← Eesti

1-21-7473/13

Obsah (4)§ 121§ 87§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-21-7473 Kohtunik Rita Kulberg Asi Viru Vangla kolmanda üksuse Tartu piirko

§ 121

lg 2 p 3 järgi.

§ 87

lg 1 p 6 alusel allutati ta alates kohtuotsuse jõustumisest üheks aastaks käitumiskontrollile kohustusega järgida

§ 75

lg 1 p-des 1–6 kontrollnõudeid ja

§ 76

lg 2 p 4 sätestatud kohustust jätkata õpinguid üldhariduse omandamise eesmärgil põhikoolis.

§ 75lg 4 alusel kohustati S.

T. pidama kinni kooli kodukorrast ja õpilasreeglitest, tegema õppetööd nii koolis kui kodus. Kohtuotsus jõustus 9.12.

  1. Viru Vangla kolmanda üksuse Tartu piirkond esitas 14.04.2022 kohtule erakorralise ettekande S.T. käitumiskontrolli tähtaja pikendamiseks. Ettekande kohaselt xxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxx laekunud info kohaselt on S.T. rikkunud kohustust jätkata õpinguid üldhariduse omandamise eesmärgil põhikoolis, pidada kinni kooli kodukorrast ja õpilasreeglitest, teha õppetööd nii koolis kui kodus. S.T. on käitumiskontrolli ajal puudunud õppetundidest põhjuseta. Ta on koolis olnud vaid üksikuid tunde.
  2. trimestri kokkuvõtvatest hinnetest oli S.T. 8 „puudulikku“ või „nõrka“ hinnet, positiivne tulemus oli saavutatud vaid ühes aines. 2.trimestril olid kõik hinded kas „nõrgad“, „puudulikud“ või hindamata. Käesoleval aastal ei käinud S.T. koolis kuni 04.04.
  3. Eeltoodu alusel teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada S. T. käitumiskontrolli tähtaega 6 kuu võrra. KrMS §-s 430 on sätestatud, et karistusseadustiku § 87 lõike 8 alusel mõjutusvahendi liigi, tingimuste või tähtaja muutmise või käitumiskontrolli täiendavate kohustuste määramise vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik määrusega, kui kriminaalhooldaja, mõjutusvahendit kohaldava asutuse juht või mõjutusvahendi aluseks olnud süütegu menetlenud asutus on täitmiskohtunikule esitanud teatise mõjutusvahendina määratud kohustuse täitmata jätmise kohta. KrMS § 432 lg 1 alusel lahendatakse kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtuniku määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui osundatud paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.

§ 87

lg 4 teine lause sätestab, et kontrollnõuete järgimata jätmise või pandud kohustuste täitmata jätmise korral võib kohus pikendada isikule määratud käitumiskontrolli tähtaega kuni ühe aasta võrra või muuta talle määratud kohustusi vastavalt

§ 75lõigetes 2 ja 3 sätestatule.

Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus süüdimõistetu S. T. käitumiskontrolli tähtaja pikendamiseks on põhjendatud. Erakorralises ettekandes heidetakse S. T. ette koolist põhjuseta puudumist ning madalat õppeedukust. xxxxxxxxxxxxxxx

  1. klassi klassijuhataja 31.01.2022 vastusest kriminaalhooldusametniku päringule nähtub ( tl 80), et kodukorra punktidest on S.T. käitumiskontrolli perioodil kõige rängemalt eksinud õppetundidest põhjuseta puudumiste osas. Kuna S.T. on olnud koolis vaid üksikuid tunde, siis ei ole olnud otseselt probleeme käitumisega. Küll aga on need mõned korrad, kui S. on tundi jõudnud, puudunud tal õppevahendid. 1.trimestri kokkuvõtvatest hinnetest oli S.T. 8 „puudulikku“ või „nõrka“ hinnet, positiivne tulemus oli saavutatud vaid muusikas. Geograafia, bioloogia, kunsti-ja inimeseõpetuse hinded „3“ on kantud üle eelmisest õppeaastast. 2.trimestril olid kõik hinded kas „1“, „2“ või tegemata. S.T. 2021/2022 õppeaasta tunnistuse väljatrüki (tl 81) kohaselt S. T. oli
  2. trimestril põhjuseta puudutud tunde 108 (135 tunnist) ning
  3. trimestril 115 ( 118 tunnist), mida 2

