1-17-11805/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. mai 2022 1-17-11805 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus ja Erkki Hirsnik Sergei Štšeglov (isikukood 37106240264) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
2. aprilli
3. a määrus Sergei Štšeglov Viru Ringkonnaprokuratuur RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. aprilli
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Sergei Štšeglov tunnistati süüdi Harju Maakohtu
7. veebruari 2018 kohtuotsusega KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning KrMS § 238 lg-t 2 kohaldades mõisteti talle karistuseks 5 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on
8. august 2017 ja lõpp saabub
9. detsembril
11. Vangla esitas materjalid kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur S. Štšeglovi tingimisi enne tähtaega vabastamist ei toeta. S. Štšeglov soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.
12. Viru Maakohtu
13. aprilli
14. a määrusega jäeti S. Štšeglov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
15. Formaalsed alused S. Štšeglovi tingimisi vabastamiseks on täidetud.
16. Positiivne on vabaduses kindla elu- ja töökoha olemasolu. Samas elukoht oli S. Štšeglovil ka kuritegude toimepanemise ajal. Ta on ka vanglas töötanud, läbinud „Agressiivsuse asendamise treeningu“, selle jätkutegevused ja vestlused ning viibib avavanglas. Lisaks omandas ta eriala ja osales keeleõppes. Negatiivselt iseloomustab S. Štšeglovi kehtiv distsiplinaarkaristus keelatud eseme omamise eest. Karistustena määratud noomitust ei saa kohus jätta arvestamata.
17. Süüdimõistetu ei poolda otseselt kuritegelikku käitumist, samas aga ei ole ta vaatamata korduvatele karistustele oma käitumises muudatusi teinud. See seab tema lubadused hakata elama seaduskuulekat elu kahtluse alla. S. Štšeglov on käitunud mõtlematult tagajärgedega arvestamata.
18. Riskifaktor on alkoholi kuritarvitamine – puudub kindlustunne, et süüdlane suudaks sellest loobuda. Tagasilanguse korral esineb oht õigusvastaseks käitumiseks.
19. S. Štšeglovi on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh Harju Maakohtu
20. augusti
21. a otsusega isiku- ja varavastaste kuritegude eest reaalse vangistusega. Karistuse ärakandmise järel kohaldati S. Štšeglovile karistusjärgset käitumiskontrolli – selle ajal pani ta toime uue vägivallakuriteo. Hetkel kannab ta karistust KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kannatanule noaga eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise eest. Varasemadki kuriteod olid enamasti vägivaldsed ja materiaalse kasu saamisele suunatud. Korduvkaristatute retsidiivsus on suurem ja eeldab kaalukamaid argumente kui isiku lubadused. Kohtul peab tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi. Praegu sellist veendumus tekkinud ei ole. Kuritegude toimepanemise asjaoludest ja S. Štšeglovi varasemast elukäik annab küllaldase aluse kuritegude toimepanemise jätkumist prognoosida. MÄÄRUSKAEBUS
22. S. Štšeglov palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada end tingimisi enne tähtaega vangistusest (kasvõi elektroonilise valvega).
23. Ehkki vangla S. Štšeglovi vabastamist ei toetanud, tuleb arvestada positiivsete asjaoludega. S. Štšeglov töötas koristajana (ajavahemikul
24. maist 2019-
25. mai 2020 ja
26. oktoober 2020 kuni
27. jaanuar 2021). Perioodil
28. mai 2020 kuni
29. oktoober 2020 töötas ta komplekteerimise tsehhi abitöölisena ning
30. jaanuarist kuni
31. juulini 2021 kingsepana.
