← Eesti

2-19-18697/75

Obsah (11)§ 162§ 168§ 657§ 654§ 423§ 651§ 232§ 163§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-19-18697 Otsuse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2022, Tartu Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Par

) § 423 lg 1 p 2 alusel seoses hagi tagasivõtmisega. Kuna hageja on vastuhagi tagasivõtmisega nõus, on kostjal I õigus hagi tagasi võtta ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Vastuhagiga seotud tõendid jättis kohus tähelepanuta. Kaasomandi pidas kohus põhjendatuks lõpetada kostja II taotletud viisil. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kaasomand tuleb lõpetada ning kohtul ei ole alust asuda seisukohale, et korteriomand peaks jääma menetlusosaliste kaasomandisse. Kahetoalise korteri ühine kasutamine sellise kaasomanike ringi poolt ei ole mõeldav, korteris elab tegelikult ainult üks kaasomanik, kostja I. Kaasomandi 4

(11)lõpetamine ei ole välistatud kokkuleppega või vastuolus hea usu põhimõttega. Kaasomandit ei ole koormatud hüpoteekidega. Kuna menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, kuidas kaasomand lõpetada, otsustab lõpetamise viisi kohus (AÕS § 77 lg 2). Kohus saab otsustada vaid kaasomandis oleva asja jagamise sellise viisi üle, mida on taotletud kas hagis või vastuhagis. Kostja III väitel puudub tal kaasomandi säilitamise vastu huvi ja seega on ta vastu vaielnud ka sellele, et tema kaasomandiosa suureneks. Kohus ei saa järelikult kaasomandi lõpetamisel lähtuda hageja alternatiivsest nõudest (kaasomandi lõpetamine asja jätmisega kostjate kaasomandisse, millega kaasomandiosade suuruseks oleks 1/3 igale kaasomanikule). Kohus saab kaaluda asja avaliku või kaasomanike vahelise enampakkumise vahel. Seadus ei sätesta, millist kaasomandi lõpetamise viisi tuleks eelistada. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus (nt Riigikohtu
  1. detsembri
  2. a otsus nr 218-13306, p 11). Kohus lähtus kaasomandi lõpetamise viisi valikul sellest, et korteriomand on olnud pikka aega kostja I kodu, tema eesmärk on korteris edasi elada ning ta sooviks seda enda omandisse. Kostja II on menetluses kinnitanud, et ka tema sooviks korteriomandit enda omandisse. Korteriomandi säilitamise kostjale I või kostjale II tagab eelkõige kaasomanikevaheline enampakkumine. Teisest küljest on hagejal soov saada oma kaasomandiosa eest võimalikult suurt hinda ning selle tagab avalik enampakkumine. Kohus leidis poolte huve kaaludes, et kaasomand tuleb lõpetada kaasomanike vahelisel enampakkumisel. Kohtu arvates kaalus kostja I huvi säilitada oma kodu üles hageja huvi saada kaasomandiosa eest võimalikult palju raha. Avalik enampakkumine võib kaasa tuua olukorra, kus kostjal I tuleb oma kodu säilitamiseks osta korter kallimalt kui selle turuhind. Selline lahendus ei oleks kostja I suhtes õiglane. Hageja pidi pankrotimenetluses kaasomandit ostes arvestama sellega, et tegemist on kolmanda isiku eluruumiga ning võtma riski, et kaasomandist tulenevalt on korteri võimalik väärtus väiksem kui ühe isiku omandisse kuuluval korteril. Kostja I ei pidanud arvestama sellega, et kellegi teise võlgnevuse tõttu läheb tema kodu avalikule enampakkumisele. Kuna kostjad I ja II on kinnitanud, et soovivad saada kogu korteriomandi omanikuks ja enampakkumisel osaleda, soovivad ainuomandit vähemalt kaks kaasomanikku ning kaasomanikevaheline enampakkumine on õiguslikult võimalik. Omandi kaotusel tuleb omandist ilma jääjale tasuda võimalikult õiglane hüvitis rahas. Ekspertiisiakti kohaselt oli seisuga
  3. aprill 2021 korteriomandi turuväärtus umbes 50 000 eurot. Kohtu määratud ekspertiisi tulemusel selgunud korteriomandi turuväärtus on kooskõlas ka hageja esitatud asjatundja arvamusega. Menetlusosalised ei vaielnud vastu hageja taotlusele määrata enampakkumise alghinnaks 50 000 eurot. Alghinna määramine tagab, et omandi kaotanud kaasomanikud saavad hüvitisena vähemalt nende kaasomandiosale vastava osa korteri turuhinnast. Kohus ei pidanud vajalikuks määrata, kui palju võib enampakkumisel hinda suurendada või kordusenampakkumisel alandada. Selle tingimuse saab paika panna enampakkumise läbiviimise käigus. 5
(11)Kuna igal kaasomanikule kuulub ¼ korteriomandist, tuleb enampakkumisel saadud raha pärast enampakkumise kulude kandmist jagada kaasomanike vahel võrdselt. Menetluskulude jaotamisel lähtus kohus

