Obsah (8)

§ 356§ 199§ 68§ 73§ 83§ 16§ 2§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.03.2021, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number 1-19-10299 (17259000580) Kohtunik Anu Ammer Sekretär Keili Rosar j

§ 356

lg 1 ja § 199 lg 1 järgi Süüdistatav OLEV SALUSTE, isikukood 36507074918, xxxx kodanik; elukoht xxxx; emakeel xxxx; xxxx; töötab K OÜ; varem kriminaalkorras karistamata, üks kehtiv väärteokaristus. Kahtlustatavana kinni peetud 18.09.-20.09.

1. Kehtiv tõkend puudub 04.08., 05.08., 06.08., 22.10., 23.10., 02.11., 06.11., 26.11.
2. ja 22.01.2021, avalikul kohtuistungil Kohtusja läbivaatamise kuupäev Kohtuotsuse õiguslik alus KrMS § 306, § 309, § 313, § 315, § 318, § 319 ja § 179 lg 1 p2 O T S U S T A S: OLEV SALUSTE süüdistuses

§ 356lg 1 järgi süüteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõista.

OLEV SALUSTE süüdi tunnistada

§ 199

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 18.09.2017.-20.09.2017, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui Olev Saluste 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskuluna mõista Olev Salustelt riigituludesse 876,00 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel. 1 Menetluskulu summas 876,00 eurot tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700010257 ning selgitus: „Olev Saluste, 1-19-10299, menetluskulu.“ Kui menetluskulu ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Olev Saluste enda menetluskulud jätta ½ ulatuses riigi kanda. KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitada riigieelarve vahenditest Olev Saluste poolt kantud menetluskulud, s.o valitud kaitsjale, Advokaadibüroo K&S Legal, adv. Daniil Savitskile makstud tasu ja õigusabi andmisega seotud kuludest ½, s.o 4920,60 eurot (sh käibemaks). TSIVIILHAGID Kannatanu Askersund Trading OÜ poolt varalise kahju nõudes esitatud tsiviilhagi rahulada osaliselt ning mõista Olev Salustelt Askersund Trading OÜ kasuks (a/arve xxxx Xxxx) välja 12 tm metsamaterjali väljeveo kulu 150,00 eurot ja 27,2 tm metsamaterjali transpordi kulu 480,00 eurot, s.o kokku summas 630,00 eurot. Eesti Vabariigi poolt Keskkonnainspektsiooni kaudu Olev Saluste vastu esitatud tsiviilhagi keskkonnakahju nõudes jätta rahuldamata. Asitõendid Ümbrik märkmepaberitega ja 3 Cd plaati hoida kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juures.

§ 83lg 3 p 1 alusel konfiskeerida kolmandale isikule E.

S.le kuuluvad tahtliku süüteo toimepanemise vahendid - UTV John Deere Gator HPX 4x4 tootekoodiga 1M0HPXDSADM110913 MODEL HPX DSL DOM092513 koos kaheteljelise järelhaagisega Vahva Jussi

1. Edasikaebamise kord. Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 25.03.
2. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus tervikuna on menetlusosalistele kättesaadavaks tehtud 21.06.
3. I SÜÜDISTUS Olev Salustele on esitatud süüdistus selles, et tema ajavahemikul mai 2017 kuni 18.09.2017 Lääne-Virumaal Tapa vallas Kõrveküla külas OÜ-le Askersund Trading kuuluval Mustatoa kinnistul (katastri nr 40001:001:0111) eraldisel 3 (alates 15.09.2017 eraldis 4) pani 2 toime puude ebaseadusliku raie, langetades ja laasides mootorsaega puid 1,60 ha suurusel alal ning vedades UTV-ga John Deere ja metsaveohaagisega Vahva Jussi 400 palgid metsast välja Liiva kinnistul asuvale laoplatsile. Raie tegemisega ei pidanud ta kinni rinnaspindala lubatud määrast, millega rikkus Metsaseaduse § 31 lg 2 - harvendusraie tegemisel ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks Metsaseaduse § 31 lg 4 alusel kehtestatud alammäärast. Metsaseaduse § 31 lg 4 alusel puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad puistus teha hooldusraiet ning puistu esimese rinde rinnaspindala alammäära pärast harvendusraiet kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. Keskkonnaministri 27.12.2006 aasta määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ (edaspidi Määrus) § 6 lg 4 kohaselt ei tohi pärast harvendusraiet puistu esimese rinde rinnaspindala olla väiksem eeskirja lisas 1 (Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/ha) märgitust. Määruse lisa 1 kohaselt peab puistu esimese rinde rinnaspindala pärast harvendusraiet jääma 19 m kõrguses männikus 20,7 m2/ha. Mustatoa kinnistu eraldisel 3 oli Keskkonnainspektsiooni mõõtmiste tulemusel puistu esimese rinde rinnaspindala
4. aastal raie-eelselt 17,6 m2/ha kohta ja seega väiksem kui määruse lisa 1 märgitud rinnaspindala lubatud alammäär. Raiekohal kasvas 04.07.2012 Metsakorralduse OÜ koostatud takseerkirjelduste kohaselt 59 aastane 19 m kõrgune männik. Raie ajal oli puistu jooksev vanus 64 aastat. Puistu rinnaspindala oli enne raiet 17,6 m2/ha ja peale raiet 11,6 m2/ha kohta. Seega on ebaseaduslikult vähendatud rinnaspindala 6 m2/ha kohta. Vastavalt Metsaseaduse § 67 lg 2 p 1 kohaselt tekitatakse keskkonnale käesoleva seaduse tähenduses kahju, kui ei peeta kinni puistu rinnaspindala lubatud määrast. Metsaseaduse § 67 lg 3 kohaselt arvestatakse § 67 lg 2 p 1 nimetatud juhtudel kahju vastavalt käesoleva seaduse lisades 2 ja 3 sätestatud määradele. Metsaseaduse lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ kohaselt on metsa raiumisel 1 hektari metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimise eest keskkonnale tekitaud kahju arvestamise määr 61-70 aasta vanuse männiku puistus 480 eurot 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta. Seega on Mustatoa kinnistul eraldisel 3 kasvanud 61-70 aasta vanuse männiku puistus, metsaseadusega keelatud viisil teostatud raiega keskkonnale tekitatud kahju 1,60 hektari suuruse pindala korral kokku summas 4608 eurot (6 m2/ha (ebaseaduslik vähenemine 1 ha kohta m2) x 480 (kahju arvutamise määr) x 1,60 (raieala pindala) = 4608 eurot). Seega Olev Saluste, raiudes ebaseaduslikult puid, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, pani toime

§ 356lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Olev Salustet süüdistatakse samuti selles, et tema varastas ajavahemikul mai 2017 kuni 18.09.2017 Lääne-Virumaal Tapa vallas Kõrveküla külas asuvalt OÜ-le Askersund Trading kuuluvalt Mustatoa kinnistult (katastri nr 40001:001:01111) eraldiselt 3 (alates 15.09.2017 eraldis 4) metsamaterjali kokku vähemalt 120 tm (millest 12 tm jäi metsast välja vedamata omaniku sekkumise tõttu) kogumaksumusega 6584 eurot, tekitades vargusega kahju 5725 eurot. Seega Olev Saluste, võttes ära võõraid vallasaju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime

§ 199lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II KOHTULIKU UURIMISE KÄIGUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA UURITUD TÕENDID Süüdistatav Olev Saluste end kummaski süüdistusepisoodis süüdi ei tunnistanud. Ta seletas kohtuistungil, et tema faktiline elukoht on xxxx, kus on elanud umbes 30 aastat. Kunagi sai ostetud Liiva kinnistu, millel hakkas tegelema metsa korrastamisega. Selle Liiva kinnistu kõrval on Kadaka kinnistu, mis kuulub ta vend K. ja kuna männile tulnud juurepäss hakkas ohustama venna metsa, siis tegid metsateatised, hakkasid raiuma sealt. Majandamine käis koguaeg vaikselt, sellepärast nad ei ole võtnud masinaid. Tal on olnud töömehed, kes on aidanud teda. Töömehi oli erinevaid, üks andis ka tunnistajana ütlusi, teised kaks on kahjuks surnud. Ise ta ei ole aastatel 2010-2017 füüsiliselt metsa langetanud. Metsa teema talle võõras ei ole, ema on tal metsaülem olnud, vanaisa on metsaga tegelenud, vend on metsakoolis käinud. 3 2016.aastal ta ostis päris mitmeid tükke, Kõrveküla Saeveski kaudu nad müüsid Aegviidu Puitu, sest Aegviidu Puit ei osta eraisikutelt otse puitu. Sellepärast olid sunnitud tegema lepingud firmaga, kellel oli Aegviidu Puiduga leping ning siis tegi võõrandamisõiguse. Vennalt ostis üle 400 tihumeetrise langi, siis ostis klassivennalt Järva-Jaanist üle 100 tihumeetrise langi, see oli vist 2015/2016 kuskil. Ja siis kahjuks see materjal jäi neil platsile seisma. 2016/2017 metsateatise taotles abikaasa E. S. interneti teel ja vend aitas metsakorralduskava järgi seda kokku vormistada. Metsanõunik käib alati kontrollimas, aga kunagi ei olnud tõrkeid, keegi ei vaidlustanud seda metsateatist. Masti maaüksus kuulub temale, sinna pandi EMT mobiiltelefoni mast ja see tükk mõõdeti eraldi välja ja seda ta ei saanud kinkida edasi. Masti kinnistu oli Liiva kinnistu koosseisus, see lihtsalt mõõdeti Liiva kinnistust välja ja on tehtud uus Masti katastriüksus. Nad võtsid selle metsa maha, alati tuli Aegviidu Puidust luba küsida, väga tihti käisid nad kohapeal vaatamas, et kus see mets pärit on ja kui sai loa, siis helistas autojuhile. Autojuht viis selle ära, siis vahest autojuht ise küsis Aegviidu Puidust, kas ta võib nüüd Kõrveküla Saeveskilt tuua puitu. Kunagi ei saanud Aegviidu Puitu enne minna, kui ei küsinud luba. T. T. vedas neil ja tema arust paberipuu, mis tekkis Kadaka kinnistul, viis K. J. sadamasse. 2016/2017 raius Masti maaüksusel mõlemal korral see 20 tihu välja, mis oli lubatud ilma metsateatiseta. 2017.aastal need raied võisid aset leida talvel, tavaliselt nad on lõpetanud ära kuskil kevadel nii kui lähevad ilmad soojaks, sest siis puit enam ei seisa. Kõik see, mis oli viidud 2017, oli talvel tehtud või siis 2016 jäänud laoplatsile. Suvel raiet ei teostata kunagi. Puidu mahavõtmise aeg kõige parem on sügisel kui tulevad esimesed külmad. Tavaliselt on see november, detsember, siis hakatakse metsa raiuma ja kevadel kui päike tuleb, siis hakkavad mahlad liikuma ja kui sel ajal puitu lõigata, siis läheb väga ruttu siniseks. Talvel lõigatud palgiga mõned aastad ei juhtu eriti midagi, tumedaks läheb aga ta ei lähe hallitama. Perioodil mai kuni september 2017 ei teostanud kuskil langetustöid. 2017 müüs laoplatsile seisma jäänud materjali. Vahest sai kaks koormat viia, vahest sai ühe koorma viia päevas. Puit, mis sinna läks, oli pärit Liiva kinnistult, oli Masti maaüksuselt ja oli ka Kadaka üksusest, mis oli jäänud laoplatsile. Materjali müük käis Kõrveküla Saeveski OÜ nimelt. Enamus materjali, palgid kõik läksid Aegviidu Puitu, kuskile mujale müünud ei ole. Osa Kadaka kinnistu paberpuitu läks sadamasse. Augustis tuli talle õue peale üks Toyota Hilux, juht küsis, kas ta on nõus talle teenust tegema, tal oleks vaja üks väike suts metsa välja vedada. Ja teda oli saatnud kohalik tema juurde. Mees tuli õuepeale, ütles, et ta on siin kõrval teenust tegemas, et oleks vaja aidata. Ta ei kahelnud selles suhtes. Ta ütles, et tal ei ole kindlasti aega ei augustis ega septembris. Septembris alles pärast seda võistlust ta helistas ja nad leppisid kokku, et ta läheb 17 metsa ja veab välja selle sutsu. Leppisid kokku, et panevad sinna platsile, kus tal endal palgid kõik olid, et seal on auto ümberkeeramise koht. Leppisid kokku tasu, kolm eurot oli tihu. Mees arvas, et kuskil paarkümmend tihu on. Hommikul ärkas ülesse, lapsed läksid kooli ja siis läks ise metsa. Ja alustas väljavedu. Langil oli värskelt lõigatud, ta ise ei kuulnud, millal seda metsa lõigati. See oli väga värske lõige, sest et ilmad olid suht soojad, oleks palk seal juba mingi neli-viis päeva või nädal aega, siis ta oleks otsas olnud sinine. See oli väga värske lõige. Langetatud oli nagu tavaliselt, selliseid sirgeid lõikeid kohtuistungil räägiti, tema ei näinud. Piltide peal küll on, aga sellist sirget lõiget ei suuda ükski inimene teha. See on harvesteri lõige. Ta arvab, et käis neli või viis korda ja siis oli politsei metsas. Korraga kärusse mahub umbes kaks-kolm tihu. Politsei tuli, ütles et siin on ebaseaduslikku raiet tehtud ja veate välja ebaseaduslikult maha võetud metsa. Ja siis politsei ütles ilusti, et tõstke neli-viis palki maha. Ta ütles, et veab Liiva kinnistu laoplatsile ja siis tõstis maha ja läksid sinna laoplatsile. Näitas, kus need palgid on, mis ta hommikul vedas. Tema ei ole Mustatoa kinnistul raiet teostanud ja ei ole Mustatoa kinnistule raiet tellinud. See Hiluxi mees ei ole pärast seda sündmust ja tema kinnipidamist temaga kuidagi ühendust võtnud. Selle Hiluxi mehe saatis tema juurde kohalik jahimees Kalmer Jalast. Mees ütles, et Kalmer soovitas, et neil on väike masin. Hiljem tuli Mustatoa 4 kinnistule harvester uuesti peale, kus võeti siis kõik lagedaks. Liiva kinnistu nüüd see vanem, mis seal lõpus oli, see metsateatis, see oli 24 eraldise number sealt võeti, aga eelnevalt oli võetud sealt 22, läheb vastu kuusikut, mis on Masti kinnistu. Oli mitu metsateatist, nad ei raiunud maha neid tihusid mis seal anti ja siis nad taotlesid pikendamist ja siis see sama teatis tegelikult pikendati. Metsanõunik käis uuesti metsas, kontrollis üle, et kas ei ole raiutud. Aegviidu Puiduga tekkisid probleemid sellega, et üks metsateatis enam ei kehtinud. See kirjavahetus on tal olemas, see ei olnud probleem, et midagi oli valesti, vaid Aegviidu Puit ütles, et ei tohiks enam tuua selle metsateatisega, mis oli Kadaka üksusele. Kuna oli nii palju aastaid möödas. Tegelikult oli nii, et metsa võib maha võtta ja seda võib ka müüa mitu aastat selle metsateatisega. Aegviidu Puit saatis neile lihtsalt kirja, et nad võiks võtta uue metsateatise peale, et see oli liiga vana. Seda, et miks kõik räägivad, et Liiva kinnistul pole keegi üldse mitte kunagi raiunud, põhjendas sellega, et metsateatis oli võetud lageraiele, aga nad ei raiu oma metsa kunagi lagedaks. Võetud oli aga nad ei võta tavaliselt kõike lagedaks oma metsas. Sealt on võetud välja täiskasvand mets ja haiged puud. Need materjalid, mis Aegviidu Puitu viis, olid pärit sealt, mis paberitel kirjas. Kõik oli õieti kirjas nende paberite peal. Aegviidu Puit ei osta varastatud puitu. Tema teeb alati selgeks, kus kohast see puit pärit on. Nad lihtsalt helistavad, et tahaks kontrollida ja kui ta on kohapeal, siis ta on kohapeal näidanud ja tookord kui ta seal käis suvel, siis ta helistas ja ta juhatas ja seletas, kus kohas on see raie, kust on võetud seal Liiva kinnistul ja Masti üksusel. Helistati tagasi, nüüd võite tuua ja ta helistas autojuhile, et nüüd võib ära viia. Ise ta oli Saaremaal tol ajal, kui nad talle helistasid. Nii, et kui on siia lisatud veo lähtekoht oli Liiva kinnistu, siis ei ole materjal sealt pärit, vaid laoplats oli seal. Aga kui üleval on kirjas, et metsamaterjali võõrandamine K. S. ja koht on Tapa vald Kõrveküla küla Kadaka, siis see tähendab, et sealt on materjal pärit. Väitis, et ei ole mitte kunagi oma metsa lõiganud ise, ei mootorsaega ega ka harvesteriga. Kas ta eeluurimisel on sama juttu rääkinud, seda ta ei oska isegi öelda, ta ei saa isegi kinnitada seda, sest ta ei tea, ta luges selle läbi jah, aga mitte täna, ta ei tea mis seal kirjas on. Esimene kord oli ülekuulamine arestimajas, siis kui väidetavalt kaitsja ukse taga ootas ja ta ei näinud lugeda. Järgmine kord oli kaitsja juures. Usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldati eeluurimise ütlused, kus kirjas, et oma metsa lõikas mootorsaega ise maha. Kinnitab, et jah, ta seekord niimoodi ütles, sellepärast, et H., kellele ta ei maksnud palka ja kes teda aitas, et ta ei hakanud teda sinna sisse alguses tooma. Tegelikult lõikas H. ja lõikas K.. Ta ei hakanud neid inimesi siia alguses vedama. Tegelikult kirja on pandud õigesti tema sõnade järgi aga sisuliselt on ta valesti lasknud siis kirja panna. Aga täpselt sama väide on ka järgmises ülekuulamise protokollis kirjas. Ta võis seda ka öelda, aga ta ei tahtnud neid inimesi siia varem protsessi tuua, milleks, see on väike kogus selles suhtes. Tegelikkuses ta ütles seda jah. Ta on valetanud selle lause. Ta arvab, et ülejäänud jutt on õige. Miks järgmisel ülekuulamisel ei rääkinud, mis tegelikult toimus, ta ei mäletanud. Jäi selle juurde, et ei ole lõiganud kindlasti. Kinnitas, et tuli keegi selle hõbedase Toyota Hiluxiga, ei öelnud talle oma nime ja üldse ei tutvustanud ennast. Eeluurimisel on nime öelnud ja järelikult oli, praegu nagu tõesti ei mäleta ju siis oli see nimi, kui ta ütles. Tänasel päeval ta tõesti ei mäleta, kas ta ütles või ei öelnud aga võis nime öelda. Ta ei kontrollinud, kas see mees oli siis metsa omanik. Kohustust selleks ei ole, et ta peaks kontrollima. Nad ei leppinud selles suhtes kokku, mil moel ta pidi selle H. üldse üles leidma, mees oleks kindlasti helistanud, et kas on välja veetud. Ta helistas eelnevalt, ta ütles, et ta läheb sel päeval vedama ja tavaliselt siis küsitakse, kas on välja veetud ja siis arveldatakse. Tema ei osanud talle öelda, kui ruttu ta pidi välja vedama. Nad ei leppinud kokku, aga tal oli see number olemas. Ta andis numbri kohe politseile. See oli tavatelefonilt helistatud ja tema arust oli seal paar numbrit, mis ta andis politseile, et kontrolliks neid numbreid. Nii et selle kolme numbri hulgas, mis ta politseile andis, pidi kindlasti olema ka see number. See mets oli maha võetud väga värskelt ja saega. Harvester ei olnud, sellist siledat 5 lõikust nagu need pildid on, tema metsas tähele küll ei pannud, et kõik oli saega lõigatud, ilusti oli tehtu see kiil. Tema ei näinud metsas sellist sirget lõiget nagu siin räägitakse. Fotodel on tegelikult harvesteri lõige. Tema ei arvanud, et tegemist võiks olla röövraidega. Tema arvates oli tavaline langetamine, puitu langetatakse reeglina sinna suunda kuhu puit kaldu on ja ei saa kõiki puid panna ritta metsa. Oma tervisliku seisundi kohta seleta, et ta ei kannata väga palju püsti seista. Selle tõstukiga ta saab tööd teha. Seal ei ole füüsilist jõudu tarvis, aga ta ei tohi põlvedele koormust anda. Algselt võttis ta UTV liisinguga ja Vahva Jussi ostis välja. Siis kui tekkisid raskused, siis hakkas abikaasa enda rahast maksma ja siis tekkis juba see, et tekkisid viivitused maksetega, siis nad otsustasid, et nad ostavad selle UTV välja, aga ei olnud mõtet lihtsalt firmasse raha panna, siis vormistasid nagu abikaasale. Sellel hetkel firmal raha ei olnud, et neid välja osta. Danske pangast võttis abikaasa laenu. Ei oska seda isegi öelda, miks keegi laenust varem ei rääkinud, ei tulnud selle peale ja keegi ei ole ka küsinud. Seletas ka, et ema on koguaeg olnud tal firmades, on teinud raamatupidamist ja on kunagi juhtinud saeveskit, etemal on metsanduse taust. Tema ise ei ole kunagi metsandust õppinud. Tema abikaasa on teinud talle raamatupidamist viimased 10-15 aastat. Nii et tema abikaasal oli ülevaade kõigi tema firmade rahade liikumistest ja sellest mis toimus. Kannatanu Askersund Trading OÜ, esindaja U. T. andis kohtuistungil ütlusi, et Askersund Trading OÜ on juba 20 aastat vana firma, mis tegeleb metsakinnistute ostmisega ja nende majandamisega ja Lääne-Virumaal on neil kinnistuid rohkem kui üks, sealhulgas siis ka Mustatoa kinnistu, millel on 4 eraldi katastritunnust. Sellel kinnistul on vargil käidud ka varem, see oli 2013.aastal ja siis ka tegi politseisse avalduse. Uuriti seda asja ja 2015 aasta lõpetati kriminaalasi, kuna ei suudetud tuvastada, kes varguse toime pani. Vahepeal on ka aeg-ajalt võetud mõned puud aga siis ei ole pöördunud politseisse, kuna ei ole olnud nii suures koguses. Septembris 2017 sattus Mustatoa kinnistule tavapärase kontrolli käigus, kuna iga kolme kuu tagant katsub kinnistud läbi käia. Juunikuus, jaanipäeva paiku käis viimati enne seda ja siis leidis ka mõned kännud. 16.