32. juulist kuni
33. septembri 2021 töötas ta avavanglas koristajana ning alates
34. septembrist 2021 käib tööl väljaspool vanglat Vesboard OÜ-s. Töötamine näitab asumist paranemise teele ja taasühiskonnastumist (kuivõrd elu jooksul ei ole S. Štšeglov ametlikult tööl käinud). See näitab tungivat tahet elu muuta ning makse maksta. Töölkäimisega omandas S. Štšeglov harjumuse ametlikult raha teenida ja võlgu tasuda. Kuna vabaduses on kindel töökoht olemas, siis majanduslikke raskusi ei peaks tekkima. Vabaduses kavatseb S. Štšeglov jätkata töölkäimist ja võlgade tasumist.
35. Vabanedes asub S. Štšelgov elama XXX ühiselamusse. Ta valis elukoha Tallinnast eemale, et olla kriminaalkorras karistatud tuttavatest eemal. Töökoht asub ühiselamust 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Seega soodustab uus elukoht õiguskuulekust.
36. S. Štšelgov osales edukalt sotsiaalprogrammis „Agressiivsuse asendamise treening“ ning läbis ka programmi jätkutegevuse. Lisaks on toimunud korduvalt vestlused alkoholi tarvitamise harjumusest ja selle muutmise vajadusest ning seosest kuritegevusega. Vangla soovib sellega anda kohtule signaali, et S. Štšeglov on oma kuritegelikke hoiakuid muutnud, ei hakka tarvitama alkoholi ning hoidub kriminaalsest eluviisist.
37. S. Štšeglov paigutati
38. juulil 2021 avavanglasse. Seegi toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vanglast väljaspool töötamine ja väljasõitudele lubamine näitab vangla usaldust S. Štšeglovi vastu. Väljasõidud on hinnatud positiivseks ja eesmärgipäraseks. S. Štšeglov suudab end vaos hoida ja täidab lubadusi. 2
39. S. Štšeglov möönab, et ta on võlgu (5146,21 eurot), ent kui muud tingimused on täidetud, siis ei ole kohtupraktika kohaselt põhjendatud jätta isikut võlgade tõttu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Ka ametlikult töölkäimine näitab, et võlad saavad tasutud. Edukalt probleemide lahendamise oskuste arendamise vestlusel osalemine, kus arutati ka sissetulekute ja väljaminekute tasakaalus hoidmist, näitab S. Štšeglovi oskust probleemide lahendamisel majanduslikult ja õiguspäraselt toime tulla.
40. Õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga olla tingimisi ennetähtaegne vabastamine ja allutamine kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla. Ennetähtaegse vabastamise korral muutuks vaid karistuse kandmise viis, sest lõplikult loetakse karistus kantuks kui S. Štšeglov täidab talle määratud tingimusi ja kohustusi.
41. S. Štšeglov toonitab, et tema püüdlikkus vangistuses ning üldised positiivsed hoiakud viitavad karistuse eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide täidetusele, resotsialiseerumine probleemiks ei osutu. Kriminaalhooldusele allutamine aitab vabadusse naasta ja hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.
42. Distsiplinaarkaristus (noomitus) määrati S. Štšeglovile poest ostutšeki kaasavõtmise unustamise eest. Samasuguses olukorras luges Viru Maakohus
43. aprilli 2022 määruses rikkumise tähtsusetuks. Kiirustades ostutšeki võtmata jätmine on inimlik eksitus.
44. Lisaks on S. Štšeglov leidnud Jumala ning ka seetõttu oleks välistatud seadusevastane käitumine ning alkoholi tarvitamine. S. Štšeglov käib kirikus ning on leidnud endale uusi ususõpru, kellega jätkata suhtlemist ka vabaduses. Need seaduskuulekad inimesed kujundaksid S. Štšeglovi ideaalse suhtlusringkonna ning aitaksid mitte tagasi langeda. S. Štšeglov ei hakkaks suhtlema alkoholi tarvitajate ja kriminaalkorras karistatud isikutega. S. Štšeglov annab lubaduse elada õiguskuulekalt ja mitte kunagi enam vanglasse sattuda, täidab võlanõudeid ja kõiki kohtu määratud kohustusi.
