Obsah (14)
§ 118§ 120§ 65§ 121§ 63§ 68§ 21§ 113§ 200§ 74§ 119§ 18§ 56§ 57KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.detsember 2021 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-21-6630 (kohtueelses menetluses nr 21261000
§ 118
lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Prokurör Abiprokurör Katerin Hovi Süüdistatavad Erki Ivanov isikukood 38310126524; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel eesti keel; xxxxxxxxxxxxxxxxxx isik; korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh viimati Tartu Maakohtu 06.04.2017 otsusega
§ 120
lg 1 ja § 121 lg 2 p 2, 3 järgi vangistusega 3 kuud,
§ 65
lg 2 alusel liitkaristuseks mõistetud 2 aastat 8 kuud 27 päeva vangistust, mis kantud 04.12.2019; kahtlustatavana kinni peetud 15.06.2021; Tartu Maakohtu 17.06.2021 määrusega kohaldatud tõkendina vahistamist Kalmer Tilgand isikukood 37207047010; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel - eesti keel; põhiharidusega; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh viimati Tartu Maakohtu 03.05.2016 otsusega
§ 121
lg 2 p 3 järgi vangistusega 1 aasta 10 kuud, mis kantud 06.11.2017; kahtlustatavana kinni peetud 15.06.2021; Tartu Maakohtu 17.06.2021 määrusega kohaldatud tõkendina vahistamist Kaitsjad Kalmer Tilgandi kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello Erki Ivanovi kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel Kohtuistungi toimumise aeg 15.november ja 6. detsember 2021 RESOLUTSIOON Erki Ivanov süüdi tunnistada
§ 121
lg 2 p 3 ja § 119 lg 1 järgi ja karistada
§ 63lg 1 alusel vangistusega 4 (neli) aastat.
Erki Ivanovi suhtes kohaldatud tõkend - vahistamine jätta kehtima kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
§ 68
lg 1 alusel arvata Erki Ivanovi karistuse kandmise aja algust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest s.o alates 15.06.2021. Kalmer Tilgand süüdi tunnistada
§ 121
lg 2 p 3 ja § 119 lg 1 järgi ja karistada
§ 63lg 1 alusel vangistusega 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud.
Kalmer Tilgandi suhtes kohaldatud tõkend - vahistamine jätta kehtima kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
§ 68
lg 1 alusel arvata Kalmer Tilgandi karistuse kandmise aja algust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest s.o alates 15.06.
- Välja mõista Erki Ivanovilt menetluskuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, ekspertiisikulu 30 (kolmkümmend) eurot 50 senti ning riigi õigusabi tasu ja kulu 1203 (üks tuhat kakssada kolm) eurot 36 senti riigituludesse. Erki Ivanovilt välja mõistetud menetluskulud (kokku 2109,86 eurot) tasuda 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kohtuotsusele lisatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti kontole ja viitenumbrile (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-21-6630, Erki Ivanov). Välja mõista Kalmer Tilgandilt menetluskuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, ekspertiisikulu 30 (kolmkümmend) eurot 50 senti ning riigi õigusabi tasu ja kulu 1235 (üks tuhat kakssada kolmkümmend viis) eurot 76 senti riigituludesse. Kalmer Tilgandilt välja mõistetud menetluskulud (kokku 2142,26 eurot) tasuda 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kohtuotsusele lisatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti kontole ja viitenumbrile (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-21-6630, Kalmer Tilgand). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Kannatanu I. S. (isikukood xxxxxxxxxxx; e-posti aadress xxxxxxxxxxx ) on taotlenud enda teavitamist Erki Ivanovi ja Kalmer Tilgandi vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. CD-R Häirekeskuse kõne helisalvestisega jätta kriminaaltoimiku juurde. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12) kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 13.12.
- Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse 2
(15)kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult resolutiivosana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis (Põlvas, Võru tn 12) kättesaadav alates 31.12.
- Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 31.12.
- Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib apellatsiooni esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 13.12.2021 määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistuse sisu Erki Ivanovi ja Kalmer Tilgandit süüdistatakse selles, et nemad 15.06.2021 kella 00.00 paiku Põlvamaal Räpina vallas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x elutoas grupis peksid rusikatega ning kägistasid voodile pikali surutud kannatanut I. S. . Grupis peksmine seisnes selles, et esmalt Erki Ivanov lõi kannatanule jalaga kubeme piirkonda ning seejärel haaras kannatanul parema käega kõrisõlmest kinni, surus ta voodile pikali ning hakkas teda koos Kalmer Tilgandiga, kes samuti kägistas kannatanut, peksma näkku ja rindkeresse, mille tagajärjel sai I. S. järgmised tervisekahjustused: kilp- ja sõrmuskõhre vasakpoolsed murrud kõripiirkonnas; verevalumid kõri limaskestal; traumaatiline nahaalune õhusisaldus näo- ja kaelapiirkonnas ning õhk keskseinandis; nahaalused verevalumid vasaku silma ümber, kaelal mõlemapoolselt, rindkere ülaosas, paremal õlavarrel. I. S. kaelapiirkonnas esinenud vigastused ja nende tüsistused koosvõetuna põhjustasid eluohtliku kaela- ja kõriturse, mille tõttu tekkis I. S. hingamispuudulikkus ning ta vajas kopsude kunstlikule hingamisele viimist. Seega panid Erki Ivanov ja Kalmer Tilgand oma tegevusega toime tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustati oht kannatanu elule, s.o
§ 118lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatav Erki Ivanov tunnistab ennast süüdi osaliselt. Erki Ivanov võtab õigeks kannatanu korduvalt rusikaga löömise, kuid kägistamist ta ei mäleta. Süüdistatav Kalmer Tilgand tunnistab ennast süüdi osaliselt. Ta tunnistab kannatanu kaela alumisest osast kinni võtmist ja kannatanu peksmist, kuid kannatanu kõrivigastust ta ei tekitanud. Erki Ivanovi kaitsja leiab, et süüdistus on põhjendatud osaliselt. Erki Ivanov kasutas füüsilist vägivalda, tekitades kannatanule valu, kuid need teod ei olnud eluohtlikud. Pole tõendatud, et kannatanu sai eluohtliku tervisekahjustuse Erki Ivanovi tegevuse tulemusena. Kaheldav on, kas kuritegu on toime pandud grupis. Kaitsja palub Erki Ivanovi toimepandu kvalifitseerida
§ 121sätete järgi.
