KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus Kriminaalasja number 1-22-3317 (22740000065) Kohtunik Larissa Prokopenko kirjalikus menetluses Kohtuasi OÜ Xxx KarS § 209 lg 2 p 4 järgi kr

§ 202alusel Prokurör Kahtlustatav 31.

mai 2022 Jõhvi kohtumajas Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Sofja Hristoforova OÜ Xxx (registrikood xxx, asukoht xxx), seaduslik esindaja R K (ik. xxx) Tõkend – puudub RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 202ja § 385 p 10 kohus MÄÄRAS : Kriminaalmenetlus OÜ Xxx kahtlustuses Kar

S § 209 lg 2 p 4 järgi lõpetada

§ 202

lg 1 alusel, avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.

§ 202

lg 2 p 1 alusel kohustada OÜ-d Xxx hüvitama xxx (arveldusarve xxx SEB pank, selgitusse lisada isiku nimi, ehk OÜ Xxx ja kriminaalasja number 19240100061) OÜ-le Xxx alusetult väljamakstud 609,90 eurot 6 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

§ 202

lg 2 p 2 alusel kohustada OÜ-d Xxx tasuma riigi tuludesse kindel summa 330 eurot 6 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kindel summa 330 eurot tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr EE571010220229377229 SWEDBANK EE062200221059223099 LUMINOR BANK EE221700017003510302 LHV pank EE567700771003819792 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922900000480 ning selgitusse märkida kahtlustatava nimi OÜ Xxx, kriminaalasja nr 1-22-3317, kindel summa. Kui OÜ Xxx ei täida talle pandud kohustusi, uuendatakse kriminaalmenetlus kohtumäärusega. Kohtumäärus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör esitas 27.05.2022 Viru Maakohtule taotluse, milles palub lõpetada kriminaalmenetlus OÜ Xxx suhtes

§ 202alusel.

Viru Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 22740000065, milline on eraldatud kriminaalasjast nr. 19240100061, milline omakorda on eraldatud kriminaalasjast

1. Menetlus kriminaalasjas nr. 19240100061 oli alustatud KarS § 209 lg 2 p 1, 4 tunnustel selles, et V T ajavahemikul 2016 – 2018 aastad OÜ Xxx juhatuse liikme D S kaasabil ja OÜ Xxx juhatuse liikme Xxx Xxxi kaasabil esitas valeandmed enda sotsiaalkindlustatuse ja töölepingu lõpetamise põhjuse kohta ning esitas valeandmed tööpraktikal osalemise kohta, mille tulemusena rikastus alusetult xxx, xxx ja xxx arvelt. Kriminaalasjas on OÜ-le Xxx esitatud kahtlustus selles, et kasu saamise eesmärgil tema oma pädeva esindaja juhatuse liikme Xxx Xxxi (ik xxx) tegevuse läbi esitas 2019.a isikute grupis koos V Tega xxx valeandmed V Te tööpraktikal osalemise kohta, mille tulemusena rikastusid OÜ Xxx ja V T alusetult xxx arvelt. 25.09.2018 võeti V T töötuna arvele. xxx 18.10.2018 otsusega hinnati V Te töövõime osaliseks ja talle määrati töövõimetoetust perioodiks 09.10.2018 -08.10.2019, kui ta täidab aktiivsustingimusi nt töötab, õpib või otsib tööd töötuna registreerituna. Nimetatud otsusega määratud tingimuste formaalseks täitmiseks pöördus V T 2019 aasta alguses OÜ Xxx juhatuse ainuisikulise liikme Xxx Xxxi poole palvega vormistada ta fiktiivselt tööpraktikale, millega Xxx Xxx oli nõus. xxx ja OÜ Xxx vahel sõlmiti tööpraktika haldusleping perioodiks 18.03.2019 - 18.04.
2. Tegelikkuses V T tööpraktikal OÜ-s Xxx käinud ei ole, xxx esitati valeandmed V Te poolt tööpraktika läbimise kohta, mille tulemusel maksis xxx alusetult OÜ-le Xxx välja tööpraktika halduslepingu alusel juhendamistasu summas 609,90 eurot V Te tööpraktika juhendamise eest: 11.04.2019 - 256,80 eurot märtsi kuu eest ja 09.05.2019 - 353,10 eurot aprilli kuu eest. V T sai alusetult ajavahemikul 11.04.2019 kuni 09.05.2019 enda AS Swedbank arvelduskontole nr xxx xxx poolt tööpraktikal osalemise eest toetusi kogusummas 96,96 eurot. Sel moel OÜ Xxx ja V T alusetult rikastusid xxx arvelt 706,86 euro ulatuses - OÜ xxx 609,90 euro ja V T 96,96 euro ulatuses. Seega OÜ Xxx, läbi oma juhatuse liikme Xxx Xxxi, tegutsedes grupis V Tega, teadvalt esitas riigiasutusele valeandmeid V Te tööpraktikal osalemise kohta ning lõi tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil, s.o. pani toime KarS § 209 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuna prokuratuur on arvamusel, et menetluse OÜ Xxx suhtes võib lõpetada

