Obsah (7)

§ 6§ 9§ 265§ 1§ 3§ 15§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. jaanuaril 2008. a Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-07-4261 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi

) § 265 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 9000 krooni. R.P. karistati selle eest, et tema olles AR Partnerid OÜ (registrikood 11174766), mis on krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 5 mõttes finantseerimisasutus, osanik, tegeles ajavahemikul 07.-15.05.2007 AR Partnerid OÜ nimelt eraisikutele laenude väljastamisega, jättis täitmata kohustuse isikusamasuse tuvastamisel vastavalt

§ 6

lg-le 3, mistõttu sai võimalikuks L P, T L ja K R laenu maksmine kolmandate isikute nimel. R. P. väljastades laene, rikkus

§ 9

lg 1 nõudeid, mis sätestab, et isikusamasuse tuvastamiseks esitab füüsiline isik või juriidilise isiku esindaja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud dokumendi, Eesti Vabariigis väljaantud kehtiva juhiloa või välisriigis väljaantud kehtiva reisidokumendi. Isikusamasuse tuvastamiseks esitatud isikut tõendava dokumendi isikuandmete või kannetega lehekülgedest tehakse säilitamiseks koopia. 09.08.2007. a esitas menetlusalune isik R. P. oma kaitsja advokaat A. Reinmaa kaudu kohtuvälise menetleja otsuse peale Tartu Maakohtule kaebuse (tl 1-3) ja taotles selle tühistamist täies ulatuses VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

§ 265

lg 1 sätestab vastutuse krediidi- või finantseerimisasutuse töötaja või muu isiku või asutuse või tema töötaja poolt rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses sätestatud isikusamasuse tuvastamise kohustuse täitmata jätmise eest. Kaitsja on seisukohal, et menetleja on viidates KAS §-le 5 ekslikult leidnud, et AR Partnerid OÜ peamiseks majandustegevuseks on finantsteenused, täpsemalt laenutehingud. Tegelikult on AR Partnerid OÜ põhitegevuseks kinnisvara arendus ja müük. Peamise tegevusala all tuleb eelkõige mõista tegevust, mille teostamiseks kulub enamik osaühingu ressursse ning mis moodustab osaühingu käibest suurema osa.

1. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et kaebuse esitaja müügitulu oli kokku üle 4 miljoni krooni, enim tulu teeniti kinnisvara arendusest (üle 3 miljoni krooni), intressitulu teenis osaühing ca 1 miljon krooni, mis moodustab müügitulust vaid 21,2%. 2 Tartu Maakohtu 11.01.
2. a toimunud istungil jäid menetlusalune isik ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri esindaja leidis kohtus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Lõuna Politseiprefektuuri 16.07.
3. a otsus muutmata, kuna AR Partnerid OÜ on käsitletav finantseerimisasutusena, kelle suhtes kehtivad

sätted. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi 20.09.2007. kohtule esitatud kirjalike seisukohtade juurde, mille kohaselt ei ole kasumiaruandes toodud intressitulu ja tulu kinnisvara arenduselt võrreldavad marginaalid. Esimesel juhul on näitamata intressitulu teenimiseks kasutatud rahaliste vahendite käive, teisel juhul aga on tegemist brutokasumiga, st kogukäibega, millest on maha lahutamata toodangu valmistamiseks tekkinud kulud. Intressitulu 1 002 827 krooni teenimiseks pidi firma välja laenama keskmiselt 3 342 756.60 krooni. Arvutuste kohaselt on osaühingu tulu SMS laenude andmiselt kokku 1 002 827 (intressitulu) + 162 478 (viivised) = 1 165 305 krooni ning tulu kinnisvaraarenduselt kokku 3 559 322 - 2 701 916 (kaubad, toore, materjal) = 857 406 krooni, so vastavalt 57,6% ja 42,4%. Tõendid ja kohtuotsuse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku ning tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja, vahetult uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et R. P. kaebus ei ole põhjendatud. Väärteo toimepanemise ajal kehtinud

