KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse avalikult teatavaks- 18. aprill 2022, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number 3-22-854 Haldusasi

) § 282 lg 5 alusel 48-tunniks kinni Usbekistani kodaniku X ja ta toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse. Puudutatud isikul puudus Eestisse sisenemiseks seaduslik alus.

1. Puudutatud isikule koostati Tallinna – 1 piiripunktis Piirilt väljastatud sisenemiskeelu otsus nr 64/2022 järgmistel põhjustel: 1) puuduvad asjakohased dokumendid, mis õigustaksid reisi eesmärki ja tingimusi (põhjus E); 2) puuduvad piisavad elatusvahendid, arvestades riigis viibimise kestust ja olemust, või päritoluriiki naasmiseks või transiidiks vajalikud dokumendid (põhjus G). Vastavalt riigipiiriseaduse (RiPS) §-le 91 keelduti puudutatud isikut riiki lubamast.
2. PPA esitas 17.04.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (

) alusel. Taotluse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Puudutatud isikule on tehtud riiki sisenemise keelu otsus, mis on põhjendatud ning arusaadavas keeles talle tutvustatud ning ta on andnud otsuse kättesaamise kohta allkirja. Seaduse järgi on vedaja kohustus korraldada välismaalase, kellel on keelatud Eestisse sisenemine, tagasi saatmine riiki, mille kaudu ta Eesti Vabariiki saabus. Käesoleval hetkel on vedajaks lennufirma PEGASUS Airlines, mille esimene lend Antalyasse toimub 23.04.2022 väljumisega kell 10.40. PPA-le teadaolevalt ei esine asjaolusid, mistõttu kõnealune isik ei saaks tagasi pöörduda Türki, mis on lähteriik, kust puudutatud isik Eestisse saabus. Sisenemiskeelu otsuste puhul ei kohaldu naasmisdirektiivi kinnipidamise alused (põgenemisohu kriteeriumid juba oma olemuselt ei ühti riiki sisenemisest keeldumise alustega). Sisenemiskeelu otsuse saanud välismaalast kinnipidamiskeskusesse paigutamise aluseks on

§ 282lg 6 (sisenemiskeelu otsuse täitmine).

Küll tuleb sisenemiskeelu otsuse saanud välismaalasi kohelda väljasaadetavaga sarnaselt ehk vastavalt naasmisdirektiivi artikli 4 lg-le 4 on neil õigus samadele kinnipidamise tingimustele (õigus saada vajalikke tervishoiuteenuseid, vaba aja veetmise ja kokkusaamiste võimaldamine, allumine kinnipidamiskeskuse sisekorrale, vajadusel distsiplinaarmenetluse läbiviimine, turvaabinõude kohaldamine jne). Kuna PPA-st mitte sõltuvatest asjaoludest võib lend ära jääda, siis taotletakse kohtult luba puudutatud isiku kinnipidamiseks kuni 30.04.

2. PPA selgitas 18.04.2022 toimunud istungil, et varasemalt ei ole isik kurtnud, et esineksid kinnipidamiskeskuses viibides terviseprobleemid (nt klaustrofoobia). Samuti ei ole isik varem avaldanud soovi ise endale pilet soetada. Tallinna Lennujaama transiiditsoonist võib isik omavoliliselt lahkuda, mistõttu ei ole võimalik lubada isikul oodata seal lennuni kuni 23.04.
3. Lisaks puuduvad isikul rahalised vahendid, et osta endale lennujaamas sööki. PPA nõustub kohtu ettepanekuga, et anda puudutatud isikule võimalus soetada pilet Türki ning juhul, 2

§ 23lg 11, § 282 lg 6, HKMS § 264 lg-d 1, 3, 5 ning § 265 lg 1).

Kohus põhjendab seda järgmiselt. 9.

§ 2

lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. Vastavalt välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Käesoleval juhul on PPA tõendanud, et puudutatud isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. Nimelt on isikule 16.04.2022 koostatud piiril sissesõidukeeld nr 64/2022 (PPA 17.04.2022 taotluse lisa 1; digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl-d) 35-36). RiPS § 91 kohaselt isikud, kellele piiriületamise luba ei antud, peetakse kinni ja saadetakse Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute ning seadustega ettenähtud korras tagasi riiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid või toimetati. Sisenemiskeelu otsuse täitmiseks peab PPA välismaalase kinni

§-des 19-192 sätestatud korras (

§ 282lg 5).

