Obsah (10)

§ 216§ 213§ 214§ 229§ 659§ 651§ 478§ 465§ 215§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 25. mai 2022 Tsiviilasja number 2-21-16039 Tsiviilasi Mene

§ 216lg 6).

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses on Menetlusteenistus OÜ (hageja) hagi Iisaku Autolammutus OÜ (kostja I) ja Artur Saariste (kostja II) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostjad esitasid
2. novembril 2021 taotluse kuulata üle tunnistajana Kirsti Vaatsep, kuulata vande all üle kostja II, nõuda välja Aulis Paali AS-i LHV Pank pangakonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõte perioodi
3. maist 2019 kuni
4. juunini 2019 eest ning kaasata Aulis Paal menetlusse kolmanda isikuna. MAAKOHTU SEISUKOHT
5. Viru Maakohus jättis
6. märtsi
7. a määrusega kostjate taotluse Kirsti Vaatsepa tunnistajana üle kuulamiseks rahuldamata, rahuldas kostjate taotluse Artur Saariste vande all üle kuulamiseks, kaasas menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostjate poolel Aulis Paali, märkides, et Aulis Paalil tuleb esitada kohtule enda AS-i LHV Pank pangakonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõte perioodi
8. maist 2019 kuni
9. juunini 2019 eest 7 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Maakohus leidis, et kostjate taotlus Aulis Paali kolmanda isikuna kaasamiseks on põhjendatud, maakohus rahuldas taotluse ning kaasas Aulis Paali menetlusse kolmanda isikuna kostjate poolel. Kostjad taotlesid Aulis Paalilt AS-i LHV Pank pangakonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõtte perioodi
10. maist 2019 kuni
11. juunini 2019 eest välja nõudmist. Kostjad soovivad tõendada selle tõendiga asjaolu, et kostjate väidetud laenu ülekanded on A. Paalile teostatud (sh selgitusega laen) ja A. Paali kontole laekunud ning A. Paal on need vahendid kasutanud enda ja oma äritegevuse huvides. Kostjatel puudub võimalus endal sellist tõendit esitada ja saada. MÄÄRUSKAEBUSED
12. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osaliselt kolmanda isiku kaasamise osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kostjate taotlus A. Paali menetlusse kaasamiseks rahuldamata. Maakohus on rikkunud

§ 213lg 1, § 216 lg 1–3.

Kolmanda isiku kaasamine menetlusse eeldab poole nõuet kolmanda isiku vastu kas lepingu rikkumisest tulenevalt, kahju hüvitamisest tulenevalt või hüvitamiskohustusest vabastamise nõude esitamisest tulenevalt või siis kolmanda isiku nõuet poole vastu. Need asjaolud peab kohtu ette tooma ning neid põhistama see pool, kes kaasamist taotleb. Kostjad pole põhistanud võimaliku õigussuhte olemasolu A. Paali vastu, et 2 oleks täidetud

§ 216lg 1 eeldus tema menetlusse kaasamiseks.

Nõudeõiguse olemasolu põhistamine on üldsõnaline, esile ei ole toodud konkreetseid asjaolusid ja summasid. Kostjad ei saa tugineda asjaolule, et kostjal I võib olla nõue A. Paali vastu 25 390 eurot 49 senti, kuna selle summa osas ei ole hagi kostjate vastu esitatud. Samuti asjaolu, et äriühingul Artsar Auto OÜ võib olla nõue A. Paali vastu, ei saa olla asjakohane, kuna Artsar Auto OÜ ei ole käesolevas menetluses menetlusosaliseks ning tema võimalikud nõuded A. Paali vastu ei saa omada tähendust käesoleva hagi eseme suhtes. Juhul, kui nõue A. Paali vastu oleks olemas, on arusaamatu, miks kostjad ei esita protsessuaalset tasaarvestuse avaldust, kui selle esitamise eeldused on täidetud. Käesolevas menetluses ei ole võimalik esitada vastuhagi, kuna hageja ei saa olla vastutav võimalike tekitatud kahjude eest (juhul kui need esineksid). Samas ei keela keegi kostjatel esitada hagi A. Paali vastu ning taotleda menetluse peatamist kuni käesolevas vaidluses kohtulahendi jõustumiseni juhul, kui menetlus on seotud käesoleva menetlusega. Maakohus on eiranud

§ 216lg 3 nõuet.

