← Eesti

2-21-12554/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Määruse tegemise aeg ja koht 23.03.2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-12554 Tsiviilasi I. O. avaldus Tallinn, Veeren

(korteriomandi- ja korteriühistu seadus) § 29 lg 2 kohaselt korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse 2 kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 38 lg 2 kohaselt juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.

§ 21

lg 1 kohaselt korteriomanikel on õigus vastu võtta otsuseid korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata.

§ 21

lg 2 järgi juhatus saadab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Korteriomanikele seisukoha andmiseks antav tähtaeg peab olema vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kui seaduses või korteriühistu põhikirjas on ette nähtud häälte arv, mis on vajalik, et üldkoosolek oleks otsustusvõimeline, kohaldatakse seda ka otsuse tegemisele koosolekut kokku kutsumata.

§ 20

lg 3 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord.

§ 20

lg 4 järgi kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma elektronposti aadressi, tuleb korteriomanike üldkoosoleku teade ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid saata sellel aadressil. Kohus tuvastab, et puudutatud isiku juhatus saatis 07.05.2021 avaldajale e-kirja (dtl 7), milles oli märgitud, et toimub KÜ 2021.a. e-hääletus, hääletamine toimub koosoleku punktide osas ning hääletamise tähtaeg on 13. juuni 2021, hääletamisele tulevate teemadega tutvumiseks sisaldus e-kirjas viide internetiaadressile. Korteriühistu liikmetele edastatud hääletusprotokolli nr 202106 (dtl 31-32) kohaselt on 13.05.2021-13.06.2021 toimunud e-hääletusel punktina 2 vastu võetud otsus kinnitada 2021.a. majanduskava ning punktina 3 kinnitada põhikirja muudatused. Kohus nõustub avaldajaga, et nimetatud hääletusprotokollis kajastatud otsuste vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. 07.05.2021 teatest puuduvad hääletamisele pandud otsuste eelnõud. TsÜS § 79 kohaselt kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Avalduse kohaselt olid eelnõud kättesaadavad e-kirjas sisaldunud viite kaudu. Kohus leiab, et viide internetiaadressile ei võimalda andmete püsivat kirjalikku taasesitamist. Vastavalt esitatud andmeid on võimalik pidevalt muuta või kustutada. Kohus asub seisukohale, et rikutud on

§ 21lg 2 sätestatud vorminõuet.

Vorminõude eesmärgiks on tagada, et korteriomanikele on üheselt arusaadav, millise sisuga eelnõud on hääletusele pandud ning tagada ka hääletamise tulemuste kontrollitavus. Seetõttu on vorminõude rikkumine otsuse tegemise korra oluline rikkumine. Kohus nõustub avaldajaga, et ka hääletamisel üldkoosolekut kokku kutsumata tuleb põhikirja muutmise, majanduskava kehtestamise või majandusaasta aruande kinnitamise otsustamiseks järgida

§ 20

lg 4 tulenevat eriregulatsiooni, mis on vajalik tagamaks 3 korteriomanike õigus hääletada informeeritult. Nähtuvalt 07.05.2021 e-kirjast koos hääletamise teatega majanduskava ja muudetud põhikirja eelnõud ei edastatud. Otsuse tegemise korda on kohtu hinnangul rikutud oluliselt ka majanduskava ja põhikirja eelnõude ekirja teel edastamata jätmisega. Kohus asub seisukohale, et vaidlustatud otsused on tühised vastuvõtmise korra olulise rikkumise tõttu. Seetõttu ei hinda kohus avaldaja väiteid ja tõendeid, mis on esitatud seoses alternatiivse kehtetuks tunnistamise nõudega. Kohus rahuldab avalduse ning tuvastab otsuste 2 ja 3 tühisuse. Tühise otsuse 3 alusel on registrisse tehtud 16.06.2021 kanne põhikirja muutmise kohta. Kohus edastab kohtumääruse registripidajale kande muutmiseks

§ 63lg 1, MTÜS § 241 lg 4 ja § 24 lg 6 alusel. Menetluskulud Ts

MS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kui menetluse põhjustaja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Nähtuvalt asja materjalidest tekkis avaldajal menetluskulu 50 eurot, so kulu riigilõivule, mille kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele avaldaja kasuks välja puudutatud isikult. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt avaldaja taotlusele, et puudutatud isikul tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.