TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-21-2956 Otsuse kuupäev 29. aprill 2022 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi X. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 24. augu

) § 28 lg 5 alusel saab pensioniõigusliku staaži hulka arvata ainult kohustusliku sõjaväeteenistuse aja NSV Liidu relvajõududes. Tööraamatu ja sõjaväepileti kannete kohaselt ei viibinud kaebaja asjakohasel ajavahemikul kohustuslikus sõjaväeteenistuses ega asendusteenistuses ja seetõttu ei kuulu nimetatud periood tema pensioniõigusliku staaži hulka arvamisele.

1. Kaebaja esitas
2. septembril 2021 SKA otsuse nr 116734-1 peale vaide, milles palus lisada tema pensionistaažile teenistuse aeg NSV Liidu relvajõududes ajavahemikul
3. juuli 1978 kuni
4. detsember
5. Kaebaja selgitas, et ta on sündinud Eestis ja on Eesti kodanik. Sõjakõrgkooli astus ta
6. aastal Eestist ja lõpetas selle
7. aastal, misjärel jätkas teenistust ehitusvägedes Baikonuri kosmodroomil. Kaebaja arvati
8. aastal tervislikel põhjustel tegevteenistusest välja ja seejärel naasis ta kodumaale Eestisse. Seoses sellega, et tegevteenistusest arvati kaebaja välja tervislikel põhjustel, ei saa ta selle aja eest Venemaa Föderatsioonilt pensioni. SKA otsuse tulemusena kaotab kaebaja ebaõigesti pensionistaažis seitse aastat.
9. SKA jättis
10. novembri
11. a vaideotsusega nr 5.2-3/30237-2 vaide rahuldamata. Sõjaväepileti kannete alusel on kohustuslik sõjaväeteenistuses viibitud aeg ning kõrgemas sõjakoolis õppimise aeg arvestatud kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka. Ajavahemikul
12. juuli 1978 kuni
13. detsember 1985 teenis kaebaja NSV Liidu relvajõudude tegevteenistuses, mille arvamist pensioniõigusliku staaži hulka

ette ei näe.

1. Kaebaja esitas
2. detsembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada SKA
3. augusti
4. a otsuse nr 116734-1 ja
5. novembri
6. a vaideotsuse nr 5.23/30237-
7. Kaebaja ei nõustu sellega, et tema pensioniõigusliku staaži hulka ei arvestata teenistusaega NSV Liidu relvajõududes ajavahemikul
8. juuli 1978 kuni
9. detsember
11. Tartu Halduskohus tõlgendas HKMS § 2 lg 4 alusel kaebust ning võttis
12. detsembri
13. a määrusega menetlusse X. kaebuse Sotsiaalkindlustusameti
14. augusti
15. a otsuse nr 116734-1 ja
16. novembri
17. a vaideotsuse nr 5.2-3/30237-2 tühistamiseks ning vanaduspensioni määramise taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks.
18. Vastustaja esitas
19. jaanuaril 2022 kohtule vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
20. Tartu Halduskohus määras
21. veebruari
22. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks. 2 3-21-2956 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
23. Kaebaja hinnangul on vastustaja ekslikult jätnud NSV Liidu relvajõududes üleajateenijana töötatud ajavahemiku pensioniõigusliku staaži arvestamisel arvestamata, mistõttu on vaidlustatud otsus ja vaideotsus õigusvastased ja tuleb tühistada. NSV Liidu relvajõududes peeti ohvitserkonda isikkoosseisuks, kaadriteenistus oli üheks tööalaseks tegevuseks. Relvajõudude tegevteenistuses viibitud aeg tuleb arvestada pensioniõigusliku staaži hulka. Kaebajale ei maksa nimetatud staaži eest pensioni teine riik, mistõttu tuleb

§ 28

lg 4 alusel arvestada see pensioniõigusliku staaži hulka, sest kaebajal on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži. Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi pensionialase koostöö lepingu alusel arvestatakse lepinguosaliste territooriumil omandatud staaži. 10. Vastustaja hinnangul on vaidlustatud haldusaktid õiguspärased ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu järgi toimub pensionistaaži arvestamine ja kinnitamine vastavalt selle lepingupoole õigusaktidele, kes pensioni määrab. Eestis reguleerib vanaduspensioni määramist

.

§ 7

lg 1 kohaselt on vanaduspensionile õigus isikul, kellel on vähemalt 15aastane Eestis omandatud

8. peatükis sätestatud pensionistaaž. NSV Liidu relvajõudude teenistuses oldud ajast saab pensioniõigusliku staaži hulka arvata üksnes kohustuslikus sõjaväeteenistuses viibitud aja, mitte sellele järgnenud sõjaväeteenistuses oldud aega (

§ 28

lg-d 4 ja 5).

