TMS § 221 lg-st 2 tulenevalt ei saanud hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel üldse tugineda kostja II 28.01.2009 ja 20.05.2012 nõuetest loobumise kinnitustele, kuna sundtäitmisele esitatud tsiviilasjas nr 2-15-16531 tehtud kohtulahendid jõustusid 31.05.2017 (so pärast eelviidatud kinnituste andmist). Seega alus, millel hageja käesolevas asjas esitatud täiendav vastuväide (võrreldes tsiviilasjaga nr 2-19-12266) põhines, tekkis enne tsiviilasjas nr 2-15-16531 tehtud kohtulahendite jõustumist. Sellise vastuväite esitamine polnud aga TMS § 221 lg 2 kohaselt lubatav. Asjaolu, et hageja sai subjektiivselt vastuväite alusest alles hiljem teada, ei omanud TMS § 221 lg 2 kohaldamise seisukohalt tähendust. Eelviidatud kinnitustel põhineva täiendava vastuväite osas oli hagi samuti õiguslikult perspektiivitu. Hageja esitas 15.08.2019 Harju Maakohtule hagi kostja I vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 023/2017/1366 (tsiviilasi nr 2-19-12266). Maakohus jättis 14.01.2020 hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 20.11.2020 tehtud otsusega hageja apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ja tunnistas sundtäitmise lubamatuks. Riigikohus rahuldas 02.06.2021 kostja kassatsioonkaebuse ja tühistas ringkonnakohtu 20.11.2020 otsuse ning jättis jõusse maakohtu otsuse, täiendades selle õiguslikke põhjendusi. Maakohtu 14.01.2020 otsus jõustus 02.06.2021. 2 Hageja juba pöördus tsiviilasjas nr 2-19-12266 kohtu poole kostja I vastu esitatud hagiga, milles hageja palus tunnistada täiteasjas nr 023/2017/1366 alustatud täitemenetlus lubamatuks. Kohus oli vastava vaidluse jõustunud kohtulahendiga lahendanud, ent hageja pöördus sama vaidluse lahendamiseks uuesti kohtu poole käesoleva tsiviilasja raames. Hageja ja kostja I vahelise vaidluse osas oli tegemist vaidlusega samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel, mis välistas samas asjas uue kohtusse pöördumise. Eeltoodut ei muutnud asjaolu, et käesolevas vaidluses oli hageja täiendavalt kostjaks märkinud kostja II. Hageja ja kostja I vahelise vaidluse ese (asjades esitatud nõuded olid identsed) ja alus olid
Sisult uudne oli hagiavalduse p-s 11 märgitu, mille kohaselt 28.01.2009 ja 20.05.2012 allkirjastas kostja II kinnitused, mille kohaselt polnud tal hageja vastu rahalisi pretensioone. Hageja välja toodud täiendavate asjaolude näol oli tegemist hagi aluseks olevasse asjaolude kogumisse kuuluvate üksikute asjaoludega, mida ei saanud pidada uueks hagi aluseks võrreldes tsiviilasjas nr 2-19-12266 esitatud hagi alusega (Riigikohtu 16.11.2005 otsus tsiviilasjas nr 32-1-113-05, p 14). Hageja ei toonud välja mingeid põhjapanevaid uusi asjaolusid, mis võimaldaksid pidada käesolevat vaidlust erinevaks tsiviilasjas nr 2-19-12266 peetud vaidlusest. Eelnevat ei muutnud hageja väide selle kohta, et ta sai kostja II kinnitustest teada alles 27.10.2021. Tsiviilasjas nr 2-19-12266 peetud kohtuvaidluse ajal objektiivselt olemas olnud üksikud asjaolud olid osa vastava tsiviilasja hagi aluseks olevate asjaolude kogumist sõltumata sellest, kas vastavad asjaolud olid juba sel ajal hagejale teada või mitte. Uudne oli ka hagiavalduse p-s 12 märgitu nõude tagasiloovutamise kohta, ent hageja polnud oma nõude esitamisel üldse soovinud eelviidatud asjaolule tugineda (tegemist polnud hagi alusega), kuna hageja ise tõi välja, et vastav loovutamine oli tagajärjetu. Eelnevast tulenevalt tuli kostja I vastu esitatud hagi menetlusse võtmisest keelduda
Hageja määruskaebus
Ringkonnakohtu põhjendused 3 6. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu määruse põhjendusi (
Määruskaebuse põhjendamiseks ja sellele vastuvaidlemiseks saab esitada uusi väiteid ja tõendeid, mistõttu tuleb nendega arvestada (
