Obsah (8)

§ 231§ 657§ 646§ 656§ 641§ 230§ 442§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik Otsuse tegemise aeg ja koht 22.04.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-18-6703 Koht

§ 231

lg 1 mõttes võib ilmselt lugeda üldtuntuks asjaolu, et Facebook toimib üldjuhul nii, et mis sinna kirjutatud, see sinna ka jääb, v.a juhul, kui kirjutatu spetsiaalselt ära kustutatakse. Kostja ei väida, et ta kustutas Facebookist oma postituse(d) ära. Kostja väidab, et ta ei mäleta, mida ta seal avaldas. Kostja jutt sellest, et ta ei mäleta, mida ta oma Facebooki postituses avaldas, ei ole eluliselt usutav. 21. Maakohtu eksitav tõendamiskoormuse selgitamine on kaasa toonud olukorra, kus kostja järgnev menetluslik käitumine viitab juba selgelt tõendite varjamisele. Maakohtu eksitavate 5 2-18-6703 selgituste tulemusena ei ole eelmenetluse eesmärgid täidetud. Hageja hinnangul on maakohtu eksimus tõendamiskoormuse osas olnud nii oluline, et seda rikkumist ei saa kõrvaldada ringkonnakohtu menetluses. Menetlusõiguse normide rikkumise tulemusena ei ole pooled esitanud kohtule tõendeid (või taotlusi tõendite kogumiseks), mis tegelikult nende väidete tõendamiseks oleks olnud kohased, oodatavad ja võimalikud. Neid tõendeid (või tõendite kogumise taotlusi) ei ole võimalik esitada alles ringkonnakohtu menetluses, kuna apellatsioonimenetlus ei saa olla oluliste tõendite kogumise ja uurimise esimene instants. Seetõttu on vajalik

§ 657lg 1 p 3 kohaselt asja tagasisaatmine uueks läbivaatamiseks maakohtus.

1. Lisaks on maakohus ebaõigesti kostja menetluskulud kindlaks määranud ja hageja kanda jätnud ning ei ole arvestanud sellega, et menetluses ei ole kostjal olnud sellises mahus menetluslikult esindajat, nagu on menetluskuludena kindlaks määratud ja välja mõistetud. Menetluskulude nimekiri on esitatud kostja enda poolt ning nimetatud nimekiri on vastuolus menetluse käiguga. Ühtegi tõendit, et kostja tegelikult oleks sellises mahus menetluskulusid kandnud, nagu ta väidab, ei ole esitatud. Puuduvad arved ja maksekorraldused, mis seda tõendaksid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata

§ 656

lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. 24. Ringkonnakohus võib

§ 646

alusel otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Ringkonnakohus ei pea

§ 646

kohaldamisel analüüsima apellatsioonkaebuse põhjendusi ega küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebusele vastust (

§ 641lg 1) (Riigikohtu 24.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).

25.

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Menetletavas asjas on maakohus jätnud otsuses olulised asjaolud tuvastamata. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-131-14 17.12.2014 tehtud otsuse p-s 17 asunud seisukohale, et rikkumisena

§ 656

lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause tähenduses saab käsitada mh ka olukorda, kui esimese astme kohus ei ole võtnud seisukohta asjas tähtsate asjaolude kohta.

1. Hageja tõi esile, et kostja on avaldanud ajalehele Õhtuleht hageja kohta ebaõigeid andmeid ja kostjalt saadud andmete alusel avalati Õhtulehe veebiväljaandes XX.XX.XXXX artikkel pealkirjaga „XXX“, milles esitati kokkuvõtlikult järgmised väited: 1) X on ise võltsinud libadiplomi, mille ta Y-le suurest armastusest ja toetusest kaheksa aastat tagasi muretsenud on, ja nüüd sellega avalikult Y mainet kahjustada üritab; 2) X on Y kohtusse andnud suurest kibestumisest lahutuse ees, et temalt ka lapsed ära võtta; 3) kohtus on asjad liikunud Y kasuks ja X on otsustanud veel inetumaks minna ning kostja mainet avalikult kahjustama hakata. Artiklile on viidatud ja seda dubleeritud publik.delfi.ee ja Elu24.postimees.ee portaalides. 6 2-18-6703 Hageja soovis ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist või alternatiivselt, juhul kui tegemist on väärtushinnangutega, siis väärtushinnangute õigusvastasuse tuvastamist. Samuti palus hageja mittevaralise kahju hüvitamiseks kostjalt välja mõista hüvitise. Hageja väitis, et esitatud väited on ebaõiged ja hageja au teotavad. Kostja vaidles hagile vastu ja väitis, et tema ei ole avaldaja. Kostja avaldas vaidlusalused väited Facebookis isiklikul lehel ja pärast Facebooki postitust pöördus ajakirjalik Q kostja poole sooviga Facebookis avaldatu avaldada ajakirjanduses, kuid kostja oli nõus sellega ainult siis, kui enne avaldamist saab ta artikli tekstiga tutvuda. Kokkulepet Q-ga ei sõlmitud. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei tõendanud, et kostja on väidete avaldaja. Menetluskulud jäid hageja kanda.
2. Maakohus on vaidlustatud otsuses õigesti esile toonud, et hageja esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue on suunatud ebaõigete andmete ümberlükkamisele ja kostjalt mittevaralise kahju hüvitise saamisele ning nimetatud nõuded võivad kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja 8, § 1046 ja § 1047 lg 4 alusel. Nende nõuete eelduseks on mh see, et hageja kohta avaldatud andmeid on avaldanud kostja. Nõude rahuldamise eeldusi peab

§ 230lg 1 järgi tõendama hageja.