45. Veel märgib S. Štšeglov, et tema tervis muutub iga päevaga üha halvemaks ning ta soovib hakata vabaduses aitama oma isa ja venda, kellel on samuti terviseprobleemid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
46. Materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel või vabastamata jätmisel saab kohtule tavaliselt ette heita üksnes siis, kui kohus on teinud kaalutlusvea. Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (TrtRKo
47. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898).
48. Praegusel juhul ei ole S. Štšeglov kohtulahendile ette heitnud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest lähtumist. Määruskaebuse sisust lähtudes toob S. Štšeglov esile positiivseid asjaolusid, mida tema arvates kohus piisavalt ei hinnanud. Kohtukolleegiumi arvates nähtuvad määrusest selged põhjendused, miks kohtul ei tekkinud veendumust, et korduvalt vägivaldsete kuritegude toimepanemise eest karistatud S. Štšeglovi karistuse eesmärgid on täidetud. 3 Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus S. Štšeglovi vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselt ebaõiget kaalu. Seetõttu hindab ringkonnakohus järgnevalt, miks ka S. Štšeglovi määruskaebuse väited ei muuda maakohtu otsustust – jätta süüdlane tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
49. S. Štšeglov on enim leheruumi pühendanud ringkonnakohtu veenmisele vangistuses toimunud muutustest – seda näitavad sotsiaalprogrammi, jätkutegevuste ja vestluste läbimine ning töötamine. Distsiplinaarkaristust peab S. Štšeglov aga vähetähtsaks ning peab rikkumist inimlikuks eksimuseks.
50. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus märganud S. Štšeglovi positiivseid pingutusi vanglas ning need ka esile tõstnud. Ringkonnakohuski tunnustab S. Štšeglovi selle eest, et ta on perioodiliselt töötanud koristajana, abitöölisena, kingsepana ning töötab praegusel ajal väljaspool vanglat Vesboard OÜ-s. Töötamine on tõepoolest üks osa kinnipeetava taasühiskonnastamisest. Töötamise eesmärgiks on soodustada majanduslikku toimetulekut läbi tööharjumuse kujundamise – on ju S. Štšeglov isegi möönnud, et pole elu jooksul kordagi ametlikult tööl käinud. Väga tervitatav on seegi, et määruskaebuse esitaja on vangistuses enda sõnul omandanud harjumuse ametlikult raha teenida, maksta võlgasid ja tungiva tahte makse maksta. See näitab, et täidetud on vangistusega taotletud oluline eesmärk – suurendada isiku toimetulekuvõimet ning aidata kaasa tema majanduslikule toimetulekule vabaduses. Mööda ei saa vaadata asjaolust, et majanduslik toimetulek on kahtlemata üks uue kuriteo riskifaktor, sest S. Štšeglov on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid.
51. Tähtsusetu ei ole ka asjaolu, et S. Štšeglovi muidu laitmatut käitumist vangistuses varjutab kehtiv distsiplinaarkaristus. Määruskaebuse esitaja on pidanud inimlikuks eksituseks poest tasumist kinnitava kviitungi kaasavõtmata jätmist. Samas aga nähtub distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast, et ostutšekk kinnipeetaval kauplusest tagasi tulles oli, ent sellel ei olnud kirjas 2 pakki sigarette, mis tõendaks ostetud eseme päritolu. Seega on S. Štšeglovi selgitused distsiplinaarrikkumise osas vastuolulised.
52. Kinnipeetava teise suure põhjendusteringi eesmärgiks on veenda ringkonnakohut enda usaldusväärsuses. S. Štšelgovi kinnitusel näitavad usaldusväärsust tema edukad lühiajalised väljasõidud, töötamine väljaspool vanglat ning elukoha valimine XXX, eemale kuritegeliku taustaga isikutest. S. Štšeglovi sõnul on ta usklikuks hakanud. Uued väärtused on andnud tema elule uue suuna, kuhu ei saa enam kuuluda alkohol ja kuritegude toimepanemine.
