Obsah (14)

§ 187§ 315§ 407§ 444§ 415§ 173§ 162§ 174§ 138§ 133§ 175§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2022, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-12475 Tsiviilasi Ak

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivutasumine-ja-tagastamine. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused 1. Aktsiaselts Plus

Plus Capital (hageja) esitas 09.08.2021 Pärnu Maakohtule hagi H.Si (kostja) vastu võlgnevuse nõudes ja täpsustatud hagiavalduse 13.01.

1. Kohus võttis hagiavalduse 14.01.2022 määrusega menetlusse. Hageja nõuab kostjalt hageja ja kostja vahel 16.08.2017 sõlmitud Kompromissilepingust/Võlatunnistusest nr 24257703 (aluseks lepingud: Krediidipank sihtlaen Nr. L3700043775, 16.04.2014 Krediidipank sihtlaen Nr. L3700103301, 11.08.2014; Krediidipank sihtlaen Nr. L3700118367, 01.09.2014; Krediidipank sihtlaen Nr. L3700171825, 19.11.2014; Krediidipank sihtlaen Nr. L3700218830, 20.02.2015; Krediidipank sihtlaen Nr. L3700301255, 18.05.2015) tulenevat võlgnevust 14354,31 eurot s.h põhinõue 10076,41 ja enne 16.08.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 4277,90 eurot. Hageja luges kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 15.03.2018 osamakse tähtaja möödumisest alates ja nõuab viivist põhinõudelt 10076,41 eurot Kompromissilepingust/Võlatunnistusest tulenevas määras 0,06% päevas alates 16.03.2018 kuni 09.08.2021 summas 5798,51 eurot. Hageja on esitanud viivisenõude nii, et viivisenõue kokku ei ületaks põhinõude summat. Lisaks nõuab hageja kostjale pärast lepingu lõppemist 26.03.2018, 03.06.2019, 01.04.2020 saadetud võlateatiste eest sissenõudekulu 35 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista hageja kasuks välja tasutud riigilõiv 900 eurot, lepingulise esindaja kulu 420 eurot ning märkida, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
2. Vastavalt hagi menetlusse võtmise määrusele tuli kostjal hagile kirjalikult vastata 14 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale

§ 315lg 1 alusel kätte toimetatud 18.01.2022.

Kohtukordnik on hagiavalduse menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid 18.01.2022 kostjale üle andnud ja kostja on dokumentide saamist kinnitanud enda allkirjaga kättetoimetamisteatisel. Kostjat on hagiavalduse menetlusse võtmise määruses hoiatatud, et kui ta jätab tähtaegselt kohtule vastamata, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 3. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. 4. Kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kohtu selgitused kostjale 5. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses. Kaja esitamise kohta selgitab kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (

§ 415lg 1, § 417 lg 2).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: (

1. i)hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (
2. ii)kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 6. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulud jäävad hagi rahuldamise tõttu kostja kanda (

§ 162

lg 1).

§ 174

lg 2 tulenevalt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

§ 138

lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 900 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot hüvitamist. 7. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 900 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 20187,82 eurot.

Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 25 000 eurot tasuda riigilõiv summas 900 eurot. Vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv kuulub

§ 138

lg 2 alusel menetlusosalise kohtukulude hulka ja tuleb kostjal hagejale hüvitada. 8. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks ka lepingulise esindaja kulud 420 eurot (käibemaksuga). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (koos käibemaksuga), kokku 3,5 tundi (120 x 3,5 = 420). Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 300 eurot (käibemaksuga). Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse koos lisadega, tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 2,5 tundi, mis on piisav ajakulu dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks (120 x 2,5 = 300). 9. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1200 eurot (sh riigilõiv 900 eurot ja lepingulise esindaja kulu 300 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 10. Hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (

§ 177lg 4).

11. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

12. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik