← Eesti

2-17-7485/94

2-17-7485 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 09. mai 2022 kell 15.00 Tsiviilasja number 2-17-7485 Tsiviilasi Eesti Vabariigi (Maksu- ja

§ 173lg 4 ja Viru Maakohtu 30.05.2018 määrusele kuuluks A.

P.ale tagastamisele 12,5 % ehk 143.75 eurot. Aprill 2021 – 2 046.72 eurot. Sissetulekust tulutoov osa, mille oleks pidanud kandma usaldusisikule, on seega 1 268.05 eurot, millest võlausaldajatele kuuluks 951.04 eurot (s.o 75 % tulutoovast osast)

§ 173lg 4 ja Viru Maakohtu 30.05.2018 määrusele kuuluks A.

P.ale tagastamisele 12,5 % ehk 158.51 eurot. Mai 2021 – 2 204.16 eurot. Sissetulekust tulutoov osa, mille oleks pidanud kandma usaldusisikule, on seega 1 425.49 eurot, millest võlausaldajatele kuuluks 1 069.12 eurot (s.o 75 % tulutoovast osast)

§ 173lg 4 ja Viru Maakohtu 30.05.2018 määrusele kuuluks A.

P.ale tagastamisele 12,5 % ehk 178.19 eurot. Seega kokkuvõtvalt oleks A. P. pidanud 2021.aastal usaldusisikule üle kandma kokku 3 843.51 eurot, millest usaldusisik oleks pidanud A. P.’ale PankrS § 173 lg 4 ja Viru Maakohtu 30.05.2018 määruse alusel tagasi kandma 480.45 eurot, kuid A. P. ei ole usaldusisiku arvelduskontole midagi üle kandnud.

  1. Usaldusisik teatas, et Maksu- ja Tolliameti nõude suurus seisuga 13.06.2021 erineb lõpparuandes toodud Maksu- ja Tolliameti nõude suurusest ja nõude vähenemine on ilmselt tingitud tagastamisele kuulunud enamkinnipeetud üksikisiku tulumaksu tasaarvestusest võlgnevuse jäägiga.
  2. Tulenevalt eelpool kirjeldatud olukorrast on ilmnenud, et usaldusisikul puudub koostöö A. P.’aga. L. M. leiab, et mõjuvaks põhjuseks vabastamisel saab lugeda ka usaldusisiku ja võlgniku vahelise 3