1. nägi teepealt, et üks puu oli liini peal ja läks sinna selle puu juurde ja siis avastas, et seal samas lähedal on päris palju puid värskelt maha lõigatud. Seal kasvas ainult mänd. Oksad, okkad olid värsked, puuotsad olid värskelt lõigatud, kahe kolme päeva vanused, mitte vanemad. Kui juba seisab, siis hakkab okas kukkuma ja on näha, et on vanem, see oli hästi värske, mitte üle kolme päeva. Raie oli tehtud mootorsaega. Need kännud olid kõik lõigatud spetsiifiliselt, niimoodi sälku. Seal ei olnud lõigatud hammast välja, vaid oli lõigatud täiesti arusaadavalt mootorsaega. Väidab, et kogu raie oli tehtud ühe inimese poolt ja ühe ning sama saega, kuna kännud ja palgi otsad, need on kõik ühte moodi. Kui saemees lõikab, siis igaühel on oma käekiri, kes lõikab hamba välja, kes lõikab poolviltu, seal oli lõigatud sedasi keskelt, et kahelt poolt ja keskelt oli siis murde koht. 16.09 ei pöördunud kuhugi, kuna oli laupäev ja õhtu oli ka juba käes. Ta mõtles, et läheb teeb kodus arvutis avalduse ja tuleb esmaspäeval ning siis läheb politseisse. Aga kuna esmaspäeval igaks juhuks sõitis sealt läbi, siis avastaski kohe selle, et sealt käib metsa väljavedu. Tal on koguaeg autos kaasas väike akutrell ja 16.09 puuris sinna palkide otstesse augud sisse ja pani sinna oma firma templiga paberilipikud. Paberilipikud on tal autos ja lihtsalt lõi nendele templid peale, keeras nad rulli ja pani sinna jämedate palgi otstesse sisse. Et juhul kui need palgid kuskil saeveskis välja tulevad, et võib-olla keegi leiab selle paberi ja siis on näha, et need on tema palgid. Märgistas ära kusagil 30-40 puud. Kogu see tegevus võttis aega paar tundi kindlasti ja sellel ajal metsas kedagi ei näinud. Kui esmaspäeval tagasi tuli, siis nägi, et seda teed pidi, mis nüüd Sahvri Keskusesse läheb, tuli Roheline John Deer, UTV koos metsaveo käruga, mille peal männipalgid ja keeras sealt tahvli alt võsa vahele ja siis ta läks sellele järele. UTV jäi kurvi peale seisma ja hakkas neid männipalke maha tõstma laoplatsile, laadis need maha ja läks 6 uuesti metsa. Tema läks vaatama neid palke ja leidis palkide otstest tema enda puuritud aukudest paberid. Siis ta helistas politseisse. Kui politsei tuli, läks koos politseiga metsa, kus need palgid maas olid. Siis masin tuli kohe sinna vaalu peale, kus need palgid olid ja hakkas seal peale laadima. Metsas koos temaga oli üks politseinik ja kaks politseiniku läksid sinna laoplatsi, kus need palgid on, ootama. Politseinik läks masinajuhi juurde ja küsis, et kelle metsa ta siin veab ja mees ütles, et naaber tellis. Politseinik ütles, et teeb paar pilti ja seejärel käskis tõsta selle koorma tagasi maha. Tema tegi seal kohapeal ka filmi. Olev Saluste nägi nii fotografeerimist kui ka filmimist. Ta läks UTV juurde ja ta ei hoidnud telefoni kuskil taskus ega peidus, ta ei varjanud seal midagi. Filmis, kuna see oli tema jaoks väga ekstreemne olukord ja ta filmibki igasuguseid asju. Too hetk ta ei mõelnud üldse selle peale, miks ta seda teeb või kas seda hiljem kasutada, ta lihtsalt filmis. Politsei pärast küsis tema käest seda filmi. Politseinik tegi pildid ära ja küsis juhi käest, et kus ülejäänud palgid viidi ning juht ütles, et kodu juurde platsile. Siis politseinik ütleski, et tõstku juba masina peale tõstetud palgid maha ja sõitku siis kodu juurde platsile ja siis juht tühja John Deeriga sõitis ees ja nemad läksid järgi. Läksid laoplatsile, kuhu olid eelmised koormad viidud ja seal ootasid kaks politseinikku, kes ka pildistasid. Laoplats oli seal Liiva kinnistul, kus on üks maja ja seal maja taga on selline kruusaplats. Olev Salustet tema varem ei teadnud ega tundnud. Politseinik võttis juhi kaasa endaga ja nemad tulid Rakvere jaoskonda, kust ta andis oma ütlused. Tema esialgsed ütlused koguste ja summade kohta olid hinnangulised. Kui seal metsa all olid palgid maas, siis esmasel hinnangul vaatas, et neid on ikka väga, väga palju. Ja tükiarvu järgi sai nagu arvestatud, et on rohkem, aga siis kui see ekspertiis tehti, siis tuli vähem. Raie oli niimoodi, et kändude peale olid tõstetud oksad, et varjata kände. Ta pidi neid oksi sealt kändude pealt ära tõmbama, et näha, kus värsked kännud on ja siis oli ka kaks puud lastud teineteise peale niimoodi, et nad rippusid seal. Vanu kände oli üksikuid. Käsitsi võib ühe päevaga maha võtta isegi 30 tm. Selle 120 tihu mahavõtmiseks oleks kulunud 3-4 päeva. Tellis Metsaeksperdist metsaekspertiisi ja käis koos kahe eksperdiga seal kohe pärast varguse avastamist 2017 september-oktoober kohapeal. Seal mõõdeti need kännud üle ning mõõdeti metsa kõrgust ja siis tehti ekspertiisiakt.
2. aastal oli tellitud sinna Metsamajandamiskava. 2018 tegi ise seal raiet eraldisel 5, metsateatise võttis
3. aasta lõpus aga kohe ei kasutanud. Täiesti välistatud on see, et arvestuste hulka läksid tema enda poolt raiutud puud. Esiteks oli mööda läinud juba 8 kuud, kui see raie oli septembris, siis tema läks raiuma maikuus 2018 ja harvesteriga. Harvesteri lõikus on hoopis teine. Tema poolt esitatud hagi summa kokku on 5764 eurot ja ta soovib selle summa hüvitamist. 12 tihu oli metsas ja laoplatsil oli 15 tihu, kokku oli 27,2 tihumeetrit. Selle ta sai kätte ja viis Viljandisse omale lattu ning tema poolt esitatud hagist on see maha võetud. Varastatud puidu summa on 4634 eurot. Sellele lisandub 12 tihu väljavedu ja siis auto transport Viljandisse. Auto transport on 480 eurot ja metsa väljavedu on 150 eurot pluss käibemaks. 480 euro kohta arvet ei ole aga Viljandisse vedu kaks ringi oli kokku 480 km ja arvestus on 1 euro kilomeeter. Sõit Viljandist Kõrvekülla on 120 km, auto käis kaks korda järel ja kaks vedu on 480 km, võttes 1 euro/km tulebki 480 eurot. 500 eurot oli eksperthinnangu maksumus. Käibemaks on 83,33 eurot ja selle on nõus maha võtma ning selle võrra hagi vähendama. Seega jääb lõplikuks nõudeks 5680,67 eurot. Tunnistaja E. N., kes töötab Metsaekspert/Metsakorraldaja OÜ-s metsakorraldaja/hindajana, seletas, et on seal töötanud aastast
4. Ta on lõpetanud xxxx ja omab metsakorraldaja litsentsi nr xxxx, mis on välja antud
5. aastal. Igapäevane töö on metsa inventeerimine, metsamajanduskavade koostamine. Eksperthinnanguid ei koosta, aga kui on väljas abitööd vaja, siis osaleb nendes. Dokumendid vormistab tavaliselt juhataja P. P.. Metsa inventeerimisandmetesse lähevad välitöö andmed ja see, millises seisus mets on. Metsamajandamiskavale lähevad juurde soovitused majandamiseks, mis ei ole kohustuslikud. 7 Inventeerimisandmed on metsamajandamiskava aluseks. Kord 10 aasta jooksul tuleb inventeerida. Võib teha ka tihedamini, aga peab tegema vähemalt kord 10 aasta jooksul. Talle antakse kontorist algandmed kätte, kõik olemasolevad fotod, vanad takseerkirjeldused jne, siis läheb sellega metsa. Käib selle metsa läbi, hindab, paneb kirja ja edasi on arvutisse sisestamine. Kui tema selle takseerkirjelduse sisestamise lõpetab, pindalad on sisestatud, siis sellega tema töö lõppeb ja edasi tegeletakse sellega kontoris. Siis küsitakse omaniku nõusolekut, kas tema on nõus selle kavaga ja seejärel läheb see kava metsaregistripidaja kätte. Metsaregistripidaja kontrollib uuesti need andmed üle, kui tal on mingeid küsimusi, siis ta küsib, kahtluse korral läheb metsa, vaatab veelkord selle kava üle, kas vastab metsale ja siis teeb kuu aja jooksul vastava otsuse, kas kannab registrisse või ei kanna. Kava koostamine eeldab metsas füüsilist kohal käimist, ilma selleta ei saa. Käib läbi iga eraldise. Kui metsas on raiutud, siis ta on kohustatud fikseerima olukorra antud hetkel ja kui tal on teada, et omanik seal tegutseb, siis seda ei hakkagi eriti kontrollima. Aga kui on kahtlus, et seal midagi toimub, siis ta helistab omanikule ja teavitab teda. Kui metsas on ikkagi värske känd, siis saab üsnagi täpselt öelda, millal raie tehtud. Hinnata saab selle järgi, kas lõige on puhas, vaigujooks, mahlajooks või on hakanud seenetama või on känd tumedamaks läinud. Kui on vanema kännuga tegemist, siis on juba raskem aega määrata aga kuni 5 aastani peaks ligikaudse aasta ära ütlema. Värske on känd sinnamaani, kui ei hakka värvi muutma ja sammal ei hakka peale kasvama ning lõige on üsna värske ja üsna hele. Kui on mõni päev tagasi lõigatud, siis lõige on ilusti kenasti hele ja järjest hakkab seejärel tuhmuma. Askersund Tradingule oli koostanud metsamajandamiskava Mustatoa kinnistule, mis asub Kõrvekülas, Tapa vallas Aegviidu lähedal. 2012 metsamajandamiskavas on kirjas, et välitöid teostas E. N. ja kuupäev on 20.06.
6. See on sama päev, kui ta metsas käis. Kuni 50 ha käib ühe päevaga läbi, kui on head tingimused ja liikumine on korralik. Ta ei mäletanud, aga kui on kirjas, siis järelikult on ta koostanud ka metsa inventeerimisandmed 2017-
7. Kui sellel dokumendil, mille nimi on metsa inventeerimisandmed, on kirjas, et välitööde teostaja on E. N. ja kuupäev 15.09.2017, siis oli ta metsas 15.09.
8. Ta osales ka Eksperthinnangu koostamiseks vajalikel välitöödel. Ei mäleta, mis päeval käis metsas aga kui on kirjas, et 27.09.2017, siis peab see niimoodi olema. Kui käis metsas 15.09.2017, siis olid metsas värskelt langetatud välja vedamata puud. Juba inventeerimisandmete koostamisel olid metsas langetatud puud ja ta arvas, et tegi ka vastava märke. Helistas kohe omanikule, kui ta selle asja avastas. Omaniku jutust tuli välja, et tema ei tea midagi, et tema ei ole metsas ise raiet teostanud. Inventeerimisandmetesse teeb lihtsalt märke, et tehtud raie. Eraldise 4 osas on teinud märkuse teostatud tööde osas aastal 2015 ja
9. 2015 on omaniku ütluste järgi kirja pandud. 2017 oli ju näha, et seal oli värskelt tehtud raie, aga 2015 sai sinna kirja pandud, kuna seal olid vanad kännud. Viitas kõik, et seal on raiet tehtud. 15.09.2017 avastatud raie oli küllaltki värske, nädala ringis kõige rohkem, männil ei olnud väga suurt vaigu jooksu. Nõutud on kavades ja inventeerimisandmetes, et läheb kirja aasta täpsusega. 27.09.2017 käis Eksperthinnangu aluseks olevaid välitöid koos ülemusega kahekesi metsas tegemas. Siis oli tema mäletamist mööda sealt juba enamus materjali ära veetud. Ta ei mäletanud, kas oli veel maas aga igatahes suurem osa oli kadunud sealt. Tellimus oli, et fikseerida olukord ja kindlaks teha raiutud puude maht. Siis ta kõiki uuesti ei läbinud, sest oli korra läbi käidud ja silma ei torganud midagi, mille pärast peaks uuesti üle käima. Nende hinnangul oli seal teostatud vähemalt kaks eraldi raiet, kahel eraldi päeval, vähemalt mõne nädalase vahega. Osa kände olid vanad ja osa värsked. Arvab, et esimene osa augusti lõppseptembri algus. Tema kahjude arvutamisega ei tegelenud. Sellist mändi nagu seal oli, võib üks mees saega langetada 100 tihu päevas aga seda ilma laasimata ja järkamata. Aga seal olid laasitud ja järgatud. Raie seaduslikusse kontrollimine ei kuulu nende kompetentsi. 27.09.2020 oli metsas kändude kluppimise juures ka omanik. Tunnistaja P. P., kes on Metsaekspert OÜ juhataja, andis kohtuistungil ütlusi, et koostab ka 8 eksperthinnanguid. Tema haridus Eesti Põllumajandus Ülikool, töökogemus metsandusega seotud takseerimistööde, projekteerimiste, hindamistega aastast