Kalmer Tilgandi kaitsja leiab, et süüdistus on põhjendatud osaliselt. Kalmer Tilgand küll kasutas füüsilist vägivalda kannatanu suhtes, kuid eluohtlikku vigastust ta ei tekitanud. Kuritegu ei ole toime pandud grupis. Kaitsja palub Kalmer Tilgandi toimepandu kvalifitseerida
§ 121sätete järgi. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused 3
(15)Kannatanu I. S. 6.12.2021 kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 170-176) läks ta 14.06.2021 õhtul peale 8 K.Tilgandi korterisse xxxxxxxxxxxxxxxxxx-x järgi sinna varem unustatud päikeseprillidele. K.Tilgand ja E.Ivanov jõid korteris õlut ja I.S. jäi ka sinna istuma. Mingil hetkel tekkis tüli sellest, et I.S. oli eelmisel reedel kutsunud K.Tilgandile politsei, kuid see teema rahunes maha. Hiljem klapiti sentides 5 eurot uue õlle jaoks. Peale E. Ivanovi ja I. S. suitsetamas käimist avastati, et raha on kadunud. E. Ivanov süüdistas juhtunus I. S. ja hakkas kannatanu taskust raha otsima. E.Ivanov haaras kannatanul kõrisõlmest, lõi põlvega kannatanule kubeme piirkonda ja surus I. S. diivani peale pikali. Diivanil hakkas E.Ivanov kannatanut edasi kägistama ja rusikatega peksma näo- ja kehapiirkonda. Selle peale kargas ka K.Tilgand tugitoolist püsti ja tuli E. Ivanovile appi kannatanut peksma ja kägistama. Kui E.Ivanov peksmise lõpetas, hakkas seda tegema K.Tilgand, kes lõi samuti kannatanule rusikaga näo- ja kehapiirkonda ja kägistas käega tervest kõrist. Samal ajal E.Ivanov seisis kõrval ja vaatas pealt. Mõlema süüdistatava ründe ajal tundis I.S. valu ja hingamisraskusi. Kannatanu üritas parema käega ennast kaitsta ja jalgadega neid eemale tõrjuda, mille tulemusel K.Tilgand kukkus vastu lauda. Laual olevad arvutid ja ekraanid kukkusid pikali. Süüdistatavad käskisid kannatanul arvuti korda teha, mida I.S. ka tegi. Hiljem leidis E.Ivanov K.Tilgandi rahakoti kaduma läinud viie euroga. Seejärel läks kannatanu E.Ivanoviga Olerexi tanklasse. K.Tilgand jäi tuppa. Tanklast ostis E.Ivanov sidrunivett, kuid seda I.S. enam juua ei saanud. Tundus nagu oleks vedelik kõrist välja voolanud. Peale tanklas käiku läks kumbki oma teed. Koju jõudes kannatanu tundis, et hääl hakkab kaduma ning helistas kiirabisse. Süüdistatava E.Ivanovi 6.12.2021 kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 175 pöördel-178) I. S. saabumisel K.Tilgandi korterisse joodi koos õlut, mängiti kaarte. Mingil hetkel oli kannatanul tüli K.Tilgandiga, kes süüdistas kannatanut politsei kutsumises ja mingil hetkel tekkis konflikt raha pärast. E.Ivanov kahtlustas kadunud raha võtmises I. S. ja läks I. S. kallale. E. Ivanov lõi kannatanut, mille peale kannatanu kukkus voodile. Voodis lõi E.Ivanov kannatanut paar korda rusikaga kuhugi näo piirkonda. Kannatanul hakkas ninast verd jooksma ja E.Ivanov tõi talle köögist näo pühkimiseks märja lapi. Kannatanu kõrist kinni võtmist ja kägistamist E.Ivanov ei mäleta. Kui E. Ivanov kannatanu peksmise lõpetas, läks K.Tilgand omal algatusel kannatanule kallale, tõmbas kannatanu voodile pikali ja peksis I. S. rusikatega ja kägistas kätega kaelast. E. Ivanov seisis samal ajal kõrval ja tõmbas lõpuks K.Tilgandi kannatanu pealt ära. Hiljem leidis E. Ivanov kadunud raha K.Tilgandi rahakotist. Koos I. S. läks E.Ivanov Olerexi tanklasse kannatanule mullivett ostma. Mullivee andis E. Ivanov kannatanule ja seejärel mindi laiali. Süüdistatava K.Tilgandi 6.12.2021 kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 178-189) tuli ebakaines olekus E. Ivanov ühel õhtul külla. Koos osteti Konsumist kaks „pommi“ (2-liitrine õlu). K. Tilgandi korterisse tagasi jõudes hakkas K. Tilgand oma arvutit näppima. E. Ivanov istus voodi peal ja „limpsis“ seal. Mingil hetkel märkas K.Tilgand voodi peal ka I.S. . E.Ivanov hakkas I. S. süüdistama K.Tilgandile „mentide“ kutsumises ja hüppas talle selga – voodisse pikali peale. Üks E.Ivanovi käsi oli kannatanu kaela ümber ja vasak käsi liikus (tagus). K. Tilgand läks ta ka sinna juurde, vasaku käega võttis kannatanu kaela alumise osa ümbert, toetades kätt rinna peale ning parema käega klohmis kannatanut. Kõrisõlmest ta kannatanut ei haaranud, vaid käsi oli allpool. K. Tilgand ei mäleta, palju ja kuhu ta kannatanut lõi või miks peksmine alguse sai, kuid ta arvab, et „mentide“ kutsumise pärast. Kadunud raha jutt tuli K.Tilgandi mäletamist mööda hiljem. Mingil hetkel lõi I. S. jalaga K. Tilgandile näkku, mistõttu K. Tilgand kukkus laua otsa. Laud purunes ja arvuti läks pikali. K.Tilgand käskis I.S. arvuti korda teha, mida kannatanu ka tegi. Kui arvuti korras oli, istus K. Tilgand tugitooli. Mis kannatanust ja E. Ivanovist edasi sai, seda K. Tilgand ei mäleta. 4
(15)Seega on tõendid (kannatanu ütlused ja süüdistatavate ütlused) kattuvad asjaoludes, et 14.06.2021 õhtul xxxxxxxxxxxxxxxxxx-x asuvas K.Tilgandi korteris kannatanu ja süüdistatavad tarvitasid ühiselt alkoholi ning mingil hetkel tekkis kannatanu ja süüdistatavate vahel konflikt, mis päädis süüdistatavate (esmalt E.Ivanov ja seejärel K.Tilgand) kallale tungimisega kannatanule. Nii kannatanu kui süüdistatavate ütlustest tuleneb, et kannatanu korterisse jõudes E.Ivanov ja K.Tilgand juba tarvitasid alkoholi (õlut) ning alkoholi tarvitamist jätkati ka kolmekesi. Kannatanu ütluste kohaselt tekkis esmalt konflikt süüdistatavate ja I. S. vahel seoses viimase poolt varasemalt K. Tilgandile politsei kutsumise pärast, kuid see tüli vaibus ning uus tüli tekkis kadunud 5 euro pärast, mille kadumises E. Ivanov süüdistas I. S. . E. Ivanovi väitel oli õhtu jooksul muuhulgas tüli ka kannatanu poolt kunagi varem K.Tilgandile politsei kutsumise pärast, kuid kannatanule kallale tungis ta kadunud raha pärast. K. Tilgand kakluse alguse põhjust täpselt ei mäleta, kuid selleks võis olla I.S. poolt temale varasemalt politsei kutsumine. Nagu kannatanu ja E.Ivanovi ütlustest tuleneb, oli alguses ka tõesti tüli politsei kutsumise teemal. Kannatanu ja süüdistatava E.Ivanovi ütlused langevad kokku asjaolus, et kannatanule kallale tungimine järgnes vahetult siiski tülile raha kadumise teemal. Kuna kannatanu ja süüdistatava E.Ivanovi ütlused selle asjaolu osas on kokkulangevad, suurendab see nimetatud isikute ütluste usaldusväärsust. Kannatanu ja süüdistatava E.Ivanovi ütlused lükkavad ümber süüdistatava K.Tilgandi väite, et kadunud raha teema tõusetus alles peale kannatanu peksmist. K. Tilgand on sisuliselt tunnistanud, et oli väga purjus ja seetõttu kõike ei mäleta (tema enda sõnul pilt on udune). Asjaolude valguses, et K.Tilgand oli väga purjus ja õhtu jooksul oli muuhulgas tüli ka kannatanu poolt K.Tilgandile varasemalt politsei kutsumise pärast, on eluliselt usutav, et K.Tilgand ei adunudki täpselt, mille tõttu E. Ivanov üldse I. S. kallale tungis. Tõendid (kannatanu ja süüdistatavate ütlused) on kattuvad asjaolus, et esimesena tungis kannatanule kallale E.Ivanov ja tema järel K.Tilgand. Kannatanu kinnitusel haaras E.Ivanov esmalt tal kõrisõlmest, lõi