(9)2-17-7485 koostöö puudumist. Lähtudes eeltoodust palus usaldusisik vabastada L. M. A. P.’a usaldusisiku kohustustest ja otsustada uue usaldusisiku nimetamine või kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
  1. Viru Maakohtu 03.09.2021 kohtumäärusega vabastati L. M. A. P.’a kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustustest. Samuti lõpetati pankrotivõlgniku A. P.’a (pankrotis) suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja keelduti võlgnikku vabastamast pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
  2. Tartu Ringkonnakohtu 05.11.2021 kohtumäärusega rahuldati määruskaebus osaliselt ja tühistati Viru Maakohtu 03.09.2021 määrus resolutsiooni p-de 2-4 osas ja saadeti tsiviilasi maakohtule A. P.a kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks. Menetluse jätkamisel peab maakohus tagama A. P.’a poolt 19.09.2021 Rahandusministeeriumi arvele nr EE567700771003819792 AS-is LHV pank võlausaldajate nõuete rahuldamiseks tasutud 5 152.80 euro väljamaksmise võlausaldajatele kooskõlas jaotusettepanekuga. A. P.a määruskaebus jäeti läbivaatamata osas, milles on vaidlustatud maakohtu määrust L. M. usaldusisiku kohustustest vabastamise osas.
  3. Viru Maakohtu 20.01.2022 kohtumäärusega võeti pankrotiasi maakohtu menetlusse ning Tartu Ringkonnakohtu 05.11.2021 määruse põhjenduste punktist 10 tulenevalt kanti võlgniku poolt 19.09.2021 kohtu deposiitarvele tasutud summa 5 152.80 eurot võlgniku kohuste täitmiseks võlausaldajatele välja vastavalt 02.11.2017 jaotusettepanekule, sh: Eesti Vabariik xxxx kaudu 69.05 eurot; R. N. 96.20 eurot; S AS 108.67 eurot; Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 3 698.83 eurot; R. K. 1 180.04 eurot. ÄRAKUULAMINE
  5. veebruaril 2022 toimunud ärakuulamisel võlgnik selgitas, et kui võlgadest vabastamise menetlus algas 2018.a, siis oli võlgnikul probleemid tervisega, ta oli ravil ja kuni 2019.a veebruarini töövõimetusel. Sellele järgnevalt tegeles ta auto juhtimise teenuse osutamisega. Seoses koroonaviiruse levikuga kadus töö ära. Tööandjad, kes teenust ostid, jäid võlgu ja töömaht vähenes. 2021.a läks võlgnik tööle M OÜ-sse. Võlgnik pani raha kõrvale, see on tal olemas. Võlgnik ei ole midagi sihilikult teinud. Võlgnik esitas avalduse ennast usaldusisikuks määramiseks.
  6. Kohus tegi A. P.a’le ettepaneku kohtule tõendite esitamiseks oma sissetuleku ning sellest võlausaldajatele väljamaksmiseks kõrvale jäetud summade ja selle arvestuse kohta kuni 10.03.
  7. MENETLUSE KÄIK
  8. 04.03.2022 esitas võlgnik kohtule Maksu- ja Tolliameti tõendi ja Xxxx AS-i pangakonto väljavõtte, kuid arvestuse käiku ega selgitust võlausaldajatele väljamaksmiseks kõrvale jäetud summade kohta võlgnik ei esitanud. 4
(9)2-17-7485
  1. Kohus tegi päringud võlgniku varade ja sissetulekute väljaselgitamiseks. Nende tõendite alusel on kohus teada saanud, et võlgniku kontodele on laekunud raha: ajavahemikus 01.06.2021-18.03.2022 kontole xxxx AS-is Xxxx 1 740 eurot; ajavahemikus 01.06.2021-17.03.2022 kontole xxxx Xxxx ASis 57 209.35 eurot; ajavahemikus 26.10.2021-11.03.2022 kontole nr xxxx Xxxx AS-is 10 623.50 eurot. Kokku 69 672.85 eurot.
  2. 28.03.2022 nõudekirjaga palus kohus võlgnikul 15 päeva jooksul teatada, mis põhjusel on võlgnik jätnud kõik oma kontoväljavõtted kohtule esitamata, miks on võlgnik varjanud kohtu eest suurema osa oma sissetulekutest ning millise arvestuse järgi on võlgnik võlausaldajatele väljamaksmiseks raha kõrvale jätnud? Kohus hoiatas, et kohtu määratud ajaks vastamata jätmisel asub kohus seisukohale, et võlgnik on rikkunud oma kohustusi õigusvastase tagajärje soovimisega tahtlikult (VÕS § 104 lg 2 ja lg 5)

§ 175lg 5 keeldub kohus kohustustest vabastamast.

