Obsah (13)

§ 209§ 371§ 663§ 657§ 201§ 486§ 362§ 372§ 393§ 353§ 171§ 174§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 12. mai 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-115109 Kohtuasi Aktsia

) § 201 lg 2 järgi. Kuigi

§ 209

lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust poole surma korral, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, ei ole hageja esitanud hagi täpsustust, milles nähtuks kostja üldõigusjärglane, seega kostjal ei ole antud hetkel üldõigusjärglast. Kuna kohus ei ole antud hagi veel menetlusse võtnud, tuleb

§ 371lg 2 p 2 alusel keelduda hagi menetlusse võtmast.

Hageja saab kostja üldõigusjärglase väljaselgitamisel esitada hagi üldõigusjärglase vastu. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tühistada ja jätkata tsiviilasjas menetlust. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus andud hagejale võimalust hagi täpsustuse esitamiseks menetluse jätkamise osas, sh õigusjärglase esitamise osas, sest
2. juulil 2021 ei olnud kostja veel surnud. Hageja kontrollis
3. septembril 2021 pärimisregistrit ning sealt ei nähtunud isikuga seostuvaid pärimismenetlusi. Hagejale teadaolevalt on kostjal pärandvara II samba pensioniosakute näol, mistõttu tuleb menetlus peatada kuni pärijate väljaselgitamiseni.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 1 (koosmõjus

§-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 2 2-21-115109 8.

§ 371

lg 2 p 2 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja on esitanud hagi isiku vastu, kes on surnud. 9.

§ 201

lg 2 kohaselt saab tsiviilkohtumenetluses osaleda isik, kellel on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime, st isik, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. TsÜS § 7 lg 2 järgi lõpeb isiku õigusvõime tema surmaga. Kuna kostjana märgitud isik oli surnud enne hagi menetlusse võtmist, ei saa ta kohtumenetluses poolena osaleda. Sealjuures ei ole põhjendatud hageja etteheited seoses hagejale täiendava tähtaja andmata jätmisega, kuivõrd määruskaebusest nähtuvalt ei olnud hagejale ka peale maakohtu vaidlustatud määruse tegemist ega määruskaebus esitamise ajal teada, kes on kostja pärijad ja kelle vastu tuleb hagi esitada. 10. Kolleegium ei nõustu hageja käsitlusega menetluse peatumise ja peatamise kohta. Menetluse peatumise ja peatamise regulatsiooni kohaldatakse alates hagi menetlusse võtmisest (Kõve, V. jt (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Komm. vlj. Tallinn: Juura 2017, lk 306). Käesoleval juhul eelnes hagiavalduse esitamisele maksekäsu kiirmenetlus.

§ 486

lg 2 sätestab, et hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.

§ 362

lg 1 kohaselt aga saab hagi esitamise ajaks lugeda hagi kohtusse jõudmise aega üksnes juhul, kui see on hiljem kostjale kätte toimetatud. Seega on hagi esitatuks lugemise eelduseks, et hageja on esitanud nõuetele vastava hagi, mis on

§ 372

lg 1 järgi menetlusse võetud ja kostjale

§ 393lg 1 järgi kätte toimetatud.

Kuivõrd maakohus ei ole hageja hagiavaldust menetlusse võtnud ega seda kostjale kätte toimetanud, ei saa hagi esitatuks lugeda maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kuna maakohus ei olnud hagi menetlusse võtnud, ei saanud seega kohalduda ka

§ 353

lg 1 ega 2, mille kohaselt peatub füüsilisest isikust poole surma korral üldõigusjärgluse puhul menetlus või peatab kohus menetluse surnud poole lepingulise esindaja olemasolu korral esindaja või vastaspoole taotlusel. 11. Eeltoodut arvestades oli põhjendatud maakohtu poolt

§ 371lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumine.

12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

13. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda

§ 174lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast asjas tehtava lahendi jõustumist. 14. Ringkonnakohus selgitab, et hagejal on hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse jõustumisel

§ 150

lg 1 p 2 ja lg 4 alusel õigus taotleda hagiavalduselt tasutud riigilõivu 205,55 eurot tagastamist. 15.

§ 372lg 5 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt) 3