§ 162lg-test 1 ja 4.

Kohus rahuldab nii hageja kui kostja nõude kaasomandi lõpetamiseks, kõik menetlusosalised on olnud algusest peale kaasomandi lõpetamisega nõus. Kaasomandi lõpetamise viisi valik ei muuda praegusel juhul menetluskulude jaotust. Poolte menetluskulude jätmine poolte endi kanda on selles menetluses õiglane. Iga menetlusosaline (v.a kostja III) on kandnud esindajakulusid ning kohus ei leia, et kellegi esindajakulud peaksid jääma mingis osas kaasomandi lõpetamisele vastuväiteid või pretensioone mitte esitanud kostja III kanda. Nii hageja kui ka kostja II on tasunud samas summas riigilõivu. Menetluses ei ole üheselt selge, kellest tingituna on jäänud kaasomand kohtuväliselt lõpetamata ning kohus ei näe selles põhjust muuta menetluskulude jaotust. Hageja soov teha tsiviilasjas lisaks hageja esitatud asjatundja arvamusele ka ekspertiis oli hageja valik. Kuna ükski teine menetlusosaline ei esitanud korteri hindamisakti, oleks kohus ekspertiisi tegemata jätmisel lähtunud hageja esitatud asjatundja arvamusest. Seega jääb ka ekspertiisikulu seda taotlenud hageja kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

  1. Hageja palub
  2. juulil 2021 esitatud apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus määras kaasomandi lõpetamise viisiks kaasomanikevahelise enampakkumise, ning teha uue otsuse, millega määrata kaasomand lõpetamise viisiks avalik enampakkumine. Samuti palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti menetluskulud poolte nendi kanda, ja teha uus otsus, millega jätta kostjate menetluskulud nende endi kanda ning kaasomandi lõpetamise menetlusega seotud hageja menetluskuludest 50 % kostja I ja 25 % kostja II kanda ja jätta kostja I vastuhagiga seotud hageja kõik menetluskulud kostja I kanda. Ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Ükski menetlusosaline ei ole asjas esitanud nõuet, et soovib korteriomandit enda omandisse (ja seda hüvitise maksmise kohustusega teistele). Seega pole täidetud kohtupraktikast tulenevad eeldused kaasomanikevaheliseks enampakkumiseks. Hagimenetluses ei ole kaasomandi lõpetamise viisi osas soovina arvestatav menetlusosalise väide oma soovi kohta (ilma vastavat nõuet esitamata). Kostja I pole esitanud vastuhagi nõudega (kaasomandi lõpetamise viisiga), et soovib korteriomandit enda omandisse hüvitise maksmise kohustusega teistele kaasomanikele, ka ükski teine menetlusosaline ei ole sellist nõuet esitanud. Kohus kohaldas seega valesti AÕS § 77 lg- t 2, otsustades põhjendamatult kaasomandi lõpetamise kaasomanikevahelise enampakkumise korraldamisega. Ringkonnakohus saab teha kaasomandi lõpetamise viisi osas uue otsuse ja lõpetada kaasomandi korteriomandi panemisega avalikule enampakkumisele. Avalik enampakkumine tagab kõikidele menetlusosalistele õiglase hüvitise kaasomandiosa kaotuse eest. Hageja pöördus hagiga kohtusse seetõttu, et ei saanud kostjatega kohtuvälist kokkulepet kaasomandi jagamise osas. Kaasomandi lõpetamisega on kogu aeg nõus olnud kostja III, mistõttu on õige kohtu seisukoht, et teiste menetlusosaliste kulusid pole õige jätta tema kanda. Samas ei saa seda väita teiste kostjate kohta. Kostjaga I ei saavutanud 6

