lg 3 kohaselt peab võlgnik igast oma sissetulekust kandma tulutoova osa usaldusisiku kontole, millest omakorda peab usaldusisik võlgnikule tagasi kandma 25 %, siis võlgnik seda teinud ei ole. 2 Maksu- ja Tolliameti tõenditest nähtuvalt on võlgnik saanud tulu perioodil mai 2019 kuni aprill 2020 OÜ-st Rekandre kokku 9321,84 eurot. Kokku oleks pidanud võlgnik usaldusisikule kandma 1309,29 eurot, mida ei ole võlgnik tasunud ka pärast
Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud tõendist töötab võlgnik alates 2021 märtsist Margo Novikov OÜ-s, kuid võlgnik ei ole sellest usaldusisikut ega kohut informeerinud. Võlgniku sissetulekud alates 2021 märtsist on järgmised: 2021 märtsis 1928,64 eurot, 2021 aprillis 2046,72 eurot, 2021 mais 2204,16 eurot. Seega oleks võlgnik pidanud
lg 3 kohaselt võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 2 p 2 alusel kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik on jätnud usaldusisikule üle andmata kokku 5 152,80 eurot, millest on vaja võlausaldajatele välja maksta 4485,31 eurot. Maakohus leidis, et usalduslikule kokku 5152,80 eurot üle kandmata jätmises esineb võlgniku süü tahtlusena, st et võlgnik rikkus
§-s 173 sätestatud kohustusi süüliselt. Võlgnik ei ole usaldusisikule ettenähtud ulatuses teenitud tulu üle andnud, millest tingituna ei ole usaldusisik saanud võlausaldajatele üldse väljamakseid teha. Maakohus leidis, et kohustatud isikuna oma sissetuleku üle arvestuse pidamata jätmise ning mitme aasta jooksul usaldusisiku nõudmiste täitmata ja võlausaldajatele raha ülekandmata jätmisega on pankrotivõlgnik teadlikult ja tahtlikult kahjustanud võlausaldajate huve. Samuti takistab võlgnik sellega kohtul teostada TsMS § 477 2 lg 1 sätestatud järelevalvet võlgniku üle. Võlgniku selline käitumine on käsitletav VÕS § 104 lg 2 ja lg 5 sätestatud õigusvastase tagajärje soovimisena, mistõttu kohus keeldus võlgnikku 3
Võlgnik ei ole täitnud seadusest tulenevaid kohustusi ja ei ole tõenäoline, et ta neid tulevikus täidab. Võlausaldajate õiguste edaspidise kahjustamise vältimiseks, keeldus kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
lg 5 alusel lõpetas kohus omal algatusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Maakohus ei ole võlgnikku ära kuulanud. Määruskaebuse esitaja ei nõustu määruse punktis 17 toodud väitega, et võlgnik on rikkunud
Kohus rajas oma järelduse üksnes usaldusisiku taotluses toodud väidetele. Ebaselgeks jääb, miks samastab maakohus usaldusisiku ja võlgniku koostöö puudumise võlgniku väidetavalt tahtliku käitumisega VÕS § 104 lg 5 mõttes (määruse p 17). Võlgnik selgitas, et raha ülekandmata jätmisel on objektiivsed põhjused, mis ei ole tingitud võlgnikust endast. Määruskaebuse esitaja arvates on kohus käitunud tema suhtes ebaproportsionaalselt karmilt, otsustades, et keeldub võlgnikku
Võlgnik on näidanud üles head tahet kohustusi täita. Võlgnik on otsinud terve menetluse ajal endale paremat ja tulutoovamat tööd. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnik on saanud
lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse pankrotiseaduses ettenähtud juhtudel. Sama põhimõte määruskaebuse lubatavuse osas tuleneb ka üldnormist TsMS § 660 lg 1.
lg 5 võimaldab kohtul usaldusisiku taotlusel usaldusisik vabastada, kuid normist ei tulene võlgnikule õigust maakohtu määrust selles osas vaidlustada. Maakohtu määrus selles osas ei riku ka võlgniku subjektiivseid õigusi. Kohtul on õigus usaldusisik asendada teise isikuga. L. Müürsood ei saa kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid ilma tema nõusolekuta. Kuna maakohus on määruskaebuse selles osas ebaõigesti menetlusse võtnud, jätab ringkonnakohus määruskaebus L. Müürsoo vabastamise osas läbi vaatamata (TsMS § 664 lg 2). 7. Asja materjalide kohaselt lõpetas maakohus võlgniku pankrotimenetluse 30. mai 2018 määrusega ja algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse (II kd lk 40).