Kui sisenemiskeelu otsuse täitmine ei ole 48 tunni jooksul võimalik, taotleb PPA halduskohtult luba välismaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks ja kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks (

§ 282lg 6).

Taotluse esitamise hetkel ning 18.04.2022 toimunud istungi aja seisuga ei olnud võimalik sisenemiskeelu otsuse täitmine 48-tunni jooksul, kuivõrd isikul oli broneeritud tagasilend 23.04.2022. Käesolevaks hetkeks on küll tõendatud, et isik soetas 18.04.2022 lennupileti Türki 3

§ 282lg 6 alusel.

Kohus selgitab, et kuigi viidatud säte ei tee viidet

§-le 23, siis on seadusandja eesmärk olnud, et ka

§ 282

lg 6 alusel haldustoiminguks loa taotlemisel kohaldub § 23 koos selles viidatud normidega. Nii on

§ 282

lg 6 lisatud

-s väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse (massilise sisserände tõkestamine) § 1 punktiga

1. Viimati nimetatud seaduse 110 eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et eelnõu on välja töötatud, et võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ,
2. detsember 2008, ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (edaspidi naasmisdirektiiv), artikkel 18, mis võimaldab liikmesriigil olukorras, kus riiki saabub erakordselt suur hulk ebaseaduslikke sisserändajaid, muuta välismaalase kinnipidamise nõudeid. Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras on lubatud näha ette erisused ebaseaduslikult riiki sisenenud välismaalaste kinnipidamise õiguspärasuse kontrollimisel, pidada neid kinni väljaspool kinnipidamiskeskust ja loobuda perekondade majutamisel privaatsuse tagamise nõudest
3. Eelnõu paragrahvi 1 punkti 44 (

§ 282

) kohta selgitatakse eelnõu 110 SE seletuskirjas järgmist: „Kui välismaalane ei vasta Schengeni alale sisenemise tingimustele, vormistatakse välismaalase riiki mittelubamise otsus Schengeni piirieeskirja V lisa B osas esitatud standardvormile, milles märgitakse keeldumise põhjused. Liikmesriikidel on õigus jätta piiriületusjuhtumid naasmisdirektiivi kohaldamisalast välja. Samas tuleb riikidel ka edaspidi järgida riigisisestes menetlustes rahvusvahelise avaliku õiguse üldpõhimõtteid, asjaomaste kolmandate riikide kodanike põhiõigusi ja naasmisdirektiivi artikli 4 lõikes 4 sätestatud tagatisi. /…/ Eelnõuga viiakse välismaalase riiki mittelubamise regulatsioon vastavusse naasmisdirektiivis sätestatuga. Nii nagu lahkumisettekirjutuse vaidlustamise puhul, ei saa ka sisenemiskeelu otsust vaidlustada vaidemenetluse korras. Kui on vaja kinni pidada välismaalane, kelle sisenemiskeelu otsust ei ole võimalik kohe täita, kohaldatakse

-i §-des 19-192 sätestatut. Kui välismaalast peetakse kinni üle 48 tunni, kohalduvad

-i §-des 23 ja 25 kinnipidamise kohtuliku kontrolli tähtajad ja kinnipidamiskeskuses ettenähtud tagatised.“2 12. Nii nähtub eelnevast, et seadusandja on sidunud ka

§ 282

lg 6 alusel kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa taotlemisel

§-ga

1. Põhjendamatu ja 1 Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seadus (massilise sisserände tõkestamine) 110 SE seletuskiri, lk
2. Kättesaadav internetiaadressilt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5ddd2439-ebbe-48c0-b24093b5e5941a0f/V%C3%A4ljas%C3%B5idukohustuse%20ja%20sisses%C3%B5idukeelu%20seaduse%20ning% 20v%C3%A4lismaalasele%20rahvusvahelise%20kaitse%20andmise%20seaduse%20muutmise%20seadus%20( massilise%20sisser%C3%A4nde%20t%C3%B5kestamine) 2 Samas, lk
3. 4

§-s 23 sätestatud loa andmise tähtaega (maksimum kaks kuud;

§ 23

lg-tes 1 ja 11), kuivõrd

§ 282lg-s 6 on juba loa kahe kuuline tähtaeg sätestatud.

Ühtlasi ei oleks selline lähenemine kooskõlas direktiiviga 2008/115, mille artikli 18 ülevõtmist eelnõuga kavandati.