Maakohus selgitas pooltele tõendamiskoormust ja tõendamisele kuuluvaid asjaolusid 01.11.2021 kirjas. Kohus selgitas mh, et selle, kes on avaldaja, tõendamiskoormus on hagejal, ja jättis kostja 02.07.2018 esitatud taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata. Kohtu kirja kohaselt on see, et kostja keeldus andmete avaldamiseks nõusoleku andmisest, negatiivne asjaolu, mida kostja ei pea tõendama (tl 62 pöördel).

1. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Riigikohus on selgitanud, et meedias (ajakirjanduses) andmete avaldamise korral saab avaldajaks olla meediaettevõte, aga ka meediaväljaandele andmeid edastanud isik (Riigikohtu 21.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 25; 10.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 14; 21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 16; 17.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16612, p 13). VÕS §-st 1047 ei tulene, et isik, kes avaldas valeandmeid meediaväljaandele, ei vastuta VÕS § 1047 lg 4 alusel ning temalt saab nõuda valeandmete ümberlükkamist, kuid ainult meediaväljaande ees.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu selgitusega tavapärase tõendamiskoormuse kohta. Üldreeglina ei pea kostja tõendama asjaolu, et ta ei ole esitatud andmete ja/või väärtushinnangute avaldaja, kuna tegemist on negatiivse asjaoluga, mida ei ole kostjal võimalik tõendada. Kuid maakohus ei arvestanud seda, et kostja väitis, et ta on keeldunud andmast ajakirjanikule nõusolekut oma Facebooki lehel avaldatu avaldamiseks ajakirjanduses. Eeltoodud väidet on ringkonnakohtu arvates võimalik tõendada ja tegemist ei ole negatiivse asjaoluga. Arvestades kostja vastuväite sisu, on maakohus jaotanud ebaõigesti tõendamiskoormuse. Ringkonnakohus märgib, et kostja on vastuses hagile esile toonud, et tal on võimalik üles otsida ja kohtule esitada kirjavahetus Q-ga selle kohta, et kostja pole Facebooki lehel avaldatu meediaväljaandes avaldamiseks nõusolekut andnud. Seega on kostja väitnud, et tal on olemas tõendid oma vastuväite tõendamiseks.
3. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu järeldust selle kohta, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on avaldanud meediaväljaandele hagejat kahjustavad väited ja/või väärtushinnangud. Ringkonnakohus maakohtu järeldusega ei nõustu. Maakohus on jätnud otsuses hageja esitatud tõendi hindamata. Hageja esitas oma väidete tõendamiseks väljavõtte 7 2-18-6703 Õhtulehe veebiväljaandes XX.XX.XXXX avaldatud Q artiklist pealkirjaga „XXX“. Artikli kohaselt on kostja häiritud Eesti Ekspressis avaldatud artiklist ja soovib paljastada ebameeldiva juhtumi tagamaid. Artikli kolmandas lõigus on avaldatud tekst: „Y selgitas: „Võtaksin meedias läbi käinud teema kokku, mis minu „kalli eksabikaasa“ poolt genereeritud sai. Kõik minu lähedased teavad, …“. (tl 8-9). Eelviidatule järgnevast artikli tekstist nähtub, et kostja ise avaldas artiklis toodud väiteid ning ajakirjanik on ainult edastanud kostja poolt väljendatut. Maakohus eeltoodut tõendit hinnanud ei ole, mis on ringkonnakohtu arvates oluline menetlusõiguse normi rikkumine (

§ 442lg 8).

1. Kuna hageja on esitanud väite, et kostja on avaldanud ise meediaväljaandele vaidlusalused faktiväited ja/või väärtushinnangud, tõendamiseks Õhtulehe veebiväljaande XX.XX.XXXX artikli, siis soovis kostja hageja väite ümberlükkamiseks esitada tõendid selle kohta, et kostja on keelanud ajakirjanikul avaldada kostja Facebooki kontol avaldatut. Sellel eesmärgil palus kostja kohtul välja nõuda meediaväljaannetelt teavet selle kohta kes, millal ja millise konkreetse ettepanekuga pöördus meediaväljaannete poole ettepanekuga hagejat pahandanud väidete ja väärtushinnangute avaldamiseks (tl 50). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti jätnud taotluse rahuldamata põhjusel, et asjaolude, mida kostja tõendada soovis, tõendamiskoormus on hagejal (tl 62 pöördel). Kuna hageja oli esitanud oma väite kinnitamiseks tõendeid, siis võis kostja esitada oma vastuväite tõendamiseks taotluse tõendite kogumiseks.
2. Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata ainult seetõttu, et on tõendamata, kes on meediaväljaannetele andmete ja/või väärtushinnangute avaldaja, ei ole maakohus vaidlustatud otsuses tuvastanud hageja nõude lahendamiseks kõiki olulisi asjaolusid. Eeltoodu tõttu on maakohtu otsus olulises osas põhjendamata (

§ 442lg 8) ja ringkonnakohtul ei ole võimalik seda puudust kõrvaldada.

Asja lahendamiseks on vajalik läbi viia kohane eelmenetlus ja seejärel tõendeid hinnates tuvastada asjaolud ning teha tuvastatu järgi otsustus.

§ 656

lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 järgi tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. 33. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (

§ 173lg 3).

Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) 8