← Eesti

2-22-4881/8

Obsah (7)§ 475§ 477§ 371§ 3401§ 372§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Vutt Määruse tegemise aeg ja koht 10. mai 2022, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-22-4881 Tsiviilasi A. M. (M. ) kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei tegevus

) § 340¹ lg 1 alusel käiguta ning määras avaldajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kümme päeva alates määruse avaldajale kättetoimetamisest.

  1. aprillil 2022 esitas avaldaja avalduse täienduse. Selles selgitas avaldaja, et kohtutäitur arestis täitemenetluses kogu tema pensioni, kuigi täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 järgi pidanuks talle alles jääma xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Avaldaja palus, et kohus kohustaks täiturit eelnimetatud summa talle tagasi maksma. Samuti selgitas avaldaja, et kohtutäitur ei ole nõus jätma juurdepääsuteed krundile, kus elavad avaldaja ja tema vend.
  2. aprillil 2022 esitas avaldaja veel ühe avalduse, milles soovib, et kohus peataks maavaidlusega seotud täitemenetluse, mida viib läbi kohtutäitur Oksana Kutšmei. Ka sellest menetlusdokumendist nähtub, et käimas on mingi maavaidlus, kus avaldaja vaidlustab maa tagastamist ja leiab, et tegelikult on vaidlusalune maa tema oma. Kohus jättis
  3. aprillil 2022 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
  4. Kohus jättis
  5. aprilli
  6. a määrusega kaebuse uuesti käiguta ja andis avaldajale kümnepäevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Selleks, et puudused kõrvaldada tuli avaldajal: • • • • • Esitada selged taotlused, millest oleks aru saada, millise resolutsiooniga kohtulahendi tegemist avaldaja kohtult taotleb; Täpsustada millise konkreetse kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ja millistel asjaoludel ta kaebab; Selgitada, millise tema suhtes toimuva täitemenetlusega ta rahul ei ole, näidates mh ära, millist täitedokumenti selles täitemenetluses täidetakse; Täpsustada, miks ta leiab, et täitemenetlust ei tohiks läbi viia; Selgitada, kas ta on täitemenetluses enne kohtusse pöördumist esitanud kaebuse kohtutäiturile ning esitada selle kohta ka tõendid (kohtutäiturile esitatud kaebus, kohtutäituri otsus selle kaebuse kohta jne). Kohus soovitas kohtumääruses avaldajal kaaluda võimalust kasutada nõuetekohase avalduse koostamiseks juristi või advokaadi abi. Kohus selgitas, et avaldajal on mh õigus saada riigi toetusel pakutavat tasuta õigusnõu või võimalus esitada taotlus riigi õigusabi saamiseks.
  7. mail 2022 esitas avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse täienduse, milles palus jätkuvalt peatada kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses oleva täitemenetluse kuni vaidlusaluse maa kohta on selgunud, kas tühistatakse
  8. aprilli
  9. a maade tagastamise otsus nr xxxxx. Avaldaja taotles esmast õiguskaitset seoses maavaidluse ja sellega seotud täitemenetlusega, kuna avaldajal ja tema vennal ei ole alates
  10. maist 2022 juurdepääsu oma eluasemele.
  11. Avaldajale on
  12. aprilli
  13. a määrus isiklikult kätte toimetatud
  14. aprillil
  15. Puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli seega
  16. mai
  17. Avaldaja ei ole selleks tähtajaks määruses märgitud puudusi kõrvaldanud. KOHTU SEISUKOHT
  18. Kohus leiab, et avaldaja kaebus tuleb jätta menetlusse võtmata. 9.

§ 475

lg 1 p 15 kohaselt on kaebus kohtutäituri otsuse peale hagita asi.

§ 477

lg-st 1 tuleneb, et kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 10.

§ 371

lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast.

§ 3401

lg 2 näeb ette, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse.

