← Eesti

2-18-13093/56

Obsah (16)§ 423§ 376§ 168§ 190§ 181§ 368§ 162§ 667§ 657§ 371§ 171§ 179§ 696§ 427§ 178§ 191

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 11. mai 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-18-13093 Kohtuasi X hagi Eesti Kon

) § 368 lg-le 1, erakonnaseaduse (EKS) § 1 lg-le 2 ja § 5 lg-le 2, mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) §-le 16 ning erakonna

  1. juunil 2016 kinnitatud põhikirja p-dele 6.3, 6.4 ja 3.
  2. Kostja rikkus seadusest ja põhikirjast tulenevat liikmesuse lõpetamise korda, kuna hagejal ei ole kirjalikku motiveeritud otsust tema erakonnast väljaarvamise kohta.
  3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata. 2

(10)2-18-13093 Hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja on esitanud eri ajal erinevaid nõudeid ning pole üheselt aru saada, milliseid nõudeid kohus menetleb. Kostjale jääb arusaamatuks, milles seisneb hageja tuvastushuvi enda erakonna liikmeks astumise kuupäeva, s.o
  1. jaanuari 2014 tuvastamiseks, kuna see on registrist näha. Samuti on registrist näha hageja liikmesuse lõppemise aeg, s.o
  2. oktoober
  3. Vaidlust ei ole selles, et hageja on olnud kostja liige ajavahemikul
  4. jaanuar 2014 kuni ajani, mil ta on arvatud erakonna liikmete hulgast välja. Sellises olukorras puudub hagejal ilmselgelt tuvastushuvi. Hageja eesmärk saab olla oma liikmesuse taastamine, aga seda ei saa erakonnalt nõuda. Vale on
  5. juuli
  6. a hagiavalduses väidetu, et hageja polnud teadlik enda erakonnast väljaarvamisest ja selle põhjustest. Hageja osales isiklikult kostja juhatuse
  7. septembri
  8. a koosolekul, kus otsustati hageja erakonnast väljaheitmine. Hageja sai väljaheitmisest ja selle põhjustest teada juba
  9. septembril 2017 toimunud kostja juhatuse koosolekul. Hageja ei ole kostja otsust vaidlustanud. Sellekohane nõue oleks aegunud, kuna hagi on esitatud MTÜS § 24 lg-s 1 toodud tähtaega rikkudes. Kostja selgitas
  10. septembri
  11. a vastuses hagiavaldusele hageja erakonnast väljaarvamise põhjuseid (p 4) ja täpsustas neid
  12. novembri
  13. a menetlusdokumendis, viidates ka kostja põhikirjast tulenevatele liikme väljaarvamise alustele (p 16). Maakohtu määrus ja põhjendused
  14. Maakohus jättis
  15. novembri
  16. a määrusega hagi

§ 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ning menetluskulud, sh riigi õigusabiga seotud menetluskulud hageja kanda. Maakohus menetluskulude rahalist suurust määrusega kindlaks ei määranud. 3.

  1. Maakohus selgitas, et hageja on palunud lähtuda
  2. juuli
  3. a menetlusdokumendis esitatud nõudest tuvastada, et ta on kostja liige alates
  4. jaanuarist
  5. 3.
  6. Hageja ei ole põhistanud tuvastushuvi olemasolu. Pooled ei vaidle, et hageja on kostja liige alates
  7. jaanuarist
  8. Kohtule ei ole esitatud nõuet, millega palutaks tuvastada, et hageja on kostja liige praegusel ajal. 3.
  9. Hageja ei ole oma tuvastushuvi põhjendusena esile toonud muud kui soovi tunnistada alusetuks ja ebaseaduslikuks tema erakonnast väljaarvamine ning olla jätkuvalt kostja kui erakonna liige. Seega on hageja tuvastushuvi hõlmatud tema võimaliku nõudega tunnistada kehtetuks kostja
  10. septembri
  11. a juhatuse otsus või tuvastada selle tühisus. Sellist nõuet kohtule esitatud ei ole. Hageja ei ole ka pärast kohtu
  12. oktoobri
  13. a kirja oma nõuet täpsustanud ning on jäänud
  14. juulil 2019 esitatud nõude juurde. Kehtetuks tunnistamise nõude kolmekuuline aegumistähtaeg (MTÜS § 24 lg 1) on ka saabunud. Menetluses oleva hagi eset ei ole võimalik tõlgendada selliselt, et see on tegelikult esitatud kostja
  15. septembri
  16. a juhatuse otsuse tühisuse tuvastamiseks, seda enam, et tühisuse aluseid hagis esile toodud ei ole (juhatuse otsuse vorm või vormistuslikud küljed ei ole seadusest tulenevalt tühisuse aluseks). Selleks, et hageja saaks esitada eelneva nõude, peaks ta muutma hagi eset, mida saab teha üksnes kohtu või kostja nõusolekul (

