← Eesti

3-21-1290/12

Obsah (7)§ 7§ 12§ 8§ 9§ 2§ 11§ 15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-1290 Haldusasi M.V. kaebus Viimsi valla ko

) § 3 lg 3 järgi tulnuks kasutada leebeimat sunnivahendit ja -määra. Vastustaja kohaldas lühikese ajavahemiku järel kahte sunniraha ja korraldas asendustäitmise, kuigi kaebaja ei olnud neist teadlik.

§ 7

lg 1 p 4 ja lg 4 järgi tulnuks hoiatuses selgelt näidata rakendatavad sunnivahendid, nende liigid ja rakendamise järjekord ning rakendamise alustamise kuupäevad. Seda ei tehtud. Kaebajale on edastatud üksnes ülevaade tellitud tööde kogumaksumusest. Sunniraha rakendamine on kaebaja õigusi olulisel määral kahjustanud. Võrreldes asendustäitmise kulu sunnirahaga, ei olnud sunniraha korduv rakendamine leebeim ja tõhusaim viis ettekirjutuse täitmiseks. Lisaks selle on kaebaja pidanud kandma täitemenetluse kulud, milleks puudus vajadus. Talvehakul kinnistu väidetava heakorrastamata jätmise tõttu sunniraha rakendamine summas 8860 eurot on selgelt ebaproportsionaalne. Põhjendamatu on viidata tuleohule ajal, mil maha on sadanud lumi ja õhutemperatuur on alla nulli ning mistahes tuleohtu ei saa ka teoreetiliselt esineda. Ka asendustäitmise kulu on selgelt ülepaisutatud, arvestades, et tasutud on muru niitmise eest ajal, mil lumi oli maas. Muul aastaajal oleks teenus olnud soodsam. Samuti on ülemäärane sunniraha, mis määrati ehitussoojakute hoidmise eest enda kinnistul. Soojakud ei olnud talvisel ajal mistahes viisil ohtlikud. Sunniraha suurus ületab tunduvalt utiliseerimise kulu. Hinnapakkumine on võetud üksnes ühelt teenusepakkujalt, mistõttu ei ole kaebaja veendunud, et mõne konkureeriva ettevõtte teenus poleks olnud soodsam. Sunniraha korduv rakendamine ja sissenõudmine omab kaebaja jaoks karistuslikku iseloomu. Asendustäitmise kulu on põhjendamatu, kuna kaebajale ei jäetud võimalust ettekirjutuses toodud nõudeid täita. Kaebajat ei ole asendustäitmisest teavitatud. 13. Vastustaja kokkuvõtlikud põhjendused: 13.1. Ettekirjutuse täitmise tähtaja ja sunniraha suuruse määramine on vastustaja kaalutlusotsus. Tähtaja määramisel arvestati, et tulenevalt asjatundlikkuse põhimõttest ja omaniku kohustustest, peab omanik ise olema teadlik nõuetest heakorrale ja koheselt rakendama meetmeid rikkumise vältimiseks. Kaebajale on ka varem tehtud ettekirjutus kinnistul rohu niitmiseks ja oma vallasasjadest ehitiste korrastamiseks. See ei ole piisavat mõju omanud. Kaebaja näol on tegemist kinnisvara valdkonnas toimetava isikuga, millest tulenevalt võib eeldada, et nõuded kinnistu korrashoiuks ei tule talle üllatusena. Arvestatud on mõistlikku 5