Kohus ei ole enne kaasamise otsustamist küsinud kolmanda isiku arvamust menetlusse kaasamise osas ning on otsustanud kaasata ta menetlusse ilma tema seisukohta välja selgitamata. Maakohus on põhjendanud kaasamise vajadust üksnes sellega, et kohus leidis, et kostjate taotlus on põhjendatud. Kohus ei saa kohtumääruses üksnes väljendada, et kaasamine on põhjendatud. Kohus peaks põhjendama, miks kohus kolmanda isiku menetlusse kaasab ning milline nõue on poolel kolmanda isiku vastu, mis on kaasamise eelduseks. Taotlus kolmanda isiku kaasamiseks oli esitatud selge sooviga läbi kolmanda isiku menetlusse kaasamise teha hageja poolele võimatuks taotleda A. Paali tunnistajana üle kuulamine. A. Paali kaasamine menetlusse kostjate poolel iseseisva nõudeta kolmanda isikuna rikub poolte võrdsuse põhimõtet. Kuna kohus on kaasanud A. Paali menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostjate poolel, tähendab see seda, et juhul kui A. Paal esitab menetluses seisukohti/avaldusi, siis saab neid arvestada üksnes

§ 214lg 2 sätestatud ulatuses ehk ainult kostjate positsioonist lähtuvalt.

Kolmanda isiku seletus ei ole tõendiks

§ 229lg 2 järgi.

Seega kolmanda isikuna A. Paali menetlusse kaasamisel üksnes kostjate poolel võimaldab kohus, et A. Paali seisukohti ning avaldusi saaks arvestada üksnes kostjate seisukohaga kooskõlas ning A. Paali selgitused ei saa olla tõendiks vaidlusaluste asjaolude osas.

1. Kolmas isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus kaasas A. Paali kolmanda isikuna menetlusse kostjate poolel ning teha asjas uus määrus, millega jätta A. Paal kolmanda isikuna kostjate poolel menetlusse kaasamata või alternatiivselt kaasata A. Paal menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. A. Paal palub jätta menetluskulud kostjate kanda. Maakohus ei küsinud enne kolmanda isiku kaasamise määruse tegemist A. Paali seisukohta tema kaasamise osas menetlusse kolmanda isikuna ega saatnud talle enne kohtumääruse tegemist avaldust kolmanda isikuna kaasamise kohta. Arvestades käesoleva vaidluse pooli, ei saa A. Paal olla menetlusse kaasatud mitte kostjate, vaid hageja poolel. A. Paal toetab menetluses hageja positsiooni. A. Paal on hagetava nõude hagejale loovutanud ning hageja osaleb menetluses tema eriõigusjärglasena, seega kolmanda isiku positsioon on seotud hagejaga, mitte kostjatega. Alternatiivselt peaks A. Paal olema kaasatud menetlusse nii hageja, kui ka kostjate poolel. Hageja ja A. Paali vahelise nõude loovutamise lepingust tulenevad asjaolud välistavad kostjate võimalikud nõuded A. Paali vastu. 3 VASTUSTAJATE SEISUKOHT
2. Kostjad vaidlesid hageja ja kolmanda isiku A. Paali määruskaebustele vastu. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et vaidluse lõppemiseni peatuvad kaasatud kolmanda isiku suhtes kostjate nõuete aegumistähtajad, millised võivad isiku kaasamata jätmisel seoses käesoleva menetluse kestvusega saabuda. A. Paalile vaidlusaluse laenu arvelt üleantud summade tagasinõue aeguks juunis
3. a. Menetlusökonoomiliselt ei ole põhjendatud hageja soovitus esitada hagi A. Paali vastu nn igaks juhuks ja paluda selle menetlemine peatada. A. Paalil puudub ja puudus nõue kostjate vastu, kuna see oligi A. Paali ja kostjate kokkuleppe sõlmimise eeltingimuseks. Vaidlus on põhjustatud just kolmanda isiku A. Paali poolt seoses olematu nõude loovutamisega hagejale. Laen oli võetud A. Paali palvel ning A. Paali poolt ära tarvitatud ning käesoleval ajal nõuab A. Paali õigusjärglane üleantu topelt hüvitamist. Kostja II korraldas kolmanda isiku A. Paali palvel tulevase laenu arvel esimese väljamakse A. Paalile ning see kanti A. Paalile üle Artsar Auto OÜ (kostja II ainuomandis olev äriühing) pangakontolt. Vastav eelnevalt väljamakstud osa peetigi kostja I poolt kinni laenust, milline võeti A. Paali huvides ja kasuks. Hageja sisuliselt tunnistab, et A. Paal on saanud laenu kätte 25 390 eurot 49 senti, kuid ähvardab, et esitab kohtule ka selles osas nõude suurendamise avalduse kostjate vastu. Kolmandal isikul on õigus valida, kas ta toetab menetluses hagejat või kostjat. Hageja väited, et kohus saab kolmanda isiku väiteid arvestada üksnes