põlvega kubemesse ja surus kannatanu diivanile (mida süüdistatavad on nimetanud voodiks) peale pikali. Kuna asjas puudub sündmuskoha vaatlusprotokoll, saab kohus sündmuskoha olustiku osas (sh millised mööbliesemed ruumis paiknesid) järeldusi teha üksnes kannatanu ja süüdistatavate ütluste alusel. Asjaolu, et kannatanu on rääkinud diivanist ja süüdistatavad voodist, ei tähenda käesoleval juhul siiski seda, et erinevad isikud on silmas pidanud erinevat mööblieset. E.Ivanov jätkas pikali oleva kannatanu kägistamist ja peksis teda rusikatega näo- ja kehapiirkonda. Et tema löögi peale kukkus kannatanu voodile ja ta lõi ka korduvalt pikali olevat kannatanut rusikaga, on kinnitanud ka E.Ivanov ise. Ka K.Tilgand on kinnitanud, et E.Ivanovi tegevuse tagajärjel kukkus kannatanu voodisse pikali. Ka on K.Tilgand kinnitanud, et nägi, kui E.Ivanovi üks käsi tegi kannatanu löömise liigutusi ja teine käsi oli kannatanu kaela ümber. E. Ivanov enda väitel kannatanu kaelast kägistamist ei mäleta, kuid ta pole seda ka kategooriliselt eitanud. Kannatanu ja süüdistatavate ütlusi kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks, et E. Ivanov lõi kannatanut põlvega kubeme piirkonda, kägistas teda kõrist, surus toas olevale voodile pikali ja lõi pikali olevat kannatanut korduvalt rusikaga näo- ja rindkere piirkonda. Kannatanu on selgesõnaliselt kinnitanud, et E.Ivanov pigistas teda käega kõrisõlme piirkonnast. E.Ivanovi kätt kannatanu kaela ümber on näinud ka K.Tilgand. Üksnes asjaolu, et E.Ivanov kägistamist ei mäleta, ei muuda ebausaldusväärseks kannatanu ja kaassüüdistatava ütlusi asjaolu osas, et E.Ivanov lisaks kannatanu löömisele kägistas teda ka kaela piirkonnast. Süüdistatav E.Ivanov kohtuistungil kinnitas, et on kannatanuga alati hästi läbi saanud ja kannatanul tema vastu mingit vihavaenu ei ole. Seega puudub alus arvata, et kannatanu annaks ütlusi sooviga mingi varasema vihavaenu tõttu E.Ivanovi olukorda raskendada. 5
(15)Kannatanu ja süüdistatavate ütlustest tuleneb, et kohe peale seda, kui E.Ivanov oli kannatanu peksmise lõpetanud, jätkas kannatanu kallal vägivalla tarvitamist K.Tilgand, kes hoidis ka kannatanut ühe käega kaela piirkonnast kinni ning teise käe rusikaga lõi kannatanut korduvalt näo- ja kehapiirkonda. Kannatanu korduvat rusikaga löömist ja kaelapiirkonnast käega kinni hoidmist pole K.Tilgand ka ise sisuliselt eitanud, rõhutades kohtuistungil küll asjaolu, et kannatanu kõrisõlmeni tema käsi ei ulatunud. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 293 lg 1 ja 289 lg 1 alusel on kohtuistungil avaldatud K.Tilgandi kohtueelse menetluse käigus kahtlustatavana antud ütlused: „Tunnistan seda, et lõin I. rusikatega ja haarasin tal ka kõrist kinni. Hoidsin kõrist tugevasti ega ei silitanud küll.“ Seega on K.Tilgand kohtus ja kohtueelse menetluse käigus mõnevõrra erinevalt selgitanud, kuidas ta kannatanut kaela piirkonnast kinni hoidis. Kohtus on süüdistatav kinnitanud, et tema käsi toetas kannatanu rinna peale ja hoidis kinni üksnes kannatanu kaela alumisest osast. Samas on ta kohtueelse menetluse käigus kinnitanud, et hoidis kinni tugevasti kannatanu kõrist. Süüdistatava K.Tilgandi kohtuistungil selgitatu kohaselt on tegemist üksnes sõnade mänguga. Süüdistatav ka istungil demonstreeris, kuidas ta väidetavalt kannatanu kaelast kinni hoidis, hoides kätt enda kõrisõlmest silmnähtavalt all pool. Ühtlasi süüdistatav selgitas, et samasugust asendit pidas ta silmas ka kohtueelse menetluse käigus. Kõri asub kaela piirkonnas. Nõustudes K.Tilgandi kaitsja kohtuistungil avaldatuga kohus leiab, et tavaarusaama kohaselt ei pruugi inimesed kaelast või kõrist rääkides tegelikult neil vahet teha. Seetõttu kohus leiab, et K.Tilgandi kohtus ja kohtueelse menetluse käigus antud ütlused pole siiski sisuliselt diametraalselt vastuolus. Seega puudub alus ebausaldusväärsuse tõttu tema kohtus antud ütluste kõrvale jätmiseks asjaolu osas, kuidas ta kannatanu kaelast kinni hoidis. Kohtu hinnangul on K.Tilgand kohtuistungil kannatanu kaelast hoidmise asjaolusid püüdnud näidata siiski tegelikust leebemana. K.Tilgandi kohtuistungil kirjeldatu kohaselt ei saanuks kannatanul justkui üldse mingeid hingamisraskusi tekkida, kuivõrd süüdistatav hoidis kätt kannatanu kõrisõlmest tunduvalt allpool. Kannatanu ütluste kohaselt tekkisid tal hingamisraskused aga mõlema süüdistatava tegevuse tagajärjel. Kannatanu ka ise on teinud vahet, kuidas üks või teine süüdistatav teda kägistas. Nii on kannatanu rõhutanud, et E.Ivanov haaras tal just nimelt kõrisõlme piirkonnast. Samas K.Tilgand, kellel kannatanu väitel oli suurem käsi, haaras tervest kannatanu kõrist. Inimese kael ei ole väga pikk. Kannatanust TÜK intensiivravi osakonnas 16.06.2021 tehtud fotodelt (tl 45-54) nähtub, et kannatanu kael ei ole ka silmnähtavalt eriliselt pikk. Isegi kui eeldada, et K.Tilgand hoidis kannatanu kaelast kinni kõrisõlmest mõnevõrra eemal, võis tema käe haare ulatuda kaugemale ja mõjutada kõiki kaelapiirkonnas olevaid elundeid (sh hingamiselundeid). Seda enam asjaolu valguses, et K.Tilgandi enda kinnitusel kaelast kinni hoidmise ajal kannatanu kõvasti rabeles ja hakkas vastu. Ka kannatanu rabelemise tõttu ei pruukinud K.Tilgandi käsi püsida ühes ja samas kohas. Seega on kannatanu ütlused ka eluliselt usutavad asjaolu osas, et teda kägistas kaelast lisaks E.Ivanovile ka K.Tilgand. Ka süüdistatav K.Tilgand kohtuistungil kinnitas, et tema ja kannatanu vahel mingit vihavaenu ei ole. Seega puudub alus arvata, et kannatanu annaks ütlusi sooviga mingi varasema vihavaenu tõttu K.Tilgandi olukorda raskendada. Süüdistatava K.Tilgandi ja kannatanu ütlused on kattuvad asjaolus, et peale seda, kui kannatanu suhtes vägivalla kasutamise lõpetas K.Tilgand, sättis kannatanu töökorda eelneva sündmuse käigus viga saanud arvuti. Süüdistatava E.Ivanovi ja kannatanu ütluste kohaselt lahkusid nad seejärel K.Tilgandi korterist ja käisid koos lähedalasuvas tanklas (kannatanu 6
(15)kinnitusel 4-5 minuti tee) karastusjooki ostmas, peale mida läksid nad lahku. Kannatanu kinnitusel siirdus ta oma koju, kus tundis tervise halvenemist, mistõttu helistas ta kiirabisse. Kannatanu väidet tervise halvenemisest ja Häirekeskusele helistamisest kinnitab 16.06.2021 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisaga (tl 57-58), mille kohaselt on asitõendiks 15.06.2021 häirekeskusele tehtud kõnede salvestis CD-R plaadil. Kõnede salvestis sisaldab muuhulgas faili 20210615_004501_054567761.mp3, milleks on 15.06.2021 I. S. kõne häirekeskusele. 15.06.2021 algusega kell 00.45 tehtud kõnes palub I. S. enda elukoha aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kiirabi. I. S. kinnitab, et hingata on raske, kõri on vist kuidagi vasakule lükatud. Palub ka politsei kutsuda, et nad vaataksid, mis temaga tehtud on. Taustal kuulda kogu kõne ajal rasket hingamist ja kähisemist. Kannatanu on Häirekeskusele helistanud 15.06.2021 kell 00.
