asjaolu tuvastamisel on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme. Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatud järgmisi asjaolusid: hageja ja kostja sõlmisid

1. a septembris töövõtulepingu, millega hageja kohustus teostama Tallinnas, Hunditubaka 12 asuval objektil piirdeaia ja värava ehitus- ning paigaldustööd; 08.10.2020 edastas hageja kostjale tööde vastuvõtu-üleandmise akti ja arve-saatelehe nr 200083 summas 9891,43 eurot, maksmise tähtajaga 14.10.2020; hageja on oma lepingulised kohutused täitnud ning tööd on kostjale üle antud; hagejal on sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu summas 9891,43 eurot ja kostja ei ole seda hagejale tasunud. Seega lähtub ringkonnakohus nimetatud maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest.
2. Maakohus leidis ringkonnakohtu hinnangul lõppjäreldusena õigesti, et hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 6555,43 eurot, kuid jõudis selleni osaliselt puudulikel põhjendustel. Maakohus põhjendas õigesti ja piisavalt oma järeldust selles osas, et hageja on töövõtulepingust tulenevad kohutused täitnud ja tööd on kostjale üle antud ning hagejal on sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu summas 9891,43 eurot. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ja tulenevalt

§ 654lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

Nõustudes kostjaga leiab ringkonnakohus, et maakohus on jätnud täies ulatuses otsuse põhjendamata kostja tasaarvestusavalduse materiaalsete eelduste esinemise või nende puudumise osas.

§ 442

lg 8 teise lause kohaselt peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole väidetega. Seda ei ole maakohus nõuetekohaselt teinud.

§ 442

lg 8 kolmanda ja neljanda lause kohaselt peab kohus otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus ei ole poolte tõendeid tasaarvestusavalduse materiaalsete eelduste esinemise või nende puudumise osas hinnanud ega esitanud põhjendusi, miks ta nende tõenditega ei arvesta. Samas ei too nimetatud rikkumised kaasa maakohtu otsuse tühistamist ja ringkonnakohus saab puuduolevad põhjendused ise esitada, vastates ühtlasi apellatsioonkaebuse väidetele.