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Käesoleval juhul täituks nimetatud tähtaeg 30. mail 2023.
lg 5 kohaselt võib kohus enne viie aasta möödumist otsustada omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel kohustustest vabastamisest keeldumise, kui ilmneb
lõikes 2 või 4 nimetatud alus.
lg 2 p 2 kohaselt on kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks ka
§-s 173 nimetatud kohustuste süüline rikkumine ja sellega võlausaldajate huvide kahjustamine.
lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Käesolevas asjas otsustas kohus keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest ennetähtaegselt ja menetlus lõpetada enda algatusel. Usaldusisik ei ole sellist taotlust kohtule esitanud. Kohus võlgnikku ära ei kuulanud, millega rikkus oluliselt menetlusõigust. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on niivõrd olulise võlgniku menetlusliku õiguse rikkumisega, mis toob vältimatult kaasa maakohtu määruse tühistamise määruse resolutsiooni p-de 2-4 osas. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus jätkub. 5 Seetõttu ei võta ringkonnakohus ka seisukohta võlgniku väidete osas, et tema ei ole oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses rikkunud. 8. Usaldusisik leiab, et võlgnik on rikkunud oma kohustust teha talle saadud töötasu arvelt makseid ja ei ole ettenähtud ulatuses teenitud tulu usaldusisikule üle andnud. Sellega on nõustunud ka maakohus (vt maakohtu määruse p 19). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ja usaldusisik on ebaõigesti tõlgendanud
lg-tes 3 ja 4 sätestatut.
lg 1 järgi teeb võlgnik usaldusisikule
lg-tes 3 ja 6 nimetatud makseid ning
lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-124-16 määruse p-s 13.1 selgitanud, et kuigi
lg 1 sõnastusest tulenevalt teeb võlgnik usaldusisikule
lg-s 3 nimetatud makseid, siis varasema
lg 3 kohaselt sai võlgnik teenitud raha enda kätte ja pidi selle usaldusisikule üle andma. 5. aprillil 2011 muudetud
lg 3 sõnastusest (vt võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu 743 SE) nähtub, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
§-de 172 ja 173 eesmärk on, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu läheks usaldusisiku kontrolli alla ning usaldusisik saaks selle arvel võlausaldajate nõudeid rahuldada. Seega pidi usaldusisik võlgnikule tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama nõude loovutamisest. Selleks, et usaldusisik saaks seda teha, peab võlgnik täitma
lg-tes 1 ja 2 määratletud kohustused ning teatama usaldusisikule oma tööandjate andmed. Kui võlgnik jätab selle kohustuse täitmata, saab eeldada tema poolt kohustuse rikkumist vähemalt hooletusest. Ebaselgeks jääb maakohtu väide, et võlgnik on takistanud maakohtul tema üle järelevalve teostamist.
10. Võlgnik on tasunud koos määruskaebuse esitamisega kohtu deposiiti (Rahandusministeeriumi arvele) 5152, 80 eurot, mille sihtotstarve on võlausaldajate nõuete rahuldamine vastavalt jaotuskavale. Maakohus peab menetluse jätkamisel tagama, et võlgniku poolt tasutud raha makstakse esimesel võimalusel välja võlausaldajatele. Kuigi vastav rahasumma tuleb lugeda
lg 3 alusel loovutatuks usaldusisikule, võib olukorras, kus usaldusisikut ei ole (veel) määratud, korraldused väljamakseteks anda ka maakohus määrusega. Vastav maakohtu õigus tuleneb
MS §-ga
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.