§ 28

lg 4 alusel ei ole vaidlusalust ajavahemikku võimalik kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka arvata, sest ta ei ole teeninud Eesti kaitseväes. KOHTU SEISUKOHT

1. Vaidlust ei ole selles, et SKA arvestas ajavahemiku
2. juuli 1974 kuni
3. juuli 1978 kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka. Vaidluse all on, kas kaebaja NSV Liidu relvajõudude teenistuses viibitud ajast saab ajavahemiku
4. juuli 1978 kuni
5. detsember 1985 arvestada kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka või mitte. Kaebaja on seisukohal, et NSV Liidu relvajõudude tegevteenistuses viibimine on sarnane teenimisega Eesti kaitseväeteenistuses ning tuleks

§ 28lg 2 p 2 ja lg 4 alusel arvestada pensioniõigusliku staaži hulka.

Vastustaja hinnangul ei ole see võimalik, sest kaebaja ei ole teeninud Eesti kaitseväeteenistuses ega Siseministeeriumi süsteemis, mistõttu ei ole vaidlusalune NSV Liidu relvajõududes viibitud teenistusaeg kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka arvatav. 12. Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu artikkel 5 lg 1 kohaselt arvestatakse lepingu alusel pensioni määramisel pensionistaaži, mis on omandatud lepingupoolte territooriumitel, sealhulgas võetakse arvesse endiste Eesti NSV ja Vene NFSV territooriumitel omandatud pensionistaaži. Sama artikli teise lõike kohaselt kui õigus saada pensioni tekib ühe lepingupoole õigusaktide alusel teise lepingupoole õigusaktide kohaselt täitunud pensionistaaži arvestamata, määrab vastav lepingupool pensioni ainult oma õigusaktide alusel arvessevõetava pensionistaaži eest, sõltumata sellest, kumma lepingupoole territooriumil isik elab. Sama reeglit rakendatakse juhul, kui lepingu alusel pensioni määramisel Venemaa Föderatsioonis on Venemaa Föderatsiooni territooriumil omandatud ja pensioniõiguste konverteerimisel arvestatav pensionistaaž meestel vähemalt 25 aastat ja naistel vähemalt 20 aastat. Pensionistaaži arvestamine ja kinnitamine toimub vastavalt selle lepingupoole õigusaktidele, kes pensioni määrab. Pensioniõigusliku staaži arvestamisel tuleb 3 3-21-2956 praegusel juhul seega lähtuda Eesti seadustest ning täpsemalt riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 28 sätestatust. 13.

§ 28

lg 4 alusel on võimalik arvestada pensioniõigusliku staaži hulka üksnes

§ 28lõigetes 1–3 sätestatud tegevuse aeg endise NSV Liidu territooriumil kuni 1991.

aasta 1. jaanuarini juhul, kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži ja mõni muu riik ei maksa nimetatud staaži eest pensioni. Praegusel juhul kuuluks teenistusaega NSV Liidu relvajõududes (asjakohasel ajavahemikul) pensioniõigusliku staaži hulka arvestamisele juhul, kui see vastab

§ 28lg 2 p 2 tingimustele.

Nimetatud säte näeb ette, et pensioniõigusliku staaži hulka saab arvestada teenistusaega Eesti kaitseväes ning kooskõlas kaitseväeteenistuse seadusega selle teenistusega võrdsustatud teenistusaega, samuti teenistusaega Siseministeeriumi süsteemis. 14.

§ 28

lg 2 p 2, lg 4 ja 5 koostoimes kaitseväeteenistuse seaduse §-ga 91 ei võimalda asuda seisukohale, et pensioniõigusliku staaži hulka saab praegusel juhul arvata kaebaja NSV Liidu relvajõudude teenistuses viibitud vaidlusalust ajavahemikku. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et NSV Liidu relvajõudude teenistuses olemise aeg on pensioniõigusliku staaži hulka arvatav vaid siis, kui teenistusaeg oli arvatud Eesti kaitseväeteenistuse staaži hulka (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus asjas nr 3-3-1-92-09 (p-d 37-38); Tallinna Ringkonnakohtu
3. oktoobri
4. a otsus asjas nr 3-19-460 (p-d 9 ja 11); Tallinna Ringkonnakohtu
5. oktoobri
6. a otsus asjas nr 3-17-1871 (p 11)). Esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks olnud Eesti kaitseväe teenistuses ning et tema NSV Liidu relvajõudude tegevteenistusaeg oleks võrdsustatud teenistusega kaitseväes ning arvatud kaitseväeteenistuse staaži hulka. Seega ei saa praegusel juhul

§ 28

lg 4 alusel kaebaja NSV Liidu relvajõudude tegevteenistuses viibitud ajavahemikku (

1. juuli 1978 kuni
2. detsember 1985) arvata pensioniõigusliku staaži hulka. Samuti ei saa nimetatud ajavahemikku arvestada pensioniõigusliku staaži hulka

§ 28

lg 5 alusel, sest nimetatud säte reguleerib üksnes kohustusliku sõjaväeteenistuse aega. Vaidlusalusel ajavahemikul ei olnud kaebaja NSV Liidu relvajõududes kohustuslikus korras. 15. Eelnevast tulenevalt ei ole SKA vaidlustatud haldusaktides asunud õigusvastastele seisukohtadele ning kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4