(14)3-21-1290 aega tööde tellimiseks, mille organiseerimine või ise tegemine ei võta kaua aega. Sunniraha suuruse määramisel kaalus vastustaja tuvastatud asjaolusid ja varasemalt kinnistu omaniku tähelepanu juhtimist kinnistu heakorrastamiseks ettekirjutuse läbi. 13.
  1. Sunniraha määramine ei saanud olla kaebaja jaoks üllatuslik, sest ta oli haldusmenetlusse kaasatud ja telefonivestlusest nähtuvalt oli talle ettekirjutuse sisu teada. Temalt nõuti ka eelmisel aastal rohu niitmist ja ta täitis kohustuse pärast ettekirjutuse eelnõu saamist. Oktoober ei ole Eestis talvekuu, lund ei sadanud ega olnud külm, seega olnuks kaebajal võimalik ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul kinnistu niitmine korraldada. Kaebaja kinnistu oli metsistunud ja pikk kulu võib põhjustada tuleohtu ka sügisel. Ei ole kahtlust, et põlenud ja poollääbakil soojakud olid ohtlikud nii ümbritsevatele elamutele, inimestele kui ka keskkonnale. 13.
  2. Kaebajale toimetati ettekirjutus kätte 03.11.2020 kohtutäituri vahendusel. Vastustaja edastas ettekirjutuse ka 19.10.2020 kaebaja e-posti aadressile ja palus kinnitada kättesaamist. Kaebajalt ei järgnenud mingit reaktsiooni (siis ei olnud ta veel töövõimetuslehel). Seega on vale kaebaja väide, et ta sai ettekirjutuse esmakordselt alles 07.01.
  3. Kaebajal oli võimalik ettekirjutust täita või taotleda täiendavat tähtaega nõuete täitmiseks. Jalaluumurd ei takista helistamist, sõnumi või meili saatmist. Kaebaja möönis, et ta saab aadressilt xxxxxxxx kirju kätte. Ka varasemates vastustaja läbi viidud menetlustes on suheldud kaebajaga läbi meiliaadressi xxxxxxxx, mille kaudu on kaebajale teatavaks tehtud kõik vastustaja koostatud dokumendid. 13.
  4. Kuna ettekirjutuses sisaldus konkreetne hoiatus sunniraha suuruse ja korduva sunniraha määramisest teavitamisega, siis ei olnud seaduse järgi vajalik sunniraha rakendamise teadet uuesti kaebajale kätte toimetada. Tegemist on menetlustoimingu, mitte haldusaktiga. Haldusorgani valida on, kuidas on teade koostatud ja millisel moel edastatud. 13.
  5. Vastustaja on lisaks ettekirjutusele teavitanud uuesti ja lubanud vabatahtlikku tasumist oma 16.11.2020 kirjaga. 16.11.2020 sunniraha rakendamise otsus saadeti kaebaja meiliaadressile ja vabatahtlikuks tasumiseks oli aega kuni 23.11.
  6. Ühtlasi määrati ettekirjutuse nõude täitmise uueks tähtajaks 30.11.2020 ja uue sunniraha suurus. Ka järgmiseks määratud tähtajaks kaebaja ettekirjutust ei täitnud ega sunniraha ei tasunud. Seetõttu otsustati rahaline nõue sundkorras sisse nõuda. 13.
  7. Ei vasta tõele, et kaebajalt oli kaebuse esitamise ajaks nõutud täitemenetluses sisse 8860 eurot. Raamatupidamise info kohaselt laekus täitur Hille Kudu poolt 16.05.2021 kaebajalt sunniraha summas 3930 eurot. 13.
  8. Asjaolu, et kaebaja ei kasuta oma ettevõtte e-posti aadresse enda isiklike kirjade saamiseks, on eluliselt mitteusutav. Äärmisel ebausutav on, et ettevõtte juht on 6 kuud töövõimetuslehel ja inforuumist väljas. Samuti ei ole usutav, et tänaste IT võimekuste juures ei saa ettevõtte juht väljaspool tööarvutit oma meilikontot kasutada. Sellised võimalused on tänapäeval igaühel. Kaebaja väidab, et ta tuli tööle 29.04.2021 ja hakkas alles siis meile läbi töötama. Selleks ajaks olid kaebajal juba esindajad, kes suhtlesid vastustajaga telefoni teel. Vastustaja edastas 13.01.2021 haldusasjas nr 3-21-49 oma vastuse kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele, milles oli välja toodud, et asendustäitmine oli läbi viidud ja kaebajalt nõutakse kulud sisse täitemenetluse korras. Vastustaja edastas asendustäitmise dokumendid täitemenetlusse alles
  9. a juunis. Kaebaja ei ole pöördunud kordagi vastustaja poole asendustäitmise summade vähendamise osas vms. See, et kaebaja on otsustanud talle saadetavaid dokumente ignoreerida, väites, et ta ei ole neid kätte saanud, ei peata haldusmenetluse läbiviimist ega muuda tehtud toiminguid õigusvastaseks. 6
(14)3-21-1290 13.
  1. Kaebaja ei ole ettekirjutust vaidlustanud, seega ei oma tähendust kaebaja arvamus, et ettekirjutus on õigusvastane. Vastustaja oli kohustatud loetud nädalatega tegelema kaebaja kinnistu probleemiga asendustäitmise korras, kuna soojakud olid juba kahel korral põlema pandud, ümberkaudsed elanikud olid hirmul oma vara turvalisuse pärast ja nõudsid vastustajalt tegevusi. 13.
  2. Ettekirjutuses on põhjendatud sunniraha määramist. Ettekirjutuse täitmist kontrolliti paikvaatlusega. Kehtivast õigusest ei tule haldusorganile kohustust kutsuda kinnistu omanikku paikvaatluse juurde. Ka vastustaja ei näe, millist lisaväärtust võib kaebaja juuresolek menetlusele anda. Vastustajal on olemas paikvaatluse aktid ja fotod selle kohta, et ilm ei olnud külm, ei sadanud lund ja asendustäitmise ajal oli maa lumevaba. Kulu oli kuiv ja seega tuleoht olemas. Kinnistu korrastamise tähtaeg niitmise osas oli eeskirja kohaselt