10. Töötanud sellel alal EPA-s, Luua Metsakoolis, aastast 1997 Metsaekspert OÜ-s koguaeg neid ekspertiise teinud, sealhulgas kohtutele, paljudele riigiasutustele, RMK-le, Keskkonnainspektsioonile, Eesti Energiale jne. Ta on ettevõttele Askersund Trading OÜ teinud metsamajandamiskavasid ja on Mustatoa kinnistu kohta koostanud eksperthinnangu. Üle kolme aasta on möödas sellest, arvas, et see, kes nende poole pöördus, oli U. T., päris kindel ei ole. Tegi koos E. N.ga välitööd ja kinnistu omanik U. T. oli ka. Kogu selle mõõtmise aja kõndis metsaserva mööda keegi, kes neile lähedale ei tulnud, kuid kõndis tundide kaupa edasi-tagasi. See, mida nägi metsas on eksperthinnangus kirjeldatud. 2017.aastal on tehtud kaks korda raiet, milleks puudusid igasugused dokumendid. Need mõlemad raied on olnud ilmselges vastuolus Metsaseadusega, kuna see mets oli nii hõre või kui korrektselt väljendada, siis puistu rinnaspindala oli viidud juba eelnevate raietega nii alla, et seal ei tohtinud enam harvendusraiet teha. Ja mõlemad 2017.aastal toimunud raied olid otseselt seaduse rikkumised. Nii on see kirjas Eksperthinnangus. Omaniku sõnade kohaselt tema seda ei teostanud. Tuvastasid 2 raiet kändude vanuse järgi. Ühesõnaga kuna kännud olid nii värsked, siis oli võimalik veel tuvastada, täna ei ole võimalik seal kahte raiet tuvastada. Ühed kännud ilmselgelt juba tumenenud ja teised olid veel täiesti heledad, kusjuures see viimane raie oli umbes kaks kuud enne seda kui nemad tegid Eksperthinnangu, aga kõik need asjad on Eksperthinnangus kirjas. Kõige värskem oli paari kuu vanune ja enne seda oli siis kuskil üle poole aasta, kolmveerand aastat vahe kuskil.
11. aastal on olnud kaks raiet, üks aasta alguses ja teine kuskil juulis. Aga enne seda 2015 on seal ka tehtud harvendusraiet.
12. aasta piires see vanem raie oli teostatud tema hinnangul umbes veebruar, jaanuar. Kui ta oleks 15 aastat vanem siis ta ei suudaks sellele küsimusele vastata. See värskem
13. aasta raie oli teostatud nagu ta juba mitu korda on öelnud umbes juulis. Pärast kaitsja poolt mälu värskendamiseks eksperthinnangu näitamist, jääb selle juurde, mis on kirjas, sest see on kohe kirjutatud, täna on aastaid hiljem. Jääb selle juurde, et nii värskem raie kui ka vanem raie olid tehtud suvel
14. Ühesõnaga nii nagu kirjas on, ei mäleta nii detailselt kõiki asju. Raie oli tehtud kvaliteetselt. Seda on teinud inimene, kes on enne raietööd teinud ja tõenäoliselt ka saanud mingit koolitust kusagil. Aga on raiutud valel aastaajal, on raiutud suuremaid ja paremaid puid, toimunud raie on metsaseaduses fikseeritud harvendusraie eesmärgi vastane. Kändude järgi raiumise kuupäeva nendes tingimustes pole võimalik määrata ja see kuupäeva üle arutlemine siin ei ole asjakohane. Ilma saepuruta ei saa saagida nii kui nii, saepuru tekib nii kui nii. Kui lõigatakse saega vahet ei ole, kas siis saag on harvesteri otsas või saemehe käes või mingisugust muu traktori küljes. Ta arvab, et vahe kuu-kaks, aga arvab ja ei mäleta, kas on märkmetes mingeid täpsustusi või ei ole. Ohutustehnika eeskirjad näevad ette, et puu langetamisel tehakse puu ühele küljele kiil, teisega lõigatakse puu seest välja ja siis minnakse saeketiga teiselt poolt. Puutüve hakatakse langetama nii, et see puu kukuks just nimelt sinna, kus oli see kiil lõigatud. Aga antud juhul oli tehtud niimoodi, et oli sile pind, aga seda, et suurt puud niimoodi lõigata võib ühe puu niimoodi lõigata, kolm puud ka niimoodi lõigata, aga mitte palju. See nõuab osavust, see nõuab kogemust, see nõuab tugevust, peab olema ennegi puid raiunud. 120 tm kui ainult langetada, siis võib-olla saab päevaga hakkama, aga kahtlane. Tema mälu järgi olid ladvad seal lausa metsas osaliselt, mis vähendas kindlasti seda tööaega. Kui tema metsas käis, siis olid palgid minema veetud. Kinnitas, et kui tema kui väga pikaajalise staažiga spetsialist on allkirjastanud ühe eksperthinnangu, siis kõik see mis seal kirjas, on õige ja vastab tõele. Täna ta peast lihtsalt enam kõike ei mäleta. Sellised eksperthinnangud on suhteliselt mahukad ja nõuavad suhteliselt palju töö ja detaile. E. N. sisestab andmed, programm töötleb ja tavaliselt metsaregistri riiklikusse metsaregistrisse saadab ja ka paberile välja trükib keegi kontori inimestest. Tegelikult ei ole absoluutselt vahet, kes selle välja trükib, sest et väljatrükkijal ei ole mingit õigust midagi muuta. See on metsamajandamise projekt ja projekti autor on ikkagi E. N., kas köitis või riiklikusse 9 registrisse saatis, see ei muud andmeid. Siis kui seda eksperthinnangut tegi, siis ta loomulikult neid andmeid ikkagi vaatas põhjalikult. Tunnistaja H. K. andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt on Olev Saluste tema tuttav, tunnevad üksteist 28 aastat. Nende vahel ei ole vihavanu, suhted on sõbralikud. Üsna tihti kohtuvad, neil oli traditsiooniks käia laupäeviti saunas. 4 aastat on Soomes töötanud, enne seda elas pea 2 aastat Olevi juures kuna oli raske periood elus. Kolis Olev Saluste juurde 2015 ja oli Olevi juures kuni 2016 jaanipäevani. Elamise eest tegi tööd, oli sulane. Ta teadis, et Olev tegeleb metsaga, pakkus ennast puid langetama ja Olev oli nõus sellega. Olev märkis ära need puud, mida oli vaja langetada. Tema jättis materjali metsa. Teadis, et Olev ise viib selle metsast välja ja viib kokkuostu. Kas Olev kasutas mingisugust teenust selle jaoks või lisaks, sellele ta ei osanud vastata, ta ei tea, see teda ei huvitanud. Tegi Olevi juures metsa 2015 talv ja 2016 talv. Männid, kuused olid põhiliselt. Mahtu ei osanud küll nüüd öelda, aga üsna hõredaks ta langetas, päevas 1015 puud. Olev Saluste temaga koos metsas puid ei langetanud. Ta sai aru, et Olavil oli füüsiline probleem, et kas põlv oli tal haige, sellepärast ta ei tahtnud sellega tegeleda või ei saanud. Langetas sellel üksusel, kus on telemast ja siis Olevi venna maja lähedal oli üks metsatukk. Olev õpetas teda tegelikult saage käsitlema. Puulangetus käsimootorsaega käib nii, et esimene etapp on see, et lõikad puujuured läbi, et vaatad kuhu poole ta kaldub ja lõikad kiilu sisse ja lõikad kiilust läbi. Käsisaega ei ole absoluutselt niimoodi võimalik, et ilma kiiluta lõikad, saag jääb kinni. Tunnistaja H. M., kes töötab Keskkonnainspektsiooni Lääne-Virumaa büroos keskkonnainspektorina andis ütlusi, et tema tööstaaž metsamehena on alates1966.aastast. Töötas Riigi Metsaametis 30 aastat ja siin Keskkonnainspektsioonis üle 20 aasta. Iga kahe aasta tagant käib neil täiendav koolitus, kus nad annavad uuesti oma hinnangud metsa kohta ja teevad mõõtmised, siis teevad sealt oma parandused ja korrektuurid, et see käib neil pidevalt, iga aasta käivad neil kontrollmõõtmised. Mustatoa kinnistul on käinud. Tuli politsei kiri teatega ebaseadusliku raie kohta ja paluti teatada keskkonnakahju, kui see on olemas. Mäletas, et see võis olla 2017.aasta oktoober, kui tema käis metsas. Nägi metsas kohe, et röövraie iseloomuga metsaraie on seal tehtud. Kõik oksad olid metsa laiali aetud, laasimata, risu täis, see oli väga iseloomulik vargusele, omanik niimoodi ei lõika. Jämedamad männipuud olid välja valitud. Harvendusraie käigus on eesmärk jätta alles just need puud, mis kasvavad edasi ja anda parematele puudele kasvu omadusi, mitte võtta paremad puud maha, nii et täiesti risti vastupidi raie eeskirjadele. Need männikännud, mida ta mõõtis, olid värsked, iseloomulik vaigu jooks oli näha. Kui metsas käinud oled ja tööstaaž küllaltki suur, siis aastaaja võib ära öelda enam vähem, millal lõigatud on, sest vaigujooks algab maikuus ja lõppeb kuskil septembrikuus. Nii et suvi läbi vaik jookseb, männipuudel oli vaiku näha, värske vaik. Kui on eelmise aasta raie, siis vaik muudab värvi, läheb krobeliseks ja kollasemaks, teist värvi hoopis. Kui metsas liikuda, siis on see kohe näha. See konkreetne raie oli värskelt raiutud. Ta seda ütelda ei saa, et mai ja hiljem, sest ta nii täpselt ei vaadanud, aga asi niimoodi, kui vaigu jooks peale hakkab tavaliselt maikuu esimestel nädalatel, hakkab vaigujooksu erituma ja seda eritab ta intensiivselt terve suvi läbi, sellist varajast lehesadu ta veel peal ei näinud, nii et küllaltki värske oli see asi. Sellist asja ta segi ei saa ajada, tunneb vahet. Võis olla lõigatud tõesti vist varem, osa kände oli seenetanud ära ja korbatanud, oli näha värvi muutunud kõvasti ja veel mõni oli vanem kunagi. Aga see mida tema mõõtis, oli värske raie. See oli täiesti eristatav metsas. Materjal oli välja veetud, aga siis selle raielangi servas, vast põhjapool servas taga nurgas oli veel üks paar puud maha lastud, oli langetatud, kui ei olnud välja veetud. Oli nagu raie pooleli jäänud, millegi pärast järkamata jäetud üks palk seal aga langetatud oli. Aga ta leidis ühe puu sellise, teine oli vist kaldu, rohkem ta ei näinud, kõik oli praktiliselt välja veetud. Varas kui ta teeb, tema ei märgi kunagi ette. Võtab mis järsku ette jääb, et sihukest märkimist ta ei näinud. Kändudele teevad märgid siis, kui eri otstarve, omanik või nad leiavad, et röövraie on ja märgivad peale, et topelt ei 10 mõõdaks midagi. Aga tagantjärele ette ei märgi keegi kände ja kändu ei saagi enne märkida, kui puu maha lastud ei ole. Sest uus kava oli tehti ilmselt samal ajal kui see vargus oli toimunud. Loomulikult on kavad erinevad, tema võttis selle, mis võis enne vargust olla. Kava oli 2012 ja selle alusel tegi. Seda, mis takseerkirjelduses on, seda ta ei ütle ette, mis 10 aasta pärast juhtub, kui mees metsa vargile läheb. Tema lähtus sellest, mis hetkel oli, mõõdab oma mõõtmised ära ja ei hakka arvestama juurdekasvu. Kui see rinnaspindala viia alla lubatud alammäära, on tekitatud kahju ja nii lihtne ongi see asi. Ta on politsei palvel käinud seal lähedal veel objekte kontrollimas, see oli Masti maaüksus, praktiliselt üheaegselt käis läbi. Masti kinnistul on nooremapoolne kuusemets ja üksikud vanad männid veel kasvasid, seal oli raie tehtud mitmetel erinevatel aegadel. Osad kännud olid kõdunenud tundemärgiga juba või sammaldunud, need olid eristatavad, tema vaatas ainult värskeid kände. Sellises noores metsa sellist lageraiet teha ei tohi, see on ka juba keskkonna kahju tekitamine. Mustatoa kinnistu männid olid värskemad. See lageraie ei hõlmanud üksinda mitte Masti kinnistut, vaid hõlmas teist naaberkinnistut, see oli vist Liiva. Masti ja Liiva kinnistu on kõrvuti. Liiva kinnistu eraldis, mida ta kontrollis, piirnes kohe Masti kinnistuga, oli üks raie. Liiva kinnistu mõnel teisel eraldisel, mis ei piirne Masti kinnistuga, tema kontrollimas ei käinud. Korralik raiemees teeb ette ära raielangetuse sälgu ja langetab puu sihitusega ära. Mustatoal oli vist raiutud kui ta nüüd mäletab nii kuidas jumal juhatab. Seda pidevat riba, mida raiemehed korraldavad ja teavad, puu sinna paika, kus ta peab kukkuma, seda ei paistnud olevat, eesmärk oli lihtsalt puu maha saada ja ära tõmmata ja muud ei midagi. Sai väga lohaka töö ja oksad laasimata ja risu täis, et tal on kändudest pildid olemas saate näha sealt. Mustatoa kinnistul paistis käsitsi lõikus olema. Masti ja Liiva kinnistu serval seal tema meelest oli ka käsitsi, aga ta ei ole selles kindel, sest mis välja veetud, olid kraapsud peal. Üks on jäme ilus korralik puu, seda peab langetama õigel ajal, arvestama sellega, et see kaela ei kuku, seal olid peenemad puud, mis võis lasta ühe jutiga läbi. Peenemad puud olid Masti kinnistul. Mustatoal võetud oli kõik männipuu. Masti olid kuused ja mõni kask, kõik mis kasvas need võeti. Mändi oli niimoodi, et Liiva kinnistul olid männid sees, sealt olid küll männid võetud ära. Mustatoa kinnistul oli mändi jäänud üksikud puud, mis olid metsa kunagi veel alles jäänud, see raie oli seal varem ka läbi käinud. Ilma teatiseta on seal raiet ka ennegi tehtud. Kolmas isik E. S., kes on Olev Saluste abikaasa, seletas, et elavad koos xxxx. Liiva kinnistu peaks olema kaasomandis, omanikud on tema E. S. ja M. S., kes on Olev Saluste