§ 376). Kostja on hagi eseme muutmisele vastu vaielnud.

Hageja ei ole hagi muutmiseks kohtu nõusolekut taotlenud ega muudetud nõuet esitanud. Hageja ei ole esitanud hagiavaldust, milles ta oleks vaidlustanud kostja juhatuse

  1. septembri
  2. a otsuse, millega ta on arvatud kostja liikmete hulgast välja. 3.
  3. Kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki (liikmesuse taastamine erakonnas) võimalik saavutada, jättis kohus hagi

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. 3

(10)2-18-13093 3.5. Maakohus jättis menetluskulud

§ 168lg 2 järgi hageja kanda, sh riigi õigusabi saamisega tekkinud kulud.

Maakohtu

  1. mai
  2. a määrusega rahuldati hageja taotlus riigi õigusabi saamiseks osaliselt ja määrati hagejale riigi õigusabi isiku muu õigusnõustamisena kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.

§ 190

lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

  1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Alternatiivselt palub hageja tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 2 ning teha selles osas uus lahend, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Teise alternatiivina palub hageja tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 2 ning saata asi vaidlustatud osas uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Hageja palub määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta kostja kanda. 4.
  2. Hageja väitel jättis maakohus ebaõigesti ja üllatavalt hagi

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Hageja selgitas, et praeguse asja menetluse käigus vahetus maakohtu koosseis. Hagiavalduse terviktekst esitati

  1. juulil 2019 nõudega tuvastada, et hageja on kostja liige alates
  2. jaanuarist
  3. Maakohus võttis hagi menetlusse
  4. septembri
  5. a määrusega, leidis, et see vastab seaduse nõuetele ning ei esine

§-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Ühtlasi rahuldas maakohus hageja menetlusabi taotluse hagiavalduselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Seega leidis kohus ka hagejale menetlusabi andmisel, et

§ 181

lg 1 p 2 alusel oli piisav alus eeldada, et hageja osalemine kavandatavas menetluses on edukas. Määruse vastuolulisus seisneb juba selles, et maakohtu uus koosseis ei selgitanud, miks uue koosseisu arvates võeti hagi menetlusse ekslikult ning rikuti menetlusabi andmisel

§ 181lg 1 p-i 2.

Hagi võib

§ 423

lg-s 2 toodud tingimustel küll jätta läbi vaatamata menetluse igas etapis ja igas astmes, kuid see ei tähenda, et ei ole kohustust selgitada, milles seisnesid madalamate astmete või eelnevate koosseisude vead. Määrusest ei selgu maakohtu eelmise koosseisu vead õiguse kohaldamisel. 4.

  1. Hagejale on ebaselge, milliste tõendite põhjal jõudis maakohus järeldusele, et hageja on erakonnast välja arvatud. Hageja hinnangul on poolte vahel vaidlus, kas hageja kuulumine erakonda on lõppenud või mitte ning mis põhjusel. Seega on maakohus ebaõigesti leidnud, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on arvatud erakonna liikmete hulgast välja. 4.
  2. Määrusest jääb mulje, et maakohus ei pidanud perspektiivikaks liikmesuse tuvastamise nõude esitamist kui sellist. Hageja sellega ei nõustu. Hageja viitas hagi
  3. juuli
  4. a terviktekstis varasemale kohtupraktikale (tsiviilasi nr 2-09-46599), milles rahuldati nõue tuvastada, et isik on MTÜ liige. Hageja palub tuvastada, et hageja on endiselt kostja liige, st ei ole tehtud väljaarvamise otsust, mis ei oleks tühine. 4.
  5. Hageja esitas
  6. juulil 2019 hagiavalduse