§ 214

lg 2 sätestatud ulatuses, ehk ainult kostjate positsioonist lähtuvalt, mis rikub poolte võrdsuse põhimõtet, on arusaamatud. Hageja ei ole soovinud kolmanda isiku kaasamist, sh enda poolel ja ei ole soovinud A. Paali tunnistajana ülekuulamist. Kolmas isik ei vaidle sisuliselt kostjate taotlusele tema menetlusse kaasamiseks vastu. Olukorras, kus hageja taotlus kolmanda isiku kaasamiseks puudub ja kolmas isik saab valida poole peale kaasamist, puudub õiguslik põhjendus maakohtu määruse vaidlustamiseks. Kolmas isik saab teha oma valiku peale kaasamist ning selleks ei pea tühistama maakohtu määrust. Määruskaebusest ei selgu, kas kolmas isik soovib ise menetlusse astuda. Seda küsimust saab lahendada maakohus. Hagi rahuldamise korral peavad kostjad tasuma kohustuse, milline oli kolmandale isikule juba tasutud. Asjaolu, et kolmas isik on võõrandanud hagejale olematu nõude ei tähenda automaatselt hageja positsiooni valikut. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et hageja ja kolmanda isiku määruskaebused tuleb rahuldada osaliselt ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule kostjate taotluse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks uueks lahendamiseks (

§ 659, § 657 lg 1 p 3).

6.

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

§ 659

kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebustes ei vaidlustata maakohtu määrust osas, millega maakohus jättis kostjate taotluse Kirsti Vaatsepa tunnistajana ülekuulamiseks rahuldamata, rahuldas kostjate taotluse Artur Saariste vande all ülekuulamiseks ning kohustas A. Paali esitama A. Paali AS-i LHV 4 Pank pangakonto väljavõtte. Seega on maakohtu määrus selles osas jõustunud ning ringkonnakohus maakohtu määrust ei kontrolli (

§ 478lg 3, § 466 lg 3 teine lause).

1. Kostjad esitasid
2. novembril 2021 taotluse A. Paali kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku võib

§-s 216 sätestatud alusel ja korras menetlusse kaasata poole taotlusel.

§ 216

lg 1 kohaselt võib pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks.

§ 216

lg 3 sätestab, et kohus toimetab avalduse kätte kolmandale isikule ja teatab avaldusest teisele poolele ning annab neile tähtaja seisukoha võtmiseks. Maakohus kaasas kolmanda isiku menetlusse ilma, et oleks

§ 216

lg 3 kohaselt toimetanud avalduse kolmandale isikule kätte ja andnud talle tähtaja seisukoha võtmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud

§ 216

lg 3 sätestatud menetlusnormi, andmata kolmandale isikule võimalust omapoolsete seisukohtade esitamiseks enne tema menetlusse kaasamist. Kuigi iseenesest ei pruugi selline rikkumine alati viia kolmanda isiku kaasamisavalduse ebaõigele lahendamisele, tuleb käesoleval juhul maakohtu määrus tühistada ning taotlus tuleb saata uueks lahendamiseks järgnevatel põhjendustel. 8.

§ 216

lg-test 4 ja 6 ning §-dest 463–465 tuleneb, et kolmanda isiku kaasamine tuleb lahendada kirjaliku põhjendatud määrusega. Ringkonnakohus nõustub hageja määruskaebuses esitatud väitega, et normidele viitamine ja nentimine, et kostjad on kaasamist maakohtu hinnangul põhistanud, ei ole määruse põhjendamiskohustuse täitmine menetlusseadustiku mõttes.

§ 465

lg 2 p-st 8 tulenevalt peab kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, olema märgitud mh ka põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Vaidlustatud määrusest ei nähtu ühtegi maakohtu põhjendust, miks maakohus leidis, et A. Paali kolmanda isikuna kaasamine oleks põhjendatud. Vaidlustatud määrusest ei nähtu ka põhjendusi, mille alusel kostjad A. Paali kaasamist on taotlenud. Hageja vaidles kolmanda isiku kaasamisele vastu nii kirjalikult

1. detsembri 2021 menetlusdokumendis kui ka suuliselt
2. veebruaril 2022 toimunud kohtuistungil. Maakohtu määruses puuduvad põhjendused hageja vastuväidetega mittenõustumise kohta. Maakohus jättis kostjate taotluse A. Paali kaasamiseks
3. veebruaril 2022 toimunud kohtuistungil lahendamata, märkides, et otsustab taotluse lahendamise siis, kui kõik dokumendid on saabunud. Vaidlustatud määruses puuduvad selgitused kohtu poolt nõutud dokumentide ja taotluse rahuldamise seose kohta.