tütar. Liiva kinnistu asub Tapa vallas, Kõrveküla külas. Liiva kinnistul on metsa ka, aga tema isiklikult ei ole seda metsa majandanud. Seda on teinud Olev Saluste. Tema ei ole seal metsas midagi teinud ja ta ei tea, kus see mets täpselt asub. Aga ta on võtnud metsateatise ja teab, et abikaasa tegeles sellega. Metsateatised esitas elektrooniliselt ja Olev Saluste vend K. S. aitas seda teha, sest tema ise seda teha ei osanud. Metsateatised andis Olev Saluste kätte. Olevil on üks Masti üksus. Ta teab, et Olev on metsa teinud. Aga seda, kas Olev teeb metsa ise või kasutab selleks nii-öelda tööjõudu, ta ei oska öelda. Ta teab, kus kohas on laoplatsid ja on käinud seal aga mingeid palgikoormaid seal platside peal näinud ei ole. Kuna tal ei ole vajadust sinna minna, siis ta ei käinud seal tihti. Teab, kuhu metsamaterjal müüdud on, sest on näinud Aegviidu Puidu arveid. Ta teeb Olevi ettevõttele Kõrveküla Saeveski raamatupidamist. Ta on teinud põhitöö kõrvalt raamatupidamist erinevatele Olevi ettevõtetele, aga kui täna küsida 2016/2017, siis ta peast ei oska öelda. Kuna maapiirkonnas pangaautomaate ei ole, raha väljavõtmise võimalust ei ole, siis Olev on öelnud, et ta võtaks arvelt sularaha välja. Pangakaardi peal on firma nimi Kõrveküla Saeveski, selle firma arvelt võttis. Temal endal on arve Luminoris. Neil nimed on pangakontodel erinevad, aga raha on perekonna raha. Olev Salustel on ligipääs tema pangakontodele, tema näeb Olevi pangakontosid. Ta on näinud arvetel metsamaterjali rahade liikumist. Väljavõetud sularaha andis Olevile, summasid ei mäleta. See UTV on võetud liisingusse ja siis ettevõttel oli raha vaja, tema andis ettevõttele raha, et see UTV välja osta. Ja siis ta ostis selle ka ettevõttest välja. Nii selle UTV kui ka Vahva Jussi. Alguses olid need Olevi firma AXR Haldus nimel. Sellele firmale 11 oli vaja osta neid masinaid metsametsamaterjalide tegemiseks. Liisingu makseid alguses osa maksis firma ja osa tema andis firmasse raha, et seda maksta. Põhisissetulek on tal ETS Nordist ja selle UTV väljaostmiseks ta võttis raha Danske pangast, mida täna enam Eestis ei ole. Ta esitas Danske panka ka järelpärimise, sellele vastatud ei ole. Paljud pangad ei anna ka väljavõtteid nii palju minevikus tagasi. Ta maksis neid rahasid erinevatelt pangakontodelt. Tal on kontod Luminoris, Danskes, SEBs, LHVs. Siis kui leping oli tehtud, siis ta ostis välja ja vormistasid ära. Lepingu sõlmis AXR Haldusega, keda esindas Olev Saluste ema H. S.. Eeldab, et kui H. S. alla kirjutas, siis ta oli juhatuse liige. Selline tehing oli vajalik sellepärast, et ettevõttesse AXR Haldus oli raha vaja. Ta ei oska öelda, kes milliseid makseid tegi, aga ta teab, et tema andis ettevõttele raha, et see liisingust välja osta. Ja selle raha ta sai Danske pangast, see oli laenu raha. Kui ta ettevõttesse nii palju raha sisse pani, siis oli mõistlik selle vara omandiõigus vormistada tema nimele. Danske pangaga on tal laenuleping olemas, summa oli 15 000 eurot. Maksma pidi 22 000, ülejäänud olid tema isiklikud säästud. UTV ja Vahva Jussiga olid edasi Olevi käsutuses, tema seda ei kasutanud. Ta ei mäletanud, mis kokkulepped tol ajal neil olid. Masin oli enne Olev Saluste käsutuses ja jäi siis sama moodi tema käsutusse. Teab, et Olev Saluste kasutas sihtotstarbeliselt, kuna metsatõstuk, siis järelikult metsatöötlemisel. Kas metsaraie võõrandamise lepinguid on teinud, ta ei tea, aga kui see oli tema mets, siis ta ise arveid ei teinud metsakokkuostjatele ja järelikult ta müüs selle raieõiguse firmale. Kuna sellest on nii palju aega möödas, siis ta tõesti ei mäleta. Kinnitas, et nendel kahel lepingul, 31.01.2016 ja 14.07.2017, on tema allkirjad. Aga mis nende lepingutega edasi sai, seda ta ei mäleta, ei oska öelda. Avaldas kohtuistungil, et neil on Oleviga kaks ühist last. 2017.aastal läks tütar M. esimesse klassi ja seoses sellega oli palju asjatoimetusi. 2017.aastal sõitis tütar M. S. mootorrattaga ringrada ning teeb seda tänini. Põhiline, kes tegeleb tsiklitega, aitab trennis, on Olev Saluste, tema aitab nii palju kõrvalt kaasa, kui ta oskab. August-september 2017 oli augusti alguses Soomes Alastaro etapp, see oli kohe päris augusti esimesel nädalal ja septembri teisel nädalavahetusel oli Pärnus Eesti Meistrivõistluste etapp. Ja trennides käib M. S.ga põhiliselt Olev, kui on võimalik käib tema ka. Augusti lõpu poole 2017 oli treeninglaager Aravetel, kõik lapsed koos vanematega olid Aravetel, tema oli ka seal. 2017, tegelikult nad vaatasid kalendrit, et siis nad käisid kaks korda tema vanematel külas. Üks oli vahetult enne isa sünnipäeva ja teine oli augusti lõpus. Kuna nad augusti alguses olid Soomes, siis ema sünnipäeval käisid enne kooli. Koolis käib tütar Tallinnas. Kirjeldas kõiki pere tegemisi ja toimetamisi august-september 2017, seletades, et nad vaatasid koos abikaasaga natuke aega tagasi neid kuid läbi, siis ta vaatas oma panga väljavõtet ja pilte, et meenutada, kui palju nad kodust ära olid ja mis nad tegid sel ajal. Ta ei tea, kes seda neile täpselt ütles, et seda on vaja täna kohtus rääkida, aga jah nad tegid seda Oleviga koos. See, et ta prokurörile väitis, et ta ei mäleta nii vanu asju, mis olid aastal 2017, aga kaitsjale vastas väga perfektselt, põhjendas sellega, et nad vaatasid üle kalendrid ja selle lepingu. Tema käest hiljem ei ole ei Olev Saluste ega ka tema kaitsja küsinud seda laenulepingut. Olev Salustel on mõned kroonilised tervisehädad. Tal on podagra ja samuti on põlved on haiged, on olnud üks põlveoperatsioon. Tunnistaja T. S., kes on Keskkonnaameti metsanduse spetsialist, andis ütlusi, et ka 2017.aastal töötas ta Keskkonnaametis, sama ametikoha peal, piirkond Lääne-Virumaa, sealhulgas Tapa vald. Töökohustused on siiamaani samad, põhiline ongi metsateatised, raieload ning nende menetlemine ja loa andmine, metsakaitseekspertiisid, metsa uuenduse ekspertiisid. Metsateatis esitatakse omaniku poolt, tuleb neile sisse, 15 tööpäeva on aega seda menetleda. Selle käigus tutvub metsa andmetega, omaniku andmetega, vaatab kinnisturaamatut, rahvastikuregistrit, kõiki andmebaase. Ta käib kohapeal vaatamas aga mitte alati. Käis 2015 oktoobris E. S. kinnistut kohapeal vaatamas. Tapa Vald, Kõrveküla, Liiva kinnistu, eraldis nr
15. Nägi kasvavat küpset puitu, mis vastas selle metsa takseerkirjeldusele, mingit raiet seal tehtud ei oldud, sooviti lageraiet 12 teha. E. S. metsateatise kinnitas 20.10.2015, metsateatis kehtib aasta aega. Kui aasta läbi saab, siis raiet ei tohi teostada aga metsamaterjali võib koondada, kokku vedada, et kui on metsamaterjal maas, siis võib metsast välja vedada. E. S. seda
16. aasta metsateatist ei kasutanud, sest 2017 kevadel või suvel esitati uuesti samale kinnistule, samale eraldisele lageraieks metsateatis, see oli 12.06.
17. Käis uuesti kinnistut üle vaatamas, kinnitas metsateatise uuesti 26.06.
18. Nägi täpselt samasugust metsa kui
19. Tema ei näinud, et seal oleks mingit raiet tehtud. Siis sügisel 2017 tuli politseist päring selle sama Liiva kinnistu kohta, kas on sinna metsateatisi esitatud või välja antud. 09.10.2017 käis enne ülekuulamist politseiuurija M. E.iga seal samas Liiva kinnistul kohapeal. Raiet ei oldud teostatud. 2017 juunikuus, enne seda E. S. poolt esitatud metsateatist, tuli Nordwoodist päring, küsiti selle sama Liiva kinnistu kohta, kas sellele kehtivat metsateatist on. Neile taheti vist materjali müüa aga ei suudetud tõendada puidu päritolu. Siis ta vastaski, et ainult 2015 oktoober oli metsateatis kinnitatud. Esitas politseile kirjavahetuse Nordwoodiga. Mõned päevad tagasi ta läks sealt mööda, elab seal piirkonnas ja liigub seal kandis. Liiva kinnistu eraldis 24 on endiselt täiesti raiumata. Teab väga täpselt, et see kinnistu ja see eraldis, ei aja midagi sassi. Sellele konkreetsele eraldisele 24 igas suunas saab ligi aga kõige lihtsam on maantee poolt, see jääb nüüd lõuna suunda, seal eraldise piir on umbes 30-40 meetrit maantee servast. See on selline soine märgala aga tasane, künkaid ei ole. 20 tihumeetrit aastas võib omanik raiuda oma kinnistu piires ilma metsateatist esitamata. Metsa inventeerimisandmed on metsa kohta käivad andmed ja metsamajandamiskavas on üldine ülevaade kinnistust tehtud. Need käivad omavahel kokku. Metsamajandamiskava kehtib 10 aastat. Seda 10 aastat ei pea metsa omanik ootama, ta võib iga aasta osta uue. Metsamajandamiskavaga määratakse ära nii-öelda metsa vanus. Sellega seoses metsakorraldaja käib seal metsas, teeb vastavad mõõtmised, need andmed kantakse sinna metsamajandamiskavasse. Metsakorraldaja käib kinnistu läbi, teeb puistu kirjelduse, mis seal üldse kasvab, puuliigid, koosseis, edasi juba keskmised vanused, diameetrid, kõrgused jne. Need on siis inventeerimisandmed. Piiritleb selle kinnistu ära, eraldab ära, teeb metsaeraldisteks, sellele järgneb siis arvutis andmete töötlus jne. Tuleks märkida ka metsa kahjustused, tormi kahjustused, põlengu ala, putukkahjurid, seenkahjurid, ulukid, sinna läheb päris palju. Tegelikult peab fikseerima metsas oleva olukorra. K. S. nimelist isikut teab, tal on sealkandis kinnistud.
20. aasta märtsis või aprillis esitas see sama K. S. oma Kadaka nimelise kinnistu metsateatise või siis kahjustuse teatise, teatas metsa kahjustusest ja tema käis seal kinnistul vaatamas. 2018.aastal käis Mustatoa kinnistul ja K. S.ga kohtus puht juhuslikult ning suhtles temaga. Saluste lihtsalt küsis, et mis seal toimub, et Keskkonnaamet jälle metsas. Tunnistaja A. K., kes on Viiratsi Saeveski Varumisosakonna juhataja ja ostab ka puitu Aegviidu Puidule seletas kohtuistungil, et Olev Saluste on juba enne tema tööle võtmist tarninud puitu teadaolevalt Aegviidu Puitu, tema on töötanud seal neli ja pool aastat. Vajalikud dokumendid on metsamaterjali võõrandamise leping, metsamaterjali veoseleht. Nemad mõõdavad sortimendi koguse ja koostavad selle kohta Metsamaterjali võõrandamise leping-arve. Kirjutavad sinna puuliigid, kogused, hinnad ja katastriüksused, eraldised, lepingud.