  1. 12.04.2022 selgitas võlgnik, et edastas kohtule 04.03.2022 Xxxx AS pangakonto väljavõte seisuga 04.03.
  2. Võlgnik lähtus 10.02.2022 ärakuulamise protokollis kajastatud kohtu seisukohast, et peab esitama kohtule tõendid üksnes enda sissetulekute kohta ning edastaski Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendi, misjärel pidi kohus ise tegema vajalikud päringud (krediidiasutustesse).
  3. Samuti selgitas võlgnik, et ta ei ole sissetulekuid varjanud ning et peale palga muud sissetulekud puuduvad. Võlgniku 2021.a tulu oli 17 049.95 eurot (maksis tulumaksu 2 450.35 eurot). Võlgnik on teinud ülekandeid enda kontode vahel: võlgnik saab töötasu AS Xxxx pangakontole nr xxxx ning on seda kandnud enda Xxxx AS kontole nr xxxx ja AS Xxxx kontole nr xxxx, mis on ka selgesti väljavõtetest näha. Kõik ülekanded, mis on seotud AS Xxxx kontodel isikuga M. P. on võlgniku elukondlikus sfääris toimunud ülekanded, kuna M. P. on võlgniku elukaaslane. Kokku on M. P. võlgnikule üle kandnud erinevaid summasid olmevajaduste rahuldamiseks (nt autoremondiks, maja töödeks, haljastuseks jms), mis perekonnas ikka ette tuleb, neid ülekandeid ei saa lugeda võlgniku tuludeks või sissetulekuks. Elukaaslase tehtud ülekanne ei ole võlgniku tulu tulumaksuseaduse (TuMS) § 12 mõttes. Kokku on M. P. üle kandnud vahemikul 06.06.2021-08.03.2022 võlgnikule 15 875 eurot. Kuna M. P. ise auto remonditöödes ei orienteeru, siis tema antud rahaga maksis nende eest võlgnik.
  4. Mõningad ülekanded on seotud võlgniku sugulastega. Võlgniku poeg A. P. on Xxxx õpilane, õpib xxxx, kes sooritas ülekandeid võlgniku AS Xxxx pangakontole (1 050 eurot), et võlgnik ostaks talle õppevahendid välja. Samuti on ülekanded teinud teine poeg, M. P., kelle antud rahaga võlgnik ostis rehvid poja sõidukile (kokku 340 eurot). Kuna poeg oli xxxx õpilane, siis võlgnik tasus ka mitmeid kooliga seotud makseid (poeg oli võlgniku ülalpeetav).
  5. AS Xxxx kontol toimunud ülekanded, mis seostuvad nt juriidiliste isikutega nagu T OÜ, T AB, O OÜ, S OÜ, on võlgniku kulutused seaduslike hasartmängukorraldajate teenuste kasutamisele. Võlgnik kasutas enda teenitud vahendeid, samuti puudusid võlgnikul siin ka tulud. Juhul, kui oleksid tulud olnud, oleks tulnud kohaldada TuMS § 19 lg 3 p 7, mille kohaselt tulumaksuga ei maksustata korraldusloa või registreeringu alusel läbiviidud hasartmängu võite. Võlgniku AS Xxxx kontole toimunud ülekanded 5