(5)kinnitab ka
  1. trimestri hinneteleht (tl 82). Tunnistusest nähtuvalt on
  2. trimestril enamik trimestri kokkuvõtvad hinded on „1“ ja „2“. Samuti nähtub S.T.
  3. trimestri hinnete lehest, et S.T. on saanud ainult ühe positiivse hinde muusikas, ülejäänud hinded on „1“; „2“ või tegemata („!“). S.T. kriminaalhooldusametnikule antud kirjaliku seletuse kohaselt ( tl 85) ei käi ta koolis, kuna langes depressiooni ja tal ei ole tahtmist koolis käia. Toob põhjuseks ka uneprobleemid. xxxxxxxxxxxxxxx
  4. klassi klassijuhataja vastusega, S.T. tunnistuse ja hinnetelehe väljatrükkidega on tõendatud, et S.T. on käimasoleval õppeaastal
  5. ja
  6. trimestri õppetundidest süstemaatiliselt enamik tunde puudunud, rikkudes sellega kooli kodukorda. Õppetööst kõrvalehoidumise tagajärjel on S.T. õppeedukus äärmiselt madal. Eeltooduga on S.T. rikkunud talle kohtuotsusega pandud kohustusi jätkata õpinguid üldhariduse omandamiseks, kinni pidada kooli kodukorrast, tegema õppetööd nii koolis kui kodus. Süüdimõistetu on rikkumiste põhjusena esile toonud oma tervisliku seisundi (depressioon, unetus). Erakorralise ettekande kohaselt 2021 aasta alguses suunas Räpina Vallavalitsus S.T. Viljandi Haigla lastepsühhiaatri R. M. , kes diagnoosis noorel depressiooni, kirjutas ravimid ja soovitas traumadega tegelemiseks teraapiat. S.T. osaleb alates 2021 aasta veebruarist abivajaja lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusel ning käib selle raames psühholoogi, sotsiaaltöötaja ja füsioterapeudi vastuvõtul Varajase Kaasamise Keskuses. S.T. sõnul ta võtab määratud ravimeid, kuid need ei mõju. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel helistas ta 04.04.2022 S.T. praegusele psühhiaatrile A. M. saamaks teavet, kuivõrd tuleneb koolikohustuse mittetäitmine S.T. tervislikust seisundist. Psühhiaatri sõnul on ta S.T. kohtunud ainult ühe korra videosilla vahendusel ning vestluse põhjal asus seisukohale, et S.T. puhul depressioon pigem ei ole praegu niivõrd määrav, kui teised võimalikud tegurid: motivatsioonipuudus, ei ole olnud võimalik piirata nutiseadmete kasutamist, koolis mahajäämus suur. Kuigi erakorralisele ettekandele pole lisatud tõendeid kriminaalhooldusametniku kirjeldatud tegevuste kohta, ei sea kohus erakorralises ettekandes toodut siiski kahtluse alla. Erakorralises ettekandes toodu annab alust asuda seisukohale, et S.T. on tõepoolest diagnoositud depressioon. Samas ei ole süüdimõistetu raviarst pidanud S.T. õppetööst kõrvalehoidumise peamiseks põhjuseks viimase tervislikku seisundit. Seega ei loe ka kohus S.T. esile toodud põhjust arvestatavaks. Süüdimõistetu on õppetundidest ja muust õppetegevusest kõrvale hoidunud mõjuva põhjuseta. S.T. on teadlik temale kohtuotsusega määratud kohustustest. Erakorralise ettekande kohaselt tutvustati süüdimõistetule 21.12.2021 tema õiguseid ja kohustusi, selgitati kohustuste sisu ja rikkumistele reageerimise korda, mille kohta süüdimõistetu andis allkirja. Erakorralise ettekande kohaselt 27.01.2022 allkirjastatud hoolduskavaga seati eesmärgiks üldhariduse omandamise jätkamine, ennast ja teisi säästva ning toimetuleva elustiili kujundamine, sõltuvusainetest hoidumine ning negatiivsete mõjude puudumine. Vaatamata eeltoodule jätkas süüdimõistetu käesoleva aasta aprilli alguseni koolikohustuse rikkumist. Kohtu arvates on tegemist tahtliku rikkumisega. Erakorralise ettekande kohaselt toimus 15.03.2022 võrgustikuliikmete (perekodu, kooli ja Sotsiaalkindlustusameti esindajad ning Räpina Vallavalitsuse lastekaitsespetsialistid) ümarlaud, kus arutati ettepaneku tegemist S.T. kinnisesse lasteasutusesse suunamiseks. S.T. enda ümarlaual avaldatu kohaselt kinnine kool aitaks ta jalule, kuna vajab piiride kehtestamist. Lastekaitsespetsialisti sõnul on proovitud kõiki meetmeid, kuid seni tulemusteta. Kool on jaganud
  7. klassi kahe aasta peale (poole koormuse peale), õpilasel on olnud ka koduõpetaja. On saanud võimaluse õppida eraldi ruumis, on olnud abi küsimise võimalus, 3
(5)kuid õpilane ei käi kohal. Sotsiaalkindlustusameti esindaja mõjutusvahendi liigi muutmise ettepanekut ei toetanud ja andis teada, et hetkel pole kinnises õppeasutuses vaba kohta. Ümarlaua järgselt sõlmis xxxxxxxxxxxxxxx direktor P. V. õpilasega uue kokkuleppe, vähendades tema koolikoormust miinimumini. Õpilasele anti võimalus käia koolis hommikuti ja õppida üht õppeainet korraga paari tunni jooksul. Vastavalt uuele kokkuleppele on S.T. käinud koolis ja osalenud õppetöös alates 04.04.2022, aineõpetajad on hinnanud õpilase töölehtede täitmist ja võimekust heaks. xxxxxxxxxxxxxxx direktori 12.04.2022 vastusest (tl 84) kriminaalhooldusametniku päringule nähtuvalt ei käinud S.T. käesoleval aastal koolis kuni 04.04.
  1. Käesoleval ajal käib S.T. igal hommikul direktori juures ja tegeleb õppetööga. Algselt võeti eesmärgiks tegeleda ühe õppeaine s.o ajalooga.
  2. nädalast hakkab õppima ka tema enda soovil juurde füüsikat. S.T. õpib alates 4.04.2022 direktori juures ja täidab töölehti. Tehakse ka aineõpetajaga konsultatsioone ja kokkuvõtvat tööd. Direktori sõnul S.T. võimekust on, kuid ilmselt klassi ta see aasta ei lõpeta. Eeltoodu annab alust järeldusele, et S.T. vähemalt käesoleva aasta aprilli algusest on teinud muudatusi oma käitumises, asudes tegelema õppetööga. Siinkohal väärivad tunnustamist xxxxxxxxxxxxxxxx personali vastutulekud ja jõupingutused selle nimel, et S.T. saaks oma haridusteed jätkata. Arvestades S.T. suurt mahajäämust, on kool leidnud võimaluse, kuidas süüdimõistetu saaks võimetekohaselt õppetööga jätkata. Ka süüdimõistetul endal on tekkinud motivatsioon õppida. Kriminaalhooldusametniku väitel on S.T. ise kinnitanud, et tal on tekkinud motivatsioon õppida tänu kooli pakutud uuele lahendusele ja peab seda hetkel endale jõukohaseks. Erakorralises ettekandes on muuhulgas märgitud, et perekodust saabunud info kohaselt on S.T. käitumiskontrolli ajal lahkunud perekodust omavoliliselt vähemalt ühel korral ning vähemalt kolmel korral läinud õhtul lubatud ajal välja, kuid selleks luba saamata, naastes öösel või hommikul. Vähemalt ühel korral on perekodu teavitanud ametnikku, et S.T. on tulnud hommikul perekodusse alkoholi tarbimise tunnustega ning on ise ka joomist tunnistanud. Kirjeldatud käitumist ei ole aga erakorralises ettekandes ( ettekande I osas) süüdimõistetule rikkumistena ette heidetud, mistõttu ei tee seda ka kohus. Kuna S.T. on rikkunud talle kohtuotsusega pandud kohustusi jätkata õpinguid üldhariduse omandamiseks, kinni pidada kooli kodukorrast, teha õppetööd nii koolis kui kodus, esineb alus