  3. september, et ei tekiks tuleohtlikku kulu. Ettekirjutus anti 2 kuud pärast seda, kui oli näha, et isik ei pea vajalikuks eeskirja nõudeid järgida. Kuna soojakutes oli ka tekkinud tulekahju ja need olid ümbritsevale keskkonnale ja varale ohtlikud, siis oli ajakriitilisus ilmne. Vald on kohustatud võimaliku ohu elimineerima ja ennetamiseks kiiresti tegutsema. Kuna ettekirjutuse nõudeid ei täidetud kahe erineva tähtaja vältel, oli vastustaja õigustatud rakendama sunniraha kahel korral. Ebamõistlik olnuks kohaldada kaebaja suhtes ka kolmandat sunniraha, sest kaebajapoolset koostööd ei nähtunud. Võimaliku ohu vältimiseks tuli haldusorganil tavalisest kiiremini reageerida ja asendustäitmine korraldada enne nende tööde võimatuks muutumist. Sunniraha ei tule tasuda, kui järgitakse ettekirjutuse nõudeid ja tehakse vajalikud toimingud tähtaegselt. KOHTU PÕHJENDUSED
  4. Asjaoludest nähtuvalt on vastustaja teinud kaebajale 19.10.2020 ettekirjutuse, milles nõudis kinnistu niitmist ja jäätmeteks olevate soojakute äravedamist kinnistult. Kaebaja poolt ettekirjutuse täitmata jätmise tõttu rakendas vastutaja kaebaja suhtes kahel korral sunniraha – esimesel korral kokku summas 4160 eurot ja teisel korral kokku summas 4700 eurot. Kuna kaebaja ei tasunud ka sunnirahasid, edastas vastustaja sunniraha korraldused sundtäitmiseks kohtutäiturile, kes algatas kaebaja osas kaks täitemenetlust. Kuna nii ettekirjutus kui ka sunnirahad ei mõjutanud kaebajat ettekirjutusega pandud kohustust täitma, siis korraldas vastustaja ettekirjutusega nõutud tööde osas asendustäitmise ja nõudis asendustäitmise kulud kohtutäituri kaudu kaebajalt sisse.
  5. Kaebaja taotleb kaebusega vastustaja kohustamist tagastama kaebajale temalt välja nõutud sunniraha kokku summas 8860 eurot ja esitama avaldus täiteasja nr 014/2021/1102 (asendustäitmise kulude nõue) menetluse lõpetamiseks. Kuna kaebaja ei vaidlustanud ettekirjutuse õiguspärasust, siis ei kontrolli kohus seda.
  6. Kaebaja väitis, et ta ei ole ettekirjutust, sunniraha korraldusi ega asendustäitmise dokumente kätte saanud, mistõttu ei olnud tal võimalik neid vabatahtlikult täita.
  7. Ettekirjutus on haldusakt (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1). Õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt (HMS § 60 lg 1). Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates (HMS § 61 lg 1). Seega eeldab haldusakti kehtivus selle kättetoimetamist adressaadile.
  8. Haldusakt toimetatakse menetlusosalisele kätte postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt (HMS § 25 lg 1). Asjaoludest nähtuvalt edastas vastustaja ettekirjutuse 19.10.2020 kaebajale e-posti aadressidele xxxxxxxx ja xxxxxxxx. Kuna kaebaja näol on tegemist eraisikuga, siis ei ole HMS § 27 lg 2 p-des 3 ja 4 sätestatu tema puhul asjakohane. Ettekirjutust ei toimetatud kaebajale kätte infosüsteemi kaudu, seega ei ole 7
(14)3-21-1290 asjakohane ka HMS § 27 lg 2 p
  1. Kaebaja ei ole saatnud vastustajale kinnitust ettekirjutuse kättesaamise kohta, järelikult ei saa lugeda elektrooniliselt saadetud ettekirjutust HMS § 27 lg 2 p 2 järgi kaebajale kättetoimetatuks.
  2. Vastustaja palus ettekirjutuse kättetoimetamisel kohtutäituri abi. HMS § 28 lg 2 võimaldab kasutada ametiabi korras teise haldusorgani abi dokumendi kättetoimetamisel. Seega on kohtutäituri abi kasutamine haldusakti kättetoimetamisel lubatav.
  3. Kohtutäitur üritas ettekirjutust kaebajale tema elukoha aadressil18 xxxxxxxx kätte toimetada 29.10.2020 kl 18.15, kuid kedagi ei olnud kodus. Samuti üritas kohtutäitur ettekirjutust kaebajale tema elukoha aadressil kätte toimetada 03.11.2020 kl 8.30, kuid kaebaja elukaaslane keeldus seda vastu võtmast, mistõttu jättis kohtutäitur saadetise kaebaja elukoha aadressile postkasti.
  4. TMS § 213 järgi kohaldatakse tahteavalduse kättetoimetamisele kohtutäituri vahendusel tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtutäitur võib kasutada kõiki kohtule dokumendi kättetoimetamiseks lubatud viise. TsMS (redaktsioonis kehtivusega 30.06.2020–09.01.2021) § 326 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. TsMS § 326 lg 2 järgi on kättetoimetamine sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud viisil lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule sama seaduse § 322 lg 1 või § 323 kohaselt.
  5. Kuna kohtutäitur üritas ettekirjutust kaebajale üle anda kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel ja vähemalt kolmepäevase vahega, kuid see ei õnnestunud, samuti ei õnnestunud saadetist üle anda kaebajaga samas eluruumis viibivale isikule, sest see keeldus saadetist vastu võtmast, siis oli saadetise kaebajale postkasti jätmine TsMS § 326 järgi õiguspärane. Ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 03.11.