§ 368

lg 1 alusel, tuginedes EKS § 1 lgle 2, § 5 lg-le 2, MTÜS §-le 16 ning erakonna

  1. juunil 2016 kinnitatud põhikirja p-dele 6.3, 6.4 ja 3.
  2. Kostja põhikirja p 6.3 viimase lause järgi teatatakse otsusest asjaosalisele kirjalikult kuu aja jooksul. EKS § 1 lg 2 teise lause ja § 5 lg 2 kaudu kohalduva MTÜS § 16 lg 1 esimese 4

(10)2-18-13093 lause ning lg 3 kohaselt võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras ning mittetulundusühingust välja arvatud liikmele tuleb tema ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada. Nende sätete eesmärk on vältida just selliste juhtumite esinemist nagu praeguses asjas, kus hagejale tehakse alles aastaid pärast väidetavat otsust teatavaks, et ta on erakonnast välja arvatud. Maakohtu määruse p 5.7 teises lauses ja p 5.8 kuuendas lauses toodud põhjendused ei ole eelviidatud õigusnormidega kooskõlas. Hageja erakonnast väljaarvamine ei vasta seaduse ja põhikirja nõuetele, kuna kostja ei ole hagejale teatanud väljaarvamisest ega väljaarvamise põhjendustest kirjalikult ühe kuu jooksul. Järelikult oli mis tahes otsus hageja väljaarvamise kohta tühine. Hageja on oma tuvastushuvi piisavalt põhjendanud
  1. aprilli
  2. a e-kirja viimases tekstilõigus maakohtule. Hageja selgitas, tuginedes Riigikohtu lahendile asjas nr 3-4-1-1-96, et ühinemisvabadus on üks peamistest rahvusvahelistest inimõigustest, samuti põhiseaduslikest vabadustest. Mittetulundusühingu liikmeid ei tohi välja arvata meelevaldselt, s.o seaduses ja põhikirjas nimetamata alustel ja korras. Hageja tühine erakonnast väljaarvamine on toonud kaasa hageja põhiseaduse § 48 järgse põhiõiguse raske riive. Määruses ei ole põhiseaduse § 48 riivet üldse hinnatud ega kaalutud. 4.
  3. Hageja nõudel ei ole aegumistähtaega ega muud õigust lõpetavat tähtaega kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 7 teine lause. Registris on liikmesuse lõppemise mittekonstitutiivne kanne
  4. oktoobri 2017 seisuga. Hageja pöördus kohtusse
  5. septembril
  6. Seega ei ole TsÜS § 38 lg 7 teises lauses märgitud tähtaeg möödunud. 4.
  7. Kui hageja eesmärgi saavutamiseks oli vaja vaidlustada hageja väljaarvamise otsus, siis kohtu selgitamiskohustusest tulenevalt pidi maakohus sellele hageja tähelepanu juhtima. Enne selgitamiskohustuse täitmist ei saa maakohus tugineda hagi perspektiivitusele. 4.
  8. Maakohus leidis ebaõigesti, et kohtule ei ole esitatud nõuet tuvastada, et hageja on kostja liige praegusel ajal. Hagiavaldus esitati
  9. juulil 2019 nõudega tuvastada, et hageja on kostja liige alates
  10. jaanuarist
  11. Sõna „praegusel ajal“ üleliigne lisamine nõude lõppu ei olnud kohustuslik, et mõista hagi tervikteksti eesmärki selliselt, et hageja leiab, ta on praegugi kostja liige, kuna mistahes väidetavalt toimunud väljaarvamine oli tühine, sest hagejale ei teatatud sellest ühe kuu jooksul kirjalikult. 4.
  12. Eeltoodust tulenevalt palub hageja esimese alternatiivina tühistada maakohtu määrus ja saata asi tagasi maakohtule. 4.
  13. Alternatiivselt palub hageja tühistada üksnes määruse resolutsiooni p
  14. Hagejale anti
  15. mai
  16. a määrusega riigi õigusabi korras esindaja kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Samuti vabastati hageja
  17. septembri
  18. a määrusega riigilõivu tasumisest. Seega pidi maakohus olema teadlik, et hageja majanduslik seis ei ole hea. Kohus ei arvestanud määruse tegemisel

§ 162lg 4 kohaldamise vajadusega.