(9)2-17-7485 isikutelt M. S. ja J. K. on tulenenud samuti kulutusest perekondlikus sfääris. K. J., ülekanne 2 094 eurot, mis toimunud 04.02.2022 kuulub deklareerimisele järgmisel,
  1. aasta tuludeklaratsioonis.
  2. Samuti tuleb arvestada, et alates L. M. vabastamisest usaldusisiku kohustustest (esitas avalduse 23.08.2021, kohus tegi määruse 03.09.2021), ei ole usaldusisikut määratud kohtu poolt, seega ei ole võlgnikul olnud võimalik kellelegi andmete edastamise kohustusi täita. Võlgnik on esitanud kohtule taotluse enda usaldusisikuks nimetamiseks, kuid kohus ei ole nimetatud avaldust veel menetlenud.
  3. Võlgnik lähtus Viru Maakohtu 03.09.2021 määrusest tsiviilasjas nr 2-17-
  4. Nimetatud määruse p 9 on järgmine arvestus: 2021.aastal oleks võlgnik pidanud usaldusisikule üle kandma kokku 3 843.51 eurot, millest usaldusisik oleks pidanud A. P.’ale PankrS § 173 lg 4 ja Viru Maakohtu 30.05.2018 määruse alusel tagasi kandma 480.45 eurot. Praeguseks on võlgnik kogunud raha võlausaldajatele väljamakse tegemiseks Xxxx AS kontole kokku 3 000 eurot. Võlgnik on nõus juhul, kui kohustustest vabastamise menetlus jätkub, võlausaldajatele üle andma kuni 100% enda sissetulekust. Võlgnik palus arvesse võtta kohustustest vabastamise menetluse otsustamisel, et võlgnikul puudus töövõime perioodil 19.08.2018 kuni 18.02.
  5. Võlgnikule on pandud raske diagnoos: xxxx. Esmase xxxx puhul kestab ravi 3-12 kuud, korduvate xxxx puhul võib ravi kesta kogu eluaja. Seega ei saa välistada olukorda, et võlgnik võib kaotada suurema osa töövõimest.
  6. 13.04.2022 tegi kohus päringud võlgniku pangakontode nõudmiseks kogu kohustustest vabastamise menetluse kestvuse aja kohta. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  7. Kohus tutvunud pankrotiasja materjalidega, leidis, et võlgniku suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada.
  8. Viru Maakohtu 30.05.2018 kohustustest vabastamise kohtumäärusega kohustati võlgnikku koguma võlausaldajate nõuete rahuldamiseks raha. Võlgnikku ja usaldusisikut kohustati vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotisele üks kord aastas võlausaldajatele raha välja maksma. Ka kohustati võlgnikku tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Pankrotivõlgnikku ja usaldusisikut kohustati üks kord aastas, iga aasta maikuu viimasel tööpäeval, esitama kohtule aruandeid võlgniku tulude ning tuludest võlausaldajatele välja makstud summade kohta või mittemaksmise põhjuste kohta.
  9. Usaldusisik on teatanud, et võlgnik sai maist 2019 kuni aprillini 2020 töötasu OÜ-st R kokku summas 9 321.84 eurot, millest oli kohustatud usaldusisikule üle kandma 1 309.29 eurot, millest kuulub võlausaldajatele väljamaksmisele 1 122.25 eurot. Võlgnik ei kandnud nimetatud summat usaldusisikule üle ka pärast 21.09.2020, kuigi 10.06.2020 e-kirjas lubas ta selleks ajaks raha usaldusisikule üle kanda. Usaldusisiku aruande kohaselt A. P. oleks pidanud 2021.aastal usaldusisikule üle kandma kokku 3 843.51 eurot, millest usaldusisik oleks pidanud võlgnikule PankrS § 173 lg 4 ja Viru Maakohtu 30.05.2018 määruse alusel tagasi kandma 480.45 eurot ning 3 363.06 eurot võlausaldajatele välja maksma, kuid A. P. ei ole usaldusisiku arvelduskontole midagi üle kandnud. 6
(9)2-17-7485
  1. Pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lg 3 kohaselt võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Viru Maakohtu 03.09.2021 kohtumäärusega on tuvastatud, et võlgnik on jätnud usaldusisikule üle andmata kokku 5 152.80 eurot (1 309.29 + 3 843.51) eurot, millest on vaja võlausaldajatele välja maksta 4 485.31 eurot (1 122.25 + 3 363.06). A. P. ei ole usaldusisiku arvelduskontole midagi üle kandnud. Tartu Ringkonnakohus on 05.11.2021 kohtumääruses nõustunud maakohtu järeldustega võlgniku poolt võlausaldajatele 5 152.80 eurot tasumata jätmise osas. Võlgnik on nimetatud summa 19.09.2021 kohtu deposiitarvele üle kandnud (II kd, t.lk. 140), mille maakohus on 20.01.2022 kohtumääruse alusel vastavalt jaotusettepanekule võlausaldajatele välja maksnud.
