KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-

) § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. Vanem peab ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi lapsi ülal ühetaoliselt ja sellest tulenevalt saab kohus mõista vanemalt alaealise lapse ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksema elatise, arvestades ka seda, et täisealise isiku vajadused on suuremad kui alaealisel lapsel, alaealise ülalpidamisse peavad panustama mõlemad vanemad, samuti maksab riik alaealisele lastetoetust, mis suurendab vahendite hulka, mida alaealise ülalpidamiseks saab kasutada. Hageja esitas

1. oktoobri
2. a töölepingu OÜ-ga XXXXXX, mille alusel on ta võetud tööle kulleri ja elektrikuna. Lepingu kohaselt teeb hageja tööd vastavalt vajadusele ja makstava tasu suuruseks on 3,48 eurot tunnis faktiliselt töötatud aja eest.
3. Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu. Hageja ei ole tuginenud asjaoludele, mis tekkisid pärast kohtuotsuse jõustumist. Hageja kinnitusel lõpetati viimane tööleping temaga
4. juulil
5. Hageja esitatud meditsiiniliste uuringute tulemused on saadud
6. augustil 2018 ja
7. septembril
8. Need asjaolud on aset leidnud enne
9. oktoobri
10. a kohtuotsuse tegemist. Esitatud hagi ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 nõuetele. Hageja esitatud asjaolusid ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks

§ 102lg 2 tähenduses elatise vähendamisele.

Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tal oleks tuvastatud osaline või täielik töövõimetus. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et temaga sõlmitud viimane tööleping lõpetati seoses hageja haigestumise või töövõimetusega. Seaduses ettenähtud miinimumelatise saamiseks ei pea alaealine laps oma vajadusi kohtumenetluses tõendama. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta on teinud kõik endast oleneva selleks, et hankida endale sissetulek, mis tagaks kostjate minimaalsete vajaduste rahuldamise. Kostjate ema on Töötukassas töötuna arvel ja tema sissetulekuks on vaid töötutoetus. Eesti Vabariik tasub laste ülalpidamiseks 200 eurot kuus, kummalegi lapsele 100 eurot. Lisaks saab kumbki laps lastetoetust 60 eurot kuus. Seega on laste ema ja laste kogusissetulek 580 eurot kuus. MAAKOHTU LAHEND 3

1. Viru Maakohus jättis
2. novembri
3. a otsusega hagi rahuldamata. Kohus jättis Viru Maakohtu
4. oktoobri
5. a otsusega laste kasuks välja mõistetud elatise muutmata. Riigi õigusabi kulud jäid riigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Viru Maakohtu
6. oktoobri
7. a otsusega on hagejalt kummagi kostja kasuks välja mõistetud elatis igakuiselt 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Hageja kohtuotsust ei vaidlustanud ega esitanud kaja menetluse taastamiseks. Elatise suurus ühele lapsele on praegu 292 eurot. Elatisemaksete suuruse muutmiseks peab hageja tõendama, et võrreldes Viru Maakohtu
8. oktoobri
9. a otsuse tegemise ajaga on muutunud asjaolud, mis olid kohtuotsuse tegemise aluseks, eelkõige et on muutunud hageja varaline seis, sissetulek või kohustused. Kohus leidis, et hageja ei ole hagis esitanud ega tõendanud selliseid mõjuvaid asjaolusid, mis oleksid tekkinud pärast Viru Maakohtu
10. oktoobri
11. a kohtuotsuse tegemist. Hageja esitatud tõendid nii tema tervisliku seisundi kui ka töölepingu lõppemise kohta pärinevad ajast enne kohtuotsuse tegemist. Kohus leidis, et ei ole põhjendatud pikendada tagaseljaotsusele sisuliselt kaja esitamise õigust tähtajatuks. Hageja ei ole tõendanud, et tema majanduslik olukord oleks muutunud halvemaks. Kui hageja on kohtumenetluse ajal leidnud töö, peaks tema olukord olema muutunud paremaks. Samas nõustus kohus hagejaga, et kuna Viru Maakohtu
12. oktoobri
13. a kohtuotsus (tagaseljaotsus) on vormistatud ilma kirjeldava ja põhjendava osata, on hagejal võimalik esitada väiteid, et ta ei ole võimeline maksma lastele elatist seaduses sätestatud miinimummääras ning seda eelkõige objektiivsete põhjuste tõttu. Seega tuleb tuvastada, millises ulatuses on hageja kohustatud oma alaealistele lastele ülalpidamist andma. Hageja ei ole kohtu hinnangul toonud esile asjaolusid ega esitanud tõendeid, mis annaksid alust vähendada hagejalt väljamõistetud elatise suurust. Hageja on esitanud dokumendid talle tehtud terviseuuringute kohta, millest samas ei nähtu, kas või mil määral mõjutab selgroo haigestumine tema võimet töötada või muul viisil sissetulekut saada. Kohtul ei ole andmeid, et hagejale makstaks töötutoetust või toetust seoses töövõime vähenemisega.