- Nagu kohus eespool tuvastas, oli kannatanu selleks ajaks jõudnud K.Tilgandi korterist lahkuda, koos E.Ivanoviga käia lähedalasuvas tanklas ja seejärel siirduda oma koju. Kannatanu kinnitusel tema korter asub K.Tilgandi korteriga samas majas (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Häirekeskusele tehtud kõne aega ja kannatanu tehtud vahepealseid toimingud (K.Tilgandi arvuti töökorda seadmine, tanklas käik ja koju naasmine) arvestades on eluliselt usutav, et kannatanu suhtes vägivalla kasutamine K.Tilgandi korteris leidis aset süüdistuses märgitud ajal s.o 15.06.2021 kella 00.00 paiku. Kannatanu ütlustest tuleneb, et tema tervis halvenes peale seda, kui K.Tilgand ja E.Ivanov olid K.Tilgandi korteris teda peksnud ja kägistanud. Asjaolu, et kannatanul enne K.Tilgandi korteris juhtunut silmnähtavalt midagi viga ei olnud, kinnitas kohtuistungil ka süüdistatav E.Ivanov. Kannatanu väidet, et tema tervis küllaltki kiiresti peale K.Tilgandi korteris toimunut halvenes, tõendavad ka muud tõendid. Tartu Ülikooli Kliinikumi 16.06.2021 vastusest menetleja järelepärimisele nähtub (tl 55-56), et I.S. pöördus kiirabiga Kliinikumi EMO-sse 15.06.2021 kell 1.
- I. S. on avaldanud, et läks 14.06.2021 kella 22 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxx-x K.Tilgandi korterisse päikseprillide järele. Koos võeti alkoholi, tekkis sõnelus, mille järgselt I. S. kägistati ja löödi näopiirkonda. EMO-sse jõudes oli isik teadvusel ja kontaktne, hääl oli kähe, sülitas verd, nähtav turse kaela piirkonnas ning rohked hematoomid mõlemapoolselt kaelal. KT uuringu tulemusel selgusid sõrmus- ja kilpkõhre murrud vasakul ning nahaalune õhkemfüseem kaelal. EMO-s kannatanu seisund halvenes, turse kaelal ja hingamisteedel süvenes, tekkis häälekas hingamine. Potentsiaalse eluohtliku seisundi tõttu sooritati ärkvel inkubatsioon fiiberbronhoskoobi abil ning seejärel viidi kannatanu narkoosi ja juhitavale hingamisele. Vereanalüüsis etanool 2.24 g/l. 15.06.2021 kell 11.22 teostati kannatanule trahheostoomia ning seejärel narkoos lõpetati. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 04.08.2021 ekspertiisiakti nr 21E-LÕI0041 (tl 59-62) kohaselt on raviarst I.S. lõplikuks kliiniliseks diagnoosiks märkinud: põhihaigus – kinnine kilpkõhremurd + sõrmuskõhremurd; põhihaiguse tüsistus – traumaatiline nahaalune õhusisaldus + õhkseinand. Kohtuarst-eksperdi arvamuse kohaselt esinesid I. S. järgmised kehavigastused/tervisekahjustused: kilp-ja sõrmuskõhre vasakpoolsed murrud kõripiirkonnas; verevalumid kõri limaskestal; traumaatiline nahaalune õhusisaldus näo- ja kaelapiirkonnas ning õhk keskseinandis; nahaalused verevalumid vasaku silma ümber, kaelal mõlemapoolselt, rindkere ülaosas, paremal õlavarrel. Kaelapiirkonna vigastuste tüsistusena tekkisid I. S. ulatuslik kaela- ja kõriturse ning hingamisraskused, mille tõttu oli vajalik I. S. kopsude kunstlikule hingamisele viimine. Eksperdi hinnangul vigastused võivad olla saadud kaelaorganite pigistusest käega/kätega kägistamisel. I. S. näol, rindkerel ja paremal õlavarrel 7
(15)esinevad nahaalused verevalumid on tömbile traumale iseloomulikud vigastused, mis võivad olla saadud löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (nt rusikas käega). Vigastused võivad olla saadud 14.06.-15.06.2021 õhtul/öösel toimunud ründe käigus. Kannatanu kaelapiirkonnas esinevad vigastused ja nende tüsistused koosvõetuna põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse, kuna I. S. tekkis õhupuudulikkus ning vajas kopsude kunstlikule hingamisele viimist. Fototabelid (tl 45-54) tõendavad, et kannatanut fotografeeriti 16.06.2021 TÜK intensiivravi osakonnas pärast kuriteosündmust. Kannatanul on silmnähtavad verevalumid näos, kaelal, rindkere ülaosas, paremal õlavarrel. Talle on paigaldatud trahheakanüül. Tartu Ülikooli Kliinikumi 16.06.2021 vastus menetleja järelepärimisele, fototabelid ning ekspertiisiaktis toodu tõendab kannatanu terviseseisundit peale 15.06.2021 keskööl K.Tilgandi korteris tema suhtes toimunud vägivalla tarvitamist. Kannatanul 14.06.2021 õhtul K.Tilgandi poole minnes selliseid vigastusi ei olnud. 15.06.2021 kesköö paiku tarvitasid E.Ivanov ja K.Tilgand tema suhtes vägivalda. Seega on alust arvata, et samal ööl kannatanu tervise halvenemise ja temal kindlakstehtud vigastused põhjustasid süüdistatavad. Kannatanul on olnud näol, rindkerel ja paremal õlavarrel esinevad nahaalused verevalumid. Nende vigastuste laad ja asukoht on kooskõlas ka kannatanu ning süüdistatavate endi ütlustega, mille kohaselt süüdistatavad lõid kannatanut korduvalt rusikatega näo- ja kehapiirkonda. Kannatanul on olnud ka vigastus kaelapiirkonnas - kinnine kilpkõhremurd + sõrmuskõhre murd. Ka selle laad ja asukoht on kooskõlas kohtu poolt varem tuvastatuga, mille kohaselt mõlemad süüdistatavad kägistasid kannatanut kaelapiirkonnast. Kannatanu on kirjeldanud süüdistatavate käte asendit kägistamise ajal erinevalt (E.Ivanov haaras kõrisõlmest ja K.Tilgand suurema käega tervest kõrist) ja avaldas kohtuistungil arvamust, et kõri sai vigastada nimelt E.Ivanovi kägistamise tagajärjel. Kuna kannatanu ei ole meditsiiniliste eriteadmistega isik, ei saa kohtu arvates lähtuda kannatanu arvamusest, et kõrivigastuse tekitas just E.Ivanov. Kannatanut kägistasid kaelast mõlemad süüdistatavad. Asjaolu, et kannatanu kinnitusel tundis ta hingamisraskusi mõlema süüdistatava poolt kägistamise ajal, annab alust järeldusele, et mõlema süüdistatava haare oli piisavalt tugev ja ulatus kõigi kannatanu kaelas asuvate elunditeni. Seega on eluliselt usutavam, et kannatanu kaelapiirkonnas olev vigastus tekkis mõlema süüdistatava kägistamise tulemusena. Ka eksperdiarvamusest ei tulene, et kannatanu kaelapiirkonnas olev vigastus oleks tekkinud mingi konkreetse kaelaosa kägistamise tulemusena. Kannatanu kinnitusel lõi E.Ivanov teda ka põlvega kubeme piirkonda. Kuigi kannatanu väitel tekkis ka kubeme piirkonda verevalum, seda väidet kannatanu terviseseisundit kirjeldavad dokumentaalsed tõendid ei kinnita. Samas pole kannatanu väites, et E.Ivanov teda põlvega kubeme piirkonda lõi, siiski alust kahelda. Kannatanu ja süüdistatava E.Ivanovi ütlused on kattuvad asjaolus, et süüdistatava kannatanule kallale tungimise hetkel mõlemad seisid lähestikku. Sellises asendis oli E.Ivanovil võimalik kanntanule põlvega kubemesse lüüa. Asjas on muuhulgas vaidlus, kas kannatanu kehalise väärkohtlemise panid süüdistatavad toime ühiselt ja kooskõlastatult.