(11)kaasomanikud kokkulepet, kuna viimane polnud nõus korteri turuväärtusega. Kostja II ei vastanud hageja ettepanekutele üldse. Kostjad I ja II pole nendele hagiavalduses esitanud asjaoludele ka vastu vaielnud. Kuna kostjad I ja II põhjustasid hageja poolt kohtusse pöördumise, on põhjendatud hageja menetluskulude jätmine nende kahe kostjate kanda. Kohus leidis ekslikult, et hageja soov teha tsiviilasjas lisaks hageja esitatud asjatundja arvamusele ka ekspertiis, oli hageja valik ning ekspertiisi tegemata jätmisel oleks kohus lähtunud hageja esitatud asjatundja arvamusest. Kohus on jätnud tähelepanuta kostja I poolt koos
  1. veebruari
  2. a menetlusdokumendiga esitatud Domus Kinnisvara hindamisakti, mille kohaselt oli korteriomandi turuväärtus 47 000 eurot. See oli ka põhjuseks, miks hageja soovis asjas ekspertiisi korraldamist ja kandis sellega seotud kulu. Kostjate menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda ning hageja kaasomandi lõpetamise menetlusega seotud menetluskuludest 50 % tuleb jätta kostja I ja 25 % kostja II kanda. Kostja I võttis enda esitatud vastuhagi tagasi ja kohus jättis vastuhagi läbi vaatamata.

§ 168lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

Seega peab kostja I kandma vastuhagiga seotud hageja menetluskulud ning maakohus on otsuse tegemisel rikkunud

§ 168lg 2 nõudeid.

Hageja taotleb, et ringkonnakohus jätaks kõik hageja menetluskulud, mis on seotud kostja I vastuhagiga, kostja I kanda. Hageja kandis seoses kostja I vastuhagiga kulusid 240 euro ulatuses, mis seisnesid esindajakuludes seoses vastuhagile vastuse koostamiseks (2 tundi, hinnaga 120 eurot tund (käibemaksuta)). 10. Kostja I vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Juhul kui kohus otsustab maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja jätta vastuhagiga seotud hageja menetluskulud kostja I kanda, palub kostja I vähendada hageja menetluskulusid vähemalt 120 euro võrra. Poolte apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud palub kostja I jätta hageja kanda. Kostja II on taotlenud vastuhagis kaasomandi lõpetamist korteriomandi müümisega kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Seega on täidetud esmane eeldus kaaosmanikevahelise enampakkumise viisi valimiseks ning õige ei ole hageja väide, et kaasomanikevahelist enampakkumist ei ole võimalik korraldada. Asjaolu, et ükski kaasomanik ei ole esitanud (vastu)hagi nõudega jätta omand temale, ei ole kaasomanikevahelise enampakkumise korraldamise eeldus. Kaasomanikevaheline enampakkumine on põhjendatud eelkõige siis, kui kõik kaasomanikud soovivad kaasomandit lõpetada, kuid enda omandisse soovivad samal ajal asja mitu kaasomanikku. Samas ei pea kaasomanikud esitama sellist soovi haginõudena. Käesoleval juhul on kostja II taotlenud kaasomandi lõpetamist selliselt, et asi pannakse kaasomanikevahelisele enampakkumisele. Kaasomandi lõpetamisega on olnud nõus ka kõik teised kaasomanikud, kusjuures kostja I on väljendanud menetluses soovi samuti terve korter endale osta. Sellest tulenevalt on õige maakohtu seisukoht, et kuna mitu kaasomanikku on väljendanud soovi osta korter endale, on põhjendatud kaasomandi lõpetamine kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega kohtu poolt on kohtu diskretsiooniotsus. Maakohtu otsuse põhjendustest nähtub kohtu diskretsiooniotsuse 7

