Obsah (15)

§ 663§ 657§ 651§ 466§ 662§ 238§ 659§ 168§ 477§ 172§ 175§ 171§ 174§ 176§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 9. mai 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-20-16707 Tsiviilasi Narva linn, X

) § 428 lg 1 p 3 alusel. Seoses menetluskulude jaotusega märkis maakohus, et avaldus esitati maakohtule

1. novembril
2. Puudutatud isiku vastusele lisatud maksekorraldusest nähtub, et nõue täideti avaldaja ees täielikult
3. novembril
4. Seega pärast avaldaja poolt kohtusse pöördumist. 2 Avaldaja saavutas oma eesmärgi pärast seda, kui ta oli sunnitud pöörduma kohtu poole. Avaldaja tegevuse tagajärjel on puudutatud isik enda pikaajalise võlgnevuse (alates
5. ast) tasunud. Kuna puudutatud isik täitis nõude peale avalduse esitamist kohtusse, mõistis maakohus menetluskulud välja puudutatud isikult. Maakohus leidis, et avaldaja (määruses ekslikult märgitud hageja) esindajakulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, summas 150 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistis maakohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulu katteks 178 eurot, sh riigilõiv 25 eurot, dokumentaalse tõendi kulu 3 eurot ning esindajakulu 150 eurot. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6. Puudutatud isik palub
7. juunil 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada menetluskulude kindlaksmääramise osas ning teha uus määrus, millega jätta menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik tasus võlgnevuse 645 eurot 5 senti
8. novembril
10. novembril 2020 ei tasunud puudutatud isik võlgnevust, nagu väidab avaldaja, vaid avaldaja jooksva nõude novembrikuu eest. Vaatamata sellele, et avaldaja oli teadlik
11. novembril 2021 tema kontole 645 euro 5 sendi laekumisest, pöördus avaldaja
12. novembril 2020 avaldusega kohtu poole.
13. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebuses esitatud väited on suuremas jaos asjakohatud ning seotud avalduses esitatud nõude sisulise põhjendatusega.
14. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on kontrollitavas osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 9.

§ 651

lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustab puudutatud isik määrust osas, millega jäeti avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohtu määrus on

§ 466

lg 3 esimese lause järgi jõustunud osas, milles maakohus lõpetas menetluse avaldaja nõudest loobumise tõttu. 10. Puudutatud isik on esitatud koos määruskaebusega uusi tõendeid.

§ 662

lg 3 järgi on määruskaebuse põhjendamiseks lubatud esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus märgib, et

§ 238

lg 1 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde koos määruskaebusega esitatud avaldaja juhatuse

1. oktoobri
2. a protokolli väljavõtte (kaebuse lisa 5). Määruskaebuse lisades 1–4 ja 7 olevad väljavõtted ja dokumendid ei ole määruskaebuse eset arvestades asjakohased tõendid. Iseenesest asjakohased tõendid on määruskaebuse lisas 6 3 olevad maksekorraldused ja
3. a oktoobri eest esitatud arve (teatis nr 29/202010), kuid need tõendid on juba asja toimikus (tl-d 46 ja 55), mistõttu puudus vajadus nende teistkordseks esitamiseks koos määruskaebusega.
4. Ringkonnakohus keeldub eelmärgitut arvestades määruskaebuse lisades 1–4 ning 6 ja 7 olevate tõendite vastuvõtmisest. Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus nende tagastamiseks.
5. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea

§ 659ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 12.1. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendamatu puudutatud isiku seisukoht, et avaldaja menetluskulud peaksid jääma tema enda kanda.

§ 168

lg-st 4 tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja

§ 168lg 5 järgi hageja menetluskulud.

Need sätted kohalduvad

§ 477lg 1 alusel ka hagita asja lahendamisel.

Samuti võimaldab

§ 172lg 1 näha kohtul hagita menetluses ette menetluskulude õiglase jaotuse.