§ 21
lg 2 kohaselt kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Teovalitsemisteooria kohaselt ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt süüteo objektiivse koosseisu. Oluline on, et iga kaastäideviija lisaks tagajärje saabumisse teoühtsust silmas pidades olulise teopanuse. 8
(15)Nagu kohus eespool tuvastas, ei tunginud süüdistatavad kannatanule kallale päris üheaegselt, vaid esmalt kasutas füüsilist vägivalda kannatanu suhtes E.Ivanov ja tema järel K.Tilgand. Nagu kohus eespool tuvastas, oli süüdistavate kannatanule kallale tungimine ajendatud erinevatest põhjustest – E.Ivanovil samal õhtul toimunud raha kaotsimineku pärast ja K.Tilgandil tema enda mäletamist mööda kannatanu varasema käitumise (K.Tilgandile politsei kutsumise) pärast. Samas sisuliselt mingit ajavahet kummagi süüdistatava tegevusel ei olnud. Kannatanu ja süüdistatava K.Tilgandi ütlustest tuleneb, et K.Tilgand tõusis tugitoolist ja astus kannatanule ligi ajal, kui E.Ivanov parasjagu kasutas kannatanu suhtes vägivalda. Niipea kui E.Ivanov lõpetas, jätkas kannatanu suhtes vägivalla kasutamist K.Tilgand. Kannatanu on tunnetanud K.Tilgandi käitumist justkui E.Ivanovile appi tulekuna. Kohtu hinnangul paistab see nii ka objektiivse kõrvalseisja pilgu läbi. Sisuliselt ühines K.Tilgand kannatanu suhtes vägivalla kasutamisega E.Ivanovi alustatud süüteo toimepanemise käigus. Asjaolu, et K.Tilgandil tema mäletamist mööda oli kannatanu suhtes vägivalla kasutamiseks teine põhjus kui E.Ivanovil, ei oma käesoleval juhul määravat tähendust. Nagu kohus eespool leidis, alkoholijoobe ja õhtu jooksul toimunud erineva sisuga tülide valguses ei pruukinud K.Tilgand üldse aru saada, mis põhjusel E.Ivanov oli kannatanule kallale tunginud. Vägivalla kasutamise motiiv ei oma ka vaidlusaluse süüteokoosseisu realiseerimise seisukohalt tähtsust. Tuleb küll nentida, et mingit eelnevat suulist kokkulepet kannatanule kallale tungimiseks süüdistatavatel ei olnud. Ent kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole see ka nõutav. Teo kooskõlastamine on võimalik saavutada ka vaikimisi ja konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus (RKKKo 3-1-1-23-01; RKKKo 3-1-1-97-04). Kohtu arvates ka käesoleval juhul toimus teovalitsemine süüdistatavate ühise, vaikides kooskõlastatud käitumisega. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et üksnes asjaolu, et mõlemad süüdistatavad peksid sama kannatanut ja et peksmine toimus samas kohas, ei anna veel automaatselt alust käsitada nende tegevust kaastäideviimisena (RKKKo 3-1-1-57-10, p 6.3). Viidatud asjas 3-1-1-57-10 aga eristas erinevate süüdistatavate vägivallategusid sama kannatanu suhtes mitme tunni pikkune ajavahemik. Käeoleval juhul on K.Tilgandi ja E.Ivanovi toimepandu ajaliselt ja ruumiliselt sedavõrd seotud, et lubab rääkida ühiselt toimepandud teost. Mõlemad süüdistatavad kasutasid kannatanu suhtes ühesugust vägivalda (kägistasid kaelapiirkonnast ning peksid rusikatega näkku ja erinevatesse kehapiirkondadesse). Kannatanu ka kohtuistungil kinnitas, et hingamisraskusi ja valu tundis ta mõlema süüdistatava poolt kägistamise ajal ja peksmise ajal ning süüdistatavate peksmise intensiivsuses ta vahet teha ei oska. Kohtu arvates oli mõlema süüdistatava teopanus oluline. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et E.Ivanov ja K.Tilgand 15.06.2021 kella 00.00 paiku Põlvamaal Räpina vallas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x elutoas grupis peksid rusikatega ning kägistasid voodile pikali surutud kannatanut I. S. . Esmalt E.Ivanov lõi kannatanule jalaga kubeme piirkonda, haaras kannatanul ühe käega kõrisõlmest kinni, surus ta voodile pikali ning hakkas kannatanut teise käe rusikaga peksma näkku ja rindkeresse. Seejärel kägistas kannatanut ühe käega kaelast ja peksis teise käe rusikaga näkku ja rindkeresse K.Tilgand. Süüdistatavate tegevuse tagajärjel sai I. S. järgmised tervisekahjustused: kilp- ja sõrmuskõhre vasakpoolsed murrud kõripiirkonnas; verevalumid kõri limaskestal; traumaatiline nahaalune õhusisaldus näo- ja kaelapiirkonnas ning õhk keskseinandis; nahaalused verevalumid vasaku silma ümber, kaelal mõlemapoolselt, rindkere ülaosas, paremal õlavarrel. I. S. kaelapiirkonnas esinenud vigastused ja nende tüsistused koosvõetuna põhjustasid eluohtliku kaela- ja kõriturse, mille tõttu tekkis kannatanul hingamispuudulikkus ning ta vajas kopsude kunstlikule hingamisele viimist. 9
(15)Kohtu hinnangul täitsid süüdistatavad
§ 118lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava teo objektiivse koosseisu.