1. Pooled vaidlevad, kas hageja ladustas kolmanda isiku kinnisasjale, asukohaga Maardu, Madikse 4, prügi kokku vähemalt 425,67 m3 tekitades sellega kolmandale isikule kahju summas vähemalt 6555,43 eurot. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kolmas isik ei ole andnud hagejale luba tema kinnisasjale prügi ladustamiseks. Seega tuleb käesolevas asjas tuvastada, kas hageja ladustas kolmanda isiku kinnisasjale prügi kostja poolt väidetud koguses. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt 6 2-20-17661 seadusele. Kostja väitel on hageja prügi ladustamisega rikkunud kolmanda isiku omandit ja valdust ning kolmandale isikule on sellest tulenevalt tekkinud kahju. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane juhul, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab kannatanu üldjuhul tõendama rikkuja teo, kahju, põhjusliku seose teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui kannatanu on tõendanud, et rikkuja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb rikkuja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (vt nt Riigikohtu 02.11.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-101-16, p 15). Seega peab käesolevas asjas kostja tõendama hageja teo, kahju, põhjusliku seoses hageja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Selleks pidi kostja alustuseks tõendama, et hageja on ladustanud prügi kolmanda isiku kinnisasjale, asukohaga Madikse 4, Maardu.
2. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha küsimuses, kas
3. a Maardus, Salu 1b asuval kinnisasjal teostatud tööde käigus ladustati prügi kõrvalasuvale kinnisasjale asukohaga Madikse 4, Maardu ning kui, siis millises koguses. Kui on tuvastatud, et kostja poolt väidetud koguses prügi kolmanda isikule kinnisasjale ladustati, tuleb hinnata, kas seda tegi hageja.
4. Hageja väitel asus Basteg Ehitus
5. a aprillis-mais korrastama aadressil Salu 1b, Maardu asuvat kinnistut, sealhulgas koristama sealt prügi. Hageja võtab omaks, et osa sorteeritud prügist (aknad, puit- ja betoonelemendid ning telliskivid) ladustati ajutiselt kõrval asuvale kinnisasjale asukohaga Madikse 4, Maardu. Muud materjali ei ole sinna hageja väitel ladustatud. Hageja väitel oli prügi äravedu (aknad, betoon ja kivi) kostja ülesanne ja kostja lubas ka kolmanda isiku territooriumile ladustatu ära vedada. Seda, et prügi veeti ära koguses 100 m3, kinnitab kostja 28.10.2020 arve nr 01028/032 hagejale summas 3336 eurot (I kd tl 69). Nimetatud arvelt nähtub, et 28.10.2020 on objektilt Madikse veetud ära pinnast, telliskive ja prahti kokku koguses 100 m
6. Kui võrrelda seda arvet kostja esindaja poolt 01.10.2020 saadetud pakkumisega (I kd tl 67, tõlge tl 75 pöördel), siis järeldub nendest tõenditest, et arvel nr 01028/032 märgitud praht hõlmas ka aknaklaase, plokke ja puitmaterjali. Seega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et aknad, puit- ja betoonelemendid ning telliskivid, mis ladustati kõrval asuvale kinnisasjale asukohaga Madikse 4, Maardu, veeti sealt ära ja selle eest on kostja poolt esitatud arve summas 3336 eurot. Hageja on selle arve tasumisega nõustunud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kostja väitest, et kostjalt ei ole tellitud käsitsitööd akende teisaldamiseks, järeldada, et Salu 1b kinnisasjalt kolmanda isiku kinnisasjale tõstetud aknad jäid kolmanda isiku kinnisasjale ka pärast 28.10.2020 toimunud prügivedu. Selle kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud.
7. Kostja ei vaidle vastu sellele, et 100 m3 koguses veeti prügi ära, kuid kostja väitel polnud sellega kolmanda isiku territoorium puhastatud ja sinna jäi veel hageja poolt ladustatud, vähemalt 425,67 m3 koguses prügi. Kostja poolt hagejale saadetud 09.10.2020 koostatud Madikse 4 geoplaanilt nähtub, et Madikse 4 kinnistul asub Salu 1b kinnistuga külgneval alal kõrgendik, mille maht on 1253 m3 (I kd tl 100). Kostja väitel on terve see kuhi hageja poolt ladustatud. Kostja poolt esitatud fotodelt ja nende fotode meta-andmetest nähtub 05.10.2020 seisuga prügi- ja pinnase kuhi (I kd tl 60-64, tl 139-147 ja tl 175-188). Ringkonnakohtu hinnangul on 09.10.2020 geoplaani ja kostja poolt esitatud fotodega tõendatud, et 09.10.2020 seisuga asus kolmanda isiku kinnisasjal, asukohaga Madikse 4, Maardu prügi ja pinnast sisaldav kõrgendik mahuga 1253 m
8. Hageja väitel asus see kuhi seal juba enne Salu 1b kinnisasjal prügikoristustööde alustamist. Kuna kostja peab tõendama hageja teo, siis pidi kostja tõendama ka seda, et 09.10.2020 seisuga kolmanda isiku kinnisasjal asuv kuhi on sinna ladustatud hageja poolt
9. aastal teostatud tööde käigus. Ringkonnakohtu hinnangul kostja seda tõendanud ei ole. Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et 1253 m3 või vähemalt koguses 425,67 m3 ei saanud prügi kolmanda isiku kinnisasjal enne Salu 1b kinnisasjal tööde alustamist asuda. Vaidlust ei 7 2-20-17661 ole selles, et Salu 1b kinnisasjal alustati territooriumi koristustöödega