Avaldaja esitas avalduse maakohtule

1. novembril
2. Maakohtule esitatud võla tasumise teates (tl 51) ning seejärel avaldaja avalduse loobumisele esitatud vastuses (tl 66) on puudutatud isik üheselt ja arusaadavalt kinnitanud, et tema võlg on täielikult tasutud
3. novembri
4. a ja
5. novembri
6. a maksetega. Puudutatud isik esitas maakohtule ülekannete maksekorraldused, millel oli selgituseks märgitud "KORTERIMAKS X 1-29" (tl 55). Maksekorraldustest nähtuvalt tasus puudutatud isik
7. novembril 2020 avaldajale 645 eurot 5 senti ja
8. novembril 2020 veel 62 eurot 22 senti. Maksekorraldustest ei nähtu, et
9. novembri 2020 ülekandega tasuti juba sissenõutavaks muutunud võlg ja
10. novembri 2020 ülekandega
11. a oktoobri eest esitatud nõue (62 eurot 22 senti), nagu väidab puudutud isik määruskaebuses. Maakohtule puudutatud isik täpsustavaid selgitusi rahaülekannete kohta ei esitatud. Puudutatud isik täitis seega avaldaja nõude ning avaldaja loobus seetõttu avaldusest. Puudutatud isik on kinnitanud maakohtule enda võla tasumist kahes osas, millest teine osa on tasutud pärast avaldaja avalduse maakohtule esitamist. Samuti tegi puudutatud isik esimese makse avalduse esitamisele eelnenud päeval. Selleks ajaks oli suurem osa avaldaja lepingulise esindaja kuludest tõenäoliselt juba tekkinud. Lähtuvalt eelnevast on maakohus õigesti menetluskulude jaotamisel jätnud menetluskulud puudutatud isiku kanda. 12.
12. Võrreldes avaldaja juhatuse
13. oktoobri
14. a protokollist nähtuvat võlga (645 eurot 5 senti)
15. a oktoobri kohta esitatud arvel (tl 46) kajastatud nõuetega, siis tekib erinevus ilmselt viivisenõudest, mida protokollis pole märgitud. Arvel märgitud põhivõlg ja viivis on kokku 667 eurot 99 senti (võlg 663 eurot 74 senti ning viivis 4 eurot 25 senti). Kokku tuli puudutatud isikul arve alusel
16. novembriks 2020 tasuda 730 eurot 21 senti (sh
17. a 4 oktoobri eest 62 eurot 22 senti, varasemate perioodide võlgnevus 663 eurot 74 senti ning viivis 4 eurot 25 senti). Sama suurusega nõuded (põhivõlg 725 eurot 96 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 4 eurot 25 senti) on avaldaja esitatud ka maakohtule. Puudutatud isiku esitatud põhjendusi ja tõendeid nende koosmõjus vaadates ei ole võimalik järeldada, et kogu võlg oli avaldajale tasutud enne avalduse kohtusse esitamist. Puudutatud isik põhjustas seega oma käitumisega eelkõige ise olukorra, kus avaldajal tuli oma õiguste kaitseks pöörduda kohtu poole. Asjaoludest nähtuvalt oli tegemist pikaajalise võlgnevusega ning puudutatud isik ei olnud hoolimata korduvatele meeldetuletustele võlga tasunud. Olukorras, kus puudutatus isik asus oma kohustusi täitma kohtusse pöördumise tulemusena, oleks ebaõiglane, kui avaldaja peab kandma menetluskulusid.
18. Maakohus määras avaldaja menetluskulude suuruseks 178 eurot. Maakohus rahuldas avaldaja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt. Puudutatud isik on määruskaebuses märkinud, et ei ole nõus menetluskulude 178 eurot väljamõistmisega avaldaja kasuks. Samas ei ole puudutatud isik sisulisi vastuväiteid menetluskulude suurusele esitanud.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud.
3. Määrusekaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka muud selles esitatud väited, mh väited menetlusosaliste erimeelsustest seoses remondifondi, remondi teostamise kulutuste ja tööde tegemist puudutavate dokumentide edastamisega.
4. Lähtudes eelmärgitust, jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
5. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb ka määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel jätta puudutatud isiku kanda.

17.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 17.

1. Avaldaja esitas
2. aprillil 2022 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on avaldaja kandnud määruskaebusele vastamisega seotud menetluskulusid kokku 90 eurot (sh käibemaks). Menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust. Avaldaja esindaja vandeadvokaat R. Golovenko on nimekirjast nähtuvalt osutanud õigusabi tunnitasuga 120 eurot (sh käibemaks) ning teinud järgmised toimingud:
3. detsembri 2021 kohtunõudega tutvumine, määruskaebusega tutvumine, määruskaebuse osas seisukoha koostamine ja kohtule esitamine ning menetluskulude nimekirja koostamine – kõik kokku 45 minutit (0,75 tundi). Avaldaja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (

§ 176

lg 5) ning ta ei ole käibemaksukohustuslane (

§ 174lg 10).

5 17.2. Puudutatud isik ei ole avaldaja menetluskulude osas seisukohta esitanud. 17.3.

§ 175

lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus leiab, et avaldaja menetluskulud on asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud ja vajalikud. Määruskaebusele esitatud vastuse sisulise osa koosneb küll üksnes paarist lausest, kuid esindajal kulus aega ka määruskaebuse ja kohtunõudega tutvumisele ning menetluskulude nimekirja koostamisele. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja tööühiku hind (tunnitasu) 120 eurot (sh käibemaks)

§ 175lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud.

See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus avaldaja kantud hüvitatavate kulude suuruseks 90 eurot (0,75 × 120) ning mõistab nimetatud summa puudutatud isikult avaldaja kasuks välja. 17.4. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest 6