Süüdistatavad tekitasid kannatanule kaelast kägistades muuhulgas ka kaelapiirkonnas esinenud vigastused, mille tagajärjel kannatanul tekkis eluohtlik seisund. Süüdistatavate tegevuse ja saabunud tagajärje vahel on olemas põhjuslik seos. Kui süüdistatavad ei oleks kannatanul kaelast kinni võtnud ja pigistanud, ei oleks kannatanul tekkinud kilp- ja sõrmuskõhre vasakpoolsed murrud kõripiirkonnas, mille tüsistustena tekkis õhupuudulikkus ja ta vajas kopsude kunstlikule hingamisele viimist. Kohtu arvates on saabunud tagajärg süüdistatavatele ka objektiivselt omistatav. Eluohtlik tervisekahjustus tekkis just samas piirkonnas (kaelapiirkonnas), kust süüdistatavad kannatanut kägistasid. Tegemist ei ole sellise teo ebatüüpilise tagajärjega. Küll aga ei ole kohtu arvates täidetud
§ 118
lg 1 subjektiivne koosseis, mis eeldab teo puhul tahtluse ja tagajärje puhul vähemalt ettevaatamatuse tuvastamist (RKKKo 3-1-1-46-15, p 10). Tahtluse tuvastamiseks peavad esinema selle intellektuaalne element ehk koosseisupäraste asjaolude teadmine ja voluntatiivne element ehk koosseisupäraste asjaolude tahtmine. Tagajärje ettenägemine ehk tagajärje saabumise võimalikuks pidamine on kaudse tahtluse intellektuaalne element. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et
§ 118
lg 1 p-de 1-7 järgi saab karistada üksnes sellist raske tagajärje põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (
§ 121lg 1 alt 1) vastav tagajärg.
Viimase aja praktikas on rõhutatud sedagi, et tervisekahjustuse tekitamine
§ 118lg 1 tähenduses peab vastama täiendavatele tingimustele.
Nimelt on oluline, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis
§ 118lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni.
Vaid siis avaldub isiku teos selline ebaõigussisu, mis õigustab võrreldes
§-de 117 ja 119 koosseisudega oluliselt raskemat karistust ettenägeva sätte, s.o
§ 118kohaldamist.
(Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3.05.20219 otsus nr 1-17-5883, p 9, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5.06.2018 otsus nr 1-17-105/35, p-d 10-12 koos viidetega ja 1.11.2018 otsus nr 1-16-6512/64, p 8.). Jaatamaks antud juhul süüdistatavate vastutust raske tervisekahjustuse tekitamise eest, tuleks tuvastada, et süüdistatavad vähemalt pidasid võimalikuks ja möönsid, et nende teguviis toob kaasa eluohtliku tagajärjeni viinud tervisekahjustuse, s.o käesoleval juhul kilp- ja sõrmuskõhre vasakpoolsed murrud kõripiirkonnas, verevalumid kõri limaskestal, traumaatiline nahaalune õhusisaldus kaelapiirkonnas ning õhk keskseinandis. Tahtluse olemasolu hindamisel tuleb muuhulgas arvestada teo välise avaldumisega, sh löögi suuna, sellesse rakendatud jõu, löögijälgede olemasolu või puudumisega jne (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5.06.2018 otsus nr 1-17105/35, p 15). Käesoleval juhul ei ole eluohtlikku seisundit põhjustanud üksnes kägistamise hetkel tekkinud põhilised vigastused (milleks ekspertiisiakti sisust nähtuvalt olid kõhremurrud), vaid ühes nendega ka tekkinud tüsistused, mille tulemusena tekkis kannatanul kaela- ja kõriturse. Uuritud tõenditest tuleneb, et kumbki süüdistatav võttis kannatanu kaelast kinni ühe käega ja teist kätt kasutasid nad samal ajal kannatanu löömiseks. Seega ei saanud süüdistatavad rakendada kannatanu kaelast kägistamisele kogu oma jõudu. Uuritud tõenditest ei nähtu, et süüdistatavatel oleks esinenud tahtlust tekitada kägistamisega kõhremurrud, mille tulemusena tekiks kannatanul kaela- ja kõriturse. Kannatanut kägistas esmalt üks süüdistatav ja seejärel teine. Kuigi kannatanu on kinnitanud, et kägistamise ajal tundis ta õhupuudust, ei ole kannatanu olnud teo toimepanemise ajal süüdistatavatele silmnähtavalt raskes seisundis. Vaatamata sellele, et teda oli kaelast kägistanud kaks meest, oli kannatanu võimeline jalaga 10
(15)K. Tilgandi eemale lükkama, parandama veel samas korteris arvutit ja koos E. Ivanoviga minema tanklasse. Kannatanu tervislik seisund halvenes hiljem. Kannatanu kaelapiirkonnas olev vigastus oli silmale nähtamatu ning selle olemasolust ja tõsidusest ei saanud sündmuskohal aru isegi kannatanu ise. Sellises olukorras ei saanud süüdistavad kohtu arvates võimalikuks pidada, et nende tegevuse tagajärjel tekib kannatanul sedavõrd raske vigastus, mis päädib eluohtliku kaela- ja kõritursega. Seda enam asjaolu valguses, et süüdistatavad olid alkoholijoobes, mis kahtlemata pärssis nende arusaamisvõimet. Kohus peab vajalikuks rõhutada ka asjaolu, et kehalise väärkohtlemise juhtumeid just kaelast kägistamise näol on kohtupraktikas väga palju ning reeglina polegi taolistel vägivallategudel raskeid tagajärgi. Tuleb nentida, et esineb ka vastupidiseid juhtumeid – kaelast kägistamise tagajärjel on inimene surnuks lämbunud. Samas on taolistele juhtumitele siiski iseloomulik, et kannatanu tervislik seisund on silmnähtavalt halvenenud juba teo toimepanemise käigus (kannatanu hingamine katkeb, ta kaotab teadvuse, tekivad krambid vms). Nagu kohus eespool tuvastas, kannatanu seisund kägistamise ajal mingi raske vigastuse tekkimise võimalikkusele kuidagi ei viidanud. Kohus leiab, et süüdistatavatel oli küll otsene tahtlus kannatanut kaelast kägistada ning sellega talle valu põhjustada, kuid puudus tervisekahjustuse tekitamise suhtes kaudse tahtluse intellektuaalne element, mis välistab süüdistatavate vastutusele võtmise
§ 118lg 1 p 1 järgi.
Samas kohus leiab, et süüdistatavate toimepandu tuleb kvalifitseerida
§ 121sätete alusel.
Nagu kohus eespool leidis, lõi E.Ivanov 15.06.2021 kella 00.00 paiku Põlvamaal Räpina vallas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x elutoas kannatanu I.S. esmalt põlvega kubeme piirkonda ja seejärel peksid süüdistatavad kannatanut rusikatega näkku ja rindkeresse, mille tagajärjel kannatanul lisaks valu tundmisele tekkis ka tervisekahjustus- nahaalused verevalumid vasaku silma ümber, rindkere ülaosas, paremal õlavarrel. Kohtu arvates on saabunud tagajärg süüdistatavatele ka objektiivselt omistatav. Verevalumid tekkisid just samas piirkonnas, kuhu süüdistatavad kannatanut lõid. Tegemist on sellise teo tüüpilise tagajärjega. Süüdistatavad panid kannatanu rusikatega peksmisega toime
§ 121
lg 1 alt 1 järgse kuriteo ehk tervisekahjustust tekitava kehalise väärkohtlemise. Sellise teo panid süüdistatavad toime otsese tahtlusega. Tugev rusikalöök näkku ja kehasse tekitab reeglina vähemalt kergeid tervisekahjustusi (verevalumeid, nahamarrastusi) ja selliselt lüües peab lööja vähemalt möönma tervisekahjustuse tekitamise võimalust. Käesoleval juhul tervisekahjustus ka tekitati. Mõlemat süüdistatavat on varem vägivalla kasutamisega seotud kuritegude eest karistatud. K. Tilgandi karistusregistri väljavõte ja kohtulahendite väljatrükid tõendavad (tl 70-84), et tal on 2 kehtivat kriminaalkaristust vägivallakuritegude eest. Tartu Maakohtu 22.11.2007 otsusega nr 1-07-9408 on K.Tilgandit karistatud
§ 113̶ § 21 lg 2 järgi 7-aastase vangistusega.