  2. Eeltoodu ei tähenda, et võlgnik täidab oma kohustusi kohtu ja võlausaldajate ees nõuetekohaselt ja et võlgniku suhtes tuleb jätkata kohustustest vabastamise menetlus. Tartu Ringkonnakohus on 05.11.2021 määruse põhjenduste punktis 9 leidnud, et võlgnik ei ole avaldanud kohtule ega usaldusisikule enne
  3. septembri 2021 määruse tegemist oma tööandja andmeid, samuti on usaldusisik oma aruandes püstitanud muid kahtlusi võlgniku usaldusväärsuse osas. Maakohus saab nende asjaoludega arvestada menetluse jätkumisel, sh saab maakohus pärast võlgniku ärakuulamist uuesti otsustada, kas esineb alus kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks PankrS § 175 lg 5 alusel kohtu algatusel.
  4. Võlgniku suhtest kohustustest vabastamise menetluse jätkamise otsustamiseks on kohus 10.02.2022 toimunud ärakuulamisel (II kd, t.lk. 189) ning 28.03.2022 nõudekirjaga (III kd, t.lk. 52) nõudnud võlgnikult sissetulekute ja võlausaldajatele väljamaksmiseks kõrvale jäetud summade arvestuste esitamist. Võlgnik, kohtu korduvatele nõudmistele, ei ole esitanud arvestusi oma sissetulekute ega sellest võlausaldajatele ülekandmisele kuluvate summade kohta. 04.03.2022 esitas võlgnik pangakonto väljavõtte 1-l lehel, tõendamaks, et konto jääk on 3 028.81 euro (II kd, t.lk. 200). Kohtu poolt tehtud järelpäringuga on tuvastatud, et nimetatud jäägist 1 950 eurot on tekkinud võlgniku poolt sularaha sissemakse tegemisega 03.03.2022 ja 04.03.2022 (III kd, t.lk. 13). Sellega kohus on tuvastanud, et võlgnik ei pea sissetulekute üle igakuiseid arvestusi. Igakuiste sissetulekute üle arvestuse pidamisel pidi võlgnik selgelt aru saama, et tema poolt kasutatakse rahalised vahendid suuremas ulatuses, kui Viru Maakohtu 30.05.2018 kohustustest vabastamise menetluse algatamise määrusega võlgnikule kasutada lubatud. Kuni 11.11.2021 oli võlgniku ülalpidamisel on 1 alaealine laps (M. P., sünd xxxx). Seega oli võlgnikul lubatud jätta endale igakuiselt 1 miinimumpalk (584 eurot ) ja 1/3 miinimumpalga (195 eurot) lapsele ning ülejäänud sissetulekust 25%. Just selline igakuine arvestus saab olema kohustuste nõuetekohaselt täitmise tõendamise aluseks. Kuna võlgnik sissetuleku ja kohustuste üle arvestust ei pea, tegi kohus päringuid võlgniku sissetulekute kohta kogu kohustustest vabastamise menetluse perioodi kohta. 7
(9)2-17-7485 32.Pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist võlgnik on sõlminud laenulepingu AS-iga B ja on 14.02.2019 võtnud täiendava rahalise kohustuse summas 4 000 eurot, mille võlgnik on asunud laenuandjale ka tagasi maksma. PankrS § 174 lg 2 alusel võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele. Seega võlgnik on varjanud kohtu eest lisakohustuse võtmist ja selle tasumist. Nimetatud asjaolu on käsitletav jaotusettepanekuga kaitstud võlausaldajate õiguste kahjustamisena.
  1. Pangakontode väljavõtete järgi ajavahemikus 01.06.2021 kuni 18.03.2022 on võlgniku kontodele laekunud rahalised vahendid kokku 69 572 eurot (10 623 + 57 209 + 1 740 (III kd, t.lk. 8-50). Võlgniku 12.04.2022 seletuse kohaselt sai ta tulu 2021.a 17 049.95 eurot, võlgnikule on raha üle kandnud elukaaslane M. P. ajavahemiku 06.06.2021 - 08.03.2022 15 875 eurot, võlgniku poeg A. P. 1 050 eurot ja teine poeg M. P. kokku 340 eurot. Seega kui arvestada võlgniku arveldusarvetele laekunud rahast 69 572 eurost võlgnikuga seotud isikute kantud raha kokku 17 265 eurot (15 875 + 1 050 + 340), saab võlgniku sissetulekuks 52 307 eurot (69 572 - 17 265). Võlgnikul oli õigus ajavahemiku juuni 2021 kuni märts 2022 arvestada tulust maha kokku 7 101 eurot, s.h juuni-november 2021 4 555 eurot (584 x 1.3 x 6), detsember 2021 584 eurot ja jaanuar-märts 2022 1 962 eurot (3 x 654). Ülejäänud tulust 45 206 eurot (52 307 - 7 101) oli võlgnikul õigus jätta endale 25% summas 11 302 eurot. Seega vahe 33 904 on summa, mis kuulus võlausaldajatele väljamaksmisele või väljamaksmiseks kõrvale jätmisele. Sellega on kohus tuvastanud, et vähemalt ajavahemikus 01.06.2021 kuni 18.03.2022 on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve jättes võlausaldajate kogumata ning välja maksmata raha 33 904 eurot.