§ 265

lg 1 sätestab vastutuse krediidi- või finantseerimisasutuse töötaja või muu isiku või asutuse või tema töötaja poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud isikusamasuse tuvastamise kohustuse täitmata jätmise eest. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et R. P. väljastas AR Partnerid OÜ osanikuna

1. a mais eraisikutele SMS laene ning laenuraha said kolmandate isikute nimel L P, T L ja K R. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükk (tl 58) kinnitab, et R. P. on AR Partnerid OÜ asutaja ja osanik. Konto väljavõtted ja maksekorralduste koopiad tõendavad, et
2. a mais on AR Partnerid OÜ kontolt tehtud ülekanded 30-päevase laenuna K R (tl 62-69), T L (tl 88-91) ja L P (tl 92-95, 103-110). R. P. enda ütlused tõendavad, et SMS laenude väljastamisega tegeles
3. a mais tema. Selleks, et tegu vastaks

§ 265

lg 1 tunnustele, tuleb esmalt lahendada küsimus, kas AR Partnerid OÜ puhul on tegemist asutusega, kelle suhtes kehtivad

sätted, st R.P.le etteheidetavast teost tulenevalt, kas AR Partnerid OÜ on finantseerimisasutus. Finantseerimisasutus on KAS § 5 kohaselt äriühing, mis ei ole krediidiasutus, kuid mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on osaluste omandamine või ühe või mitme KAS § 6 lõike 1 punktides 2–12 loetletud tehingu tegemine. KAS § 6 annab finantsteenuste loetelu, milleks on muuhulgas lg 1 p 2 3 kohaselt laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaenud, faktooring ja muud äritehingute finantseerimise tehingud. Sisuliselt ei ole vaidlust ka selles, et AR Partnerid OÜ osutas finantsteenuseid, väljastades kiirlaene. Seda on tunnistanud R. P. ise ning see nähtub ka

1. aasta majandusaasta aruandest (tl 9-24) ning eelpool viidatud AR partnerid OÜ konto väljavõtetest. Selleks, et tegemist oleks finantseerimisasutusega KAS § 5 mõttes, peab käesoleval juhul laenude andmine olema AR Parnerid OÜ peamiseks ja püsivaks tegevuseks. AR Partnerid OÜ
2. a majandusaasta aruandest, mille on allkirjastanud juhatuse liige K K, nähtub, et äriühingu põhitegevusalaks on muu laenuandmine. Firma interneti kodulehekülg on www.kiirlaenukeskus.ee. Tegevusaruande kohaselt alustas AR Partnerid OÜ
3. a novembris esialgu vaid kiirlaenude väljastamisega.
4. a kevadel alustati kinnisvara arendamisega. Suurimad investeeringud tehti majandusaastal kinnisvara arenduseks ja laenude väljastamiseks. 2007 majandusaastal planeeritakse jätkata nii väikelaenude andmisega (soov laieneda kontorite näol nii Pärnusse kui Ida-Virumaale) kui ka kinnisvara arendamisega. Kevadel planeeritakse alustada SMS laenude andmisega. Asjaolu, et AR Partnerid OÜ alustas SMS laenude andmisega