21. aastal pöördus nende poole politsei härra Olev Salustega seotud ettevõtte tarnimistega ja siis nad olid eriti tähelepanelikud tema kaudu või temaga seotud ettevõtete tarnitava puidu osas ja kontrollisid põhjalikumalt. 17.06.2017 läks koos kolleegiga kontrollima, kas sealt on raiutud, kust materjal väidetavalt pärit pidi olema. Selle kinnistu lähedal on üks sidemast-telefonimast, selle järgi on hea lihtne orienteeruda. Ta ei leidnud selliseid kände, mis sobiks selle koormaga kokku. Andis politseile tagasisidet, et neile tuli Saluste ettevõtte kaudu veel üks koorem ja neile tundub, et see ei pärine sealt, kust väidetavalt dokumentide järgi peaks pärit olema. Tegi foto nendest kändudest, mis seal metsas tollel hetkel olid. Vanus ei klappinud, kännud olid vanemad kui palk, nii värskeid kände nad selle kohapealt ei leidnud ja diameeter ka ei klappinud, palgid olid 13 jämedamad kui kännud. Olev Saluste väitis, et materjal pidi olema pärit Masti kinnistult. Ta arvab, et helistas ka härra Salustele ja teavitas teda, et läheb kontrollima ning palus juhatada õigesse raiekohta. Helistas Olev Salustele enda telefoninumbrilt xxxx. Olev Salustel oli metsateatis aga see oli aegunud, kirjutasid härra Salustele või tema esindajale, et aegunud, neil oli mitmeid kirjavahetusi. Ükskord oli kindlasti vastus, et härra Saluste tõlgendas metsateatise raieõigust mahuliselt, et kui antakse metsateatis ja seal on peal, et võib 100 tihu raiuda, siis tema teadis, et võib raiuda piiramatu aja jooksul. Siis oli ka teine juhtum, kus Saluste esitas neile uued päritolu dokumendid. Et väidetavalt oli ajanud ise segamini, et pidi tooma sealt kinnistult aga tõi teiselt. Oktoobris tarnis Saluste neile 21 tihumeetrit kuusepalki. Ei ole võimalik, et neil aetaks kuusk ja mänd segamini. 29.05.2017 tõi Saluste neile koorma männipalki. Vahepeal võis veel materjali tuua aga mäletab kahte probleemset koormat. Esitas politseile need dokumendid, mida konkreetselt küsiti, mis ajaperioodi hõlmas, ta peast ei mäleta aga kindlasti nende asjade kohta mis küsiti, andis kogu dokumentatsiooni. Metsateatis peab kehtima raie ajal ja vedada võib ükskõik kui kaua aga see ei ole lihtsalt väga kaua võimalik, sest see on ebareaalne, et keegi suudaks palki kaua säilitada. Näiteks kui metsateatis lõpeb 31.01, puu külmub ära tõenäoliselt ja siis võib kolm kuud seda palki veel vedada nii, et temaga mitte midagi ei juhtu. Kui aga raiuda sama palk jaanipäeval, siis tõenäoliselt juhtub juba kahe nädalaga midagi. Palk rikneb temperatuuriga seoses, talvel kui temperatuur on madalam, siis ta säilib pikemalt, aga suvel kui temperatuur on kõrgem, siis ta rikneb kiiremini. Talvel raiutud palgi ja sügisel raiutud palgi transpordiga rohkem aega, kui suvel raiutud. Suvel on kaks nädalat maksimaalselt, talvel kahe kuuga ei juhtu mitte midagi. Selle oktoobri veose probleemsus sai neile teatavaks politsei kaudu ja siis ta käis raiekohta ehk siis Liiva kinnistu eraldist 24 ise kohapeal vaatamas. Sellises koguses puid maha võetud ei olnud, peab tekkima mingisugune auk nii-öelda metsa, et tuvastada. Sealt peab tulema ka see puit kuidagi niiöelda mõistliku kohta, kust ta autoga kätte saab, et sinna jäävad loodusesse jäljed. Eraldise 24 võib teha mõtteliselt pooleks, siis paremale ehk tee poole jääb soine ala ja teisele poole kuivem ala. Jalutas enda teada läbi kogu pinna. Ta läbis kogu eraldise nii, et kui oleks näinud, et sealt on selline hulk puid raiutud, oleks pidanud sellel eraldisel märkama, see on ka juba mingi vahemaa tagant tuvastatav, kas metsas on tühi koht või ei ole. Mahu number veoselehel on autojuhi hinnang koorma suurusele, selleks on ta kasutanud võib-olla abivahendina mõõdulinti, mõõtelatti ja oma kogemust. Aktile tulevad mõõtmisandmed, kus igat notti mõõdetakse masinaga, mida pidevalt kalibreeritakse ja nii ongi, et juba metoodiliselt on lubatud nende erinevus 10%, sest et masinmõõtmine on niipalju täpsem. Tunnistaja T. T., seletas kohtuistungil, et tunneb Olev Salustet nii tööalaselt kui ka seoses spordiga. Peab ennast sõbraks. Tal on metsaveoauto, millega osutab metsaveoteenust. Kui Olevil vaja vedada oli, siis helistas talle. Olev Salustele vedas puitu aastal 2017, vedas palju, kordi öelda ei oska. Auto on tal Volvo aga vahepeal oli Scania ka tema käes. Volvo number on xxxx, Scania numbrit ei mäleta. Olev Saluste palvel viis materjali ainult Aegviidu Puitu. Tema ei tea kust materjal pärines. Materjali võttis auto peale kahest kohast, üks oli Olev Saluste elumaja juures ja teine oli natuke eemal telemasti või mobiilimasti juures. Enamasti viis ühe koorma kaupa. Koorma suurus oleneb palgi pikkusest, ca 28 tm. Veoselehe annab materjali omanik, seega Olev. Tema paneb allkirja ainult ja täidab selle osa, mis on "täidab veoki juht". Ta usaldas Aegviidu Puidu kontrolli ja Olev Salustet, ei pidanud vajalikuks süveneda. Koguse paneb silma järgi. Sorteerist tulevad hiljem täpsed andmed. Viimast korda vedas oktoobri alguses, vedas vana seisnud kuuske, see kuusk oli vist mingist põhjast. Pärast seda ei ole rohkem Olev Salustele teenust teinud, kuna ei ole tellitud. Tunnistaja K. S., andis ütlusi, et Olev Saluste on tema vend, kellega ta elab juba aastakümneid kõrvuti xxxx. Ka temal on sealkandis oma mets, mille majandamisega ta tegeleb, samuti 14 puhkemajandusega. Seletas, et on õppinud metsandust ja töötas kuni aastani 1995 sellel alal metsnik/metsakorraldaja ja eksperdina. Temal on oma mets ja Olevil on oma, mille mõlema majandamisega on viimane ka tegelenud. Oma Xxxx kinnistult on Olevile võõrandanud umbkaudu 250-300 tihu, mingi 3 ha metsamaad lageraiena, mis teostati teenusena. Olev ise metsa maha võtnud ei ole kuna ta tervis, s.o põlved ja tema kehakuju ei luba seda. Varem, s.o päris alguses kui ta metskonda metsavahina tööle tuli, siis on Olev küll metsa võtnud, kuid hiljem ikka teda palunud puid maha võtma, kuna ta on seda asja õppinud. Olev Saluste on tema käest küsinud ka nõu. Kõik need metsamajandamise kavad, mida iga 10 aasta tagant tehakse tänu temale. Tegin neid enda metsadesse, aga ka Olevile ja raied vaatas läbi, mis oli vaja teha, on talle nõu andnud ja samamoodi oli metsateatiste esitamisega, mille kohta Olev on küsinud nõu, et kuidas seda täpselt vormistada. Andis ütlusi ka
22. aasta sügisel Mustatoa metsakinnistul toimunu kohta, et see kinnistu on kohe temale kuuluva kinnistu kõrval, on piirinaabrid. Sellest, et Olev Saluste käis seal metsa vedamas käinud, kuulis alles hiljem kuna oli sel ajal kaks nädalat Inglismaal oma tütrel külas. Nägi seal Mustatoa kinnistul inimesi, sealhulgas selle omaniku toimetamas. Kohus uuris kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid Sündmuskoha vaatlusprotokoll – 18.09.2017 teostatud vaatlus sündmuskohal Lääne-Virumaal Tapa vallas Kõrveküla külas. Tapa vallas Jänedal, mille kohaselt mööda Piibe maanteed sõites Aegviidu suunas, vahetult peale Jäneda asulat keerata vasakule Jäneda-Lehtmetsa-Vetla maanteele, 2,3 km pärast osutab teeviit vasakul Jäneda Safarikeskusele. Vasakule keerates on paremal pool 350 meetri pärast kruusatee ääres Jäneda Safarikeskuse tutvustav reklaamtahvel, mille juurest viib kruusatee edasi safarikeskusesse. Tahvli juurest viib kruusatee paremale ja 100 meetri pärast jõuab tee välja lagendikule, kuhu on ladustatud puitmaterjal. Reklaamtahvli juures on ristmikul hulgaliselt kahe erineva mustriga rehvide jälgi, millised viivad Jäneda Safarikeskuse suunas ja tahvli juurest 100 meetri kaugusel asuva lagendiku suunas. Sõidukijälgede mõõtmise tulemusena tuvastati, et vedaval sõidukil on ühesuguse mustriga rehvid nii ees kui tagateljel, esitelje rehvide mustri laius ca 220mm, tagateljel ca 280mm, haakes oleval seadmel on olnud kaks paari rattaid, mille rehvide laius on ca 270mm. Vedava sõiduki rööbe on ca 1220mm ja haakeseadme rööbe ca 1180mm. Jäneda Safarikeskus ja selle juurde kuuluv maa asub kaardirakenduse järgi Liiva kinnistul. Tahvli juurest paremale liikudes lagendikul on vasakul pool sissesõidutee ääres palgivirn, mille kõrgus on keskelt maksimaalselt 1,75 meetrit. Palgivirna pikkus on 5 meetrit ja seal on umbes 15 tihumeetrit palke. Virnas on erineva jämedusega värske lõikusega männipalgid, mille pikkus on kõigil 4,3 meetrit. Virnas on 146 palki, mille jämedamatel otstel on näha mootorsaega langetamise jälgi. Palgivirna kõrval on hulgaliselt kahe erineva mustriga rehvide jälgi, millised on samasugused reklaamtahvli juures olevate jälgedega. Vaatluse käigus leiti umbes kümnekonnalt palgilt jämedamalt poolt ca 8 mm puuritud augud, osa neist avatud, osadel ava ees puidutükid. Vaatluse käigus leiti, et puuritud avades on rulli keeratud paberid, neljast avast võeti paberid välja. Paberid olid valget värvi, mõõtudega 70x100 mm, mille paremas alumises nurgas kirje ERAA. Paberi keskel sinist värvi pitsast kirjega Askersund Trading OÜ Oja tee 5 71017 VILJANDI ESTONIA nr
23. Pitserite keskel oli neljal paberil sinise pastakaga kirjutatud numbrid, 5, 15, 17 ja
24. Paberi ülemises servas sinise pastakaga kirjutatud HELISTA xxxx ja alumises servas kuupäev 16.09.
25. Enamikku paberilehti pole võimalik tervelt avadest kätte saada, kuna on vettinud. Palgivirna kõrval paremal veel üks väiksem virn palke, kus 18 on erineva pikkusega männipalki, nendest kolm on jämedamad. Selles virnas on palgid kõik kõverad. Vaatluse käigus kella 15:45 ajal sõidab palgivirna juurde rohelist värvi UTV John Deere, mille haakes metsaveo haagis Vahva Jussi
26. UTV roolis tuvastati juhina Jäneda Safarikeskuse omanik Olev Saluste (ik 36507074918). Nimetatud UTV ja selle haakes oleva metsaveohaagise rehvide muster ühtib ristmikul ja palgivirna juures olevate sõidukirehvide jälgedega. Vaadeldud männipalgid virnas antakse üle OÜ Askersund Trading. UTV John Deere ja metsaveohaagis Vahva Jussi 400 teisaldatakse Rakvere politseijaoskonna hoovile Rakvere linnas Kreutzwaldi 5a. Vaadeldud neli paberit pakendati ümbrikusse ja säilitatakse kriminaalasja juures /II kd, tl 1-18/ 15 Sündmuskoha vaatlusprotokoll – 18.09.2017 teostatud sündmuskoha vaatlus Tapa vallas Kõrveküla külas Mustatoa kinnistul ja Liiva kinnistul. Sündmuskohale liikumine toimus PerilaJäneda teelt (suunaga Perila poole) vasakule keerates, Jänedal asuva Kalijärve kõrvalt mööda sõites kuni Mustatoa kinnistuni välja. Sinna viis pinnatee. Mustatoa kinnistu asub Tapa vallas Kõrveküla külas. Sündmuskoha juurde lisatud Maa-ameti kaart. Kõndides Mustatoa kinnistu metsaalusel, on näha üsna suures koguses maha langetatud männipuid. Puud ei ole metsaalusel korrapäraselt. Visuaalselt tundub, et need on maha saetud ning seal samas laasitud ja teatud pikkusteks lõigatud. Samuti on näha, et mingisuguse tehnikavahendiga on metsa välja veetud, sõiduki jäljed metsapinnasel. Metsaalusel ringi kõndides kostab just mitte väga kaugelt töötava mootori häält. Liikudes hääle suunas, mööda Mustatoa kinnistu maha saetud puudest, jääb sellel kinnistul silma rohelist värvi UTV koos järelhaagisega (metsaveohaagis). Järelhaagise juures viibib tugeva kehaehitusega meesterahvas. Seljas on isikul kaitseväelaiguline pikkade varrukatega jope, jalas tumedad pikad püksid, peas nokkmüts. Ta laeb just samal hetkel haagisele männipalke. Haagisel on sellel hetkel 5 erineva läbimõõduga männipalki. Liikudes isiku juurde, katkestan tema töö. Ütlen, et ta on võõral kinnistul ning tegutseb seal ebaseaduslikult. Meesterahva nimi on tema endi sõnul Olev Saluste. Tema sõnade kohaselt keegi palus tal neid palke sealt metsast välja vedada. Isikul palutud haagisele laetud palgid uuesti maha laadida, mida ta ka tegi. Lisaks ütles Olev, et on päev otsa palke vedanud. Küsimusele, kuhu ta palgid vedas, vastas isik, et oma kinnistule, Liiva kinnistule. Metsas olev UTV on rohelist värvi John Deer. UTV järel on metsaveohaagis Jussi. Järgnevalt liigub Olev Saluste oma UTV´ga enda kinnistule ning näitab kuhu ta palgid ladustas. Mustatoa metsas olevatest maha saetud männipalkidest ja UTV´st koos järelhaagisega tehtud fotod, mis lisatud sündmuskoha vaatluse protokolli juurde /II kd, tl 19-36/. Asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabelid - vaadeldakse Rakvere linnas Kreutzwaldi 5a, Rakvere politseijaoskonna hoovil UTV-d John Deere Gator HPX 4x
27. UTV on rohelist värvi, millel turvakaartega, külgedelt lahtine kabiin, millel ees ja taga plastikust klaasid. Kabiini tagaosal kleebis kirjega „Jäneda Safarikeskus“. UTV on kahekohaline, vasakpoolse rooliga, plastikust istmetega, juhiistme all diiselkütuse paak. Sõidukil esiosal mustast metallist kaitserauad, selle all raamil vints, tagaosas mustast plastikust põhjaga veokast, raamil tagaosas haakekonks. Sõiduki raamil paremal kleebis tootekoodiga: 1M0HPXDSADM110913, MODEL HPX DSL DOM
28. UTV esiteljel rehvid tähistusega 24X9.50-10 NHS, rehvide mustri laius 220mm, tagateljel rehvid tähistusega 24X12.00-10 NHS, rehvide mustri laius 280mm. Esi- ja tagateljel olevatel rehvidel on ühesugune muster, telgede rööbe 1230mm. Kaheteljeline metsaveohaagis, millel metsaveotõstuk Vahva Jussi