(11)kujunemine. Kohus ei ületanud diskretsiooni piire ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme (sellele ei ole hageja apellatsioonkaebuses ka viidanud). Kostja I hinnangul puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks. Menetluskulude jaotamine hageja soovitud viisil ei ole põhjendatud. Hageja hagi jäeti sisuliselt osaliselt rahuldamata (kaasomandi lõpetamise viisi osas) ning täies ulatuses rahuldati kostja II vastuhagi, millega ka kostja I menetluses ka nõus oli. Sellest tulenevalt on olnud ainuõige jätta osapoolte menetluskulud nende endi kanda. Seoses kostja I vastuhagi puudutavate menetluskuludega ei ole hageja viide

§ 168

lg-le 2 ei ole õige, kuna kohus jättis hagi läbi vaatamata põhjusel, et hagi võeti tagasi, ning sellist olukorda reguleerib

§ 168lg 4.

Hagi tagasivõtmisega seotud menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks

§ 168

lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh

§ 162lg-t 4.

Praegusel juhul ongi kohus leidnud, et menetluskulude poolte endi kanda jätmine on põhjendatud ja õiglane. Kui ringkonnakohus leiab, et kostja I vastuhagiga seotud hageja menetluskulud tuleb jätta kostja I kanda, palub kostja I kohtul neid menetluskulusid vähendada.

  1. Kostja II vaidleb samuti apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Apellatsioonimenetluse menetluskulud palub kostja II jätta hageja kanda. Kostja II ei nõustu hagejaga, et sooviks kaasomandi lõpetamise viisi osas hagimenetluses ei ole lihtsalt menetlusosalise väide oma soovi kohta, vaid vastavasisulise haginõude esitamine. Kohus saab otsustada sellise kaasomandis oleva asja jagamise viisi üle, mida on taotletud kas hagis või vastuhagis. Käesoleval juhul on hageja taotlenud kaasomandi jagamist avalikul enampakkumisel, kostja II aga vastuhagis kaasomandi jagamist kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Kaasomandi lõpetamisega on nõus ka kõik teised kaasomanikud, kusjuures kostja I on menetluses väljendanud soovi samuti terve korter endale osta. Sellest tulenevalt on kostja II hinnangul õige maakohtu seisukoht, et kuna mitu kaasomanikku on väljendanud soovi osta korter endale, on põhjendatud kaasomandi lõpetamine kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Maakohtu otsuse põhjendustes on jälgitav maakohtu diskretsiooniotsuse kujunemine. Maakohus ei ole ületanud diskretsiooni piire ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme (sellele ei ole hageja apellatsioonkaebuses ka viidanud). Sellest tulenevalt puudub kostja II hinnangul alus maakohtu otsuse muutmiseks. Menetluskulude jaotamine hageja soovitud viisil ei ole põhjendatud. Maakohus jättis menetluskulud põhjendatult kõigi menetlusosaliste endi kanda, kuna keegi ei olnud tegelikkuses kaasomandi lõpetamisele vastu, vaidlus oli vaid lõpetamise viisi üle. Õige on maakohtu seisukoht, et menetluses ei ole üheselt selge, kellest tingituna on jäänud kaasomand kohtuväliselt lõpetamata. Lisaks jäi hageja hagi kaasomandi lõpetamise viisi osas rahuldamata ning kostja II hagi rahuldati täies ulatuses.
  2. Kostja III toetab apellatsioonkaebust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p-st 2 lähtudes tühistada osas, milles kohus jättis kostja I vastuhagiga seotud hageja menetluskulud hageja enda kanda, ning teha selles osas 8