  7. Kättetoimetatuks lugemist ei mõjuta kaebaja väide, et ta ei ole ettekirjutust sel ajal kätte saanud. Samuti ei ole kaebaja selline väide eluliselt usutav, sest tema elukaaslane oli teadlik sellest, et kohtutäitur üritas kaebajale dokumenti kätte toimetada. Seetõttu oli kaebajal põhjust elukoha postkasti sisu kontrollida. Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei elanud sel ajal viidatud aadressil. Kaebaja jalavigastus ei takistanud tal väljaspool kodu liikuda. Seega puudusid usutavad takistused ettekirjutuse kättesaamiseks. Kuna kaebaja oli saanud varem kätte ettekirjutuse eelnõu ja selle osas telefoni teel vastustajale arvamust avaldanud, siis pidi ta oskama oodata ka ettekirjutuse saabumist. Kuna ümbrikule tuli märkida saadetise postkasti panemise kuupäev (TsMS § 326 lg 3), siis pidi kaebaja olema teadlik saadetise kättetoimetamise ajast.
  8. Ettekirjutusega kohustati kaebajat niitma kinnistul heina hiljemalt 30.10.2020 ja eemaldama kinnistult jäätmeteks peetavad soojakud hiljemalt 15.11.
  9. Kaebajaga tuleb nõustuda selles, et selleks ajaks, mil talle ettekirjutus kätte toimetati (03.11.2020), oli esimese nõude täitmise tähtaeg (30.10.2020) juba möödunud ja kaebajal puudus võimalus ettekirjutust 18 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „KIS_ Menetluse 3-21-1290 detailandmed“. 8
(14)3-21-1290 tähtaegselt täita. Teise nõude täitmiseni oli aega 12 päeva, mida ei saa pidada ilmselgelt ebapiisavaks, et ettekirjutust täita.
  1. Vastustaja teostas järelkontrolli 16.11.2020 ja arvestas seejuures asjaoluga, et ettekirjutus toimetati kaebajale kätte 03.11.
  2. Arvestades järelkontrolli toimumise aega, oli kaebajal piisavalt aega, et kinnistul heina niitmine korraldada (13 päeva). Asjakohane ei ole kaebaja viide jalavigastusele, sest kaebaja ei pidanud heina ise niitma. Tal oli võimalik tellida vastav teenus. Jalavigastus ei saanud takistada arvuti ja/või telefoni kasutamist, et vajalik teenuseosutaja leida, leping sõlmida ja selle eest tasuda. Samuti oli kaebajal piisavalt aega, et korraldada soojakute äravedu. Kui kaebaja leidis, et tähtajad olid liiga lühikesed, et ettekirjutuses nõutud töid korraldada, olnuks tal võimalik võtta ühendust vastustajaga ja paluda tähtaega pikendada. Kaebaja seda ei teinud. Järelikult ei ole põhjendatud kaebaja väide, et tal ei olnud võimalust ettekirjutust vabatahtlikult täita, et sunniraha määramist vältida. Seejuures tuleb arvestada ka asjaoluga, et kinnistu hooldamise kohustus on eelkõige kinnistuomanikul endal, kel on kohustus iga-aastaselt heina niita ning kinnistult silmariivavad ja laokile jäetud jäätmed ära koristada. Eeskirja § 5 p 11 järgi tulnuks rohi niitma hiljemalt
  3. septembriks. Kaebaja oli ise teadlik kinnistul heina niitmata jätmisest ja kinnistul paiknevatest laokil soojakutest. Seega ei olnud tegemist kohustustega, mille täitmine oleks tulnud kaebajale üllatuslikult. Kaebaja pidanuks juba varem asuma neid kohustusi täitma. Ettekirjutus tehti ajal, mil kaebaja oli jätnud oma kohustused pikaajaliselt täitmata. Samuti on põhjendamatu kaebaja etteheide, et teda ei kutsutud paikvaatlusele. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja ei olnud oma kinnistul heina niitnud. Seega ei oleks kaebaja viibimine paikvaatlusel selle asjaolu kontrollimisele midagi juurde andnud.
  4. Vastustaja andis 16.11.2020 järelkontrolli aktis kaebajale ettekirjutuse täitmiseks uue tähtaja 30.11.2020 ning hoiatas uue sunniraha rakendamise eest eelmisest suuremas summas. Nimetatud teade edastati 16.11.2020 kaebajale e-posti aadressile xxxxxxxx. Kuna tegemist ei olnud haldusaktiga, siis võis selle teatavaks teha vabas vormis (HMS § 25 lg 3). Dokumendi saatmine kaebaja poolt kasutatavale e-posti aadressile on asjakohane ja piisav ning dokument tuleb lugeda kätte saaduks vaatamata sellele, et kaebaja ei ole edastanud vastustajale kättesaamise kinnitust.
  5. Kaebaja väitis, et ta oli otsustanud mitte kasutada tööalast e-posti aadressi isiklike asjade ajamiseks ja tal puudus töövõimetuslehel viibimise ajal võimalus tööalasele e-postile juurde pääseda.
  6. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja on varem suhelnud vastustajaga e-posti aadressi xxxxxxx kaudu. Vastusaja esitatud lisadest nähtub, et kuigi vastustaja on edastanud oma kirju kaebajale mitmele e-posti aadressile (sh xxxxxxxx, xxxxxxx), on kaebaja (vähemalt
  7. a) vastanud vastustajale alati e-posti aadressilt xxxxxxx. Sama e-posti aadress oli märgitud ka rahvastikuregistris kaebaja kontaktaadressina19 perioodil 16.02.2018–28.01.2021, st ajal, mil vastustaja edastas oma 16.11.2020 teate kaebajale. Seega oli tegemist e-posti aadressiga, mille kaebaja oli ise avalikult ja vastustajale teada andnud enda kontaktaadressina. Kohus möönab, et töö- ja eraelu lahutamiseks on mõistlik eraeluliste asjade ajamiseks kasutada isiklikku, mitte tööalast e-posti aadressi. Kuid sellisel juhul tulnuks sellest teavitada ka vastustajat ja teha vastav kanne rahvastikuregistrisse. Kaebaja teadis vastustaja poolt läbi viidavast haldusmenetlusest, sest oli saanud kätte vastustaja poolt e-posti aadressile xxxxxxxx saadetud ettekirjutuse eelnõu ja võtnud selle peale vastustajaga telefoni teel ühendust. Seega oli kaebajal võimalus teavitada vastustajat sellest, millist e-posti aadressi ta soovib oma isiklike asjade ajamiseks kasutada. Kaebaja ega vastustaja ei ole väitnud, et kaebaja oleks seda teinud. Kuna kaebaja oli seni 19 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „KIS_ Menetluse 3-21-1290 detailandmed“. 9