5. a aprilli lõpus, so vastavalt tegevusaruandele, kinnitavad R. P. ütlused ja väärteoasjas olevad dokumentaalsed tõendid. Ka koduleheküljel reklaamib AR Partnerid OÜ end firmana, kes on keskendunud väikekiirlaenudele. Seal on saadav informatsioon nii SMS laenude kui ka muude väljastatavate laenude kohta (kodulehekülje väljatrükk SMS laenude kohta tl 123-131). Seega on AR Partnerid OÜ ise end identifitseerinud äriühinguna, kelle peamine ja pidev tegevusvaldkond on väikelaenude väljastamine. Kaitsja on seisukohal, et peamise tegevusala all tuleb eelkõige mõista tegevust, mille teostamiseks kulub enamik osaühingu ressursse ning mis moodustab osaühingu käibest suurema osa. Kohus nõustub kaitsja sellise seisukohaga. SMS laenude andmisega hakkas AR Partnerid OÜ tegelema
6. a aprilli lõpus. Kõige objektiivsema hinnangu saab äriühingu tegevusaladele anda eelneva majandusaasta aruande põhjal. 2006 majandusaasta kasumiaruande (tl 14) kohaselt oli AR Partnerid OÜ müügitulu 4 729 723 krooni, tulud kinnisvaraarendusest 3 559 322 krooni, intressitulud 1 002 827 krooni, viivised 162 478 krooni (Lisa 9, tl 20). Kui suure summa AR Partnerid OÜ pidi välja laenama selleks, et teenida sellist intressitulu, on ligikaudselt välja arvutatav toimikus olevate materjalide põhjal. Laenu saamise tingimused on kajastatud AR Partnerid OÜ koduleheküljel. Laenu oli võimalik saada alates 500 kroonist kuni 3000 kroonini 15 päevaks või 30 päevaks intressimääraga 30%. Kohtuväline menetleja on teinud vastavad arvutused ja saanud välja laenatava raha suuruseks 3 342 756.60 krooni. Seega kulus väikelaenude väljastamisele enamik osaühingu rahalisi ressursse. Tulu laenude väljastamiselt oli
7. a 1 165 305 krooni, s.o 1 002 827 (intressitulu) + 162 478 (viivised). Tuginedes AR Parnerid OÜ
8. aasta kasumiaruandele, tuleb nõustuda kohtuvälise menetlejaga, et lisas 9 kajastatud intressitulu ja tulud kinnisvaraarendusest ei ole omavahel võrreldavad suurused. Ilma täpsemaid arvutusi tegemata on ilmne, et võttes müügitulust ca 4 miljonit maha kaupadele ja materjalidele kulunud summa ca 2 miljonit, jääb ärituluks ca 2 miljonit krooni, millest intressitulu on üle 1 miljoni krooni. Seega on tegelik tulu kinnisvara müügist alla 1 miljoni krooni. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kiirlaenude andmine oli nii kasumi kui ka käibe poolest AR Partnerid OÜ peamiseks tegevusvaldkonnaks. 4 Asjaolu, et see oli ka pidev tegevus, tõendavad nii 2006 majandusaasta aruanne kui ka äriühingu enda koduleheküljel olev reklaam. Kuna AR Partner OÜ näol on tegemist finantseerimisasutusega, laieneb temale