1. Vastavalt direktiivi 2008/115 preambula punktile 6 peaksid liikmesriigid tagama, et kolmandate riikide kodanike ebaseadusliku riigisviibimise lõpetamine toimub õiglase ja läbipaistva korra kohaselt. Vastavalt ELi õiguse üldistele põhimõtetele tuleks direktiivi 2008/115 alusel tehtavad otsused võtta vastu juhtumipõhiselt ja lähtudes objektiivsetest kriteeriumitest, mis tähendab, et arvesse tuleks võtta muud kui üksnes ebaseadusliku riigisviibimise asjaolu. Tagasisaatmisega seotud otsuste, nimelt tagasisaatmisotsuste ja, kui on, sisenemiskeeluotsuste ning väljasaatmisotsuste, tüüpvormide kasutamisel peaksid liikmesriigid järgima kõnealust põhimõtet ja täitma täielikult kõiki direktiivi 2008/115 kohaldatavaid sätteid.
2. Olukorras, kus

§ 282

lg-t 6 tõlgendada viisil, et halduskohtu luba antakse üksnes lähtuvalt asjaolust, et isikule on tehtud sissesõidukeelu otsus ning isikut ei ole võimalik 48tunni jooksul riigist välja saata, oleks ainukeseks kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmise kriteeriumiks isiku seadusliku aluseta riigis viibimine. Selline lähenemine aga ei oleks kooskõlas direktiiviga 2008/

1. Eelistada tuleb tõlgendust, mis oleks kooskõlas ELi õigusega.
2. Lisaks on Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Ele Russak selgitanud 05.05.2020 toimunud Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungil (protokoll nr 45) seoses väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seadus (massilise sisserände tõkestamine) eelnõuga, et kinnipidamine on äärmuslik meede ja alati enne, kui otsustatakse kinnipidamise kasuks, hinnatakse kinnipidamise vajalikkust ja võimalikkust ka muid alternatiivseid kinnipidamise meetmeid kohaldada
4. Eeltoodust lähtuvalt jääb kohus 18.04.2022 istungil väljendatud seisukoha juurde, et

§ 282

lg 6 alusel haldustoiminguks loa taotlemisel tuleb lähtuda ka

§ 23lg-dest 1 ja 11 ning § 15 lg-dest 1 ja 2.

Kinnipidamiskeskusesse paigutamisel on puudutatud isiku õigustele mõju sama, sõltumata sellest, kas kinnipidamiskeskuses kinnipidamise eesmärgiks on lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkus või sissesõidukeelu otsuse täitmise tulemuslikkus. Seetõttu tuleb mõlemal juhul analüüsida esmalt, kas esineb kinnipidamiseks

§ 15

lg-s 2 sätestatud aluseid, kas on võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid ning kas kinnipidamine on proportsionaalne, arvestades välismaalasega seotud konkreetseid olulisi asjaolusid (

§ 15lg 1).

17. Välismaalast võib kinni pidada, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (

§ 15lg 2).

1. Asjaoludest nähtuvalt on puudutatud isikul tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid olemas. Samuti ei ole PPA väitnud, et isik ei täida kaasaaitamiskohustust. 3 Riigikogu põhiseaduskomisjoni 05.05.2020 istungi protokoll nr 45, lk
2. Kättesaadav internetiaadressilt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5ddd2439-ebbe-48c0-b24093b5e5941a0f/V%C3%A4ljas%C3%B5idukohustuse%20ja%20sisses%C3%B5idukeelu%20seaduse%20ning% 20v%C3%A4lismaalasele%20rahvusvahelise%20kaitse%20andmise%20seaduse%20muutmise%20seadus%20( massilise%20sisser%C3%A4nde%20t%C3%B5kestamine) 5

§ 15lg-s 2 sätestatud üldalusel.

