4-22-1100/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2022, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-22-1100 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli 2022 määrus väärteo eest karistustena määratud rahatrahvi asendamise kohta Rauno Root (isikukood 37402044926), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. aprilli 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. PPA 29.09.2020 otsusega väärteoasjas nr 2317,20,0009828 määrati Rauno Rootile KarS § 218 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 45 trahviühikut, s.o 180 eurot. Otsus jõustus 15.10.
5. R. Root rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud, mistõttu pöörati otsus selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (täiteasi nr 008/2020/2928). 04.01.2022 teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. 05.04.2022 esitas PPA taotluse R. Rootile mõistetud rahatrahvi asendamiseks arestiga.
6. Viru Maakohtu 12.04.2022 määrusega rahuldati PPA taotlus ja asendati PPA 29.09.2020 otsusega väärteoasjas nr 2317,20,009828 R. Rootile KarS § 218 lg 1 alusel määratud tasumata rahatrahv 180 eurot, s.o 45 trahviühikut, 4 päeva arestiga. Kohtumäärusega määratud arest kuulub kandmisele viivitamatult peale R. Root poolt praegu kantava vangistuse ärakandmist Viru Vanglas. 2.
7. R. Root ei tasunud talle mõistetud rahalist karistust ning tal puuduvad selleks vahendid ning realiseerimiseks võimalik vara. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Mõjuvaid põhjusi rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole, samuti puuduvad asenduskaristuse kohaldamist välistavad asjaolud. 2.
8. Pärnu Maakohtu 29.11.2021 otsusega mõisteti R. Root süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi ning moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 09.04.2021 ja Harju Maakohtu 20.03.2019 otsustega mõistetud karistustega, mõistes liitkaristuseks 6 kuud 24 päeva vangistust. Harju Maakohtu 18.05.2020 määrusega oli R. Root vabastatud Harju Maakohtu 20.03.2019 otsustega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud, kuid katseaeg kulges mitterahuldavalt. Harju Maakohtu 22.10.2020 määrusega kandmata karistus pöörati täitmisele. See iseloomustab R. Rooti käitumist ning kui ta ei olnud suuteline täitma katseaja tingimusi nõuetekohaselt ning jätkas uute kuritegude toimepanemist, siis maakohtul puudus usk, et nüüd hakkab ta elama seaduskuulekat elu ja suhtuma temale pandavatesse kohustustesse piisava hoolsusega. Sisult analoogsele arvamusele on asunud ka Viru maakohus oma 31.03.2022 määruses nr 1-21-7733 (antud määruse tegemise seisuga ei ole jõustunud), millega R. Root jäeti tingimisi ennetähtaega vabastamata. R. Root on varem korduvalt karistatud, tal on kuus kehtivat kriminaalkaristust, sh varavastaste kuritegude eest, mistõttu puudub R. Rootil tööharjumus ning üldkasuliku töö määramise korral suure tõenäosusega jäävad need sooritamata. Arvestades asjaolu, et R. Root ei suutnud varasema katseaja tingimusi täita on vähetõenäoline, et ta suudab seekord täita oma kohustused nõuetekohaselt. Kohtute infosüsteemist on näha, et asjas nr 1-21-7733 esitatud vangla iseloomustuse järgi on R. Rootil tasumata nõudeid kogusummas 48 268,46 eurot. Seega, isegi ametlikult tööle asumise korral praeguses asjas esitatud nõude kõrval on R. Rootil veel nii palju teisi võlgnevusi, et selle trahvi tasumine ei ole kohtu arvates lähematel aastatel reaalne. 2.
9. Lisaks sellele, vangla samast iseloomustusest nähtuvalt R. Rootil 2019 on diagnoositud sõltuvus kokaiinist. Ka sõltuvusprobleemid välistavad R. Rooti tasumata trahvi asendamist üldkasuliku tööga. Maakohtu arvates ei sobi R. Root ka sisult üldkasuliku töö sooritamiseks. R. Root on varem korduvalt karistatud (kuus kehtivat kriminaalkaristust), vabaduses oli tal probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja narkootikumidega, mistõttu ei näinud maakohus alust ega võimalust R. Rootile asenduskaristuseks mõistetava aresti asendamiseks üldkasuliku tööga.
10. Viru Maakohtu 12.04.2022 määruse peale esitas määruskaebuse R. Root, kes ei ole rahul maakohtu määrusega, soovib määruse tühistamist ning üldkasuliku töö määramist. R. Root toob välja, et talle on määratud üldkasulikku tööd ning ta on selle nõuetekohaselt täitnud. Kuna kaebaja vanglast vabanemisel asub tööle ja tööleping algab
11. mail, siis väga oluline on asuda tööle õigeaegselt. R. Root palub määrata üldkasuliku töö tunnid, mida ta saaks nädalavahetusel ära teha. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebus põhjendamatu ega too endaga kaasa maakohtu määruse tühistamist.
13. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul nõuetekohaselt tuvastanud, et R. Rootil on rahatrahv 180 eurot tasumata täies ulatuses ja vara, millele sissenõuet pöörata, tal ei ole. Seega asenduskaristuse määramine on põhjendatud.
14. Kaebuses soovib R. Root, et rahatrahv asendatakse üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja leiab samuti, et aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole R. Rooti puhul põhjendatud. Nagu on ka maakohus märkinud, siis kaebajat on korduvalt kriminaalkorras karistatud, mis tähendab, et tegemist ei ole õiguskuuleka inimesega ning käesoleval ajal puudub alus veendumuseks, et üldkasuliku töö tegemine oleks R. Rooti puhul edukas. Kuna ta on jätkanud seaduste mittetäitmist ka pärast eelnevaid karistusi, mis on määratud ka kriminaalkuritegude eest, siis saab öelda, et kergemaliigilised karistused, s.o väidetavalt edukalt läbitud üldkasuliku töö tunnid, ei ole taganud tema õiguskuulekust. Sellest tulenevalt ei täidaks üldkasuliku töö määramine tema puhul oma eesmärki ning mõistetud rahatrahv on põhjendatult asendatud arestiga. Aresti saab üldkasuliku tööga asendada vaid siis, kui on piisav veendumus, et süüdlane suudab üldkasuliku töö korralikult ära teha. Nagu juba eelnevalt öeldud, R. Rooti puhul see nii ei ole. Riigile ei ole kasulik anda isikule korduvalt võimalusi karistuse kergemal viisil kandmiseks, kui on alust kahelda, kas isik seda lähtuvalt varasemast elukäigust ja isikust tulenevatest asjaoludest teha suudab ning on tõenäoline, et hiljem tuleb siiski otsustada karistuse muul viisil täitmise üle.
15. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 12.04.2022 määruse muutmata ja R. Rooti määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Lõhmus Kohtunik 2