Kohus oleks pidanud jätma menetluskulud poolte endi kanda. Hagejale teadaolevalt on kostja menetluskulud kindlasti väga suured, sest varem on kostjat esindanud kõrgete tasude poolest tuntud advokaat ning praegu on kostjal lausa kaks esindajat, samuti tippadvokaadibüroost. Kostja menetluskulude hageja kanda jätmine viib hageja tõenäoliselt väga suurte majanduslike raskusteni. Hageja palub alternatiivsena tühistada maakohtu määrus selle resolutsiooni p 2 osas ning saata asi maakohtule menetluskulude jaotamise otsustamiseks, kui ringkonnakohus ei saa ise lahendit teha. 5. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. 5

(10)2-18-13093
  1. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2, § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis kostja menetluskulud ja hagejale antud riigi õigusabiga seotud kulud hageja kanda, ja teha selles osas uus määrus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda ja hagejale antud riigi õigusabi kulud riigi kanda. Muus osas tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta

§ 657

lg 1 p 21 ja § 659 alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Määruskaebemenetluse kulud jäävad poolte endi kanda. 8. Praeguses asjas jättis maakohus hagi läbi vaatamata

§ 423

lg 2 p 2 alusel.

§ 423

lg 2 p 2 annab kohtule õiguse jätta läbi vaatamata hagi, mille esitamine on õiguslikult võimatu (Riigikohtu

  1. novembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12). See tähendab, et hagis esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (Riigikohtu
  3. märtsi
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10;
  5. detsembri
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p-d 14 ja 21;
  7. märtsi
  8. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1193-13, p 12). Tuvastusnõude läbi vaatamata jätmiseks

§ 423

lg 2 p 2 alusel annab alust mh see, kui hagejal puudub tuvastusnõude esitamiseks

§ 368lg 1 järgi nõutav õiguslik huvi (vt Riigikohtu 3.

mai

  1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-16, p 24).
  2. Hageja on palunud menetluses lähtuda
  3. juuli
  4. a menetlusdokumendis esitatud nõudest tuvastada, et ta on kostja liige alates
  5. jaanuarist 2014 (vt hageja
  6. oktoobri
  7. a menetlusdokumendi p 1.2). Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et hageja ei ole esitanud nõuet tuvastamaks, et ta on kostja liige ka praegu (vt maakohtu määruse p 5.7). Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu määruse põhjendusi. Hageja menetluses avaldatust nähtub selgelt hageja soov, et tuvastataks tema liikmesus erakonnas ka praegu, mitte üksnes
  8. jaanuaril 2014 või sellele järgnenud määratlemata ajavahemikul. Kolleegium ei nõustu maakohtuga ka selles, et hageja ei ole põhistanud enda tuvastushuvi olemasolu (vt maakohtu määruse p 5). Hagejal on õiguslik huvi selle tuvastamise vastu, kas ta on erakonna liige või mitte, sest sellest sõltub tema organisatsiooni liikmesusest tulenevate õiguste ja kohustuste olemasolu. Seega on sellise tuvastushagi esitamine

§ 368lg 1 alusel põhimõtteliselt võimalik.

  1. Praeguses asjas ei vaidle pooled selle üle, et hagejast sai
  2. jaanuaril 2014 erakonna liige. Kostja väitel on kostja juhatus teinud
  3. septembril 2017 otsuse hageja erakonnast väljaarvamise kohta, mis kostja hinnangul lõpetas hageja liikmesuse erakonnas. Kostja esitas selle väite kinnitamiseks ka koosoleku protokolli allkirjastamata koopia (tl-d 54–55) ja helisalvestise (tl 112). Pooled ei vaidle selle üle, et kanne hageja liikmesuse lõppemise kohta tehti äriregistris
  4. oktoobril
  5. EKS § 5 lg 2 ja MTÜS § 16 lg 1 kohaselt arvatakse liige erakonnast välja juhatuse otsusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek. Pooled ei ole väitnud, et kostja põhikirja kohaselt peaks väljaarvamise otsustama üldkoosolek. Hageja ei ole väitnud, et kostja juhatus ei ole
  6. septembril 2017 kostja väidetud otsust teinud, kuid on leidnud, et tema väljaarvamine on tühine. Hageja liikmesuse küsimuse arutamist kostja juhatuse
  7. septembri
  8. a koosolekul kinnitavad hageja viited tema osalemisele sellel koosolekul hageja
  9. aprilli
  10. a e-kirjas kohtule (tl 61 pöördel) ja
  11. oktoobri
  12. a menetlusdokumendi p-s 6 (vt tl 122 pöördel, kus hageja esitab väiteid koosolekul öeldu kohta). Lisaks on hageja viidanud sellele, et kostja on ta erakonnast välja arvanud, aga leidnud, et tema väljaarvamise otsus on tühine (nt
  13. septembril 2018 esitatud esialgne hagiavaldus (tl 1 6