10. a aprillis-mais. Seda, et enne tööde alustamist asus kolmanda isiku kinnisasjal prügi- ja paasikuhi kinnitab ringkonnakohtu hinnangul Maardu Linnavalitsuse poolt 20.11.2017 koostatud katastriüksuse plaan (I kd tl 99) ja 05.04.2020 tehtud aerofoto (I kd tl 86).
11. a katastriüksuse plaanilt nähtub Madikse 4 kinnisasjal märge – „paas ja prügi +2,0“. 05.04.2020 aerofotolt nähtub sama koha peal kõrgendik. Katastriüksuse plaani ja aerofoto võrdlemisel 09.10.2020 koostatud geoplaaniga järeldub ringkonnakohtu hinnangul, et nimetatud
12. a plaanil märgitud kuhi kattub suuremas osas 09.10.2020 geoplaanil märgitud kõrgendikuga, mis jääb asukoha poolest mitte Salu 1b kinnisasjaga külgnevale alale, vaid alale, mis külgneb mõlema kinnisasjaga piirneva Salu 7, Maardu kinnisasjaga. Seejuures nähtub 09.10.2020 geoplaanilt, et kõige kõrgem osa Madikse 4 kinnisasjal asuvast kuhjast (2-4 meetrit kõrgemal kui kinnistu pind) kattub
13. a katastriüksuse plaanil märgitud „paas ja prügi +2,0“ asukohaga ja 05.04.2020 aerofotolt nähtuva kõrgendiku asukohaga. Seega ei saa nimetatud tõenditest teha järeldust selle kohta, et Madikse 4 kinnisasjale oleks 05.04.2020 ja 09.10.2020 vahelisel ajal ladustatud prügi või pinnast koguses 1253 m
14. Samuti ei saa teha nendest tõenditest järeldust selle kohta, et Madikse 4 kinnisasjale lisandus võrreldes
15. a katastriüksuse plaanil märgituga väiksemas koguses, s.o 425,67 m3 ulatuses prügi. 09.10.2020 geoplaanilt ei ole võimalik teha järeldust selle kohta, et 1253 m3 suurune kõrgendik oleks osas, mis asub Madikse 4 kinnisasjal Salu 1b kinnisasjaga külgneval alal ja mis ei kattu
16. a katastriüksuse plaanil ja 05.04.2020 aerofotolt nähtuva kõrgendikuga, oma mahutavuselt kostja väidetud 425,67 m
17. 09.10.2020 geoplaanilt pole võimalik teha järeldust selle kohta, kui kõrge nimetatud kõrgendik selles osas on ja samuti, mida see kõrgendik sisaldab. Samuti tuleb arvesse võtta, et geoplaani koostamise ajal, s.o 09.10.2020, asusid kolmanda isiku kinnisasjal veel Salu 1b kinnisasjalt sinna ladustatud materjalid (aknad, puit- ja betoonelemendid ning telliskivid) mahus 100 m3, mis 28.10.2020 ära viidi ning mis seetõttu võivad samuti kajastuda 09.10.2020 geoplaanil.
18. Kostja leiab, et asjakohane ei ole mitte
19. a katastriüksuse plaanil nähtuva prügi- ja paasikuhja asumine kolmanda isiku kinnisasjal, vaid sellel plaanil Salu 1b kinnisasjal nähtuv märge „pinnas +1,5“, mis asub Madikse 4 kinnisasjaga külgneval alal. Kostja väitel seda kuhja seal pärast Salu 1b kinnisasjal tööde lõpetamist enam ei olnud, vaid see teisaldati kolmanda isiku kinnisasjale. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab katastriüksuse plaan aastast 2017 (I kd tl 99) ja 05.04.2020 tehtud aerofoto (I kd tl 86 ja 172), et märkega „pinnas +1,5“ tähistatud kõrgendik oli Salu 1b kinnisasjal veel 05.04.2020 kuupäeva seisuga. Hageja väitel oli tegemist aga pinnase, mitte prügiga ning see asus seal veel 05.11.2020, mida hageja väitel kinnitab 05.11.2020 koostatud geoplaan. Nimetatud 05.11.2020 geoplaanilt nähtub, et kõrguste vahe
20. a katastriüksuse plaanil märgitud „pinnas +1,5“ asukohas on 41-39,5 m, s.t 1,5 m (I kd tl 102), mis kinnitab kolleegiumi hinnangul hageja väidet, et seda konkreetset pinnasekuhja ei ole kolmanda isiku kinnisasjale tõstetud. Kostja poolt esitatud foto kuupäevaga 06.04.2021 ei tõenda ringkonnakohtu hinnangul vastupidist. Sellel Salu 1b kinnisasjast tehtud fotolt nähtub tasane maapind, mis on piiritletud aiaga (I kd tl 174), kuid tegemist on rohkem kui pool aastat hiljem tehtud fotoga, millest ei saa teha järeldusi olukorra kohta
21. a aprillist kuni oktoobrini toimunu kohta. Lisaks sellele märgib ringkonnakohus, et kostja on hagejale heitnud ette prügi ladustamist kolmanda isiku territooriumile, kuid
22. a katastriüksuse plaanilt nähtuva puhul on tegemist pinnasega. Pinnase teisaldamise kulude osas ei ole hagejale etteheiteid tehtud.
23. Kostja väitel tõendab prügi ladustamist kolmanda isiku kinnisasjale Navirec programmi väljavõte. Sellelt nähtub kolleegiumi hinnangul, et 28.05-01.06.2020 liikus ekskavaator korduvalt Salu 1b ja Madikse 4 kinnistute vahet (I kd tl 170-171). Sellest väljavõttest ei saa aga järeldada, et sellise ekskavaatori liikumise tulemuseks oleks olnud kostja poolt 05.10.2020 fotodel ja 09.10.2020 geoplaanil nähtuva prügi ladustamisega. Hageja selgituse kohaselt nähtub sellelt väljavõttelt prügi laadimine autole ja pinnase tasandamine. Ringkonnakohus nõustub 8 2-20-17661 hagejaga. Hageja väidet prügi laadimise kohta tõendavad 28.05.2020 saatelehed, millelt nähtub, et 28.05.2020 toimus prahi teisaldamine ja transport (I kd tl 54) ning selle kohta esitatud 31.05.2020 ja 05.06.2020 arved (I kd tl 55-56).
24. Ebaõige on kostja väide, et kuna hageja ei ole 28.10.2020 kostja kirjale, milles on toodud prügi kogus ja selle ära vedamise maksumus, vastuväiteid esitanud, siis on hageja olnud nõus sellise koguse prügi ladustamisega kolmanda isiku kinnisasjale ja sellise kahju tekitamisega kolmandale isikule. Ringkonnakohus märgib, et ühestki kohtule esitatud tõendist ega menetlusdokumendist ei nähtu, et hageja oleks kostja selliste väidetega nõustunud. Omaksvõtt tähendab