(11)uus otsus, millega jätta kostja I vastuhagiga seotud hageja menetluskulud täies ulatuses kostja I kanda. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes

§ 654

lg-st 2², esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

  1. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kostja I
  2. jaanuaril 2020 hageja vastu vastuhagi, milles palus mõista hagejalt enda kasuks välja 95 eurot 74 senti ning sellelt summalt arvestatud viivise (I kd, tl-d 61–66) ning hageja on kostja I vastuhagile
  3. septembril 2020 vastanud (I kd, tl-d 87–88).
  4. mail 2021 toimunud istungil võttis kostja I esitatud vastuhagi tagasi (I kd, tl 199 pöördel) ning maakohus jättis otsusega kostja I vastuhagi

§ 423lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.

Vastuhagi läbivaatamata jätmist puudutavas osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud ning ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli (

§ 651lg 1).

Samas ei ole maakohus otsuses põhjendanud kostja I vastuhagiga seotud hageja kulude hageja enda kanda jätmist. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kostja I esitatud vastuhagiga seotud hageja menetluskulud jätta

§ 168lg-te 2 ja 4 alusel kostja I kanda.

Viidatud sätetest tulenevalt kannab hagi läbivaatamata jätmise korral menetluskulud üldjuhul hageja (praegusel juhul vastuhagi esitanud kostja I).

§ 168

lg-d 4 ja 5 võimaldavad jätta menetluskulud ka kostja kanda, kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Seega peab kostja I kandma enda esitatud vastuhagiga seotud hageja menetluskulud. 15. Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ning ei pea

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata.

Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 15.

  1. Tulenevalt AÕS § 76 lg-st 1 on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. See tähendab, et kui kohtule esitatakse kaasomandi lõpetamise hagi, peab kohus lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis (vt nt Riigikohtu
  2. oktoobri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10205, p 15). Kohtupraktika järgi on kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (vt nt Riigikohtu
  4. aprilli
  5. a otsus tsiviilasjas nr 217-9749, p 11). Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust järeldada, et maakohus oleks kaasomandi lõpetamise viiside valikul ületanud diskretsiooni piire. Kohus on otsustanud lõpetada kaasomandi korteriomandile kostja II poole esitatud vastuhagis taotletud viisil. Otsuse põhjendustest nähtuvalt on kohus kaalunud kõigi kaasomanike huve ning oma järeldusi asjakohaselt ja piisavalt määral põhjendanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei toeta asja materjalid küll maakohtu seisukohta, nagu võiks avalik enampakkumine kaasa tuua olukorra, kus kostjal I tuleb oma kodu säilitamiseks osta korter selle turuhinnast kallimalt. Samas ei anna see iseenesest alust kahelda maakohtu kaalutlusotsuse põhjendatuses. 9