(10)2-18-13093 pöördel);
  1. aprilli
  2. a e-kiri kohtule (I kd, tl 61 pöördel);
  3. juuli
  4. a hagiavalduse p 1.1 (tl 79)). Oma
  5. juuli
  6. a hagiavalduses tõi hageja välja, et poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja kuulumine erakonda on lõppenud (tl 79 pöördel), viidates sellele ka oma
  7. oktoobri
  8. a menetlusdokumendi p-s 2 (tl 122). Muid sündmusi peale kostja juhatuse
  9. septembri
  10. a otsuse, mis oleks võinud hageja liikmesuse erakonnas lõpetada, ei ole menetluses välja toodud. Eelnevast nähtub, et hageja liikmesus erakonnas sõltub erakonna juhatuse
  11. septembri
  12. a otsuse kehtivusest, millega otsustati hageja erakonnast välja arvata. Kirjeldatud olukorras leidis maakohus põhjendatult, et hageja tegelik huvi on vaidlustada kostja juhatuse
  13. septembri
  14. a otsus. Määruskaebuses viitab hageja ka ise sellele, et tema eesmärk on tuvastada, et ei ole tehtud tema erakonnast väljaarvamise otsust, mis ei oleks tühine (vt p 1.20). Maakohus selgitas hagejale
  15. oktoobri
  16. a kirjas (tl 120), et hageja esitatust võib järeldada, et tema tegelik eesmärk on enda liikmesuse taastamine ehk kostja otsuse vaidlustamine, millega ta liikmete seast välja arvati, aga sellist nõuet ei ole kohtule esitatud. Kohus selgitas, et kirjeldatud nõude esitamiseks tuleks hagejal muuta hagi eset, mida saab teha kas kohtu või vastaspoole nõusolekul (

§ 376

). Kohus määras hagejale ka tähtaja täiendavate seisukohtade esitamiseks kohtu kirjas tõstatatud küsimustes. Kolleegiumi hinnangul olid kohtu selgitused piisavad, arvestades mh ka seda, et tegemist on hagimenetlusega ja hagejat esindas menetluses vandeadvokaat. Kohtu selgitustele vaatamata ei esitanud hageja muudetud haginõuet, millega ta oleks vaidlustanud kostja juhatuse 27. septembri 2017. a otsuse, paludes kas otsus kehtetuks tunnistada (TsÜS § 38 lg 1 ning EKS § 5 lg 2 ja MTÜS § 24 lg-te 1 ja 7 alusel) või tuvastada selle tühisus (TsÜS § 38 lg 2 ja

§ 368lg 1 alusel) (vt nt Riigikohtu 5.

juuni

  1. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-19017, p 15). Sellise hagi läbivaatamisel, mille eesmärk olnuks väidetavalt puudustega otsusest vabanemine (vt samas, p 17), oleks kohus saanud poolte väidete alusel hinnata ka seda, kas vaidlustatava otsuse saab lugeda vastu võetuks, mh kas otsuse võtsid vastu õiged isikud ja kas täidetud oli häälteenamuse nõue. Riigikohus on juriidilise isiku organi otsuse vaidlustamise ühe võimalusena jaatanud ka tuvastushagi esitamist selle tuvastamiseks, et vaidlusalust otsust ei ole vastu võetud (vt Riigikohtu
  2. novembri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11216, p 14). Õige ei ole hageja määruskaebuses esitatud seisukoht, et seaduse või põhikirja nõudeid rikkudes tehtud otsus on n-ö mitte-otsus, mida ei saa vaidlustada (vt p 1.15). Kui kostja on hageja kehtivalt erakonnast välja arvanud, ei saa hageja olla jätkuvalt erakonna liige. Selleks, et kohus saaks tuvastada hageja liikmesuse erakonnas või selle taastada, on esmalt vaja tuvastada erakonna juhatuse
  4. septembri
  5. a otsuse tühisus või see kehtetuks tunnistada. Kuna hageja ei ole esitanud hagi erakonna juhatuse
  6. septembri
  7. a otsuse vaidlustamiseks, ei ole tal praeguses asjas esitatud hagiga (s.o hageja liikmesuse tuvastamise nõudes) võimalik oma eesmärki saavutada. Seega jättis maakohus hagi põhjendatult