§ 202

alusel ning kriminaalasi V Te suhtes on vajalik edastada kohtumenetlusse, siis sellest oli tingitud ka OÜ Xxx (registrikood xxx) suhtes kriminaalasja eraldamine. Käesolevas kriminaalasjas on OÜ Xxx süüd kinnitavateks tõenditeks:

1. xxx edastatud dokumendid tõendavad, et töötukassal olevate andmete põhjal osales V T perioodil 18.03 – 18.04.2019 eriala tööpraktikal OÜ-s Xxx ning talle oli makstud tööpraktika stipendium ja hüvitatud tööpraktika sõidukulud;
2. Xxx Xxxi ütlused kinnitavad, et V T oli tööpraktikale OÜ-sse Xxx vormistatud fiktiivselt, praktika eest OÜ xxx ja T said xxx erinevaid hüvitisi;
3. Maksu- ja Tolliameti poolt edastatud dokumendid tõendavad füüsilise isiku deklaratsioonide esitamist V Te poolt ning xxx poolt tasutud sotsiaalmaksu 1.10.2018 – 30.06.2019; 2
4. AS Swedbank edastatud dokumendid ja vaatlusprotokoll tõendavad laekumisi xxx (tööpraktika stipendium, tööpraktika sõidukulu) V Te arveldusarvele;
5. Jälitustoimingu protokoll tõendab V Te kasutuses oleva mobiiltelefoni viibimissagedust Kohtlaxxx (OÜ Xxx poolt kasutatav territoorium ja eeldatava praktika läbimise koht) territooriumil 18.
6. – 18.04.2019;
7. xxx kannatanuks tunnistamise määrus ning esitatud xxx tõendavad kannatanu staatust ning materiaalseid pretensioone V Te ja OÜ Xxx suhtes. Arvestades nimetatud tõendeid on prokuratuur arvamusel, et kriminaalasja kohtueelses menetluses on tõendamist leidnud, et OÜ Xxx läbi selle seadusliku esindaja Xxx Xxxi on talle süüks pandava kuriteo toime pannud. Kahtlustuses kirjeldatud faktilised asjaolud annavad aluse väita, et tegu on omistatav juriidilisele isikule ehk on toime pandud tema huvides. xxx esitas dokumendid V Te praktika läbimise kohta OÜ Xxx juhatuse liige juriidilise isiku esindajana, tegutsedes osaühingu nimel. xxx esitatud dokumentide tulemusena ja selle alusel laekus raha osaühingu arveldusarvele, millega ilmselgelt paranes ettevõtte majanduslik seis ning laekunud raha kasutati osaühingu jooksvate kulutuste katteks. Seega on prokuratuur arvamusel, et tegu oli toime pandud juriidilise isiku huvides ehk siis juriidilise isiku tegevusega seonduvalt. Vastavalt KarS § 14 lg 1 juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides.

