Obsah (4)
§ 76§ 424§ 68§ 74KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-20-6089 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär
§ 76
lg 5 alusel allutada Jaanus Lusti katseajaks
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all. Käitumiskontrolli ajal on Jaanus Lusti kohustatud täitma
75 lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kontrollnõuded ja kohustusi: 1) elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu - või töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Jaanus Lusti katseaja algust arvata alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Jaanus Lusti vabastada vangistuse kandmisest alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista Jaanus Lustilt menetluskuluna riigi õigusabi tasu ja kulu 108 (ükssada kaheksa) eurot riigituludesse. Menetluskulu 108 eurot tasuda ositi võrdsetes osades (osamakse 36 eurot) 3 (kolme) kuu jooksul, tasudes arvates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbrile 99920700054751 (märkides makse selgituses: Menetluskulu asjas 1-20-6089). Menetluskulu tähtajaks tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub määrus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Tartu Maakohtu 4.12.2020 otsusega mõisteti Jaanus Lusti süüdi
§ 424
lg 2 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat.
§ 68lg 1 alusel arvati J.
Lusti eelvangistuses viibitud aeg 17.07. – 14.09.2020, s.o 1 kuu ja 27 päeva karistusaja hulka ning J. Lustile mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 10 kuud ja 3 päeva vangistust.
§ 74
lg 5 esimese lause ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 18.03.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud ja 12 päeva vangistust võrra ning J. Lustile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 15 päeva vangistust. J. Lusti karistuse kandmise aja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 4.12.
- Kohtuotsus jõustus 6.02.
- Käesoleval ajal kannab J. Lusti karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 4.12.2020 ja lõpp 19.05.
- Tartu Maakohtu 22.07.2021 määrusega jäeti J.Lusti tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2
(5)11.04.2021 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule J. Lusti isikliku toimiku, otsustamaks uuesti J. Lusti vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla toetab J. Lusti tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu J. Lusti soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja toetab J. Lusti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles toetab J. Lusti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtu põhjendused J. Lusti kannab vanglakaristust teise astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt
§ 76
lg-le 1 teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on J. Lusti teise astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on täidetud formaalsed eeldused J. Lusti vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.
§ 76
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et J. Lusti võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. 3
(5)Vangla iseloomustuse kohaselt on J.Lustil 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. J.Lustit on 09.02.2022 karistatud noomitusega väljasõidutunnistuse allkirjalehele tööandja kinnituse võtmata jätmise eest töökohta saabumise ja sealt lahkumise kohta. J.Lusti on osalenud majandustöödel. 22.11.2021 paigutati J.Lusti ümber Tartu Vangla avavanglasse. Avavanglas viibides liigub järelevalveta väljapool vangla territooriumi seoses töötamisega järelevalveta väljapool vangla territooriumi metallitööstuses xx xxxx xxxxxx (alates 11.01.2022), määratud kaupluste külastamisega, käinud pangakontoris pangatoimingutel. Töötukassa toel läbis J.Lusti ajavahemikus 21.03.2022-24.03.2022 kutselise veoautojuhi 35-tunnise täiendkoolituse. Ajavahemikul 23.08.2021 - 27.10.2021 osales sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Struktureeritud vestlus pere- ja paarisuhte vähendamise teemal läbi viidud 02.02.2022. 23.02.2022 läbi viidud vabanemiseelne nõustamine. J. Lusti lähivõrgustikku kuuluvad ema, vend, tütar ja poeg. xxxxxxx suhted katkenud. Vangistuses olles suhtleb emaga, väljasõidu raames külastanud järelevalveta ka ema. 23.03.2022 seisuga rahalisi nõudeid 1006,21 eurot, vabanemisfondis 615,58 eurot. Täitise andmetel on kohtutäiturite menetluses kaks nõuet, kogusumma veidi alla 2000 euro. Vabanemisel on J.Lustil võimalik tööle asuda xx xxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx. J. Lustil on xxxxxxxxxxxxxxx, mis tagab isikule vabanemisel ka toetuste näol sissetuleku. Vabanemise korral on J.Lustil võimalik elama asuda aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Õiguskuulekas käitumine ja töötamine vanglas, sotsiaalprogrammide ning veojuhi täiendkoolituse läbimine, ema toetus, töö- ja elukoha olemasolu vabaduses iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. J.Lusti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele räägib vastu tema varasem elukäik. J.Lusti isiklikus toimikust olevatest kohtulahenditest nähtub, et J. Lustil on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Käesoleval ajal kannab J. Lusti liitkaristust mootorsõiduki korduva joobes juhtimise eest. Kinnipeetavat on ka varasemalt karistatud mootorsõiduki korduva joobes juhtimise eest, samuti ähvardamise eest. Tegemist ei ole tema esimese vangistusega. J. Lusti on ka varasemalt viibinud lühemat aega (Tartu Maakohtu 18.03.2020 otsuse alusel 2 kuud) vangistuses. 