§ 102

lg 2 kolmanda lause loetelu alustest, mis võimaldavad elatisesummat vähendada alla miinimumi, ei ole ammendav. Iga juhtumi eripära arvesse võtmise võimalus on põhjendatud, et vältida lootusetute elatisevõlgnike teket. Iseenesest saab töövõime vähenemine olla põhjuseks, miks hageja ei suuda saada suuremat sissetulekut, kuid hageja väited puudutavad ainult varasemal töökohal töötamise lõpetamise põhjust, mitte väljavaateid uue töökoha leidmiseks. Hageja esitatud töövõtuleping ei võimalda teha järeldusi hageja keskmise igakuise sissetuleku kohta, sest töötasu on lepitud kokku tunnitasuna vastavalt reaalselt töötatud ajale. Lepingus ei sisaldu kokkuleppeid umbkaudse või minimaalse töötundide arvu kohta kuus või miinimumtasu ühes kuus. Tegemist ei ole töölepinguga, mille puhul võiks eeldada vähemalt alampalga maksmist. Samuti ei ole hageja hoolimata kohtu selgitustest esitanud andmeid oma igakuiste väljaminekute kohta. Vanema ülalpidamiskohustuse puhul on laste vajadused esikohal ja elatise vähendamine alla miinimumi saab tugineda ainult vanema tegelikule majanduslikule olukorrale, mitte statistilistele andmetele. Hageja ei ole oma tegelikku majanduslikku olukorda tõendanud. Kuna mõjuva põhjuse esinemine elatise vähendamiseks ei ole tõendatud, ei ole vaja hinnata kostjate vajadusi. Eeltoodud põhjendustel jättis kohus hagi rahuldamata. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostjate kanda. Maakohus rikkus TsMS § 442 lg-t 8 ja § 232 lg-t 1. Kohus ei ole kõiki tõendeid ja asjaolusid analüüsinud ning on jätnud asja sisuliselt hindamata. Esitatud töölepinguga soovis hageja tõendada, et ta teeb kõik võimaliku selleks, et saada tööd. Töövõtulepingu sõlmimine oli tingitud hageja halvast tervislikust seisundist. Meditsiinilised dokumendid kinnitavad tema väiteid, et esinevad asjaolud

§ 102lg 2 kohaldamiseks.

Hageja halb tervislik seisund on mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisele. 5. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Hageja ei osuta, millised tõendid on maakohus jätnud hindamata. Isiku soov leida töökoht ei ole aluseks elatise vähendamisele. Hageja ei ole tõendanud oma sissetuleku suurust. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks osaline või täielik töövõimetus.

§ 102lg 2 kohaldamiseks puuduvad alused.

1. Kostjad esitasid
2. märtsil 2022 seisukoha, milles märkisid, et kostjad on nõus alates
3. jaanuarist 2022

§ 101lg-te 1-7 alusel arvestatava elatise summaga.