§ 231

lg 2 järgi faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnalist nõustumist kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse.

§ 231

lg 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Hageja on hagiavalduses ja oma hilisemas menetlusdokumendis selgesõnaliselt prügi ladustamise kolmanda isiku kinnisasjale ja kolmandale isikule kahju tekitamise vaidlustanud.

1. Kostja heidab samuti maakohtule ette, et maakohus jättis vastamata kostja väitele hageja poolt esitatud fotode ebausaldusväärsuse kohta. Kostja väitel puuduvad hageja poolt esitatud fotodel meta-andmed, seetõttu pole võimalik tuvastada, millal need on tehtud. Ringkonnakohus nõustub sellega, et maakohus kostja väitele ei vastanud, kuid nende fotode ebausaldusväärsuse väitega ei nõustu. See, et foto meta-andmed puuduvad, ei muuda fotot tõendina ebausaldusväärseks. Kohus saab hinnata fotolt nähtuvat ja võrrelda seda teiste asjas esitatud tõenditega ning hinnata neid tõendeid kogumis. Pooled ei vaidle, et hageja poolt esitatud fotodel on kujutatud kinnisasja aadressil Salu 1b, Maardu. Antud juhul nähtub fotodelt, et sellel asub pooleldi lammutatud punasest telliskivist hoone jäänused, hunnikusse kogutud puitmaterjal, aknad, ehitusplokid ja prügi. Samuti on fotodelt võimalik järeldada, et tegemist on varakevadise ajaga (puud ei ole veel lehte läinud, võililled õitsevad) (I kd tl 87-97). Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et Salu 1b kinnisasjal asusid aknad, puit- ja betoonelemendid ning telliskivid, mis ladustati
2. a aprillis-mais koristustööde käigus kõrval asuvale kinnisasjale asukohaga Madikse 4, Maardu. Seega saab sellest asjaolust koosmõjus fotodelt nähtuvaga teha järelduse, et hageja poolt esitatud fotod on tehtud
3. a aprillis-mais ja kujutavad olukorda tööde alustamise algusjärgus. Küll aga ei saa nendest fotodest eraldi ja koosmõjus teiste tõenditega teha järeldust, et lisaks fotodel kujutatud akendele, puitmaterjalile ja kividele oleks ka nendelt nähtuv prügi ladustatud kolmanda isiku kinnisasjale. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kui võrrelda kostja esitatud 05.10.2020 kuupäeval tehtud fotosid hageja poolt esitatud fotodega, siis nähtub kostja poolt esitatud fotodel ka selliseid jäätmeid, mida hageja fotodelt ei nähtu. Nimelt nähtub kostja esitatud fotol (I kd tl 62-63) suures koguses autorehve, mida üheltki hageja esitatud fotolt ei paista.
4. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kolmanda isiku kinnisasjale, aadressil Madikse 4, Maardu, on kõrval asuvalt Salu 1b kinnisasjalt ladustatud prügi koguses vähemalt 425,67 m
5. Sellest tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks hinnata poolte väiteid selle kohta, kas prügi ladustas sinna hageja või Basteg Ehitus. Samuti puudub sellest tulenevalt vajadus hinnata, kas ja kui suures ulatuses on kolmandale isikule kahju tekkinud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel apellandi kanda.

9 2-20-17661 34.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitas 10.12.2021 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirjad, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 1652 eurot (käibemaksuta), millele palub hageja lisada menetluskulu tulenevalt 10.12.2021 kohtuistungi ajast. Menetluskulude nimekirja ja kohtuistungi protokolli kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 15 tunni ja 4 minuti ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kostja leiab, et apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks on 4 tundi liiga suur ajakulu, põhjendatud oleks 2 tundi. 35. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjades märgitud toimingud apellatsioonkaebusega tutvumine, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine kohtuistungiks ettevalmistumine ja menetluskulude nimekirja koostamine on põhjendatud ning nende ajakulu kokku on õigusteenuse osutamiseks samuti põhjendatud ja vajalik. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks võiks kuluda üksnes 2 tundi. Kostja on apellatsioonkaebuses üksikasjalikult käsitlenud tõendeid, mida maakohus oleks pidanud hindama. Sellises olukorras oli hagejal vajalik nendele ka piisava üksikasjalikkuse ja põhjalikkusega vastata, mis eeldab kolleegiumi hinnangul ajakulu hageja poolt märgitud ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 120 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi hinnangul

§ 175lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud.

1. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 1808 eurot (käibemaksu ei lisandu).
2. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 10