← Eesti

2-22-1130/8

Obsah (9)§ 33§ 1§ 31§ 22§ 108§ 23§ 150§ 171§ 29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2022. a kell 14.00 Lubja 4, Tallinnas Tsiviilasja number 2-22-1130 Tsiv

§ 33lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud T. T. avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on avaldaja on arvel Töötukassas ja otsib aktiivselt tööd. Avaldaja sissetulekuks on toimetulekutoetus. Avaldajal puudub vara, mida realiseerida, kuid täitmata kohustusi on vähemalt 6 788,16 eurot. Avaldaja palub kuulutada välja tema eraisiku pankrot, kuna ta ei suuda oma kohustusi täita ning on püsivalt maksejõuetu ja alustada tema suhtes kohustustest vabastamise menetlust. 28.02.2022. a nimetas kohus T. T. ajutiseks halduriks Andrias Palmitsa. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada T. T. pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andrias Palmitsa.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub, võlgnik on töötu, teadaolevate kohustuste maht on 6 066,15 eurot. Võlgnikul on neli täisealist last. Arvestades TSM § 132 sätestatut, ei ole võlgnik suuteline rahuldama oma kohustusi nõuetekohaselt. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Võlgnik muutus maksejõuetuks

  1. a detsembris, mil võlgniku suhtes tehti maksekäsu kiirmenetluse määrus tsiviilasjas 2-20-141171, mis pöörati lahendi tegemise kuupäeval ka täitmisele. Selleks ajaks olid võlgniku regulaarsed sissetulekud katkenud (võlgnikule tehti viimane palgamakse 06.05.
  2. a). Võlgniku selgituste kohaselt on tema makseraskused saanud alguse sellest, et võlgnik on pärast abikaasast lahutamist jäänud hätta ühiselt võetud laenude teenindamisega. Võlgniku maksejõuetuse põhjus on ajutises menetluses tuvastatu põhjal seega muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. 2 Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Ajutine pankrotihaldur Andrias Palmits on esitanud tasunõude 10 töötunni eest kokku summas 1 300 eurot (lisandub käibemaks).

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23

lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1300 eurot (lisandub käibemaks). Ajutise halduri tasu kuulub

§ 150

alusel väljamõistmisele pankrotivara arvelt.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär. Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt

§ 171

lg-le 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb

§ 29lg-tes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks.

Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 654 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest.

§ 23

lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.