29. Veoki tiisel ja raam on halli värvi, tõstuk on musta värvi. Haagise laadimisala pikkus on 3950mm. Haagise tiislil asuval raamil on Honda bensiinimootor ja tõstuki juhtimisseadmed, tõstuki noolel kirje „Vahva Jussi 400“, noole talale kinnitatud neetidega metallist silt kirjetega – VALMISTAJA MANUFACTURE KREISI METALL ESTLAND KÄSMU info@kreisi.ee SEERIA Nr. SERIAL No. 00883 KAAL kg WEIGHT kg 150 TUUP TYPE 400 AASTA YEAR
30. Haagise kõigil neljal rattal ühesuguse mustriga rehvid tähistusega 300/65-12, mille mustri laius 270mm, telgede rööbe 1170mm /II kd, tl 100-108/. Sõiduki teisaldamise akt 18.09.2017 ja sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt nr 107 – 18.09.2017, UTV John Deere Gator HPX 4x4 ja tõstuk Vahva Jussi 400 teisaldati ja on hoiul Rakvere politseijaoskonnas /II kd, tl 109, 110/. Keskkonnaameti vastus nõudekirjale koos lisatud metsateatiste koopiatega –, mille kohaselt aastatel 2016-2017 on Keskkonnaametile esitatud metsateatis Liiva kinnistule (katastriüksus 40001:001:0013) E. S. poolt 12.06.
31. Lubava märkega metsateatise tagastas Keskkonnamet E. S.le 26.06.
32. Viimase 5 aasta jooksul on Mustatoa kinnistule (katastriüksus 40001:001:0111) Keskkonnaamet väljastanud metsateatised 15.05.2014 ja 26.05.2014 /II kd, tl 111-116/. 16 Asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabelid – 29.09.2017 vaadeldakse Lääne-Virumaal Tapa vallas Kõrveküla külas asuvat Liiva kinnistut 870036 katastriüksuse numbriga 40001:001:
33. Katastriüksus asub Jäneda-Perila maantee ääres paremat kätt, 3,5 kilomeetri kaugusel Piibe maantee Jäneda-Perila maantee ristmikust Jäneda külas. Maaameti X-GIS portaali alusel on üksuse pindala 15,16 hektarit, millest looduslikku rohumaad on 6,19 ha ja metsamaad 8,97 ha. Üksuse metsaga kaetud osa on ühtlasi Lääne-Viru ja Järvamaa maakonna piiriks. Üksuse Jäneda poolses servas on eraldi Masti maaüksus tunnusega 4001:001:0014, pindalaga 10627 m2, mille asub mobiilside tugijaam. Sellest üksusest edasi maakonna piiri poole, Liiva kinnistul, on looduslik rohumaa, mille pind on tunduvalt kõrgemal kui metsaga kaetud osal. Mets kasvab üksuse tagumises osas ja maantee ääres. Katastriüksus on jaotatud omakorda metsaeraldisteks. Rohumaa on tähistatud eraldisega nr 22 ja selle ääres on eraldised 23, 21, 25, 24, 26, 28, 29, 30, 31, 32,
34. Eraldis tähistusega 24 on üksusel 40001:001:0013 asuvatest kõige suurem, pindalaga 2,9 ha. Metsaportaali https://mets-ave.envir.ee/#/ andmebaasi põhjal on katastriüksusel 40001:001:0013 asuvale eraldisele nr 24 esitatud metsateatis nr 70854000113 12.06.2017, milline rahuldati 26.06.
35. Teatis on 3 ha lageraidele eraldisel nr 24 ehk siis kogu eraldisel asuvale metsale, raiemahuga 200 tihumeetrit. Nimetatud eraldisele on väljastatud metsateatis nr 33243000113 ka 20.10.2015, samuti 3 ha lageraidele ehk siis kogu eraldisel asuvale metsale, raiemahuga 340 tihumeetrit. Metsaportaali andmetel (inventeerimise kuupäev 02.10.2013) on eraldise kasvukohatüüp jänesekapsa-kõdusoo, millel kasvab küps mets, mille peapuuliik on kask, metsa keskmine vanus on 74 aastat, üksuse raiemahuks on märgitud 363 tm. Inventeerimise andmetel moodustab kask 75%, kuusk 10%, mänd 10%, sanglepp 3% ja haab 2% eraldiselt kasvavatest puuliikidest. Ulukite poolt on eraldisel kahjustatud 50% kuuskedest. Inventeerimise alusel on eraldiselt võimalik lageraide puhul raiuda 259 tm kaske, 38 tm kuuske, 30 tm mändi, 12 tm sangleppa ja 9 tm haaba. Vaatluse käigus suunduti maanteelt läbi üksusel asuvalt eraldisel nr 33 ja suunduti eraldisele nr
36. Kinnistule on sõidukiga võimalik pääseda ainult läbi Masti kinnistu maanteepoolses osas oleva sissesõidutee, see on suletud metallist väravatega. Eraldisel nr 22 ehk looduslikul rohumaal kasvab umbes põlvekõrgune rohi. Eraldisel sõidukite jälgi ei ole. Kogu eraldis 22 on kõrgem kui kõrval asuvad metsaga kaetud eraldised 23, 21, 24, 25, 26, 28, 29, 30, 31,
37. Vaatluse käigus liiguti läbi kogu eraldis nr 24, alates selle välispiiridest ning seejärel kogu eraldise sisemine ala ning selle käigus tuvastati, et eraldisel nr 24 ei ole kunagi metsa raiutud. Kogu eraldisel ei leitud ühtegi kändu, ka varasemast ajast mitte, samuti ei leitud ühtegi jälge, millised viitaksid transpordivahendi kasutamisele. Menetlustoimingu põhjal fikseeriti, et nimetatud katastriüksusel asuval eraldisel nr 24 ei ole kunagi raietöid teostatud. Metsa puuliikide kirjeldus vastab suuremal määral inventeerimisele, tegemist on segametsaga, millest umbes 80% moodustavad lehtpuud. Üldise pildi järgi moodustab umbes kolmandiku kogu katastriüksusel oleva metsaga kaetud alast pigem võsa. Nii eraldis 24 kui ka selle kõrval vahetult asuvad eraldised nr 21, 25, 26, 28, 29, 30 ja 31 on suures osas madalad ja veega osaliselt kaetud. Eraldiste piirides jooksevad looduslikud kraavid, millised on veega täidetud. Paljudes kohtades pole ka jalgsi võimalik liikuda. Vaatluse käigus käidi läbi ka kõik teised üksusel asuvad eraldised ja leiti, et ka nendel eraldistel pole kunagi raietöid teostatud, ühtegi kändu ei leitud /II kd, tl 117-134/. AS Aegviidu Puit vastus nõudekirjale koos dokumentidega OÜ Kõrveküla Saeveski poolt
38. aasta tarnitud metsamaterjalide kohta ja kokkuvõte esitatud dokumentidest - /II kd, tl 135-194/ Pankade vastuskirjad ja kontode väljavõtted ning videosalvestused CD- plaadil Kõrveküla Saeveski pangakonto asub Luminor Pank ASis, kuhu saadetud päringust selgub, et pangakontole laekunud summad klapivad AS Aegviidu Puit poolt edastatud andmetega. Kontoväljavõtte põhjal võeti puidu müügist laekunud summad koheselt välja 17 sularahaautomaatidest. Pangalt saadud päringu vastustest selgub, et sularahaautomaatide salvestustel on OÜ Kõrveküla Saeveski pangakaardiga raha välja võtnud Olev Saluste, tema abikaasa E. S. ja mõnel salvestusel on nad mõlemad sularahaautomaadi juures /III kd, tl 48-81/. T. S.a e-maili vahetus Nordwoodi (AS Viiratsi Saeveski) raamatupidaja E. J.iga – 07.06.2017 saatis E. J. T. S.ale meiliga metsateatise 33243000113 ning kirjutas, et „Puidumüüja väitel on selline metsateatis antud Liiva maaüksusele, katastriüksuse numbriga 40001:001:
39. Metsaregistrist sellist ei leia ja korralikku koopiat metsaomanik anda ei suuda. Kas ja millal on välja antud selline metsateatis? Kui võimalik siis saatke palun ka koopia.“ T. S. on vastanud, et „Lääne-Virumaal Tapa vallas asuvale Liiva maaüksusele, katastriüksuse numbriga 40001:001:0013, on metsateatis nr 33243000113 väljastatud 20.10.
40. Teatisel on hinnanguline raiemaht 340 tm.“ /III kd, tl 33/. AS Aegviidu Puit ja Olev Saluste meilivahetus, mille kohaselt raamatupidaja E. J. on 05.06.2017 palunud saata endale dokumendid, millele vastuseks Olev Saluste saatis lepingud ja metsateatise. Seejärel 06.06.2017 E. J. kirjutas, et „Need lepingud ja metsateatis kohe kindlasti ei sobi!!! Metsateatise kehtivusaeg on 1 aasta, Teie saadetul on välja andmisest juba enam kui 3 aastat möödas. Viimases lepingus on raie tähtajaks 31.12.2015, praegu on
41. aasta! Nende dokumentide põhjal tehtud puit peaks olema ammu juba mädanenud ja sellist me vastu ei võta. Palun uusi dokumente või anname palgi tagasi.“ Selle peale saatis O. Saluste uued dokumendid. 28.09.2017 saatis E. J. meili O. Salustele „Palun saatke see leping uuesti ja reaalsete allkirjadega, siin on ilmselgelt näha, et on kleebitud allkirjad!“ 16.10.2017 kirjutas O. Saluste, et „Kõrveküla Saeveski OÜ saatis kaks nädalat tagasi koorma. Tänaseni pole meieni jõudnud akti.“ Sellele vastas 17.10.2017 A. K., kes selgitas, et kuna dokumentides viidatud Liiva kinnistul ei ole metsa raiutud, siis tuleb esitada metsamaterjali päritolu tõestavad dokumendid. Selle peale saatis O. Saluste 30.10.2017 meili „Oleme Teile esitanud nii metsateatise, veoselehe kui metsamaterjali võõrandamise lepingu. Puit on tarnitud dokumentides toodud kinnistult. Palun edastage meile dokumendid, mille alusel teil on tekkinud kahtlused esitatud dokumentide õigsuses.“ Edasi järgnes meilivahetus, milles A. K. selgitas, et ei saa koorma eest tasu välja maksta, kuna 21 tm metsamaterjali ei ole raiutud Liiva kinnistult eraldiselt nr 24 ja O. Saluste omakorda kinnitas, et materjal on sealt pärit ning nõudis vastupidise kinnituseks tõendusmaterjali /III kd, tl 34-45/. Äriregistri väljatrükk - tõendab, et Askersund Trading OÜ esindusõigus on U. T.ul /II kd, tl 3738/. Metsaregistri väljavõte U. T.u märkmetega raielangi asukoha kohta ja punktidega on märgitud väljaveotee, mida mööda kõndis UTV järel kuni laoplatsini. Punktid lähevad üle vana raielangi, mis siin kõrval on ja läheb tee peale, siin on tee, sihukene tee nurk ja siit siis mööda teed keerab võsavahel sisse ja laoplatsi asukoht /II kd, tl 39/. Mustatoa materjali väljaveo arve nr 48 – metsamaterjali kokkuvedu Mustatoa kinnistul, arve kokku 180, summa käibemaksuta 150 EUR /II kd, tl 40-41/. Arve nr 17101701 - Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ poolt eksperthinnang Mustatoa kinnistu raietele, arve kokku 500 eurot, summa käibemaksuta 416,67 EUR /II kd, tl 42-43/. Asitõendi vaatlusprotokoll koos CD-plaadil oleva salvestisega – 16.11.2017 vaadeldud on kannatanu esindaja U. T.u poolt 18.09.2017 metsas tehtud salvestist, millel on näha Olev Salustet, kes tõstab metsas tõstukiga Vahva Jussi 400 haagisele männipalke. Olev Saluste nähes toimub nii kannatanu poolt filmimine kui ka politseitöötaja poolt fotografeerimine. Olev Saluste liigub ringi ilma igasuguste raskusteta ja tema poolt tööoperatsioonide teostamine on sujuv ja probleemivaba. 18 Näha on, et ajal kui politseinik teeb toiminguid, võtab Olev Saluste oma mobiiltelefoni ja trükib midagi. Olev Saluste väidab, et metsaomanik, kes sõidab džiibiga, palus tal metsa välja vedada aga nime öelda ei oska /III kd, tl 82-83/. Keskkonnainspektsiooni vastus nõudekirjale ja objekti kontrollimise protokoll nr 1076709 koos lisadega, mille kohaselt kontrolliti 24.10.2017 Lääne-Virumaal Tapa vallas Kõrveküla külas Mustatoa maaüksusel (katastritunnus 40001:001:0111) ebaseadusliku metsaraiega seonduvat. Eraldisel 3 on
42. a teostatud 1,60 ha suurusel metsaosal ebaseaduslik metsaraie, millega on tekitatud looduskeskkonnale kahju 4608 eurot. Metsaraie on teostatud metsateatiseta. Objekti kontrollimise protokoll nr 1076709 koos lisadega – Keskkonnale tekitatud kahju suuruse leidmisel kasutatakse vaid viimase
43. a üksikpuude (väljaraie 193 mändi ja 3 kuuske, 70,5 tm) raiutud kändude mõõtmistulemusi ja Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ poolt 04.07.2012 koostatud metsamajandamise kavas olevaid takseerandmeid. Mustatoa maaüksusel eraldisel 3 on selgesti nähtavad värskelt, käsitsi raiutud kännud (heledama värvusega, valgujooks värske, metsavare puudub). Raidmed on jäetud laiali ja ladvaosad laasimata. Kogu raie on tehtud lohakalt, kiirustades ning on vargusele iseloomulike tunnustega (raidmed laiali, ladvaosa laasimata ja tüves järgatud vaid palgisortimentideks kõlbulik tüveosa). Värskelt raiutud kändudel on hästi nähtavad punase aerosoolvärvile sarnaseid täppe. Metsateatiseid on esitatud kaks ning mõlematel on metsaomaniku poolt volitatud esindajaks U. T.. Esimene metsateatis nr 3418004601 on esitatud Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ poolt 04.07.2012 koostatud metsamajandamise kava järgi ja kavandatud raied Keskkonnaameti poolt lubatud. Teine metsateatis nr 50000017220 on esitatud uue metsamajanduse kava (koostatud Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ poolt 16.10.2017) järgi, kus eraldiste numbrid on muutunud. Esimese metsakorralduse järgi eraldis 3 on nüüd uue kava järgi eraldis