(14)3-21-1290 vastustaja saadetud kirjad e-posti aadressilt xxxxxxxxx kätte saanud ja tegemist oli kaebaja rahvastikuregistri järgse kontaktaadressiga, siis võis vastustaja eeldada, et tegemist on aadressiga, mida kaebaja ka tegelikult kasutab ja millelt ta e-kirju kätte saab. Vastustajal ei olnud kohustust edastada oma teateid kaebajale kõikvõimalikele kontaktaadressidele, mis võivad talle teada olla. Kuna kaebaja oli vastustaja läbiviidavast haldusmenetlusest teadlik, siis oli tal põhjust viidatud e-posti aadressilt vastustaja saadetud teateid oodata ja otsida. Arvestades ka kaebaja vanusega ja sellega, et tegemist on aktiivselt majandustegevuses osaleva isikuga, siis ei ole põhjust pidada kaebajat isikuks, kes e-posti igapäevaselt ei kasutaks või kellele oleks eposti kasutamine ebapiisavate teadmiste või võimaluste puudumise tõttu raskendatud.
  1. Kaebaja esitas kaebuse lisadena tööõnnetuse raporti ja töövõimetuslehed. Tööõnnetuse raportist20 nähtub, et kaebaja kukkus 28.10.2020 tehnosüsteemide kontrolli käigus redelilt ning murdis sääreluu ja jalalaba. Kaebaja viibis töövõimetuslehel perioodil 28.10.2020– 27.04.
  2. Neid tõendeid arvestades on usutav, et kaebaja võis (kuigi ei pruukinud) viibida aktiivsest tööelust ja ettevõtte juhtimisest eemal ning liikuda väljaspool kodu vähem. Samas ei ole usutav, et kaebaja ei liikunud üldse väljaspool kodu. Kaebaja ei olnud kodus kummalgi korral, kui kohtutäitur üritas kaebajale ettekirjutust kätte toimetada. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kaebajal ei olnud sel ajavahemikul juurdepääsu oma tööalasele e-posti aadressile. Nagu ka vastustaja viitas, on selline võimalus tänapäevaseid IT võimalusi arvestades igaühel olemas. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kaebaja, kes oli alates 06.02.1998 AS-i Morrison Invest ainus juhatuse liige22, ei kontrollinud töövõimetuslehel viibimise ajal kordagi oma tööalast e-posti ega palunud seda teha ka kellelgi teisel, jättes selliselt võimalikud äriühingule olulised e-kirjad poole aasta jooksul tähelepanuta.
  3. Neil põhjustel ei ole kohtu jaoks eluliselt usutavalt põhistatud, veel vähem tõendatud, et kaebaja ei ole e-posti aadressile xxxxxxxx saadetud 16.11.2020 dokumenti enne
  4. a kevadet kätte saanud. Seetõttu tuleb vastustaja 16.11.2020 teade lugeda kaebaja poolt kätte saaduks hiljemalt järgmisel tööpäeval, s.o 17.11.
  6. Vastustaja andis 16.11.2020 teatega kaebajale ettekirjutuse mõlema nõude täitmiseks uue tähtaja kuni 30.11.
  7. Kohtu hinnangul ei saa 14-päevast tähtaega pidada ettekirjutusega pandud kohustuste täitmiseks ilmselgelt ebapiisavaks. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja väide, et tal ei olnud võimalik ettekirjutust vabatahtlikult täita, et sunniraha määramist ja asendustäitmist vältida. Asjas ei ole tehtud või vähemalt ei ole kohtule edastatud vastustaja kontrollakti, mis oleks tehtud pärast 16.11.2020 teatega antud uue tähtaja möödumist. Samas nähtub, et vastustaja esitas kohtutäiturile uue täitmisavalduse 14.12.2020, seega pidi vastustaja kontrollima ettekirjutuse täitmist hiljemalt 14.12.
  8. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kaebaja ei olnud ka selleks ajaks ettekirjutust täitnud.
  9. Vastustaja andis 16.11.2020 teatega kaebajale sunniraha kokku summas 4160 eurot vabatahtlikuks tasumiseks aega kuni 23.11.2020 ja hoiatas, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõutakse see sisse täitemenetluse korras. Järelikult anti kaebajale võimalus sunniraha vabatahtlikult enne täitemenetluse algatamist tasuda. Kaebaja seda ei teinud.
  10. Kaebaja vaidlustab sunniraha määramist. Kohus nõustub kaebajaga, et sunniraha on mõjutusvahend ettekirjutuse adressaadi mõjutamiseks ettekirjutusega pandud kohustust täitma. Tegemist ei ole karistamiseks ettenähtud vahendiga. 20 Kaebuse lisa 9 „Lisa 9 Tööõnnestuse raport“. Kaebuse lisad 9: „Lisa 9 Töövõimetuslehed
(1)“, „Lisa 9 Töövõimetuslehed
(2)“, „Lisa 9 Töövõimetuslehed
(3)“, „Lisa 9 Töövõimetuslehed
(4)“, „Lisa 9 Töövõimetuslehed
(5)“, „Lisa 9 Töövõimetuslehed
(6)“ ja „Lisa 9 Töövõimetuslehed
(7)“. 22 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Äriregister“. 21 10
(14)3-21-1290 34. Kohus leiab, et esimese sunniraha määramine kokku summas 4160 eurot oli põhjendatud. Kaebaja oli ettekirjutuse kätte saanud. Ettekirjutus oli kehtiv (tegemist ei olnud tühise haldusaktiga HMS § 63 lg 2 tähenduses) ja täitmiseks kohustuslik. Kaebaja ei olnud taotlenud kohtult selle täitmise või kehtivuse peatamist esialgse õiguskaitse korras. Samuti ei olnud kaebaja taotlenud vastustajalt ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamist. Seega tuli ettekirjutus täita selles toodud tähtaegade jooksul (nõue 1 hiljemalt 30.10.2020 ja nõue 2 hiljemalt 15.11.2020). Kuna kaebaja ettekirjutust ei täitnud, siis oli vastustajal õigus rakendada kaebaja suhtes sunniraha (asendustäitmise ja sunniraha seaduse (