regulatsioon rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel (

§ 1lg 1).

Järgnevalt kontrollib kohus, kas AR Partnerid OÜ-l oli isikusamasuse tuvastamise kohustus.

§ 6

lg 3 näeb ette, et esmakordsel konto avamisel või krediidi- või finantseerimisasutuse poolt pakutava teenuse esmakordsel kasutamisel, kui konto omamine ei ole selleks nõutav, tuleb sõlmida tehingu sooritajaga leping kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Krediidi- ja finantseerimisasutus on kohustatud kliendisuhte loomisel tuvastama kõigi isikute, samuti nende esindajate isikusamasuse. Krediidi- ja finantseerimisasutus kontrollib süstemaatiliselt ja regulaarselt isikusamasuse tuvastamisel kasutatud andmeid, lähtudes kliendisuhte olemusest. Isikusamasuse tuvastamiseks esitab füüsiline isik või juriidilise isiku esindaja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud dokumendi, Eesti Vabariigis väljaantud kehtiva juhiloa või välisriigis väljaantud kehtiva reisidokumendi. Isikusamasuse tuvastamiseks esitatud isikut tõendava dokumendi isikuandmete või kannetega lehekülgedest tehakse säilitamiseks koopia (

§ 9lg 1).

Ülaltoodud

sätetetest tulenevalt oli AR Partnerid OÜ töötajal, kes väljastas SMS laene- R. P.l, kohustus kliendisuhte loomisel tuvastada isikusamasus isikut tõendava dokumendi alusel ning teha dokumendist ka koopia. R. P. ütluste kohaselt piisas nende firmast laenu taotlejal ainult SMS-i saatmisest. Isikusamasuse tuvastas ta isikukoodi, nime ja pangakonto ühtivuse alusel. Krediidiinfost oli isikukoodi alusel võimalik kontrollida isikuandmete vastavust. Kui taotleja andmed ei vastanud nendele, mis tulid isikukoodi alusel välja krediidiinfost, siis laenu ei väljastatud. Pank ei lasknud ülekande tegemisel läbi valele kontole teise nimega tehtud ülekandeid. Kõik laenud, mis läksid valedele inimestele, olid Ühispangas, sest panga turvalisus andmete kontrollimisel oli 70%, mis tähendas, et nimedes võisid olla erinevad tähekombinatsioonid, mõni täht erineda õigest. Pärast vigade ilmsiks tulekut tegid nad taotluse panga turvalisuse tõstmiseks. Seega tõendavad R. P. ütlused, et AR Partnerid OÜ-st SMS laenude väljastamisel ei kontrollinud ta isikuandmete vastavust

-s nõutud viisil, mistõttu osutus võimalikuks laenude väljastamine kolmandatele isikutele. 28.01.2008. a jõustus

uus redaktsioon, mille § 57 lg 1 näeb samuti ette vastutuse isikusamasuse tuvastamise kohustuse täitmata jätmise eest kohustatud isiku või tema töötaja poolt.

§ 3

lg 1 p 2 kohaselt laienevad seaduse sätted ka krediidiasutustele.

§ 6

lg 2 p 1 sätestab analoogiliselt varem kehtinud

redaktsiooniga, et finantseerimisasutus selle seaduse tähenduses on finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses.

§ 15

näeb ette krediidiasutuse ja finantseerimisasutuse poolt hoolsusmeetmete kohaldamise erisused konto avamisel või muu teenuse esmakordsel kasutamisel isiku poolt, kellega krediidiasutusel või finantseerimisasutusel ei ole ärisuhet, tuleb tehingus osaleva või teenust kasutava isiku isikusamasus tuvastada, viibides isiku või tema esindajaga samas kohas. Võrreldes väärteo toimepanemise ajal kehtinud

redaktsiooni 28.01.2008. a jõustunud

redaktsiooniga, on kohus seisukohal, et R. P. poolt toimepandud tegu on karistav väärteona 5 ka käesoleval ajal, s.o

§ 57lg 1 järgi.

Seadusandja on täpsustanud (karmistanud) isikusamasuse tuvastamise korda, nõudes vahetu kontakti olemasolu. Väärteona on karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 15 lg 3 kohaselt karistav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus on seisukohal, et R. P. on väärteo toime pannud ettevaatamatusest, ta on rikkunud hoolsuskohustust. SMS laene väljastades oli R. P.l kohustus tuvastada laenutaotlejate isikusamasus. R. P. tegi seda isikukoodi, nime ja pangakonto ühtivust kontrollides, mis ei ole piisav

mõttes. Laenude väljastamisel kehtivad finantseerimisasutustele isikusamasuses tuvastamisel

sätetest tulenevalt spetsiifilised rangemad hoolsusnõuded. Kohusetundlikumalt käitudes ja isikuandmeid nõuetekohaselt kontrollides oleks R. P. saanud ära hoida saabunud tagajärje, milleks oli laenuraha väljastamine kolmandatele isikutele. Kuna kohus menetlusaluse isiku käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud, asub ta seisukohale, et R. P. pani toime

§ 265lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ning teda tuleb toimepandu eest karistada.

Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja tegevuses väärteomenetlusõiguse rikkumisi. III Karistuse mõistmine Kuni 28.01.2008. a kehtinud

redaktsioon § 265 lg 1 sätestas vastutuse krediidi- või finantseerimisasutuse töötaja või muu isiku või asutuse või tema töötaja poolt rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses sätestatud isikusamasuse tuvastamise kohustuse täitmata jätmise eest, nähes võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 300 päevamäära. Lõuna Politseiprefektuuri 16.07.2007. a otsusega väärteoasjas nr 2601,07,000035 karistati R. P.

§ 265lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 9000 krooni. Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt Kar

S § 56 lg-le 1 kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. R. P. tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. Puuduvad ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt R. P.le määratud rahatrahv selle keskmises määras on põhjendatud ja õiglane. Ingeri Tamm Kohtunik 6