ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
lg 2 p 2 alusel, leides, et tulevase menetluse eeldatava kostja andmete väljaselgitamine ei ole
Kostja isiku väljaselgitamisele suunatud taotlus ei ole käsitav tõendite kogumise taotlusena eeltõendamismenetluse kaudu vastavalt
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks (
Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 6. Avaldaja esitas maakohtule avalduse tulevase kohtumenetluse poole isiku kindlakstegemiseks ja selle kohta dokumendi koostamiseks ning avaldajale selle dokumendi sisu teatavaks tegemiseks korraldatava eeltõendamismenetluse algatamiseks. Maakohus jättis selle avalduse menetlusse võtmata
lg 2 p 2 alusel, leides, et tulevase menetluse eeldatava kostja andmete väljaselgitamine ei ole
alusel võimalik.
lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Kolleegium selgitab, et eeltõendamismenetluse algatamine isiku tuvastamiseks ei ole välistatud. Mõjuv põhjus
lg 1 esimese lause ning § 236 lg 2, § 278 ja § 279 lg 2 tähenduses isiku õigusi väidetavalt kahjustava internetipostituse autori kindlakstegemiseks vajalike dokumentide või teabe saamiseks võib esineda, kui kasutajanimi või muud postituses sisalduvad andmed ei võimalda postituse tegija ees- ja perekonnanime kindlaks teha. Samuti tuleb mõjuvat põhjust eeldada siis, kui tegemist on küll pealtnäha isikunimega, kuid see ei ole seostatav ühegi tegeliku isikuga ehk tegemist on nt varjunime või nn libakontoga. Kui avaldaja muudab usutavaks, et avaldatud nimi ei tarvitse olla õige, või kui ainuüksi nime alusel, näiteks levinud nime puhul, ei ole võimalik isikut kindlaks teha, siis võib esineda alus eeltõendamismenetluse algatamine (vt RKTKm asjas nr 2-21-5736/30, p 22).
TS § 11 lg-ga 5 ja ESS §-ga 1141 on võimalik ühe isiku taotluse alusel tema põhiõiguste kaitseks sekkuda teise isiku (andmesubjekt) eraellu sellega, et kohus nõuab kolmandatelt isikutelt (andmevaldajad) välja ja edastab taotlejale andmesubjekti isikuandmeid. Andmete väljanõudmise ja edastamise eesmärk on tagada taotlejale võimalus kasutada õigust pöörduda kohtusse (PS § 15) oma väidetavalt rikutud õiguste (nt PS §-d 17, 26, 31) kaitseks ja vajaduse korral kahju hüvitamiseks (PS § 25) (vt RKTKm asjas nr 2-21-5736/30, p 24). Eeltoodust tulenevalt on maakohus asunud ebaõigesti seisukohale, et tulevase menetluse eeldatava kostja andmete väljaselgitamine ei ole
Seetõttu on maakohus jätnud põhjendamatult avalduse
Asi tuleb saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel kontrollida, kas esitatud avalduses esineb menetlemist takistavaid
§-s 371 sätestatud puudusi. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, saab maakohus kooskõlas
lg-ga 1 määrata avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, jättes avalduse seniks käiguta. 7. Menetluskulude jaotus jääb
(allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.