44. Akt nr Rv-7-04/17-00130 metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramiseks – koostatud 22.11.
45. Mustatoa maaüksuse (katastritunnus 40001:001:011) metsamaal eraldisel 3 seadusliku hinnangu andmisel ning keskkonnale tekitatud kahju arvestamisel on tuginetud 04.07.2012 Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ poolt koostatud metsade takseerkirjeldustele ja Keskkonnainspektsiooni poolt tehtud mõõtmistele. Mustatoa maaüksuse omaniku Askersund Trading OÜ volitatud esindaja U. T. on esitanud 14.05.2014 metsateatise nr 3418004601, mille kohaselt on eraldise 3 lubatud raiuda metsa sanitaarraiena 90 tm. Esitatud metsateatise oli kehtiv kuni 14.05.
46. Viimane Mustatoa maaüksuse inventeerimine on viidud läbi 15.09.2017, mille käigus on muutunud ka eraldiste numbrid (eelmise inventeerimisel olnud eraldis 3 on nüüd eraldis 4). Mustatoa maaüksuse eraldise 4 on 03.11.2017 esitatud uus metsateatis nr 50000017220 lageraie teostamiseks 1,97 ha, väljaraiega 220 tm. Keskkonnale tekitatud kahju 4608 eurot. KKI vastus nõudekirjale – KKI teostas ajavahemikul 02.11.2017 kuni 12.01.2018 Masti ja Liiva maaüksustel metsaraiete kontrolli, mille käigus tuvastati ebaseadusliku raietega looduskeskkonnale tekitatud kahju. Koostati aktid. Akt nr Rv-7-04/18-00021 – koostatud 18.01.2018, Masti maaüksuse
47. a lageraiena raiutud ala piirneb Liiva maaüksusel eraldisega 23 ning nende raie-eelsed takseernäitajad on sarnased. Metsalugemisleht on koostatud 02.11.
48. Väljaraie on 149 puud (4 kaske, 128 kuuske, 2 leppa, 15 mändi) ja 39,9 tm. Keskkonnale tekitatud kahju on 2304,00 eurot. Akt nr Rv-7-04/18-00022 - koostatud 18.01.2018, Liiva maaüksusel
49. a eraldisel 23 on teostatud lageraie. Metsalugemisleht on koostatud 02.11.
50. Väljaraie on 68 puud (1 kask, 46 kuuske, 21 mändi) ja 15,5 tm. Keskkonnale tekitatud kahju on 310,40 eurot /III kd, tl 121-154/. Keskkonnainspektsioon lepinguline esindaja Annika Kruus, kes on Keskkonnaministri 19 käskkiri ja üldvolituse alusel volitatud esindama Eesti Vabariiki - nõue seisneb ebaseadusliku raiega tekitatud keskkonnakahjust. Nõude summa ja arvestus tuleneb otse Metsaseaduse § 67 lg 3 ja lisast 3 tulevad määrad. Nende kahju arvestus on tehtud nende enda inspektorite poolt objekti kontrollimise käigus läbiviidud mõõtmistulemuste alustel. Kahju on kokku tekitatud 4608 euro ulatuses. Nende faktilised asjaolud tulenevad 2012 takseerkirjeldusest ehk seal olid algsed puuliigid, puuvanused, rinnaspindala ja siis inspektorid käisid mõõtmas neid kände seal kohapeal ka. Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi koos lisadega – nõue on 4608 eurot. Raie tulemusel viidi puistu rinnaspindala alammäärast väiksemaks. T. T. poolt märgistatud kaart laoplatside asukoha kohta – on märkinud need kaks laoplatsi, kust on viinud materjali Aegviidu Puitu. Üks plats on elumaja lähedal Liiva kinnistul ja teine mobiilimasti juures Masti kinnistul. EKSPERTHINNANG - 17.10.2017 Lääne-Viru maakonnas, Tapa vallas Kõrveküla külas asuva Mustatoa kinnistu katastriüksus 40001:001:
51. Objekti ülevaatuse aeg 27.09.2017, teostasid E. N. ja P. P.. 2017.a omavoliliselt raiutud alal (metsas) on enne 2017.a raiet teostatud raieid (ilmselt 2015.a). Metsas on 2017.a teostatud mitmes osas omavoliline raie, mis ei ole õigusaktide alusel lubatud. Kinnistule ei ole alates 2015.a metsateatist. Seetõttu ei saanud keegi 2017.a seaduslikul viisil teha raiet ja saadud sortimente vedada ega müüa. 2017.a tehtud raiele ei ole Metsaseaduses nimetust. Seetõttu on ka 2017.a metsa inventeerimisandmetes märgitud Metsaseaduses fikseeritud raieliigi asemel „tehtud raie“. 2017.a omavoliline raie on tehtud suvel. Raiutud kändudelt on näha, et puud on raiutud väga valesti, st ei ole tehtud ohutustehnika tagamiseks vajalikku etteraiet ning kännu pind on sile või astmega. Alumiste rinnete puud on valdavalt terved, mis tähendab, et raiuja on puude langetamises spetsialist, sest võhik ei suuda puude langetussuunda tagada nii, et alumise rinde puud jääksid terveks. Eriti raske on langetussuunda tagada nii, et alumise rinde puud jääksid terveks. Eriti raske on langetussuunda tagada siis kui langetatakse valesti. Seega ilmselt on raiuja langetamisel teadlikult varjanud oma raiumise „käekirja“ ning selleks langetanud puid ebatüüpiliselt. Puude ladvapoolsed osad osa paberipuiduks sobivaid latvu vedeleb ilma laasimata ja järkamata raiutud alal. Kohati on oksi/latvu kogutud hunnikutesse, vähemalt osa neist on kogutud 2017.a kändude peale. Tingituna kändude peitmisest jäi kindlasti ca 5% kände leidmata, mõõtmata ja seetõttu on raiutud puude arv ja tagavara suuremad kui eksperthinnangus kirjas. Enne eksperthinnangu koostamist oli raiutud ala piir looduses tähistamata. Raiuja teadis-pidi enne raietööde algust aru saama, et tema tegevus antud juhul, kui tal puuduvad dokumendid, et tegemist on väga ulatusliku ja mitmekülgse seaduste rikkumisega. See, et raiuja tegi raiet ilma dokumentideta kuigi ta ise ei ole omanik aga raiutava ala piir on looduses tähistamata kuid raie toimus ühel kinnistul viitab, et ta oli kinnistute piiridest teadlik. Raiutud ei ole kruusatee, elektriliini ja kinnistu piiri äärest. Ka need asjaolud viitavad, et raiet on tehtud nii, et omanik ja teised möödasõitjad-kõndijad ei näeks looduses mingeid raietegevuse märke. Kännud jagati kännu vanuse järgi kahte gruppi: värskemad 2017.a ja vanemad 2017.a (värskem raie suvi 2017.a ja vanem raie suvi 2017.a). Mõõdetud kännud on märgistatud lilla värvimärgiga. Peaaegu kõik raiutud puud on männid. Eksperthinnangu käigus selgus, et raiutud on vähemalt 120 tm kasvavat metsa, millest saadi vähemalt 92 tm sortimente. Raiest saadud sortimentide kogus ei sisalda raiejäätmeid. Omanikule tekitatud otsese kahju minimaalne summa on 6584 eurot ilma käibemaksuta /II kd, tl 44-57/. 20 METSA INVENTEERIMISANDMED 2017-2026 – kinnistu nimi Mustatoa, katastritunnus 40001:001:0111, omanik Askersund Trading Osaühing. Välitööd tegi E. N. 15.09.
52. Metsa inventeerimisandmed on koostatud 21.09.
53. ER:4, 3,8 ha, II bon jänesekapsa männik, keskealine mets. Tehtud tööd: tehtud raie 2015; tehtud raie 2017 /II kd, tl 72-91/. METSAMAJANDAMISKAVA 2012-2021 – kinnistu nimi Mustatoa, välitööd tegi E. N. 20.06.
54. Metsamajandamiskava on koostatud 04.07.2012 /II kd, tl 58-71/. Äriregistri väljatrükid – Kõrveküla Saeveski OÜ juhatuse liige on H. S. ja AXR Haldus OÜ juhatuse liige on Olev Saluste. AXR Haldus OÜ kustutati 10.08.2017 /II kd, tl 195, III kd, tl 1920/. Nõudekiri ja Luminor Liising AS vastus sellele koos liisingulepingu ja maksete väljavõttega – AXR Haldus OÜ (esindaja Olev Saluste) ja Luminor Liising AS vahel oli sõlmitud liisingulepingu nr 201413623 (vara: Gator John Deere HPX 4x4, VIN-kood: 1M0HPXDSADM110913). Liisingleping lõpetati 01.08.2016 ennetähtaegselt seoses vara väljaostuga Liisinguvõtja poolt. Makseid on teostatud alates 11.08.2014-17.11.2015 AXR HALDUS OÜ nimelt, va 19.01.2015 tasuti E. S. arvelt. Edasi alates 11.01.2016-14.03.2016 ja 21.06.2016-29.07.2016 E. Saluste kontodelt ning 9.05.2016-2.06.2016 Kõrveküla Saeveski OÜ arvelt /III kd, tl 1-11/. Baltik Agro e-kiri – 22.09.2017 seisuga on Deere süsteemis märgitud omanikuks AXR Haldus OÜ ja seda alates 12.08.2014 /II kd, tl 12-13/. Stokker AS e-kiri koos manusega – Stokker Agri OÜ müüs 12.08.2014 UTV John Deere Gator HPX 4x4 Nordea Financ Estoniale ja kauba saajaks oli AXR Haldus OÜ, lõppsumma 12 999,60 EUR. Hinnapakkumine oli eelnevalt saadetud Olev Salustele, kes võttis vara vastu 15.09.2014 /III kd, tl 14-18/. Müügileping – 10.08.2016 on AXR Haldus OÜ esindaja H. S. (müüja) ja E. S. (ostja) vahel sõlmitud müügileping, millega anti üle sõiduk John Deere Gator HPX 4x4, millel oli kaasas lisavarustusena metsa väljaveokäru koos tõstukiga Vahva Jussi
55. Ostuhind 22 000 EUR. Viru Maakohtu 30.11.2017 ja Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2018 vara arestimise määrused – konfiskeerimise tagamiseks on arestitud kolmanda isiku E. S.le kuuluv vara: UTV John Deere Gator HPX 4x4 tootekoodiga 1M0HPXDSADM110913 MODEL HPX DSL DOM092513 koos kaheteljelise järelhaagisega Vahva Jussi 400 /III kd, tl 21-28/. Kinnistuosakonna väljatükid – Liiva kinnistu (katastritunnused 40001:001:0013 ja 40001:001:0031) omanikud on E. S. ja M. S. ning Masti kinnistu (katastritunnus 40001:001:0014) omanik on Olev Saluste /III kd, tl 29-32/. Kaitsja e-mail menetlejale ja menetleja poolt koostatud Õiend ning ARK väljatrükk – Kaitsja saatis 26.02.2018 kirjeldused ja numbrimärgid autodest, kes seal on liikunud, kuid ei ole kohalikud. Nende osas palub uurida, et kes ja mis alusel on metsas käinud. Üks nendest autodest kuulub ka isikule, kes metsaveoteenust tellis (hõbedane Toyota Hilux) Seda Toyota Hiluxit on nähtud 05.10.2017 kell 14.00-14.
56. Menetleja on kontrollitud D.S. 26.02.2018 e-kirjas märgitud sõidukite omanikke. Esimene sõiduauto kuulub Askersund Trading OÜ-le, teine P. P.ile (OÜ 21 Metsaekspert) ja kolmanda (hõbedane Toyota Hilux) omanik on Södra Metsad OÜ, kasutaja T. M., kellele kuulub Tapa vallas Kõrveküla külas Vornitsa kinnistu /III kd, tl 115-120/. Olev Saluste Uuringu vaatamine ja 10.05.2017 saatekiri ambulatoorsele vastuvõtule – 30.09.2015 teostatud RÖ-ülesvõte mõlemast põlveliigesest, mõlemal põlvel vähesed artroosi tunnused. 12.10.2015 teostatud uuring vasakust põlveliigesest ja antud arvamus. – 1,5 a tagasi teostatud vasaku põlveliigese op. ravi, nüüd hakanud valutama ka parem põlv. Põlveliigesed kulunud /III kd, tl 87-90/. E. S. laenuleping Danske A/S filiaaliga – 22.07.2016 allkirjastatud, laenusumma 15 000,00 EUR kannab Pank Laenusaaja arveldusarvele 25.07.
57. Laenu kasutamise eesmärk: Kinnistul nimetusega "Liiva“, asukohaga Liiva, Kõrveküla, Tapa vald, Lääne-Virumaa ehitustööde finantseerimine /II kd, tl 155-165/. Kaitsja taotlused, mllised on esitatud käesoleva menetluse käigus enne asja kohtusse jõudmist ja kaitseakti esitamist ja vastused neile - tegi taotluse arestitud vara tagastamiseks, mida ei rahuldatud. 07.06.2018 taotles O. Saluste suhtes menetluse lõpetamist ja juhul kui ei lõpetata, siis sideettevõtjalt saadud andmete väljavõtteid, Askersund Traiding OÜ poolt alates 19.09.2017 teostatud raiete ja metsamaterjali väljaveo ja –müügi andmeid ning sarnase metsamaterjali ostuhindu perioodil 01.09.2017-31.10.
58. Taotlused rahuldati osaliselt /III kd, tl 166-176/. Karistusregistri väljavõte, mille kohaselt on Olev Salustel üks kehtiv väärteokaristus /III kd, tl 85-86/ III KOHTU PÕHJENDUSED KrMS § 61 sätestatu kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab seda, et erinevatest tõenditest tulenev peab moodustama ühtse loogilise terviku. Isiku süüdimõistmine kuriteos eeldab tuvastatust ja täielikku selgust süüteokoosseisu tuvastamiseks vajalikes asjaoludes. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites märkinud, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega, vaid muu hulgas on oluline hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on neis kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Seega tuleb hoolikalt hinnata ütluste usaldusväärsust ja elulist usutavust ning seda, kas isikul on motiiv, et valetada. Tulenevalt KrMS § 3051 lg 1 ja 2 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning kohus saab otsuse rajada üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Vastavalt KrMS § 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