  2. Lisaks eelmises punktis toodule lisab kohus käesolevale määrusele lisana 1 tabeli, milles on toodud kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel võlgniku arvelduskontodele, lisaks sissetulekutele, hasartmängudest, metsa võõrandamisest ja sularaha sissemaksetena laekunud summad. Võlgnik on süstemaatiliselt saanud raha hasartmängudest ning on korduvalt ja suurtes summades teinud sularaha sissemakseid. Kokku on tema kontodele lisaks töötasule ja võlgnikuga seotud isikute poolt ülekantule laekunud 31 857.84 eurot, s.h hasartmängudest 15
  3. 57 eurot (4 182 + 575 + 9 222 + 282.57 + 273 + 900), A OÜ-lt 1 788.27 eurot, sularaha sissemaksed 14 635 eurot (4690 + 4 780 + 4 865 + 300). Kohus ei nõustu võlgnikuga, et kuna TuMS § 19 lg 3 p 7 kohaselt tulumaksuga ei maksustata korraldusloa või registreeringu alusel läbiviidud hasartmängu võite, siis hasartmängudest saadava sissetuleku tuluna mittearvestamise vajaduse kohta. PankrS 173 lg 5 alusel võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Hasartmängudest saadud tulu ei ole tulu, millele tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 punktidele 1-12 ei saa pöörata sissenõuet. TMS § 132 lg 1 järgi ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt üleval teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa TMS § 132 lg 2 järgi.
  4. Süü vormid on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 104, mille lg 2 järgi on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-19-16 p 14 leidnud, et PankrS § 175 lg 2 p 8
(9)2-17-7485 2 on peetud silmas raskelt süülist käitumist. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus leiab, et sissetulekute üle arvestuses pidamata jätmine, võlgniku poolt ja sissetuleku temale igakuiselt kasutamiseks lubatud summast suuremates summades kasutamine ning ülejäänud raha võlausaldajatele ülekandmata või hoiustamata jätmises esineb võlgniku süü tahtlusena.
  1. Pankrotivõlgnik on teadlikult ja tahtlikult kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku selline käitumine on käsitletav VÕS § 104 lg 2 ja lg 5 sätestatud õigusvastase tagajärje soovimisena, mistõttu kohus keeldub võlgnikku PankrS § 175 lg 2 p 2 alustel kohustustest vabastamast. Võlgnik ei ole täitnud seadusest tulenevaid kohustusi ja ei ole tõenäoline, et ta neid tulevikus täidab. Sellepärast võlausaldajate õiguste edaspidise kahjustamise vältimiseks, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. PankrS § 175 lg 5 alusel lõpetab kohus omal algatusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
  2. Kohustustest vabastamise menetluses on võlgnik 12.06.2019 üle kandnud usaldusisikule 199.57 eurot, millest 13.06.2019 on usaldusisik üle kandnud jaotuse alusel 198.56 eurot, s.h Rahandusministeeriumile 2.51 eurot, R. N.le 3.35 eurot, S AS-ile 4.06 eurot, Maksu- ja Tolliametile 143.10 eurot ja R. K.ele 45.54 eurot. 20.01.2022 kohtumääruse alusel kanti võlgniku poolt 19.09.2021 kohtu deposiitarvele tasutud summa 5 152.80 eurot võlgniku kohustuste täitmiseks võlausaldajatele välja vastavalt 02.11.2017 jaotusettepanekule, sh: Eesti Vabariik xxxx kaudu 69.05 eurot, R. N. 96.20 eurot; S AS 108.67 eurot, Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 3 698.83 eurot ja R. K. 1 180.04 eurot. Seega pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel II rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud nõuetest ei ole raha saanud: 1) Eesti Vabariik xxxx kaudu 1 556.69 eurot; 2) R. N. 2169.45 eurot; 3) S AS 2 449.96 eurot; 4) Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 83 377.10 eurot; 5) R. K. 26 599.80 eurot.
  3. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel PankrS § 3 lg 2, § 5 lg 1, lg 3, § 175 lg 6 - lg 8, TsMS § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik Lisa 1: A. P.a pangakontodele laekunud raha (ilma töötasu ja füüsiliste isikute tehtud ülekandeta) 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.