§-s 87 lg 4 sätestatu kohaldamiseks. Kohustuste rikkumise kestus ja raskus, S.T. senine käitumine ja isik annaks iseenesest alust kaaluda

§ 87lg 8 kohaselt isegi mõjutusvahendi liigi muutmist ning muuhulgas ka näiteks S.T.

kinnisesse lasteasutusse paigutamist (

§ 87lg 1 p 9).

Sellist taotlust ei ole aga kohtule esitatud. Arvestades S.T. praegust motivatsiooni õppetööga tegelemiseks ja talle loodud võimalusi, ei ole kohtu arvates veel ka põhjendatud süüdimõistetu kinnisesse lasteasutusse paigutamise menetluse alustamine. S.T. rikkumistele pole kohtu hinnangul otstarbekas reageerida ka mõne muu

§-s 87 lg 1 sätestatud meetmega. S.T. õpib kaheksandas klassis. Ta on käesoleval õppeaastal õppetööst enam kui poole aasta vältel kõrvale hoidunud. xxxxxxxxxxxxxxxx direktori kinnitusel on S.T. käesoleval õppeaastal ilmselt klassi ei lõpeta. Käitumiskontrolli praegune tähtaeg lõpeb järgmise õppeaasta keskel. Põhihariduse omandamise seisukohalt on oluline, et süüdimõistetu jätkaks õpinguid ka järgmisel õppeaastal. Arvestades senist õppetööst kõrvalehoidumise aega ja vajadust tagada süüdimõistetu põhihariduse omandamist, peab kohus põhjendatuks pikendada S.T. määratud käitumiskontrolli tähtaega 6 kuu võrra nagu on kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes ettepanek tehtud, s.o kuni 9.06.2023. 4

(5)Kohus juhib süüdimõistetu tähelepanu asjaolule, et kohtuotsusega pandud kohustuste edasise rikkumise korral võib kohus sellekohase taotluse esitamisel muuta mõjutusvahendi liiki ja kaaluda muuhulgas ka tema kinnisesse asutusse paigutamist. Kuna S. T. on alaealine ning enne Tartu Maakohtu 23.11.2021 otsusega süüdimõistmist kriminaalkorras karistamata, tuleb KrMS §-st 408-1 lg 2 tulenevalt asendada kohtumääruse avalikustamisel alaealise süüdimõistetu nimi ja isikukood initsiaali või tähemärgiga. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.