§ 202

lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kriminaalasjas kahtlustatakse OÜ Xxx KarS § 209 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on II astme kuritegu ning mille eest karistusseadustik näeb juriidilisele isikule karistuseks ette rahalise karistuse. Kriminaalasja materjalide kohaselt on OÜ Xxx suhtes xxx poolt esitatud avalikõiguslik nõudeavaldus summas 609,90 eurot. OÜ Xxx juhatuse liige Xxx Xxx on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega (26.05.2022 taotlus) ning on nõus täitma osaühingule pandud kohustust - tasuma riigituludesse 330 eurot ning hüvitama xxx OÜ-le Xxx alusetult väljamakstud 609,90 eurot kuue kuu jooksul. Kuigi esitatud taotlusest nähtub, et Xxx Xxx on nõus ka füüsilise isikuna tasuma kohustuse 330 eurot, on prokurör arvamusel, et kriminaalasjas on kahtlustatavaks OÜ Xxx ja kohuse peab täitma OÜ Xxx. Prokuratuur on arvamusel, et kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsetest vajadustest. Avalikust menetlushuvist on prokuröri hinnangul võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud või kuritegu on toime pandud isiku poolt, kelle vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Eeltoodud asjaolusid OÜ Xxx puhul tuvastatud ei ole. Prokuratuuri arvamusel kahtlustatava süü antud kuriteo 3 toimepanemise puhul ei ole suur. OÜ-le Xxx inkrimineeritava kuriteo toimepanemisest on möödunud üle kolme aasta ning täiendavalt ei ole õiguskaitseorganitele laekunud informatsiooni, et kahtlustatav oleks jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Tegemist oli ühekordse rikkumisega, mille keelatusest on OÜ Xxx ja tema juhatuse liige Xxx Xxx aru saanud. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et OÜ Xxx suhtes pole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetluse jätkamine ega karistuse kohaldamine. Seega võib väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks OÜ Xxx suhtes ning

§ 202lg 1 sätestatud aluste esinemise korral võib tema osas menetluse lõpetada.

Kohustuste määramisel tuleb arvestada süü suurust, toimepandud kuriteo asjaolusid, ettevõte majanduslikku seisu (vastavalt 2019 aasta eest esitatud majandusaruandele on OÜ Xxx aruandeaasta kahjum 1410 eurot) on prokuratuuri arvates kohustusena võimalik määrata miinimumilähedast (2022 aastal 327 eurot) summat, ehk 330 eurot. Kuivõrd isikule määratavate kohustuste osas on seadusandja jätnud kohtule küllaltki suure diskretsiooniõiguse, taotleb prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetamisel määrata OÜ-le Xxx

§ 202lg 2 p 2 alusel kohustus teha makse riigi tuludesse summas 330 eurot.

Samuti

§ 202

lg 1 alusel taotleb prokuratuur määrata OÜ-le Xxx kohustus tasuda Eesti Töötukassale OÜ-le Xxx alusetult väljamakstud 609,90 eurot. Määrata kohustuse täitmise tähtajaks 6 kuud. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks OÜ Xxx suhtes

§ 202lg 1 alusel on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tegemist on teise astme kuriteoga. OÜ Xxx on võtnud endale kohustuseks hüvitada tekitatud kahju ja tasuda kindel summa riigituludesse 6 kuu jooksul alates määruse kuulutamisest. Süüdistatav on toimiv ettevõte, mille tõttu on ta võimeline oma kohustusi õigeaegselt täitma. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et antud juhul on kahtlustatava OÜ Xxx poolt toime pandud süüteo näol tegemist kuriteoga, mille puhul puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Kohus leiab, et kahtlustatavat võib mõjutada mittekaristuslikke meetmeid kohaldades, milleks on menetluse lõpetamine ja kohustuste määramine. KOHTU MEETEMED Kohus leiab, et kriminaalmenetlus OÜ Xxx kahtlustuses KarS § 209 lg 2 p 4 järgi tuleb lõpetada

§ 202lg 1 alusel avaliku huvi puudumise tõttu.

Määrata OÜ Xxxile kohustuseks tasuda riigi tuludesse kindel summa 330 eurot ning hüvitada kuriteoga tekitatud kahju xxx summas 609,90 eurot 6 kuu jooksul alates määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 4