(11)Hageja keskne huvi saada omandiõiguse kaotuse eest 12 500 eurot on eelduslikult tagatud maakohtu otsusega määratud enampakkumise alghinnaga 50 000 eurot ning maakohtu korraldusega, mille kohaselt tuleb enampakkumise kuludest ülejääv raha jagada kaasomanike vahel võrdselt. Kaasomaniku poolt korteri müügist saadav raha enampakkumise kulude arvel küll väheneb, kuid samas võib tegelik müügihind enamapakkumise käigus kujuneda kõrgemaks kui 50 000 eurot ning enampakkumise kulud kaasneksid ka avaliku enampakkumise korral. Kui hageja hinnangul on korteriomandi väärtus oluliselt suurem kui 50 000 eurot, peaks ka hagejal endal olema äriline huvi korteriomand enampakkumisel omandada, et see hiljem turuhinnaga müüa (isegi kui hageja korteriomandit muul põhjusel endale ei soovi). 15.
  1. Kaasomanike vaheline enampakkumine on põhjendatud eelkõige siis, kui enda omandisse soovivad samal ajal asja mitu kaasomanikku. Samas ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et sellise olukorraga oleks tegemist ainult siis, kui mitu kaasomanikku oleks esitanud nõude (hagi) korteriomandi jätmiseks tema ainuomandisse (hüvitise maksmise kohustusega teistele kaasomanikele). Õigusteooria ega kohtupraktika hageja sellist seisukohta ei toeta. Asja materjalidest nähtuvalt on nii kostja I kui ka kostja II avaldanud menetluses soovi saada korteriomandi ainuomanikuks ning kinnitanud soovi enampakkumisel osaleda. Maakohus on sellega kaalutlusotsuse tegemisel ka arvestanud. Olukorras, kus kostja II oli esitanud vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks korteriomandi müügiga kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning kostja I sellise kaasomandi lõpetamise viisiga nõustus, puudus tal mõistlik põhjus enda poolt samasisulise vastuhagi esitamiseks. 15.
  2. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta ka maakohtu poolt seoses hagi ja kostja II esitatud vastuhagiga määratud menetluskulude jaotust. Kaasomandi lõpetamine on eelduslikult kõigi kaasomanike huvides ning, nagu on märkinud ka maakohus, ei nähtu asja materjalidest, millisest kaasomanikust tingituna on jäänud kaasomand kohtuväliselt lõpetamata. Kohtuliku ekspertiisi korraldamine korteriomandi väärtuse (turuhinna) tuvastamiseks lähtus hageja taotlusest (I kd, tl 159). Iseeneset ei ole õige maakohtu märgitu, et ükski teine menetlusosaline peale hageja ei esitanud korteri hindamisakti. Asja materjalidest nähtuvalt on asjatundaja arvamuse korteriomandi väärtuse kohta esitanud ka kostja I (I kd, tl-d 114–126). Samas hindab kohus asja lahendamisel tõendeid nende kogumis (

§ 232

lg-d 1 ja 2), mh oleks kohus ka ekspertiisi korraldamata jätmisel saanud hinnata nii hageja kui kostja I poolt esitatud asjatundjate arvamusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud jätta hageja poolt taotletud ekspertiisiga seonduvat kulu mõne teise menetlusosalise kanda. 16. Seoses hageja hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud poolte menetluskulud

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda.

17. Ringkonnakohus määrab

§ 174

lg-test 3 ja 5 lähtudes kindlaks menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud maakohtu menetluses. Ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude rahalist suurust ei ole vaja ülalesitatud menetluskulude jaotusest lähtuvalt kindlaks määrata. 10

(11)17.
  1. Apellatsioonkaebusest ja tsiviilasja materjalidest nähtuvalt (II kd, tl-d 7–8) on hageja kandnud seoses kostja I vastuhagile vastamisega kulusid 240 euro ulatuses. Kulud seisnevad esindajakuludes. Esindaja kulutas vastuhagile vastuse koostamiseks 2 tundi. Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot (käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu palub kulud hüvitada ilma käibemaksuta. 17.
  2. Kostja I on palunud kulusid vähendada vähemalt 120 euro ulatuses. Arvestades hageja poolt kostja I vastuhagile
  3. septembril 2020 esitatud vastuse pikkust ja sisu, on kostja I hinnangul selle menetlusdokumendiga seotud põhjendatud menetluskulude suurus maksimaalselt 120 eurot (1 tund). 17.
  4. Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja ülalviidatud toiming on asja mahtu ning keerukust arvestades asjatundliku õigusteenuse osutamiseks

§ 175lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalik.

Esindaja ei ole kulutanud vastuhagile vastamiseks aega põhjendamatult. Ringkonnakohtu hinnangul on esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) samuti

§ 175lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud.

See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 17.

  1. Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus hageja maakohtu menetluses kantud menetluskulude (esindajakulu) suuruseks 240 eurot ning mõistab nimetatud summa kostjalt I hageja kasuks välja. 17.
  2. Lähtudes

§ 177

lg-st 4, märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.