§ 356

lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks on puude ja põõsaste ebaseaduslik raie, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale. Käesolevas kohtuasjas ei ole vaidlust selle üle, et ajavahemikus mai 2017 kuni 18.09.2017 on Lääne-Virumaal Tapa vallas Kõrveküla külas OÜ-le Askersund Trading kuuluval Mustatoa kinnistul (katastri nr 40001:001:0111) eraldisel 3 (alates 15.09.2017 eraldis 4) toime pandud puude ebaseadusliku raie. Ebaseadusliku raide teostamise kõnesoleval kinnistul on leidnud tõendamist arvukate nii isikuliste kui kirjalike tõenditega, sh kannatanu Aksersund Trading OÜ esindaja U. T.u ning tunnistajate E. N. ja H. M.i ütlustega, samuti tunnistaja P. P.i ütluste ning tema poolt teostatud 22 eksperthinnanguga, samuti sündmuskoha vaatlusprotokollide ja fototabelitega. Kohtul ei ole alust kahelda Keskkonnainspektsiooni teostatud mõõtmiste tulemustes - need on usaldusväärsed, kuna selle aluseks on kehtestatud metoodika, mille jälgitavus on tagatud läbi kasutatud mõõtevahendite ja korrektselt fikseeritud. Mõõtmiste kohta koostatud objekti kontrollimise protokollist nähtub, et raiemahte on hinnatud värskelt, viimase raiega raiutud puude kändudelt. Samas ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit, mis annaksid aluse viidata Olev Salustele kui ebaseadsuliku raie teostajale. Mitte ükski menetluses kogutud tõend ei kinnita, et Olev Saluste oleks olnud see isik, kes metsa ka vahetult raius. Riigikohtu Kriminaalkolleegium on oma otsuses nr. 3-1-3-9-00 selgitanud, et ebaseaduslik metsaraie kujutab endast nn spetsiifilise teokirjeldusega kuriteokoosseisu. Kuriteo täideviimine ei ole võimalik mistahes teoga, vaid ainult teatud kindla, spetsiifilise, dispositsioonis kirjeldatud või sealt tuletatava teoga. Ebaseadusliku metsaraie puhul on see tegu metsa raiumine, st kasvavate puude mahavõtmine. Süüdistuse kohaselt on Olev Saluste alates 2017 aasta maist kuni septembrini OÜ Kõrveküla Saeveski volitatud esindajana müünud Aegviidu Puit AS 103,788 tihumeetrit männipalki ja Kõrveküla Saeveskile on puidu eest raha üle kantud. Kohtuliku uurimise käigus ei ole tõendamist leidnud, et müüdud puit oleks pärinenud Mustatoa kinnistult. Süüdistuse sellekohane seisukoht on kohtu hinnangul oletuslik. Võttes arvesse Olev Saluste poolt kõik 2017. aastal teostatud tarned, siis oli temal võimalus seda materjali hankida nii enda maalt Masti kinnistult, Ene ja M. S. maalt Liiva kinnistul (eraldised 23 ja 24) ja K. S.le kuuluvalt kinnistult. Olles hinnannud kohtule esitatud tõendeid kogumis, jõudis kohus seisukohale, et

§ 356

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu realiseerimine Olev Saluste poolt ei ole kohtus uuritud tõenditega tõendamist leidnud ning selles süüteoepisoodis tuleb Olev Saluste süüteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõista. Küll aga on kohtule esitatud piisavalt tõendeid Olev Saluste poolt

§ 199lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises.

Kuna OÜ Askersund Trading oli tellinud uue metsamajandamiskava, siis läks Metsaekspert/Metsakorraldaja OÜ metsakorraldaja/hindaja E. N. 15.09.2017 Mustatoa kinnistule teostama välitöid ja avastas metsast värskelt raiutud välja vedamata puud. Selle kohta tegi ta ka hiljem inventeerimisandmetesse vastavasisulise märke. 18.09.2017 keskpäeval teavitas OÜ Askersund Trading esindaja U. T. telefoni teel Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalitust, et nende ettevõttele kuuluval kinnistul Lääne-Virumaal Tapa vallas Kõrveküla kinnistul on metsa raiutud ja teate edastamise ajal käib palkide väljavedamine kinnistult. U. Tuuling kohtus Tapa vallas Jänedal politseinikega ja andis teada, et ta oli koos kaaslasega käinud oma kinnistul ja fikseerinud, et on raiutud metsamaterjali ja ettevõttele tekitatud kahju. U. Tuuling ütles, et nende kinnistul viibimise ajal veeti metsast palke välja maastikusõidukiga, millel oli haakes metsaveohaagis koos tõstukiga. Samuti olid nad juba tuvastanud, et palke välja vedav isik on Olev Saluste, kes on lähedal asuva Jäneda Safarikeskuse omanik. Askersundi esindaja teatas, et nad oli näinud, et Saluste vedas palgid oma kinnistul asuvale laoplatsile. U. T.u ütluste kohaselt olid nad oma kinnistul käinud juba paar päeva varem ja avastanud, et metsa oli raiutud, osa palkidest ära viidud ja osa oli metsas, laasitud ja tükeldatud. Askersundi esindaja sõnul puuris ta oma metsas asuvatele männipalkidele otstesse augud ja pani nendesse oma ettevõtte templi ja oma telefoninumbriga paberilehed materjali hilisema tuvastamise tarbeks. Seejärel läks üks politseinik koos Askersundi esindaja ja kaaslasega ettevõttele kuuluvale kinnistule ja kaks politseitöötajat perekond Salustetele kuuluval Liiva kinnistul asuvale laoplatsile, kus avastati 15,2 tm värskelt lõigatud 4,3 meetriste männipalkide virn. Palkide otstest leiti puuritud augud, milles paberilehed Askersund Trading templi ja ettevõtte mobiiltelefoni numbriga ning dateeringuga 16.09.

1. Palgivirna juures, laoplatsile viival teel ja teel Salustele kuuluva Jäneda Safarikeskusesse (milline on ühtlasi ka Olev Saluste ja E. S. elukohaks) fikseeriti maastikusõiduki ja haagise rehvide jäljed. Olev Saluste oli samal ajal sõitnud maastikusõiduki ja metsaveohaagisega Askersund Trading kinnistule ja asunud palke peale laadima. Tema tegevus peatati politseitöötaja poolt ning küsimuse 23 peale, mida ta võõras metsas teeb, vastas Saluste, et ta teeb kellelegi mehele, keda ta ei tunne, metsamaterjali väljaveoteenust. Seejärel paluti Salustel palgid maha tõsta ja sõita oma maastikusõiduki ja haagisega oma kinnistul asuvale laoplatsile. Liiva kinnistule viival teel ja laoplatsil viidi läbi sündmuskoha vaatlus, mille käigus võeti sündmuskohalt kaasa Olev Saluste poolt kuriteo toimepanemiseks kasutatud UTV John Deere Gator ja selle haakes olev metsaveohaagis koos tõstukiga Vahva Jussi
2. Kuna Askersund Tradingule kuuluvas metsas oli veel hulgaliselt palke ja kinnistu omaniku väitel ei olnud tal koheselt võimalust juba raiutud ja tükeldatud materjali metsast välja vedada, siis võeti vastus otsus, et Saluste poolt kasutatud tehnika võetakse sündmuskohalt kaasa edasise kuritegeliku tegevuse jätkamise takistamiseks ja arestimise otsustamiseks. Olev Saluste peeti kinni kuriteos kahtlustatavana. Ülekuulamisel andis Olev Saluste ütlusi selle kohta, et tema osutas OÜ Askersund Trading kuuluval kinnistul lihtsalt metsaveoteenust kellelegi meesterahvale, kes oli 2017 aasta septembrikuu alguse tema hoovile sõitnud ja väitnud, et on kuulnud, et Saluste osutab metsaveoteenust ning olevat soovinud, et ta lähedal asuvalt kinnistult palgid välja veaks. Saluste ütluste järgi oli ta sellele meesterahvale pakkunud välja, et võib palgid oma kinnistule vedada. Saluste ütluste põhjal ei küsinud ta meesterahva nime, telefoninumbrit ega mäleta isiku kasutuses olnud sõiduki registrimärki. Kui Saluste tegevus 18.09.2017 metsas katkestati, siis hakkas ta politseitöötajale õigustuseks oma telefonist otsima metsa väljaveo teenuse tellinud meesterahva telefoninumbrit ja pisut hiljem Liiva kinnistul tegi seda uuesti, ei leidnud ega osanud ka põhjendada, miks siis numbrit pole. Ülekuulamise käigus anti kahtlustatavale tema telefon, kus ta kõneregistrit vaadates pakkus välja kolm ilma nimeta telefoninumbrit. Tegevus toimus menetlustoimingut läbiviiva ametniku juures ja need kolm Saluste poolt väljapakutud numbrid olid ka ainukesed tema poolt pakutud ajavahemikus, kus numbril kasutaja nime juures polnud. Olev Saluste ütlused selle nii öelda nimetu metsaveoteenuse tellija osas on vastuolulised ja eluliselt mitteusutavad. Kuigi ta algselt väitis, et tal ei ole teenuse tellinud isiku kontaktandmeid, et suheldi vahetult suuliselt, hakkas ta ometi oma telefonist justkui tema numbrit otsima, mis viitab üheselt soovile püüda esitada võimalikult usutav versioon, mis siiski eluliselt usutav ei ole ja kohus hindab seda süüdistatava püüdena vabaneda vastutusest. Kuigi Olev Saluste on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et tulenevalt oma tervislikust seisundist ei olnud tema ise suuteline füüsiliselt rasket metsatööd tegema (selles väites ei ole kohtul esitatud tõendite pinnalt ka alust kahelda), oli tema ometi metsanduse valdkonnas spetsialistina töötanud ja tegutsenud aastaid ja sai aru ning pidi aru saama, et võõral kinnistul, millelt tema metsa välja vedas on toimepandud ebaseaduslik raie. Olev Saluste peeti Mustatoa kinnistul kinni hetkel, kui ta oli oma maastikusõidukiga, millel oli haakes metsaveohaagis koos tõstukiga, metsast välja vedamas 12 tm palke. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga selles, et selles situatsioonis oleks alust kvalifitseerida Olev Saluste tegevus varguse katsena

§199

lg 1 - § 25 järgi, kuna eelnevalt oli ta oma Liiva kinnistul asuvale laoplatsile samast juba välja vedanud 15 tm U. T.u poolt Mustatoa kinnistul märgistatud palkidest ning seega oli temal tekkinud võimalus neid vallata, kasutada ja käsutada ning seega on tegemist lõpuleviidud süüteoga. Kohus, olles siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki kohtuistungil uuritud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et Olev Salustele

§ 199

lg 1 järgi esitatud süüdistus on täielikult tõendamist leidnud oluliselt väiksemas mahus kui temale esitatud süüdistuses, s.o 27,2 tm palkide varguses. Varguse puhul on kaitstav õigushüve omand. Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Võõras on asi, mis ei ole asja ära võtva isiku omandis. Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on tema jaoks võõras ja on kellegi valduses. Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust kõigi koosseisu objektiivsete asjaolude suhtes.

§ 16

lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Olev Saluste teadis, et tegemist on 24 võõra metsaga ja tema väljamõeldud tundmatu isiku versioon ei ole usutav. Isegi kui ta ise ei raiunud, vaid läks ainult välja vedama, siis arvestades tema kogemusi ja seda pilti, mis metsas objektiivselt avanes, pidi ta aru saama, et tegemist on röövraiega. Olev Saluste tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. IV TSIVIILHAGID Kannatanu Askersund Trading OÜ on kriminaalmenetluses esitanud Olev Saluste vastu tsiviilhagi 5680,67 euro hüvitamise nõudes. Kohus rahuldab Askersund Trading OÜ poolt varalise kahju nõudes esitatud tsiviilhagi osaliselt, s.o vargusega seotud nõudes ning mõistab Olev Salustelt kannatanu kasuks välja 12 tm metsamaterjali väljeveo kulu 150,00 eurot ja 27,2 tm metsamaterjali transpordi kulu 480,00 eurot, s.o kokku summas 630,00 eurot. Eesti Vabariigi poolt Keskkonnainspektsiooni kaudu Olev Saluste vastu esitatud tsiviilhagi keskkonnakahju nõudes summas 4608 eurot jätab kohus rahuldamata, kuna käesolevas kohtuasjas ei ole tõendamist leidnud, et Olev Saluste oli isikuks, kes teostas kasvava metsa raiet, põhjustades keskkonnakahju.. V KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toime pandud tegude eest ja nende piirides. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Olev Saluste end talle esitatud süüdistustes süüdi ei tunnistanud. Tema tegevuses ei ole tuvastatud karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Süüks pandud teod on toime pandud otsese tahtlusega, kuna kohtu hinnangul ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavaid asjaolusid ja tahtis või vähemalt möönis seda. Tema on varem kriminaal- ja väärteoskorras karistamata. Karistuse mõistmisel lähtub kohus karistusraamidest ja tulenevalt seni omaks võetud kohtupraktikast, mille kohaselt mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud.

§ 199lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni kolme aastani.

Rahalise karistuse mõistmist ei pea kohus põhjendatuks mõista, kuna kohtu hinnangul ei omaks rahaline karistus Olev Saluste puhul piisavat karistuslikku mõju. Seega, võttes arvesse Olev Saluste isikut ja teo toimepanemise asjaolusid, aga ka seda, et tema süüdistuse maht olulisel määral vähenes, tuleb pidada põhjendatuks mõista karistuseks vangistus alla sanktsiooni keskmist määra, mille võib jätta tingimisi, KaS § 73 lg 1 ja 3 alusel, kohaldamata. 25 VI Kohtu seisukoht asitõendite osas - UTV John Deere koos metsaveohaagisega Vahva Jussi 400, mis on on arestitud Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 30.11.2017 määrusega konfiskeerimise tagamiseks on hoiul Rakvere politseijaoskonnas. E. S. oli arestitud vara ehk kuriteo toimepanemise vahendi omanik süüteo toimepanemise ajal ja ta aitas vähemalt kergemeelsusega kaasa selle vahendi kasutamisele. E. S. kolmanda isikuna pidas võimalikuks, et tema tegu võimaldab kasutada talle kuuluvat eset süüteo toimepanemisel, kuid kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida. E. S. pidas võimalikuks, et Olev Saluste kasutab masinaid kuriteo toimepanemiseks ning seega peab kohus

§ 83lg 3 p 1 alusel põhjendatuks konfiskeerida kolmandale isikule, s.o E.

S.le kuuluvad tahtliku süüteo toimepanemise vahendid - UTV John Deere Gator HPX 4x4 tootekoodiga 1M0HPXDSADM110913 MODEL HPX DSL DOM092513 koos kaheteljelise järelhaagisega Vahva Jussi

1. - Ümbrik märkmepaberitega ja 3 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, hoida kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juures. VII Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o 876,00 eurot. Kuna kohus mõistab Olev Saluste osaliselt õigeks, siis tema enda menetluskulud jätta ½ ulatuses riigi kanda. Kaitsa poolt avaldatud õigusabikulusid kokku summas 9841,20 eurot hindab kohus põhjendatu ja vajalikuna ning seega kuulub riigieelarve vahenditest KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitamisele Olev Saluste poolt kantud menetluskuludest, s.o valitud kaitsjale, Advokaadibüroo K&S Legal, adv. Daniil Savitskile makstud tasu ja õigusabi andmisega seotud kuludest ½, s.o 4920,60 eurot (sh käibemaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 24.11.2021 kohtuotsusega on osaliselt tühistada Viru Maakohtu
2. märtsi
3. a kohtuotsus. Riigikohtu 11.05.2022 kohtumäärusega jäeti kassatsioon menetlusse võtmata. 03.03.2021 kohtuotsus 1-19-10299 jõustus osaliselt
4. mail 2022 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 26