Obsah (6)

§ 34§ 40§ 31§ 35§ 41§ 42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Määruse tegemise aeg ja koht 07.09.2021, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-103596 Tsiviilasi Xxx, Allika tn 2 korteriühistu avaldus Y.

) § 34 lg 1 sätestab, et korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes.

§ 34

lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Tulenevalt

§ 40

lg-st 1 teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

§ 40

lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.

§ 31

lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal.

§ 35

lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist.

§ 41

lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.

1. Avaldusele kaasalisatud arvetelt (2018–2021) nähtub, et Xxx, Allika tn 2 korteriühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid, kus osad maksed on arvestatud korteriomandi suuruse alusel (nt remondireserv, küte, haldusreserv) ning osade puhul on kogu makse jagatud võrdselt kõigi korterite vahel (nt kindlustusmakse, (üld)elekter) olenemata korteri suurusest või elanike arvust. Prügiveo igakuist makset arvestatakse aga korteris elavate inimeste arvu järgi. Lisaks tuleb korteriomaniku tasuda tarbitud vee eest. Kuna avaldaja ei ole vett tarbinud, siis selle eest summasid arvetel ei kajastu. Kohtule ei ole küll avaldaja poolt esitatud korteriühistu põhikirja, majanduskava, üldkoosoleku otsuseid vms, kuid kohtul ei ole käesoleval juhul põhjust kahelda arvete õigsuses, ehk majandamiskulude arvestamiste alustes ning ka avaldaja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud.
2. Seega lasub puudutatud isikul Y. K.il korteriomanikuna kohustus tasuda avaldajale elamu kommunaalteenuste eest seonduvalt xxx asuva korteriga nr xxx ning teha seda tähtaegselt, millise kohustuse on puudutatud isik aga täitmata jätnud. Kohus leiab, et kõik arved on korrektselt kätte toimetatud ning avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult võlgnevust. Avaldaja nõuab puudutatud isikult perioodi 10.05.2018 – 30.06.2021 eest tekkinud 2223,49 euro suurust võlgnevust.
3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Puudutatud isik võlgnevuse suurusele vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista põhivõlg 2223,49 eurot.
4. Avaldaja on palunud välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivise 5,35 eurot märtsi 2018 eest, mis on kajastatud arvel 226 (koostamise kuupäev 10.05.2018); sissenõutavaks muutunud 3 2-21-103596 viivise seisuga 07.07.2021 842,45 eurot (0,07% päevas 01.06.2018 - 07.07.2021). Kokku on puudutatud isiku viivisevõlgnevus avalduse esitamise seisuga summas 847,80 eurot.
5. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Alates
6. jaanuarist 2018 kehtima hakanud

§ 42

lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär. Eesti Pank on intressimäära avaldamise teadetes teatanud, et VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär alates

1. jaanuarist 2018, kuni
2. juuli 2021 on olnud 0,00 %. Seega seadusjärgne viivisemäär on 0,021918% päevas. Puudutatud isik viivise arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtu hinnangul võib järeldada, et korteriühistu Xxx, Allika tn 2 liikmed on kokku leppinud suuremas intressimääras, s.o 0,07% päevas. Seega sissenõutavaks muutunud viivis 847,80 eurot tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.
3. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 3071,29 eurot, millest põhivõlgnevus 2223,49 eurot ja viivis 847,80 eurot.
4. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt (2223,49 eurot) määraga 0,07% päevas alates 08.07.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviseid kokku mitte enam kui põhinõude summa ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
6. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 4 2-21-103596
7. Avaldaja on
8. juulil 2021 esitatud menetluskulude nimekirjas märkinud, et avaldaja Xxx, Allika tn 2 korteriühistu lepingulise esindaja kulude suuruseks on 318,75 eurot. Nimelt on avaldaja sõlminud
9. juulil 2021.a. käsunduslepingu lepingulise esindajaga, mille käsundiks on “Õigusteenindus lepingulise esindajana seoses avaldaja nõudega korteriühistu liikme vastu ning vajalike menetlusdokumentide esitamine kohtule ja vajadusel kohtus esindamine“. Lepinguline esindaja on perioodi 06.07.2021 – 07.07.2021 eest esitanud puudutatud isikule arve (tunnitasu 75,00 eurot) alusel 4 tunni ja 15 minuti eest seoses tsiviilasjas nr 2-21-
10. Õigusabiteenus kujunes järgnevalt: - avaldaja poolt esitatud dokumentatsiooniga tutvumine, õigusliku kujundamine, kohtule avalduse koostamine ja esitamine 4 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine 15 minutit. positsiooni
11. Lisaks on avaldaja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 88,51 eurot. Avaldaja on selgitanud, et kuna TsMS § 147 lg 5 alusel maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga, kuid riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 järgi avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot.
12. Kokku on avaldaja menetluskulud seega 407,26 eurot. TsMS § 174 lg 3 ja lg 5 kohaselt palub avaldaja menetluskulud kindlaks määrata vastavalt esitatud nimekirjale ning kinnitab, et kõik eelnimetatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega
13. Kohus peab kõiki tehtud kulutusi põhjendatuteks ja vajalikeks järgmistel põhjendustel.
14. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtule nähtub kohtute infosüsteemist, et puudutatud isik on tasunud sama asja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 88,51 eurot, mis loetakse TsMS § 147 lg 5 alusel käesoleva avalduse riigilõivu katteks. Kuna RLS § 59 lg-le 5 kohaselt tuleb hagita asjas tasuda riigilõivu 50 eurot, siis kohtu hinnangul on põhjendatud riigilõivu suuruseks käesoleval juhul maksekäsus tasutud 88,51 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
15. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses Kohus selgitab, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (vt selle kohta Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, p 14 ja lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13, p 14). Kohus leiab, et puudutatud isikute esindaja tunnihind 75 eurot on põhjendatud. Lisaks on kohtu hinnangul lepingulise esindaja ajakulu samuti mõistlik ning põhjendatud. Arvestades, et kohus lahendas asja hagita menetluses ning kohtuistungit pidamata, on kohtu hinnangul avaldaja lepingulise esindaja toimingute põhjendatud ajakulu kokku 4 tundi 15 minutit. 5 2-21-103596
16. Puudutatud isik ei ole esitanud menetluskulude nimekirjale vastuväiteid.
17. Seega on avaldaja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv 88,51 eurot ja esindaja tasu 318,75 eurot. Kohus mõistab Y. K.ilt välja Xxx, Allika tn 2 korteriühistu kasuks menetluskulud 407,26 eurot, millest 88,51 eurot on riigilõiv ja 318,75 eurot on tasu esindajale.
18. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 6