Kohus võtab vastu määruskaebemenetluses esitatud tõendid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 7. Hageja tõi määruskaebuses esile, et kostja II esitas kohtutäiturile avalduse lugeda täiteasjas nr 023/2017/1366 sissenõudjaks kostja I asemel kostja II seoses 28.09.2021 nõude loovutamise lepingu lõpetamise kokkuleppega (lk 89-90). Kohtutäitur teatas 05.10.2021 sissenõudja vahetamisest (lk 92). Maakohus märkis õigesti, et TMS § 221 lg-st 1 tulenevalt saab hageja kui võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada üksnes sissenõudja vastu. Kuivõrd kostja I ei ole enam sissenõudja, siis ei saanud hagi kostja I vastu esitada. Hageja väited seoses kostjaga I ning selgitused, et tema vastuväited kostja I osas ei ühti tsiviilasjas nr 2-19-12266 vastuväidetega, ei oma praegusel juhul enam tähtsust, kuna kostja I ole enam sissenõudja. Sellises olukorras ei võta kohus hagi kostja I vastu menetlusse, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust (
8. Maakohus viitas õigesti, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Eelnimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (TMS § 221 lg 1 ja 2). Hageja tõi esile, et sundtäitmine oli lubamatu, kuna ta sai alles 27.10.2021 teada, et kostja oli 28.01.2009 ja 20.05.2012 andnud kinnitusi, mis välistasid tema nõude maksma panemist hageja osas. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohtadega. Maakohus leidis õigesti, et 28.01.2009 ja 20.05.2012 kinnitused anti enne tsiviilasjas nr 2-1516531 tehtud lahendi jõustumist, st hageja vastuväidete alus tekkis enne kohtulahendi jõustumist. Asjaolu, et hageja sai väidetavalt teada alles 27.10.2021, ei omanud tähtsust. Kuivõrd viidatud tsiviilasi algatati 2015 ja kinnitused anti 2009 ja 2012, siis nähtub, et väidetavad kinnitused olid olemas juba enne kohtumenetluse algust. Kohus selgitab, et TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Jõustunud kohtulahendit on erandjuhtudel võimalik tühistada vaid teistmise kaudu
Seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist (Riigikohtu 15.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 10). Seega saab vaid Riigikohus otsustada, kas esinevad sellised alused, mis võimaldaksid asja uuesti läbi vaadata. Muuhulgas jäeti 22.11.2021 teistmisavaldus rahuldamata. Lisaks tugines hageja, et kostja andis ühepoolseid kinnitusi, et ei nõua hagejalt võlgnevust. Tegemist on kostja ühepoolse tahteavaldusega, mis oli suunatud sisuliselt hagejale. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 1 näeb ette, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Asjaolu, et tsiviilasja nr 2-15-16531 lahendamise käigus hageja ei saanud kostja II tahteavaldusi, võis olla märk sellest, et kostja II ei soovinud neid hageja suhtes selle menetluse ajal maksma panna ega loobuda nõude sissenõudmisest. Seega ei mõjuta hageja poolt 4 27.10.2021 tahteavaldustest teadasaamine täitedokumendis (jõustunud otsused tsiviilasjas nr 215-16531) märgitud nõude olemasolu ja kostja II õigust nõuda kehtivate kohtulahendite alusel nõude täitmist. Selle tõttu ei saa väita, et kostjal pole nõudeid ja tsiviilasjas nr 2-15-16531 tehtud otsuste sundtäitmine oleks lubamatu. Hageja tugines hagi alusena asjaolule, et sundtäitmine oli nõude loovutamise (kostja II loovutas 04.07.2017 nõude kostjale I) tühisuse tõttu lubamatu. Kuna asjaolude kohaselt nõude loovutamise leping lõpetati ja sissenõudjaks jäi kostja II, siis pole sellel asjaolul asja lahendamisel tähtsust. Kostja I pole ka enam sissenõudja. Kohus menetleb hagi üksnes hagis toodud asjaolude pinnalt. Hageja muudele sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks olevatele asjaoludele ei tuginenud, siis leiab ringkonnakohus, et hagiavalduse ja määruskaebuses toodud asjaolude põhjal puudub hagil perspektiiv. Hageja esitatud hagiga kostja II vastu pole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (
Vastuväited ei olnud praegu TMS § 221 lg 2 mõttes lubatavad, kuna need esinesid juba enne kohtulahendi jõustumist.
Kuna praegusel juhul keelduti hagi menetlusse võtmast ning kostjad ei ole menetluses osalenud, siis ei saanud kostjatel määruskaebemenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. 11. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse
(allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.