Selliseks üldaluseks on

§ 15

lg 2 sissejuhatavas osas nimetatud ohtu väljasaatmise tulemuslikkusele (vt Riigikohtu 30.03.2021 määrus nr 3-20-2004, p 25). Selliseks ohuks väljasaatmisele võib olla isiku haigestumine koroonaviirusesse, mis takistaks isikul 19.04.2022 toimuvale lennule pääsemist ning seaks ohtu isiku väljasaatmise tulemuslikkuse. Kuigi isik on 18.04.2022 istungil kinnitanud, et tema soov on Eestist lahkuda ning juhul, kui tal võimaldataks oodata lendu Tallinna Lennujaama transiiditsoonis, siis ei läheks ta sealt kuhugi. Samas ei pea kohus puudutatud isiku väiteid usaldusväärseks, arvestades, et isik on andnud nii PPA-le kui ka 18.04.2022 kohtuistungil vastuolulisi väiteid. Seetõttu ei saaks kohaldada ka leebemaid järelevalvemeetmeid, kuivõrd nt reisidokumendi hoiule võtmine on eesmärgipärane üksnes juhul, kui isiku vastu on usaldus. Käesoleval juhul see nii ei ole. Kohus selgitab, et PPA taotluse kohaselt on puudutatud isik reisi eesmärgiks toonud soovi külastada Eestis elavat Y (vt PPA 17.04.2022 taotlus, lk 1; dtl 3). Samas 18.04.2022 kohtuistungil on puudutatud isik selgitanud, et soovis Y küllakutset, et tulla Eestisse oma noormehe juurde. Kohtu küsimusele, kas noormees viibib jätkuvalt Eestis, vastas puudutatud isik, et noormees on Usbekistanis. Lisaks selgitas puudutatud isik 18.04.2022 istungil, et Y ta oma viisa saamisest märtsis ei teavitanud. Kohtule tundub kummastav selline käitumine. Mõistlik inimene selliselt ei käituks. Olukorras, kus isikut kutsub välismaalane oma riiki külla ning selleks antakse ka viisa isikule, on tavapärane, et viisa saamisest ja planeeritud külaskäigust küllakutsujat ka teavitatakse. Kahtlust äratav on ka PPA taotluses märgitud, et kui helistati Y kui küllakutsujale, siis ta teatas, et täna ta ei oota kedagi, kuid on paljudele isikutele teinud kutseid ja katkestas telefonikõne (dtl 3). Samuti nähtub PPA 17.04.2022 taotlusest, et puudutatud isiku viisataotlusele on lisatud küllakutse, kus küllakutsuja kutsub puudutatud isiku endale külla kui poja sõbranna; samas ei teadnud puudutatud isik, kas Y lapsi on (vt PPA 17.04.2022 taotluse lk 1; dtl 3). Veelgi enam, 18.04.2022 toimunud kohtuistungil on puudutatud isik kohtu küsimusele, kas Y on lapsi, vastanud, et ei ole. Eelnevale lisaks on puudutatud isik väitnud PPA-le, et broneeris Eestis majutuse aadressil Lai tn 1, Tallinn (vt PPA 17.04.2022 taotluse lk 1; dtl 3). Kohtu küsimusele 18.04.2022 istungil, et, millises majutusasutuses on puudutatud isik majutuse broneerinud, vastas puudutatud isik, et ta ei mäleta, aga telefonis on tal need andmed olemas. Kohtu küsimusele, kellele puudutatud isik helistas, kui ta kinni peeti, vastas puudutatud isik, et helistas Erikale ning selgitas, et Erika on Y sõbranna, kuid Erika perekonnanime ta ei tea. Samas nähtub isiku kinnipidamise protokollist, et puudutatud isik teatas oma kinnipidamisest telefoninumbril xxxxxxxxxx, Q (dtl 30). Sama telefoninumbriga isik ning sama nimega on puudutatud isikule soetanud ka 19.04.2022 väljuvale lennule lennupiletid (vt dtl 43). Seega ei vasta tõele puudutatud isiku väide, et ta teatas oma kinnipidamisest Erikale. Ülaltoodu kokkuvõtteks peab kohus isiku väiteid ebausaldusväärseteks, mis annab aluse kahelda ka tema tegelikes motiivides aidata kaasa väljasaatmise võimalikkusele ja tulemuslikkusele. Olukorras, kus isiku vastu puudub usaldus, sh osas, et isik igakülgselt aitaks kaasa oma väljasaatmise tulemuslikkusele, ei oleks leebemad järelevalvemeetmed ka tõhusad. 20. Arvestades, et kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks lühiajaline – kuni 30.04.2022 (isegi lühem, kui ei esine takistusi 19.04.2022 toimuvale lennule pääsemiseks), siis ei saa seda pidada ebaproportsionaalseks abinõuks, et tagada puudutatud isikule tehtud sisenemiskeelu otsuse täitmise võimalikkus ja tulemuslikkus. 21. Kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega (

§ 261lg 3 ja § 2615).

Alles kohtuistungil väitis puudutatud isik, et tal tekib kambris olles klaustrofoobia; varasemalt ei ole puudutatud isik seda PPA-le väitnud. Samas on igas kinnipidamiskeskuse kambris videokaamera, mistõttu vajadusel on võimalik puudutatud isikule ka koheselt arstiabi osutada. 6