K. Tilgand vabanes vanglast 20.03.2014. Seejärel tunnistati K. Tilgand Tartu Maakohtu 03.05.2016 otsusega nr 1-16-3765 süüdi
§ 121
lg 2 p 3 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 10 kuulise vangistusega, mille kandmiselt ta vabanes 6.11.2017. E. Ivanovi karistusregistri väljavõte ja kohtulahendite väljatrükid (tl 90-110) tõendavad, et tal on 2 kehtivat kriminaalkaristust vägivalla kasutamisega seotud kuritegude eest. Tartu Maakohtu 27.04.2015 otsusega nr 1-15-1093 karistati E.Ivanovi
§ 200
lg 2 p 7 järgi 2 aasta 5 kuu ja 27 päevase vangistusega, mis jäeti
§ 74alusel 3-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.
Seejärel tunnistati E. Ivanov Tartu Maakohtu 06.04.2017 otsusega nr 1-17-3441 süüdi
§ 120lg 1, § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi katseajal toimepandud kuritegudes ning E.
Ivanovile mõisteti
§ 65lg 2 alusel liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud ja 27 päeva vangistust, mille kandmiselt vabanes ta 4.12.2019. Seega panid süüdistatavad 15.06.2021 11
(15)kannatanu I.S. kehalise väärkohtlemise toime varem vägivalla kasutamisega seotud kuriteo eest karistatud isikutena. Kummagi süüdistatava teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega tuleb K. Tilgandi ja E. Ivanovi toimepandu (kannatanu rusikatega peksmine, mille tagajärjel kannatanu sai tervisekahjustuse) kvalifitseerida korduvana
§ 121lg 2 p 3 järgi.
Kuigi süüdistatavatele esitatud süüdistus ei sisalda sõnaselgelt süüdistatavate erilist isikutunnust (varasemat karistatust vägivalla kasutamisega seotud kuritegude eest), ei takista see siiski süüdistatavate süüdimõistmisel varasema karistatuse arvestamist (vt RKKKo 1-171327, p-d 13-18). Süüdistuses on kirjeldatud eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist puudutavaid faktilisi asjaolusid. Süüdistatavate süüdimõistmisel
§ 121lg 2 p 3 alusel jääb kohus süüdistuses kirjeldatud asjaolude piiridesse.
Samuti ei muutu varasema karistatuse arvestamisel süüdistatavatele etteheidetava teo põhisisu. Pealegi on süüdistatavate varasemale karistusele süüdistusakti sissejuhatavas osas viidatud ning kohtuliku uurimise käigus on avaldatud ja uuritud muu tõendikogumi hulgas süüdistatavate kohta käivaid karistusregistri väljavõtteid ja varasemaid kohtulahendeid. Kuna süüdistatavad põhjustasid kannatanule lisaks rusikatega peksmisega tervisekahjustuse tekitamisele kaelast kägistamisega ettevaatamatusest ka eluohtliku seisundi näol raske tervisekahjustuse, tuleb nad süüdi tunnistada ka
§ 119lg 1 järgi.
Nagu kohus eespool tuvastas, kägistasid kannatanut kaelast mõlemad süüdistatavad, tekitades kannatanule kaelapiirkonnas esinenud vigastused, mille tagajärjel kannatanul tekkis eluohtlik seisund. Isiku süüditunnistamine ettevaatamatusest toimepandud süüteos eeldab isiku käitumises objektiivne hoolsuskohustuse rikkumise tuvastamist. Selleks tuleb ära näidata, kuidas oleks isik pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral käituma, s.t konstrueerida hoolsuskohustusele vastav käitumine (RKKKo 3-1-1-71-09, p 13.1). Praegusel juhul olnuks hoolsuskohustusele vastav käitumine kannatanu tervise kahjustamisest hoidumine ning hoolsuskohustuse rikkumine seisneski just kannatanu kaelast kägistamises. Kannatanut kaelast kägistades rikkusid süüdistatavad teise inimese elu ja tervise hoidmisele suunatud hoolsuskohustust. Teise isiku elu ja tervise suhtes hoolas inimene kas ei kasutaks teise inimese suhtes füüsilist vägivalda üldse või teeks seda vähemasti nii, et raske tagajärje saabumine on välistatud. Nagu kohus eespool tuvastas, ei saanud süüdistatavad kannatanu kägistamise ajal aru, et kannatanu elu ja tervis on ohus. Samas oleks süüdistatavad seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks süüdistatavad pidanud mõistma, et kaelast kägistamise võimalik tagajärg võib olla mõne sellise vigastuse tekitamine, mis võib kaasa tuua kannatanu sattumise eluohtlikku seisundisse. Süüdistatavad olid kannatanu elule tekitatud ohu osas hooletud
§ 18lg 3 mõttes, sest sellist tagajärge ei pidanud nad isegi mitte võimalikuks.
Süüdistatavate teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Kohus kvalifitseerib E. Ivanovi ja K.Tilgandi toimepandu (kannatanu kaelast kägistamine, mille tagajärjel kannatanu sai eluohtliku s.o raske tervisekahjustuse)
§ 119lg 1 järgi.
Kokkuvõtvalt tuleb süüdistatavad süüdi mõista
§ 121
lg 2 p 3 ja
§ 119lg 1 järgi ideaalkogumis. Otsuse põhjendused karistuse osas 12
(15)Kuna süüdistatavad täitsid
§ 119
lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 kuriteokoosseisud sama teoga, tuleb neile vastavalt
§ 63
lg-le 1 mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.
§ 119
lg 1 sanktsioon näeb ette nii rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
§ 121
lg 2 p 3 sanktsioon näeb ette nii rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohaldades
§ 63
lg 1 tuleb süüdistatavatele mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse ehk
§ 121lg 2 p 3 alusel.
Karistuse mõistmisel tuleb
§ 56
lg 1 kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb
§ 56
kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 1-17-1629, p 28 koos edasiste viidetega ja RKKKo 3-1-1-6-17, p 9 koos edasiste viidetega).