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

  1. Kolleegium lisab, et isegi kui leida, et hageja poolt menetluses esitatud tuvastusnõude lahendamisel oleks kohtul põhimõtteliselt võimalik tuvastada ka kostja juhatuse
  2. septembri
  3. a otsuse kehtivusega seotud küsimusi, ei ole hageja toonud välja selliseid asjaolusid, mis annaks alust järeldada, et otsust tema väljaarvamise kohta ei ole vastu võetud, nt kuna otsuse võtsid vastu valed isikud või kuna täidetud ei olnud häälteenamuse nõue. Samuti ei ole hageja tuginenud asjaoludele, mis võiks anda alust tuvastada otsuse tühisus TsÜS § 38 lg 1 järgi. Hageja peamine etteheide on see, et talle ei teatatud erakonnast väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult, nagu näeb ette MTÜS § 16 lg 3 (koosmõjus EKS § 1 lg 2 teise lause ja § 5 lg-ga 2) ja kostja põhikirja p 6.
  4. Hageja leiab, et seetõttu rikkus kostja 7

(10)2-18-13093 seadusest ja põhikirjast tulenevat korda hageja liikmesuse lõpetamiseks (vt
  1. juuli
  2. a hagiavalduse p 2.2), mis tõi kaasa otsuse tühisuse (vt ka hageja
  3. oktoobri
  4. a menetlusdokumendi p 4). Sellele rikkumisele tugineb hageja tema erakonnast väljaarvamise otsuse tühisuse peamise alusena ka määruskaebuses (p-d 1.13 ja 1.17, vt ka p 1.21). Kolleegium hageja seisukohaga ei nõustu. TsÜS § 38 lg 1 esimese lause kohaselt toob otsuse tühisuse kaasa mh see, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. EKS § 5 lg-st 2 ja MTÜS § 16 lg-st 1 tulenevalt võib erakonna liikme välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud korras. Hageja ei ole väitnud, et erakonna juhatuse
  5. septembri
  6. a otsuse tegemisel oleks rikutud põhikirjas ettenähtud otsuse tegemise korda. Hagejale tema väljaarvamise otsusest ja selle põhjustest nõuetekohaselt teatamata jätmine ei ole käsitatav otsuse vastuvõtmise korra rikkumisena ega tooks kaasa otsuse tühisust. See etteheide ei puuduta otsuse vastuvõtmist, vaid organisatsiooni liikme hilisemat teavitamist tehtud otsusest. Esimestes kohtule esitatud seisukohtades väitis hageja ka seda, et talle jäi kostja esitatud erakonna juhatuse
  7. septembri
  8. a koosoleku protokollist arusaamatuks, millist erakonna põhikirja punkti ta on rikkunud ja miks, ning leidis, et tema erakonnast väljaarvamiseks ei olnud kostja põhikirjast tulenevat alust (hageja
  9. aprilli
  10. a e-kiri kohtule (tl 61)). Kolleegium märgib, et isegi kui erakonna juhatus oleks otsustanud hageja erakonnast välja arvata ilma, et selleks oleks olnud seaduses või põhikirjas ette nähtud aluseid, ei võimaldaks see kohtul tuvastada otsuse puudumist või tühisust, vaid see annaks hagejale aluse nõuda kohtult otsuse kehtetuks tunnistamist TsÜS § 38 lg 1 alusel.
  11. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et esineb alus

§ 423lg 2 p 2 järgi hagi läbi vaatamata jätmiseks.

Seejuures ei välista hagi läbi vaatamata jätmist

§ 423

lg 2 p 2 järgi see, et hagi menetlusse võtmisest ei keeldutud

§ 371lg 2 p 2 alusel ja hagejale anti menetlusabi.