) § 2 lg 1, § 8 lg 1). Kaebajat oli hoiatatud ettekirjutuses sunniraha rakendamise ja rakendatava sunniraha suuruse eest (

§ 7lg-d 1, 2 ja 5).

Ettekirjutuse täitmiseks antud tähtaeg oli piisav ettekirjutuse täitmiseks (

§ 7lg 3) – heina niitmiseks anti 11 päeva ja soojakute äravedamiseks 27 päeva.

Kaebaja sai ettekirjutuse kätte 03.11.2020 ja sunniraha rakendati 16.11.2020, seega jäi kaebajal mõlema nõude täitmiseks aega 13 päeva. Tegemist ei ole ilmselgelt ebapiisava ajaga ettekirjutusega pandud kohustuste täitmiseks. Tegemist ei olnud ka olukorraga, kus vastustajal tulnuks tingimata korraldada asendustäitmine (

§ 12lg 1).

Kaebajale anti ettekirjutuse täitmiseks uus tähtaeg, seega oli sunniraha määramine ettekirjutuse täitmise mõjutamiseks asjakohane vahend. Ettekirjutuse täitmine kaebaja poolt polnud võimatu – 16.11.2020 oli Tallinnas õhutemperatuur 3-4 kraadi23, st vaatamata hilissügisele ajale ei olnud Tallinnas ja usutavasti ka selle lähiümbruses veel lund maas ja heina oli võimalik niita. Kaebaja ei ole tõendanud vastupidist. Soojakuid on võimalik kinnistult ära vedada olenemata lume olemasolust. Kui kaebaja leidis, et ettekirjutuse täitmine hilissügisesel ajal ei olnud otstarbekas, tulnuks tal ettekirjutust vaidlustada. Kuna ta seda ei teinud, tuli tal ettekirjutus täita. Põhjendatud ei ole kaebaja arusaam, et kui oma kohustuste ja ettekirjutuse täitmist piisavalt kaua vältida, siis on võimalik nende täitmisest vabaneda. Samuti ei esinenud

§ 8lg-s 3 sätestatud sunniraha rakendamist välistavaid asjaolusid.

Ettekirjutuse täitmise nõudmine oli jätkuvalt põhjendatud, sest kuivanud hein/kulu kujutab kuiva ilma korral tuleohtu. Samuti oli soojakuid püütud mitmel korral põlema süüdata. Koos soojakuga võib süttida ka kuivanud kulu ja selle kaudu võib tuli levida naaberelamuteni. Seega oli tuleoht reaalne ja selle ärahoidmiseks esines tuginev vajadus. Seda enam, et kaebaja kinnistu asub tiheasutusalal ning läheduses asuvad teised eluhooned ja kaebaja kinnistu kõrval ka koolimaja (Viimsi Gümnaasium)

  1. Seda, et kinnistul oli kõrge niitmata hein ja poolpõlenud soojakud, tõendavad vastustaja poolt 08.10.2020 paikvaatlusel tehtud fotod
  3. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et määratud sunniraha oli ebaproportsionaalselt suur või selle suurus põhjendamata. Sunniraha ülemmäära kehtestab seadus. Vastustaja viitas ettekirjutuses korrakaitseseaduse (KorS) § 23 lg-le 4, mille järgi on sunniraha ülemmäär on 9600 eurot (vt ka KorS § 28 lg 2), ja jäätmeseaduse §-le 1193, mille järgi on sunniraha ülemmääraks 32 000 eurot. Ettekirjutusest nähtuvalt otsustas vastustaja rakendada kaebaja suhtes sunniraha 10% ülemmäärast. Vastustaja arvestas seejuures järelevalve käigus tuvastatud asjaoludega ja sellega, et ka varem on tulnud kaebajat kohustada oma kohustusi täitma ettekirjutuse kaudu, st kaebaja ei ole oma kohustustesse nõuetekohaselt suhtunud ega neid vabatahtlikult täitnud. Kohtu arvates ei ole vastustaja teinud kaalumisel ilmselgeid vigu, mis võinuks asja otsustamist mõjutada. Sunniraha ülemmäärast 10%-lise määra rakendamine ei ole ilmselgelt ebaproportsionaalne. Vastustaja esitatud tõenditest nähtub, et kaebajale on ka
  4. a 23 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Tallinn-Harku_2004-2021“. Kättesaadav http://www.ilmateenistus.ee/kliima/ajaloolised-ilmaandmed/. 24 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokumendid „Viimsi Gümnaasium – Google Maps“ ja „X-GIS