Kostjad ei soovi esitada tõendeid selle kohta, et laste vajadused on sellest summast suuremad. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tühistad osaliselt alates
2. jaanuarist 2022 tasuda tuleva elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi elatise vähendamiseks osaliselt ja vähendab elatise alates
3. jaanuarist 2022

§-s 101 sätestatud määrani. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et TsMS § 459 lg 1 p 2 kohaselt saab elatise muutmiseks esitada hagi tuginedes üksnes asjaoludele, mis on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatis kostjate kasuks on välja mõistetud
2. oktoobri
3. a otsusega. Hageja on tuginenud hagi alusena asjaoludele, mis olid olemas juba enne maakohtu otsuse tegemist, s.o terviseuuringutele
4. a augustis ja
5. a septembris ning töö kaotamisele
6. juulil
7. Seega asjaolud, millele hageja tugines ei anna TsMS § 459 lg 1 p 2 järgi alust väljamõistetud elatise muutmiseks. Ringkonnakohus märgib, et elatise vähendamise hagi ei ole mõeldud selleks, et avada uuesti juba lahendatud kohtuvaidlust, vaid üksnes selleks, et võimaldada arvesse võtta pärast lahendi tegemist tekkinud uusi asjaolusid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et maakohus on samuti õigesti leidnud, et hageja ei ole tõendanud, et tema terviseseisund ei võimalda tal hankida piisavat sissetulekut enda ja oma laste ülalpidamiseks. Apellatsioonkaebuses viidatud tõenditest (dtl 12-19 ja 460-463) nähtub üksnes seda, et hageja on kurtnud arstile seljavalu ja tema seljale on tehtud arstlikke uuringuid, kuid neist ei nähtu, kas ja kuidas võiks see piirata hageja võimet sissetulekut saada.
8. Apellatsioonkaebuse ja hagi osalise rahuldamise tingib asjaolu, et alates
9. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel. Kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada. Ka seaduses sätestatud miinimumelatise muutumine annab alust nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused 5 (vt Riigikohtu
10. oktoobri
11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 12). Ringkonnakohus peab seega alates
12. jaanuarist 2022 elatise väljamõistmisel lähtuma kehtivast seadusest. Alates
13. jaanuarist 2022 kehtima hakanud

§ 101

lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kuivõrd kostjad on ringkonnakohtule teatanud, et nad ei soovi laste miinimumist suuremaid vajadusi tõendada ning on nõus alates
3. jaanuarist 2022 elatise suurusega

§-s 101 sätestatud määras, tuleb hagi osaliselt rahuldada ja vähendada väljamõistetud elatise suurus alates

1. jaanuarist
2. Alates
3. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse redaktsiooni järgi tuleb elatise arvestamisel võtta aluseks baassumma, milleks on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
4. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (

§ 101lg 3).

Perioodil

1. jaanuar –
2. märts
3. a

§ 101

lg 4 järgi lisanduv kolm protsenti eelneva kalendriaasta keskmisest brutopalgast (1448 eurost) on 43 eurot 44 senti. Seega on perioodil

1. jaanuar –
2. märts
3. a arvestatavaks miinimumelatise määraks 243 eurot 44 senti, millest tuleb lahutada maha pool saadavast lapsetoetusest, st 30 eurot. Kokku on igakuine elatis kummagi kostja kohta ajavahemikul
4. jaanuarist 2022 –
5. märtsini 2022 seega 213 eurot 44 senti. Statistikaameti andmete kohaselt on
6. aprilli 2022 seisuga tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelneva aastaga 4,6%. Seega on
7. a elatise baassumma 200*4,6%=209 eurot 20 senti.
8. a keskmine brutopalk oli 1548 eurot, millest 3% on 46 eurot 44 ning sellest tulenevalt arvestatavaks elatise miinimummääraks on 255 eurot 64 senti, millest tuleb lahutada 30 eurot, so igakuiseks elatiseks lapse kohta on 225 eurot 64 senti.
9. Maakohus jättis riigi õigusabi kulud riigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 164 järgi poolte endi kanda. Ringkonnakohus ei näe põhjust menetluskulude jaotust muuta, arvestades hagi ja apellatsioonkaebuse osalist rahuldamist, selle ulatust ja põhjust. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin 6