Obsah (4)

§ 171§ 173§ 166§ 167

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-993 Määruse kuupäev 05.05.2022 Kohtunik Reelika Kitsing Haldusasi Eesti kaitseväe 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni ülema esildis 2

) § 164 ja § 172 lg 1 alusel. KOHTU SEISUKOHT 2.

§ 171

lg 7 kohaselt peab distsiplinaararesti määranud ülem teatama distsiplinaararesti määramisest halduskohtule.

§ 173

lg 2 sätestab, et kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest 3-22-993 määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti

§ 173lg 3 kohaselt kontrollib halduskohtunik, kas: määramise seadusvastaseks.

1) kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega; 2) enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus; 3) kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda; 4) ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. Eeltoodust tulenevalt piirdub praeguses asjas teostatav kohtulik kontroll ennekõike distsiplinaarkaristuse määramisel pädevus- ja menetlusnormidest kinnipidamise kontrollimisega. Kohus saab hinnata distsiplinaarkaristuse määramise sisulist õiguspärasust üksnes siis, kui karistatud isik distsiplinaararesti määramise käskkirja vaidlustab. 3.

§ 166

lg 1 p 1 kohaselt on distsiplinaarsüütegu seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine. Samuti on vastavalt

§ 166

lg 1 p-le 2 distsiplinaarsüütegu asutusele varalise kahju süüline tekitamine või selle tekkimise ohu süüline loomine või kaitseväelase süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib kaitseväelast või asutust olenemata sellest, kas kaitseväelane pani teo toime teenistusülesandeid täites või mitte. Tulenevalt

§ 167

lg-st 1 kannab kaitseväelane toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi.

§ 171

lg 2 kohaselt määratakse distsiplinaararest kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini. Distsiplinaararesti on võimalik määrata kuni 14 päevaks (

§ 171lg 4).

1. Vastavalt KKS § 29 lg-le 7 on käsu saaja kohustatud vastuvaidlematult täitma saadud käsud.
2. jalaväebrigaadi allüksuste sisekorraeeskirja punkti 4.3 kohaselt on keelatud füüsilise ja vaimse vägivalla kasutamine, tülide õhutamine ja tülitsemine.
3. Kohtule esitatud distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt karistati reamees X järgmiste tegude toimepanemise eest: 1) saades 28.02.2022 miinivälja rajamise tunnis pooljao ülemalt käsu lõpetada kõrvaline tegevus ja rajada miiniväli vastavalt kehtestatud drillile, ei täitnud X seda teenistusalast korraldust, minnes oma käitumisega vastuollu KKS § 29 lg-ga 7 ja pannes toime

§ 166

lg 1 p-s 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo; 2) saades pooljao ülemalt käsu kõrvaline tegevus lõpetada, X ägestus ning hakkas pooljao ülemat venekeelsete roppustega sõimama, korrale kutsumise peale kaotas X enesevalitsuse ja ründas füüsiliselt pooljao ülemat, väänates ta pikali maha ja üritades teda kägistamishaardega mõjutada, minnes oma sellise tegevusega vastuollu 1. jalaväebrigaadi allüksuste sisekorraeeskirja punktiga 4.3 ja pannes toime

§ 166lg 1 p-s 2 sätestatud distsiplinaarsüüteo.

6. X ette heidetud teod on seega distsiplinaarsüüteod

§ 166

lg 1 p-de 1 ja 2 mõistes ning nende eest võis talle määrata distsiplinaarkaristuse. Kohtule esitatust nähtub, et Xi oli varem distsiplinaarkorras karistatud kahel korral.

1. X on võimaldatud anda talle ette heidetud tegude asjaolude kohta seletusi. Selgitused kajastuvad tema 15.03.
2. a seletuskirjas ning enne selgituste andmist oli tal võimalik tutvuda tema kui menetlusaluse isiku õigustega, mis olid ära toodud seletuskirja blanketil ja millega tutvumist on ta oma allkirjaga kinnitanud. Muu hulgas on Xi teavitatud, et talle võidakse süüteo eest määrata distsiplinaarkaristus ning tal on õigus esitada tõendeid ja taotlusi. Enne distsiplinaararesti määramist viis Kaitsevägi läbi distsiplinaarjuurdluse, mille kohta on koostatud 12.04.2022 distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte nr KV-10-3-1/22/
3. X on 2 3-22-993 distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttega tutvunud 14.04.
4. X tutvustati kavandatava karistuse määramise aluseid ja põhjendusi 18.04.2022 ning talle võimaldati esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited hiljemalt 21.04.
5. X ei esitanud nimetatud tähtajaks arvamusi ja vastuväiteid. Kuigi X on andnud oma 15.03.
6. a selgitused vene keeles, puudub kohtul alus arvata, et tal oleks olnud distsiplinaarjuurdluse kestel keelebarjääri tõttu takistatud enda õiguste teostamine, sh täiendavate arvamuste ja vastuväidete esitamine.
7. Tulenevalt

§ 171

lg-st 3 määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on X nimetatud alates 04.03.2022

1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni autojuhi ametikohale ning talle on distsiplinaararesti määranud
2. jalaväebrigaadi tagalapataljoni ülem. Seega on distsiplinaararesti määranud pädev isik.
3. Eeltoodust tulenevalt ning

§ 173

lg-st 2 ja HKMS § 264 lg-st 1 juhindudes leiab kohus, et X on määratud distsiplinaararest seaduslikult. (allkirjastatud digitaalselt) 3