Hagi õiguslik perspektiivitus võib asjaolude täpsustamise tulemusel selguda ka menetluse käigus ning sel juhul on kohtul õigus jätta läbi vaatamata ka juba menetlusse võetud hagi. See ei tähenda, et hagi oleks menetlusse võetud ekslikult või et hageja taotlus menetlusabi saamiseks oleks rahuldatud alusetult. Menetlusabi andmisega ei kinnita kohus, et nõue tõenäoliselt rahuldatakse. Lisaks näeb

§ 371

lg 2 p 2 kohtule ette õiguse, mitte kohustuse hagi menetlusse võtmisest keelduda. Samadel põhjustel ei nõustu kolleegium hageja seisukohaga, et praegusel juhul on asja lahendamisega eri aegadel tegelenud maakohtu kohtunikud toiminud vastuoluliselt. 13. Alternatiivselt määruse tervikuna tühistamisele taotleb hageja maakohtu määruse tühistamist selle resolutsiooni p 2 osas, millega maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus lähtus menetluskulude jaotamisel

§ 168lg-st 2.

Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendamatult jätnud praeguses asjas kohaldamata

§ 162lg 4.

13.1.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on leidnud, et

§ 162lg 4 on kohaldatav ka §-s 168 reguleeritud juhtudel (nt 4.

aprilli

  1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-128-12, p 15). Praeguses asjas on hagi esitamise vähemalt osaliselt põhjustanud kostja ise sellega, et ta ei täitnud MTÜS § 16 lg-st 3 ja erakonna põhikirja p-st 6.3 tulenevat kohustust teavitada hagejat kirjalikult erakonnast välja arvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamata (põhikirja kohaselt kuu aja jooksul) pärast otsuse tegemist. Kostja ei ole hageja sellekohasele väitele vastu vaielnud ega väitnud, et ta oleks teavitanud hagejat erakonna juhatuse
  2. septembri
  3. a otsuse tegemisest ja selle põhjustest kirjalikult enne seda, kui hageja pöördus hagiga kohtusse. Kui kostja oleks nimetatud teabe hagejale kirjalikult esitanud, oleks hageja saanud hinnata erakonna juhatuse otsuse vaidlustamise põhjendatust, kasutades selleks vajadusel kvalifitseeritud õigusabi, ja vajadusel pöörduda otsuse vaidlustamiseks 8

(10)2-18-13093 kohtusse. Isegi kui hageja teadis, et juhatus otsustas ta erakonnast välja arvata (nt kuna ta viibis koosolekul, kus see otsustati), on hagejal otsuse vaidlustamiseks vaja teada ka väljaarvamise õiguslikku alust ja täpseid põhjuseid. Kohtule esitamiseks vajab hageja seda teavet vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Praeguses asjas pöördus hageja esialgu kohtusse mh selleks, et tuvastataks, kas ta on erakonnast välja arvatud, ja soovis teada, mis alusel see otsus on tehtud (vt
  1. septembri
  2. a esialgne hagiavaldus). Kui hagejal oleks olnud tema väljaarvamise otsuse kohta kirjalik dokument, ei oleks tal eelduslikult olnud vaja sel eesmärgil kohtusse pöörduda. Hageja on ka ise menetluses välja toonud, et teda huvitasid tema väidetava väljaarvamise põhjused ja kui kostja oleks täitnud oma kohustust hageja erakonnast väljaarvamist kirjalikult motiveerida, ei oleks menetlust võib-olla toimunudki (vt
  3. juuli
  4. a hagiavalduse p-d 2.2 ja 3.5; määruskaebuse p 1.27). 13.
  5. Eelneva kõrval ja sellega koosmõjus õigustab praegusel juhul

§ 162

lg 4 kohaldamist ka hageja kehv majanduslik seisund, mida kinnitab mh hageja menetlusabi taotluste rahuldamine praeguses menetluses. Asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis annaks alust arvata, et hageja majanduslik olukord oleks vahepeal paranenud. Oma

  1. detsembri
  2. a menetlusdokumendis märkis hageja, et kostja menetluskulude hageja kanda jätmine viiks ta tõenäoliselt väga suurte majanduslike raskusteni. Samuti õigustab

§ 162

lg 4 kohaldamist eelnevaga koosmõjus vaidluse olulisus hagejale, kuna ta püüdis hagi esitamisega kaitsta oma põhiseadusest tulenevat ühinemisvabadust ja erakonda kuulumise õigust, millest hageja väitel sõltus ka tema passiivse valimisõiguse teostamine. 13.3. Eeltoodud asjaolud kogumis õigustavad praegusel juhul maakohtus kantud menetluskulude

§ 162lg 4 järgi poolte endi kanda jätmist.

Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu määrust.

  1. Lisaks on maakohus jätnud põhjendamatult hageja kanda ka riigi õigusabi saamisega tekkinud kulud. 14.
  2. Harju Maakohus määras
  3. mai
  4. a määrusega hagejale riigi õigusabi isiku muu õigusnõustamisena kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Maakohus tegi riigi õigusabi osutajale ülesandeks selgitada välja õiguslik olukord ja asjaolud, hinnata hagi esitamise perspektiivi ning õigusliku aluse olemasolu korral esitada hagiavaldus. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lg 1 järgi kandus hagejale antud riigi õigusabi üle tema esindamiseks praeguse tsiviilasja menetluses kohtus (vt maakohtu
  5. mai
  6. a määruse p-d 15–16; RÕS § 4 lg 3 p 3). 14.
  7. Maakohus märkis vaidlustatud määruses, et hageja kanda tuleb jätta ka riigi õigusabi saamisega tekkinud kulud. Maakohus viitas riigi õigusabi kulude osas

§ 190

lg-le 3, mis reguleerib menetluskulude, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida ta võis tasuda osamaksetena, välja mõistmist riigituludesse kostjalt juhul, kui hagi rahuldatakse. Praegusel juhul hagi ei rahuldatud, vaid see jäeti läbi vaatamata, mistõttu asjakohane norm oleks olnud

§ 190

lg 4, mille kohaselt mõistetakse sel juhul menetluskulud riigituludesse välja hagejalt. Riigikohus on samas leidnud, et kui riigi õigusabi antakse hüvitamiskohustuseta, tähendab see, et hüvitamiskohustust ei tulene ka juhul, kui menetluses tehakse lahend riigi õigusabi saanud isiku kahjuks (vt Riigikohtu

  1. veebruari
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1152-12, p 23). 14.
  3. Kuna hagejale oli antud riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta, oleks hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud maakohtus tulnud jätta riigi kanda. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu määrust. 9

(10)2-18-13093
  1. Eeltoodust tulenevalt rahuldatakse määruskaebus osaliselt, s.o maakohtu menetluskulude jaotuse osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  2. Kuna määruskaebus rahuldatakse osaliselt, jäävad määruskaebemenetluse kulud

§ 171lg 1 ja analoogia korras § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud määruskaebemenetluses tuleb jätta riigi kanda (vt praeguse määruse p 14.2).

  1. Menetluskulude jaotusest tulenevalt ei ole vaja määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust. Hagejat riigi õigusabi korras esindanud advokaadi tasu ja kulud seoses määruskaebuse esitamisega on maakohus
  2. detsembri
  3. a määrusega juba kindlaks määranud.
  4. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus andnud hagejale
  5. septembri
  6. a määrusega menetlusabi ja vabastanud ta riigilõivu 300 euro tasumise kohustusest.

§ 190

lg-st 4 tuleneb, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

§ 190

lg 7 võimaldab kohtul mõjuval põhjusel isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest ka vabastada. Kuna maakohus ei ole hagejale menetlusabina antud menetluskulude riigituludesse väljamõistmise küsimust lahendanud, teeb seda

§ 179lg 1 alusel ringkonnakohus.

Kolleegium leiab, et praeguse määruse p-des 14–14.3 toodud põhjustel tuleb hageja

§ 190lg 7 alusel riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest vabastada.

19.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Hagi läbi vaatamata jätmist puudutavas osas saab kohtumääruse peale kaevata Riigikohtule

§ 427

alusel.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Osas, milles hageja vabastati kohustusest tasuda riigituludesse riigilõiv 300 eurot, võib määruse peale esitada määruskaebuse

§ 191

lg 4 ja § 179 lg 3 järgi Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu, kui kaebuse hind ületab 100 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.