2 kuud vangistust tuli süüdimõistetul ära kanda koheselt ja ülejäänud karistus, s.o 10 kuud vangistust pöörati Tartu Maakohtu 8.06.2020 määrusega täitmisele, kuna J. Lusti rikkus korduvalt käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid (s.h kahel korral alkoholi tarvitamise keeldu, kahel korral registreerimiskohustust, ei allunud kahel korral oma elukohas kriminaalhooldusametniku kontrollile ning rikkus vereanalüüsi andmise kohustust). Pärast šokivangistuse kandmiselt vabanemist vaid 3 kuud hiljem, s.o katseajal pani J. Lusti toime ka uue samaliigilise kuriteo, s.o korduva mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise. Eelnev osutab sellele, et nii kriminaalhooldus kui ka lühiajaline šokivangistus ei ole olnud mõjus isiku kuritegelikult teelt eemale hoidmisel. J. Lusti on vabaduses jätkanud kuritegude toimepanemist (mis on valdavalt liikluskuriteod, s.o mootorsõiduki joobes juhtimised) lühikeste ajavahemike järel, ta on kuriteo toime pannud katseajal ning teda ei ole uute kuritegude toimepanemiselt eemale hoidnud muuhulgas šokivangistuses viibimine ja hirm ülejäänud karistuse täitmisele pööramise ees. Oma varasema käitumisega on J. Lusti näidanud, et õiguskuulekas elu ei ole talle jõukohane. Seega on kaheldav, kas kriminaalhooldust saab pidada karistuse eesmärkide saavutamiseks piisavalt efektiivseks. Seda eriti asjaolu valguses, et süüdimõistetu pole kohtu hinnangul siiani mõistnud oma varasema käitumise lubamatust. Vangla iseloomustuse kohaselt J.Lusti õigustab oma tegusid või eitab, süüdistab kannatanuid ja riiki. Tehtut ei kahetse ning pigem leiab, et teised on süüdi tema probleemides. Ka kohtuistungil J.Lusti süüdistas korrakaitseorganeid endaga juhtunus. Käitumiskontrolli nõuete rikkumist põhjendas J.Lusti oma tervisliku seisundiga ( oli katuselt kukkumise tõttu segasusseisundis). 4
(5)Vangla iseloomustuse kohaselt J.Lusti endal alkoholiprobleemi ei tunnista. Korduv karistatus alkoholi tarvitamisega seotud süütegude eest, katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keelu rikkumine osutavad ilmselgelt J.Lusti kalduvusele alkoholiga liialdada. Et vabaduses tuli ette alkoholiga liialdamist, ei eitanud süüdimõistetu ka kohtuistungil. Arvestades J. Lusti senist suhtumist alkoholi, on problemaatiline, kas vanglast vabanedes suudab ta alkoholi tarbimisest hoiduda. J.Lusti kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei võimalda tal tervis enam alkoholi tarbida. Kohtule on eelneva töökogemuse pinnalt teada, et kahetsusväärselt sageli ei hoia alkoholi tarvitamist ära ka inimeste halb tervis ega arsti ettekirjutused. Arvestades J.Lusti varasemat kalduvust alkoholiga liialdada, on samuti kaheldav määratava katseaja edukus. Kaaludes J.Lusti tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt ja vastu rääkivaid asjaolusid, ei pea kohus hetkel negatiivseid asjaolusid enam nii kaalukaks, mis välistaks süüdimõistetu vabastamise. Süüdimõistetu on karistuse kandmise aja jooksul käitunud peaaegu laitmatult. Tal on küll üks distsiplinaarkaristus, kuid kohus ei loe seda rikkumist eriti raskeks. Vangla on J.Lustit usaldanud ka peale seda rikkumist liikuma järelevalveta väljapool vangla territooriumi. J.Lusti on kasutanud karistuse kandmise aega kasutanud otstarbekalt, osaledes tööhõives ja muudes täitmiskavas ettenähtud tegevustes. Ülejäänud karistusaja jooksul käitumiskontrollile allumine on tulemuslikum kui vangistuse lõpuni kandmine. Käitumiskontrollile allumine tagab piisava kontrolli süüdimõistetu edasise käitumise üle. Positiivne käitumine vangistuse ajal annab alust loota, et süüdimõistetu suudab hoiduda rikkumiste toimepanemisest vabaduses. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida tema katseajaks vajalike lisakohustuste määramine.
§ 76
lg 5 kohaselt kuulub süüdimõistetu vangistusest vabastamise korral allutamisele käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Süüdimõistetu võimalike riskide maandamiseks on otstarbekas talle määrata lisakohustusi nagu on vangla iseloomustuses ettepanek tehtud.
§ 76lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ära kandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Kr
MS § 180 lg 1 alusel mõistab kohus süüdimõistetult menetluskuluna välja riigi õigusabi 108 eurot. Kaitsja osalemine käesolevas menetluses ei ole kriminaalmenetluse seadustikust tulenevalt kohustuslik. Kaitsja on määratud J.Lustile tema enda taotlusel Muuhulgas on ta riigi õigusabi taotluses ka kinnitanud, et on teadlik kaitsja osalemisega kaasnevate kulude kandmisest. J.Lusti kinnitusel on tal vabanedes võimalik asuda ka tööle. Seega on tal lisaks töövõimetoetusele võimalik teenida lisasissetulekuid ka töötades. Eeltoodu alusel ei pea kohus põhjendatuks jätta menetluskulu riigi kanda, nagu taotles kaitsja kohtuistungil. J.Lusti puuduvat töövõimet arvestades peab kohus küll võimalikuks määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulu tasumine ositi 3 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
(5)