← Eesti

2-22-2100/6

Obsah (6)§ 29§ 22§ 108§ 30§ 150§ 23

2-22-2100 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2022. a. Lubja 4, Tallinnas Tsiviilasja number 2-22-2100 Tsiviilasi Osaühin

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud Osaühing Helain Teenus (likvideerimisel) avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse ja selle lisade kohaselt on ainuosaniku 12.01.

  1. a otsusega vastu võetud otsus osaühingu majandustegevuse lõpetamise kohta ja algatatud likvideerimismenetlus. Osaühingu müügikäive on viimastel aastatel pidevalt kahanenud ja ühing on tegutsenud kahjumlikult. Osaühingul tekkis käibekapitali puudus, tekkisid raskused jooksvate kohustuste täitmisega. Osaühingu töötajad töötasid miinimumpalgaga, palku tõsta ei õnnestunud, kuna puudusid rahalised vahendid. Viimasel ajal töötas osaühingus 7 palgalist töötajat, kellega on praeguseks töölepingud lõpetatud. Endistel töötajatel on töölepingust tulenevad nõuded osaühingu vastu. Kokku on osaühingul tasumata kohustusi ca 28 000 eurot. Ettevõttel puudub vara, millega kata tekkinud võlgnevusi. Võlgniku maksejõuetus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik palub algatada Helain Teenus OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlus ja kuulutada välja osaühingu pankrot. 28.02.
  2. a. määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks vandeadvokaadi Andrias Palmits’a. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku esindaja, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused moodustavad 27 888 eurot, sh maksuvõlg seisuga 30.03.

  1. a summas 10 230,99 eurot. Võlgniku vara moodustab 2,76 eurot. Võlgnikul on nõue kolmanda isiku vastu summas 302 eurot. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks
  2. aasta veebruaris, mil võlgniku arvelduskontolt tehti viimane majandustegevusele viitav rahaülekanne. Võlgniku selgituste kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks pikaajaline kahjumlik tegevus ja käibekapitali puudus, samuti Covid-19 pandeemia ja sellest tulenevad piirangud majandustegevuses. Seega on maksejõuetuse põhjus muu asjaolu

§ 22lg 5 sätestatu tähenduses.

Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmise või tagasinõudmine.

Võimalike tagasivõitmise ja tagasinõuete esitamise võimaluste tuvastamiseks on ajutine pankrotihaldur analüüsinud võlgniku arvelduskonto väljavõtet alates 28.02.2017. a, s.o. ajutise halduri nimetamisele eelnenud viie aasta jooksul. Ajutise halduri hinnangul vara tagasivõitmise võimalused puuduvad.

§ 30

alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks 2 deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 tundi ja 30 minutit ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 638 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud.

§ 23

alusel kuuluks võlgnikult väljamõistmisele ajutise halduri tasu summas 1 638 eurot. Võlgnikul vara puudub.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt Andrias Palmitsale hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 654 eurot (lisandub käibemaks). TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Helju Kõivule. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.