§ 465

lg 2 p-s 8 kehtestatud põhjendused on olulised selleks, et kõrgema astme kohus saaks kontrollida alama astme kohtu määruse seaduslikkust. Põhjendused on olulised ka selleks, et menetlusosaline saaks kaebeõigust teostada, st menetlusosaline saaks hinnata, kas ta nõustub kohtumäärusega või mis on konkreetses määruses sellist, mis teeb selle õigusvastaseks. Määruse tegemisele ja määruse põhjendamisele kohaldatakse kohtuotsuse tegemise ja kohtuotsuse põhjendamise kohta sätestatut (§ 442 lg 8) ning selles osas kujunenud kohtupraktikat. Määruse põhjendustest peab nähtuma, mis küsimust lahendatakse, millise õigusnormi alusel tuleb konkreetne küsimus lahendada, mis eeldused vastavast õigusnormist tulenevad, kellel menetlusosalistest lasub vastavate asjaolude kohtu ette toomise ja tõendamise koormis, millised asjaolud on tõendamisele kuuluvad, sh millised asjaolud võtab tõendamisele allutatud menetlusosalise vastaspool omaks ja millised asjaolud loeb kohus üldteadaolevaks 5 ning millised asjaolud kohus milliste tõendite alusel tuvastab. Määruse põhjendustes peab kohus võtma seisukoha kõigi menetlusosaliste poolt määruse osas esitatud faktiväidete osas. Kui otsuses tuleb maakohtul seisukoht võtta kõigi menetlusosaliste poolt esitatud faktiväidete osas, siis määruses tuleb kohtul seisukoht võtta kõigi menetlusosaliste poolt määruskaebuse osas esitatud faktiväidete osas (V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne II. Juura 2017 - § 465/3.3., j, k). 9. Kuivõrd vaidlustatud kohtumääruses puuduvad põhjendused kolmanda isiku kaasamise põhjendatuse ja vajaduse kohta, sh hinnang kostjate põhjendustele, hageja vastuväidetele ja kuivõrd maakohus ei ole taotlust kolmandale isikule edastanud, siis ka tema vastuväited, siis ei saa ringkonnakohus puudust ise kõrvaldada ega hinnata maakohtu määruse seaduslikkust ega põhjendatust ning asi tuleb saata maakohtule tagasi taotluse uueks lahendamiseks. Taotluse uuel lahendamisel tuleb maakohtul hinnata, kas A. Paali kolmanda isikuna menetlusse kaasamine on põhjendatud. Maakohus peab kontrollima, kas

§ 216

lg 1 eeldused on täidetud, kostja poolt esitatud taotlusest seda järeldada ei saa. Kuigi hageja ei ole A. Paali kolmanda isikuna enda poolel menetlusse kaasamist taotlenud, ei välista see A. Paali menetlusse kaasamist hageja poolel. Ringkonnakohtu hinnangul saab A. Paali määruskaebuses esitatud alternatiivset taotlust kaasata ta menetlusse hageja poolel pidada kolmanda isiku avalduseks enda menetlusse kaasamiseks

§ 215lg 1 mõttes.

Vajadusel saab maakohus nõuda kolmandalt isikult täiendavaid selgitusi. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus on jaatanud kolmanda isiku menetlusse kaasamist ka kummagi menetlusosalise poolel

§ 216lg-te 1 ja 4 alusel (Riigikohtu 22.

novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-11, p 15) eeldusel, et mõlemad pooled kaasamist enda poolel taotlenud. Samuti tuleb hinnata hageja väidet

§ 214

lg 2 kohaldamise kohta, s.o et kolmanda isiku avaldusel, kaebusel või muul menetlustoimingul on menetluses õiguslik tähendus üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus selle hageja või kostja avalduse, kaebuse või toiminguga, kelle poolel kolmas isik menetluses osaleb. Kolmas isik kinnitas määruskaebuses, et ta toetab hageja positsiooni.

§ 214

lg 2 teise lause mõtte kohaselt menetlusosalise ja tema poolel menetlusse kaasatud kolmanda isiku poolt tehtud menetlustoimingute vastuolu korral on eesõigus poole tehtud toimingul ning iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlustoimingud, taotlused või avaldused, mis on vastuolus poole tehtuga, on tühised ning kohtul ei ole lubatud sellist toimingut põhimenetluse lahenduse juures arvesse võtta. Ka nt juhul, kui iseseisva nõudeta kolmas isik annab ütlusi (§ 267 lg 1 mõistes menetlusosalise vande all antud ütlustena) ning iseseisva nõudeta kolmanda isiku antud ütlused on vastuolus poole ütlustega, ei tohi kohus iseseisva nõudeta kolmanda isiku ütlustele tugineda. Oluline on, et iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlustoimingu eesmärk peab olema selle menetlusosalise, kelle poolel ta tegutseb, positsiooni kaitsmine (V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne II. Juura 2017 - § 214/3.3.3., a, b). Maakohtu tuleb taotluse uuel lahendamisel sellega arvestada. 10. Kuna praegune määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus

§ 173

lg 1 esimese lause tähenduses, ei ole menetluskulude jaotuse märkimine määruses vajalik. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 6