  1. Kaebuse esitamisel kohtutäituri tegevuse ja otsuse peale on sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama 2 otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Seega kui avaldaja soovinuks esitada kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, siis pidanuks ta kõigepealt esitama seaduses ettenähtud tähtaegadel ja korras täituri tegevuse peale kaebuse täiturile endale ja pärast seda, kui täitur on selle kaebuse lahendanud (selle kohta oma otsuse teinud), saanuks ta pöörduda kaebusega kohtusse.
  2. Kohtu arvates saab eeldada, et nii
  3. aprilli
  4. a kui ka
  5. aprilli
  6. a avalduses soovib avaldaja tegelikult ühe ja sama õigusliku probleemi lahendamist. Paraku ei ole avaldaja esitatud dokumentidest võimalik aru saada, mida avaldaja täpsemalt nõuab ja millel tema nõue põhineb.
  7. Kohus on avaldajale
  8. aprilli
  9. a ja
  10. aprilli
  11. a määruses selgitanud, et kui esitatakse kaebus kohtutäituri tegevuse ja otsuse peale, siis selleks, et kohtusse pöörduda, peab enne läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ei ole avaldaja esitanud selget nõuet, selgitanud, millise tegevuse peale ta kaebab ega esitanud asjaolusid või tõendeid, millest nähtuks, et avaldaja on läbi teinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Esitatud avaldusest ja selle täiendustest ei ole võimalik aru saada, mida avaldaja taotleb ja mida ta kohtutäiturile ette heidab. Avalduse
  12. aprilli
  13. a täiendusest nähtuvalt soovib avaldaja vaidlustada kohtutäituri tegevust ka sissetulekute arestimisel, kuid ka selles osas ei nähtu kohtule esitatud asjaoludest, kas avaldaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (esitanud kohtutäiturile kaebuse sissetuleku arestimise ulatuse vaidlustamiseks). Kohus on avaldajale selgitanud, et nõue, milles avaldaja palub kohtutäiturit ebaõigelt kinnipeetud raha (xxxxxxxxxxxxxxxxxx) avaldajale tagastamist, ei ole täidetav. Kohus ei saa teha kohtutäituri asemel uut otsust, samuti ei saa kohus kohtutäiturilt raha välja mõista.
  14. 21.aprilli
  15. a menetlusdokumendis on avaldaja täiendavalt selgitanud, et tema arvates on täitemenetlus ebaseaduslik, kuid ei ole ka selle väitega seoses esitanud mingeid selgeid nõudeid. Samuti ei ole avaldaja
  16. mail 2022 kohtule esitatud täiendavas esialgse õiguskaitse taotluses esitanud selgeid nõudeid ega asjaolusid kohustusliku kohtueelse menetluse kohta.
  17. Kokkuvõttes ei ole avaldaja
  18. aprilli
  19. a ega
  20. aprilli
  21. a kohtumääruses osundatud puudusi kõrvaldanud. Praegusel juhul ei ole seaduse nõuetele vastavat kaebust esitatud. Avaldaja esitatud dokumentidest ei ole võimalik aru saada, mida avaldaja täpsemalt nõuab ja millel tema nõue põhineb. Sellises olukorras ei saa kohus asja menetlusse võtta ega asjas lahendit teha, kuna kohus peab lahendi resolutsioonis tegema otsustuse avaldaja nõude kohta. Kui kohus avaldaja nõudest aru ei saa, siis ei ole võimalik asja menetleda ega ka lahendada.
  22. Kohus selgitab avaldajale, et kuna kohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest, ei lahenda kohus avaldaja täiendavat esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlust.
  23. Eelneva tõttu jätab kohus

§ 371lg 1 p 3 ning § 3401 lg 2 alusel avalduse menetlusse võtmata.

Kui kohus keeldub valdust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et see ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

3 18. Kaebuse menetlusse võtmata jätmise tõttu jäävad menetluskulud

§ 168lg 1 (koostoimes § 477 lg-ga 1) avaldaja kanda.

19. Kohus selgitab, et avaldajal on õigus

§ 150

lg 1 p 2 alusel taotleda kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 euro tagastamist. Tulenevalt

§ 150

lg-st 4 tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. 20. Kohus soovitab veelkord avaldajal kaaluda võimalust kasutada nõuetekohase avalduse koostamiseks juristi või advokaadi abi. Avaldajal on mh õigus saada riigi toetusel pakutavat tasuta õigusnõu. Täpsem info sellise õigusabi osutamise tingimuste kohta on kättesaadav www.juristaitab.ee. Kui avaldaja majanduslik olukord ei võimalda tal õigusabi eest tasuda, siis on tal võimalus esitada ka taotlus riigi õigusabi saamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.