§ 56
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke pole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdistatavate süüd võib pidada suureks. Süüd suurendab asjaolu, et süüdistatavad on realiseerinud kaks süüteokoosseisu. Süüdistatavad kasutasid kannatanu suhtes vägivalda kahekesi ning see ei seisnenud vaid ühes käitumisaktis, vaid mõlemad lisaks kannatanu kaelast kägistamisele lõid teda korduvalt ka rusikatega nii näkku kui rindkeresse. Kannatanu rünne sai alguse sisuliselt tühisel põhjusel (5 euro kadumine). Mõlemad süüdistatavad on kinnitanud, et kannatanu oma käitumisega tegelikult mingit põhjust enda ründamiseks ei andnud. Kohtu arvates on süüdistatavate teopanus olnud võrdne. Kuigi E.Ivanov ründas kannatanut esimesena, püüdis ta enda kinnitusel kaassüüdistatava rünnet ka lõpetada (K.Tilgandit kannatanu peale ära tõmmates). Süüd suurendab ka mõlema süüdistatava isik. Nagu kohus eespool tuvastas, on mõlemad süüdistatavad varem korduvalt vägivalla kasutamisega seotud kuritegusid toime pannud. Seega ei ole varasemad karistused suutnud mõjutada süüdistatavaid hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Korduv karistatus vägivalla kasutamisega seotud süütegude eest annab alust järeldusele, et süüdistatavatele on iseloomulik konfliktide lahendamine vägivaldselt, mis teeb nad teistele ühiskonnaliikmetele ohtlikuks. Süüdistatavaid iseloomustab negatiivselt ka alkoholiga liialdamine. Politsei- ja Piirivalveameti õienditest (tl 68-69, 88-89) nähtub, et käesoleva aasta esimesel poolel on seoses alkoholi liigtarvitamisega K. Tilgand politseiga kokku puutunud 2 korda (s.o 06.04.2021 ja 11.06.2021) ning E. Ivanov 3 korda (s.o 5.01.2021, 25.05.2021 ja 10.06.2021). Juba E.Ivanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise asjas on Tartu Maakohus oma 6.02.2019 määruses tuvastanud (tl 105-110), et E.Ivanov on alkoholi kuritarvitaja, mis on peamine tema isikust lähtuvate uute kuritegude toimepanemise riski allikas. Nagu kohus eespool tuvastas, olid süüdistatavad ka käesoleva kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoobes. Kalduvus alkoholiga liialdada suurendab süüdistatavate isikust tulenevaid ohte. Mõlema süüdistatava karistust raskendab kuriteo toimepanemine grupis. E. Ivanovi karistust kergendava asjaoluna kohus arvestab süü puhtsüdamlikku kahetsust, mida E.Ivanov 13
(15)kohtuistungil avaldas. Kannatanu kinnitusel palus E.Ivanov temalt andeks ka juba peale juhtunut. Erinevalt E. Ivanovist K. Tilgand kohtuistungi käigus kohtu hinnangul mingit kahetsust kannatanu suhtes vägivalla kasutamise pärast ei avaldanud. Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt puhtsüdamlik kahetsus
§ 57
lg 1 p 3 tähenduses ei eelda süüdistuse väidete vastuvaidlematut aktsepteerimist ning isik võib siiralt kahetseda nii enda tegu kui ka saabunud tagajärge (iseäranis juhul, kui viimane saabub ettevaatamatusest), viidates siiski samal ajal näiteks ka kannatanu enda rollile toimunus (RKKKo 1-20-3535, p 20, 1-17-105/35, p 20). K.Tilgand on kannatanu kehalises väärkohtlemises ennast küll osaliselt süüdi tunnistanud, kuid sõnaselget kahetsust enda toimepandu suhtes ta kohtuistungil ei avaldanud. K.Tilgand avaldas kahetsust üksnes selle pärast, et kannatanu ja kaassüüdistatav tema poole üldse tulid. Seega K. Tilgandi karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Kuna mõlemad süüdistatavad on varem vägivallakuritegusid toime pannud isikud ega ole teinud varem mõistetud karistustest (vangistustest) järeldusi, ei saa neile mõista kergemaliigilist karistust – rahalist karistust. Mõlemat süüdistatavat tuleb karistada reaalse vangistusega ja süü suurust arvestades sanktsiooni keskmisest suuremas määras. Kuna erinevalt E.Ivanovist K.Tilgandi puhul karistust kergendavad asjaolud puuduvad, õigustab see talle E.Ivanoviga võrreldes veidi raskema karistuse mõistmist. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollid (tl-d 65-67, 85-87) tõendavad, et E.Ivanov ja K.Tilgand on kahtlustatavana kinni peetud 15.06.2021. Tartu Maakohtu 17.06.2021 määrustega (tl 111-119, 125-132) on mõlema süüdistatava suhtes kohaldatud tõkendina vahistamist. 6.08.2021 määrustega (tl 123-124, 137-138) on süüdistatavate vahi all pidamise tähtaega pikendatud. Tõkendi jättis kohus muutmata ka süüdistatavate kohtu alla andmisel.
§ 68
lg 1 alusel tuleb süüdistavate eelvangistuses viibitud aeg arvata karistusaja hulka. Kuna kohus karistab mõlemat süüdistatavat reaalse vangistusega, tuleb tõkendid jätta kehtima kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Otsuse põhjendused menetluskulude osas, muud otsustused KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega KrMS 175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega sundraha suurus käesolevas asjas on 1,5 x 584, s.o 876 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. EKEI õiend isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumuse kohta (tl 63) tõendab, et ekspertiisi kulu on 61 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale väljamakstud riigi õigusabi tasu ning kulu hüvitus. Kohtueelse menetluse käigus on Erki Ivanovi kaitsjale välja makstud riigi õigusabi tasu ja kulu kokku 384 eurot (tl 133-136, 150-163) ja kohtumenetluses 819,36 eurot (tl 164-165). Erki Ivanovi riigi õigusabi tasu ja kulu on seega kokku 1203,36 eurot. Kohtueelse menetluse käigus on süüdistatava Kalmer Tilgandi kaitsjale välja makstud riigi 14
(15)õigusabi tasu ja kulu kokku 379,20 eurot (tl 120-122, 139-149) ja kohtumenetluses 856,56 eurot (tl 166-167). Kalmer Tilgandi riigi õigusabi tasu ja kulu on seega kokku 1235,76 eurot. Süüdistatavate tervislikust seisundist tulenevalt (ühel juhul on tegemist xxxxxxxxxxxxxxxxxx isikuga ja teisel juhul xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) oleks iseenesest alust kaaluda menetluskuludest osa riigi kanda jätmist nagu taotlesid kohtuistungil kaitsjad. Samas asjaolude valguses, et süüdistatavate tervislik seisund ja sellest tingitud sissetulekute vähesus pole takistanud kummalgi süüdistataval alkoholi hankimist ega kuritarvitamist, samuti korduvalt kuritegude toimepanemist, ei pea kohus menetluskuludest osa riigi kanda jätmist põhjendatuks. Kuna menetluskulude ositi tasumise määramise korral on vähetõenäoline, et süüdistatavad need tähtaegselt ära tasuks, ei pea kohus põhjendatuks ka kulude tasumise tähtaja pikendamist. KrMS § 180 lg 1 alusel mõistab kohus Erki Ivanovilt menetluskuludena välja kokku 2109,86 eurot (sh sundraha 876 eurot, pool ekspertiisi tegemisega seotud kulust 30,5 eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulu 1203,36 eurot). KrMS § 180 lg 1 alusel mõistab kohus Kalmer Tilgandilt menetluskuludena välja kokku 2142,26 eurot (sh sundraha 876 eurot, pool ekspertiisi tegemisega seotud kulust 30,5 eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulu 1235,76 eurot). Käesolevas asjas on asitõendiks kriminaaltoimiku juures olev CD-R Häirekeskuse kõnesalvestistega (tl 58), mille kohus peab põhjendatuks jättagi KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. KrMS § 313 lg 1 p 10-1 kohaselt tuleb kohtuotsuse resolutiivosas esitada märge selle kohta, kas kannatanu on esitanud käesoleva seadustiku § 38 lõike 5 punktis 2 või 4 sätestatud taotluse. Kannatanu on taotlenud enda teavitamist süüdistatavate vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Seega tuleb seda KrMS § 313 lg 1 p 101 kohaselt otsuse resolutiivosas märkida. Kannatanu on taotlenud ka taotlenud ka võimalust arvamuse andmiseks süüdistatavate vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Selline võimalus on KrMS § 38 lg 5 p 4 kohaselt ette nähtud üksnes karistusseadustiku 9. või 11. peatükis sätestatud esimese astme kuriteo puhul. Kuna kohus mõistab süüdistatavad süüdi mitte esimese astme isikuvastases kuriteos, vaid teise astme kuriteos, tuleb see kannatanu taotlus jätta kohtuotsuse resolutiivosas märkimata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg Rahvakohtunikud Merike Verev Marek Ranne 15
(15)