53. Ka siinkohal möönab ringkonnakohus, et S. Štšelgovi käitumine piiratud vabaduse tingimustes, kus tema üle teostatakse piisavalt ranget järelevalvet, on hea. Sotsiaalse rehabilitatsiooni käigus aidatakse S. Štšeglovil säilitada positiivseid sotsiaalseid kontakte väljaspool vanglat. Edukaks on osutunud ka töötamine väljaspool vanglat, kuivõrd suure võlapagasiga on kahtlemata raske vabanedes toime tulla. S. Štšeglov jätkaks töötamist samas töökohas ametlikult. Siiski tuleb arvestada, et osa tema sissetulekust kuluks võlgade tasumiseks ning edaspidi lisanduksid ka eluaseme ja olmega seotud kulud. Kui S. Štšeglov kohustustega toime ei tule ning vanasse käitumismustrisse langeb (näiteks kui ta jätkab alkoholi tarvitamist ning suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega), esineb jätkuvalt uue kuriteo oht. Ehkki S. Štšeglov on sellist võimalust ise vältida püüdnud (nt väidab ta, et kolimise põhjuseks oli just kriminaalse taustaga isikutega suhtlemise vältimine), elab teadupärast ka ühiselamutes erineva elusaatusega inimesi, sh on süüdlase nimetatud aadress tihti ka ennetähtaegset vabastamist taotlejate hulgas populaarne. Seega ei ole kuritegelike sidemete tekkimise oht välistatud ka vabaduses. Niisamuti ei ole välistatud alkoholi tarvitama asumine. Ka vangla iseloomustuses mööndakse alkoholiga seotud riskide ja ohtude hinnangu all, et vangistuses ei ole võimalik 4 hinnata kinnipeetava tegelikku motivatsiooni, kuid tema varasem käitumine annab alust kahelda S. Štšeglovi sõnades. Ühe põhjusena on süüdlane välja toonud ka vajaduse hoolitseda isa ja venna eest. Samas aga ei ole ka nimetatud isikud varasemalt olnud süüdlasele eeskujuks, vaid koos isa ja kaksikvennaga on ta toime pannud kuritegusid. Tervislik seisund ei takista S. Štšeglovil samuti karistuse kandmist, kuivõrd ta käib tööl pakkijana ning ka vangla ei ole teinud esildist süüdlase vabastamise otsustamiseks tervisliku seisundi tõttu.
54. Mis puudutab S. Štšeglovi lubadusi edaspidi seaduskuulekalt käituda, siis lubadustesse uskumise eelduseks peaks isik olema usaldusväärne. Praegusel juhul on tegemist korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, kelle pikaajalist õigusvastast tegevust ei ole ohjanud varasemad vangistused ega karistusjärgse käitumiskontrolliga kaasnenud kriminaalhoolduse järelevalve. Kuna S. Štšeglovilt on tema minevikukuritöösid (tapmine, eluohtliku kehavigastuse tekitamine, kehaline väärkohtlemine, röövimine) arvestades võimalik oodata ka vägivaldseid süütegusid, kujutaks kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine endiselt ohtu teiste ühiskonnaliikmete elule ja varale. Ka vangla iseloomustuses on kinnipeetavat hinnatud kõrgohtlikuks just füüsilise vägivalla ohu tõttu, mida ta võib kasutada majandusliku kasu saamise või konflikti lahendamise eesmärgil. Ohtu nähakse endiselt nii kinnipeetava mõtlemises kui ka hoiakutes.
55. Kokkuvõtlikult nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et S. Štšeglovil tuleb karistust edasi kanda. Erinevalt määruskaebuse esitajast, kelle arvates võiks õiguskuuleka käitumise tagamisel suurema kaaluga olla tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine ja allutamine kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla, ei ole ringkonnakohus S. Štšeglovi varasemat elukäiku arvestades veendunud kriminaalhoolduse mõjus antud kinnipeetava õiguskuulekusele.
56. Eeltoodud põhjustel ja tuvastamata maakohtu määruses kaalutlusvigu, jätab kohtukolleegium juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5