(2)Maainfo“. 25 Vt kohtu poolt juurde võetud dokument „ettekirjutus (allkirjastatud) V.“. Esitatud vastustaja poolt kohtule 13.01.2021 asjas nr 3-21-49. 11
(14)3-21-1290 tehtud ettekirjutus kulu niitmise ja jäätmete äravedamise kohta kinnistult
  2. a määrati sunniraha suuruseks 400 eurot. Vaatamata sellele jättis kaebaja
  3. a taaskord kinnistuomaniku kohustused kinnistu heakorrastamisel täitmata, heina niitmata ja jäätmed ära vedamata. Seetõttu ei saa pidada ilmselgelt põhjendamatuks vastustaja otsustust kohaldada sel korral kaebaja suhtes suuremas summas sunniraha, et motiveerida kaebajat oma kohustusi täitma. Kaebaja ei ole põhistanud oma majanduslikku seisundit ega näidanud ära, et vastustaja valitud sunniraha oleks tema majanduslikku olukorda arvestades põhjendamatult suur. Kaebajal on kohustus järgida Viimsi vallas kehtivat eeskirja ja oma kinnistut heakorrastada ka ilma vastustaja igakordse ettekirjutuseta. Igal aastal kaebaja kinnistu kontrollimine, talle ettekirjutuse koostamine, selle täitmise kontrollimine ja täitmisele sundimine toob vastustajale kaasa täiendava halduskoormuse. Vastustaja on põhjendanud kaebaja kinnistult lähtuvat tuleohtu, seega esines kaebaja mõjutamiseks ettekirjutust täitma tungiv vajadus. Arvestades naabritele ja naaberkinnistul asuvatele koolilastele tule levikuga kaasnevat ohtu, ei saa kaebaja mõjutamiseks kasutatud sunniraha suurust pidada kuidagi ebaproportsionaalseks. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et kaebaja ei jätnud kinnistuomaniku kohustusi täitmata hajameelsusest või teadmatusest, vaid otsis põhjusi oma kohustuste täitmata jätmiseks. Seega pidi sunniraha olema piisavalt motiveeriv, et sundida kaebajat oma kohustusi täitma. Kaebajal oli võimalik sunniraha tasumist vältida ettekirjutuse tähtaegse täitmisega.
  4. Sunniraha suuruse võrdlemine asendustäitmise kuludega ei ole asjakohane, sest tegemist on erinevatel eesmärkidel kasutatavate meetmetega. Sunniraha peab mõjutama ettekirjutuse adressaati ennast ettekirjutust täitma ja see ei pea olema korrelatsioonis ettekirjutuse täitmise kuludega. Kaebajal ei ole põhjendatud alust loota, et tema ise ei pea ettekirjutus täitma, vastustaja täidab tema kohustused tema asemel ja nõuab sisse vaid asendustäitmise kulud. Kinnistu hooldamise kohustus on ikkagi kinnistuomanikul endal. Vallavalitsusel ei pea olema piisavalt ressurssi, et ise vallas asuvaid kinnistuid omanike asemel heakorrastada. Kinnistuomanikele nende kinnistute heakorrastamise teenuse pakkumine ei kuulu vastustaja ülesannete hulka. Seetõttu võib sunniraha olla kõrgem kui asendustäitmise kulu, sest vastasel korral ei oleks kinnistuomanikud piisavalt motiveeritud oma kohustusi ise täitma. Kui kaebaja leidis, et kinnistu heakorrastamine oli odavam kui sunniraha tasumine, oli tal võimalik vältida sunniraha sellega, et ta heakorrastab oma kinnistu ise. Kuid isegi asendustäitmise kuludega võrreldes jäävad rakendatud sunnirahad samasse suurusejärku (niitmise eest sunniraha 960 eurot ja asendustäitmise kulu 828 eurot, soojakute äravedamise ja utiliseerimise sunniraha 3200 eurot ja asendustäitmise kulu 2700 eurot).
  5. Asjas esitatud tõenditest ega ka menetlusosaliste selgitustest ei nähtu, et teise sunniraha rakendamise kohta oleks koostatud täitekorraldus (

§ 9

). Samuti ei ole näidatud, et kaebajale oleks pärast 30.11.2020 antud uus tähtaeg ettekirjutuse täitmiseks. Samas ei olnud uue tähtaja määramine oluline, sest kaebajal oli jätkuvalt kehtiv kohustus ettekirjutust täita. Täiendav täitmistähtaeg on üksnes informatiivne teade selle kohta, millistel tingimustel kavatseb asutus sunniraha sisse nõuda, kui ettekirjutust jätkuvalt eiratakse (vt Riigikohtu 19.06.2019 otsus asjas nr 3-17-1059, p 13).

§ 2

lg 2 lubab rakendada sunnivahendit kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni korduvalt. Teise sunniraha rakendamine kaebaja mõjutamise eesmärgil oli vajalik, sest kaebaja ei olnud ettekirjutust vabatahtlikult täitnud ka pärast esmakordse sunniraha määramist. Sunniraha rakendamine eesmärgiks ei olnud kaebajat karistada, vaid mõjutada tema ettekirjutust täitma. Vastustajal oli põhjendatud alus loota, et teine sunniraha ja selle veidi suurem suurus mõjutavad kaebajat oma kohustusi täitma. Kaebajat oli hoiatatud teise sunniraha rakendamise eest. Teise sunniraha kokku summas 4700 eurot vabatahtlikuks tasumiseks anti kaebajale tähtaeg 16.11.2020 järelkontrolli aktis, kus 26 Vastustaja esitatud dokumendid „25.04.2019 sisse tulnud e-kiri“, „09.05.2019 sisse tulnud e-kiri“ ja „15.05.2019 sisse tulnud e-kiri“. 12

(14)3-21-1290 on välja toodud, et kui kaebaja ei täida ettekirjutust määratud tähtpäevaks, tuleb tasuda sunniraha hiljemalt 5 päeva jooksul ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumisest. Teise sunniraha suurust on põhjendatud 16.11.2020 järelkontrolli aktis sellega, et kuna varem määratud sunniraha suurus ei ole sundinud kaebajat ettekirjutusega pandud kohustust täitma, kaebaja ei ole taotlenud tähtaja pikendamist ega esitanud vastuväiteid sunniraha suurusele, siis on sunniraha suurendamine põhjendatud. Kohtu hinnangul on teistkordsel rakendamisel sunniraha suurendamine ettekirjutuse täitmise mõjutamise eesmärgil põhjendatud. Sunniraha ei suurendatud ebaproportsionaalselt suurel määral. Seega oli teise sunniraha rakendamine summas 4700 eurot õiguspärane. 38. Vastustaja ei ole koostanud hoiatust, milles oleks hoiatatud kaebajat asendustäitmise rakendamise eest (

§ 7lg 6).

