KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 22.04.2022. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-2

§ 440lg 1 järgi kostja õigeksvõtul põhinev otsus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista H. L. Gelvora

Sergel OÜ kasuks 2750,48 eurot, millest 2058,17 eurot on põhivõlgnevus, 134,86 eurot intress, 6 eurot lepingu haldustasu, 40 eurot võla sissenõudmiskulu ja 511,45 eurot 22.04.

1. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt.
2. Välja mõista H. L. GelvoraSergel OÜ kasuks alates 23.04.
3. a viivis tasumata põhivõlalt (2058,17 eurolt) VÕS § 113 lg 1
4. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni.
5. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
6. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus
7. Jätta menetluskulud H. L. kanda.
8. Välja mõista H. L. GelvoraSergel OÜ kasuks menetluskulud summas 275 eurot.
9. Välja mõista H. L. GelvoraSergel OÜ kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1
10. lauses sätestatud määras. 1

§ 486

lg 1 p 1 alusel lõpetada ja anda nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

1. 18.01.
2. a esitas GelvoraSergel OÜ Tartu Maakohtule hagiavalduse H. L. vastu Coop Finants AS-iga 12.07.
3. a sõlmitud laenulepingust nr L172165 tuleneva võla, intressi, lepingu haldustasu, võla sissenõudmiskulu ja viivise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 2058,17 eurot, intressi 134,86 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, võla sissenõudmiskulu 40 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 469,05 eurot ja edasiulatuvalt viivise põhinõudelt VÕS §-le 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
4. Kohus võttis hagi 18.01.
5. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
6. 20.01.
7. a esitas kostja hagile vastuse, milles selgitas, et on juba eelnevalt lubanud hageja nõude täita ja võlgnevuse tasuda, kuid raha seisab rahvusvahelise ülekande taga.
8. 13.02.
9. a esitas hageja kohtule kirjaliku arvamuse kostja vastuse kohta. Hageja pakkus kostjale kompromissi alljärgnevatel tingimustel: Kostja tasub võla katteks kogusumma 2900 eurot maksegraafiku alusel. Igakuise makse miinimumsuuruse lepivad hageja ja kostja kokku, kuid see ei tohiks olla väiksem kui 80 eurot kuus.
10. 01.03.
11. a andis kohus pooltele tähtaja kompromissiläbirääkimiste pidamiseks. Nimetatud tähtaja jooksul pooled kohtule kompromissilepingut ei esitanud. 02.03.
12. a e-kirjas kordas kostja vaid lubadust võlg ära maksta. Ühtlasi teatas kostja, et tal puudub hageja e-posti aadress, kuhu kirjutada.
13. 06.04.
14. a selgitas kohus pooltele, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja ei ole hageja nõudele esitanud ühtegi vastuväidet, vaid on lubanud võlgnevuse tasuda. Kohus on seisukohal, et hageja lubadust võlgnevus tasuda saab lugeda hageja nõude õigeksvõtuks, mistõttu on kohtul võimalik antud asjas teha kostja õigeksvõtul põhinev otsus. Kohus andis pooltele veel täiendava tähtaja kompromissiläbirääkimisteks ning menetluskulude nimekirjade esitamiseks. 8. 12.04.2022. a teatas hageja kohtule, et nimetatud kuupäeva seisuga pooled kompromissi sõlminud ei ole. Kostja kohtule täiendavaid avaldusi või seisukohti ei esitanud. 2

§ 440

lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus otsuse põhjendava osata.

Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2750,48 eurot, millest 2058,17 eurot on põhivõlgnevus, 134,86 eurot intress, 6 eurot lepingu haldustasu, 40 eurot võla sissenõudmiskulu ja 511,45 kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

§ 468

lg 1 p 1 järgi tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus 10. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib kohus otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul rahuldab kohus hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 2 järgi määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on avaldanud, et tema menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv ja esindaja kulud summas 20 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Hageja ei ole selgitanud ega põhjendanud, mille alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista esindaja kulud summas 20 eurot. Kui hageja peab silmas maksekäsu kiirmenetluses määratavat summat hageja menetluskulude katteks, selgitab kohus, et

§-le 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Antud juhul ei ole aga maksekäsu kiirmenetlus lõppenud ei maksekäsu tegemise ega võla tasumise tõttu menetluse lõpetamisega, mistõttu ei ole

§-le 4842 alusel maksekäsu menetluskulude välja mõistmine põhjendatud. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 92,51 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 292,49 eurot, kokku 385 eurot.

§ 486

lg 2 kohaselt loetakse maksekäsu kiirmenetluse muutumisel hagimenetluseks hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud 10.12.

1. a. Riigilõivuseaduse kuni 31.12.
2. a kehtinud redaktsiooni kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 3000 eurot tasuda riigilõivu 275 eurot. Seega on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 110 eurot enam. 3

§ 150

lg 1 p 1 ja lg 4 alusel tagastab kohus riigilõivu enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on 12.04.2022. a esitanud kohtule avalduse enam tasutud riigilõivu summas 110 eurot tagastamiseks ja kohus rahuldab selle. Riigilõivu summas 275 eurot saab lugeda hageja põhjendatud menetluskuluks ja vastavalt menetluskulude jaotuse mõistab kohus menetluskulud summas 275 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 4 alusel kostjatelt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 4