Täitekorraldus (

§ 9) asendustäitmise kohta on koostatud üksnes heina niitmise osas.

Soojakute äravedamise ja utiliseerimise osas ei ole täitekorraldust tehtud, ainult õiend hinnapakkumise kohta.

§ 12

lg 3 järgi võib ettekirjutuses näidatud kohustuse täitmiseks rakendada asendustäitmist hoiatuse ja täitekorralduseta, kui vahetu oht avalikule julgeolekule või korrale tingib ettekirjutuse kiirendatud täitmise. Praegusel juhul ootas vastustaja kaebaja poolt ettekirjutuse täitmist ka pärast teise sunniraha rakendamist. Kuna kaebaja ettekirjutust ei täitnud ega ka teist sunniraha vabatahtlikult ei tasunud, siis otsustas vastustaja korraldada kolmanda sunniraha asemel asendustäitmise enne, kui tööde teostamine muutub võimatuks. 29.12.2020 täitekorraldusest nähtub, et vastustaja küsis kinnistu niitmise osas hinnapakkumisi 18.12.2020, ja 23.12.2020 õiendist nähtub, et hinnapakkumine soojakute utiliseerimise osas esitati 22.12.

  1. Sellest võib järeldada, et vastustaja asus asendustäitmist korraldama
  2. a detsembri keskpaiku. Seega ei viivitanud vastustaja põhjendamatult kaua. Arvestades aastalõpuaega ja tõenäoliselt peagi saabuvat ilmamuutust, oli vastustajal asendustäitmise korraldamisega kiire ja see õigustab kaebaja hoiatamata jätmist. Enamik
  3. a detsembrist oli õhutemperatuur plusskraadides ja sademeid oli vähe
  4. Seega ei ole põhjendatud ega tõendatud kaebaja väide, et lumi oli maas, heina ei saanud niita ja tuleohtu polnud. Kuivanud hein ja soojakud võivad kujutada tuleohtu ka lumeta talvel ning olla seeläbi ohuks naaberkinnistute elanikele ja varale. Seda enam, et soojakud olid juba mitmel korral põlema süttinud/süüdatud. Järelikult esines vajadus asendustäitmise järele (

§ 11lg 1).

Kuigi asendustäitmise võinuks korraldada juba varem, ei saa selle korraldamist

  1. a lõpus pidada ilmselgelt põhjendamatuks. Ei ole usutav, et kaebaja oleks asunud ise ettekirjutust täitma, kui teda oleks asendustäitmise korraldamisest teavitatud. Kaebaja ei olnud seni ettekirjutuse täitmise vastu mingit huvi üles näidanud, kuigi oli ettekirjutuse eelnõust teadlik juba alates
  2. a oktoobrist ja ettekirjutusest hiljemalt 03.11.
  3. Kaebaja sai arvestada sellega, et kui ta ise ettekirjutust ei täida, võib vastustaja korraldada asendustäitmise. Seetõttu leiab kohus, et asendustäitmise korraldamine ilma kaebajat eelnevalt hoiatamata oli praeguses olukorras õiguspärane. Seetõttu on asenduskulude kaebaja kanda jätmine põhjendatud.
  4. Vabariigi Valitsuse 27.11.2001 määruse nr 361 „Asendustäitmise kulude arvutamise kord ja asendustäitmise läbi viinud kolmandale isikule makstava tasu piirmäärad ning tasu maksmise ja tasaarvelduse kord“ § 3 lg 3 järgi on asendustäitmise läbi viinud kolmandale isikule makstava tasu piirmääraks asendustäitmise toimingute sooritamise eest makstav kohalik keskmine turuhind. 29.12.2020 täitekorraldusest nähtub, et vastustaja küsis heina niitmise osas hinnapakkumisi ja valis madalaima hinnaga pakkumise. 23.12.2020 õiendist nähtuvalt küsiti hinnapakkumine vaid ühelt pakkujalt, sest teenuse eeldatav maksumus jäi alla 4000 eurot, millisel juhul võis Viimsi valla hankekorra kohaselt küsida pakkumise vaid ühelt pakkujalt. Kaebaja ei ole tõendanud, et asendustäitmise kulud on põhjendamatult suured. Ta ei ole esitanud võrdlusandmeid teiste teenusepakkujate hindade ega keskmise turuhinna kohta. Asjakohatu on 27 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Tallinn-Harku_2004-2021“. 13

(14)3-21-1290 kaebaja väide, et heina niitmise teenuse hind on talvekuudel kallim kui suvekuudel. Praegusel juhul esines vajadus heina niitmise järele just talvekuul, seega puudus vastustajal võimalus suvekuudel pakutavate hindadega arvestada. Kaebajal oli võimalik asendustäitmise kulusid vältida sellega, et ta oleks ettekirjutuse ise täitnud. Selle tegemata jätmisega võttis ta endale riski, et vastustaja korraldatud asendustäitmise kulud jäävad tema kanda.
  1. Kuna asendustäitmise korraldamine oli õiguspärane ja selle kulusid ei ole põhjust pidada ebaproportsionaalselt suurteks, siis on nende kulude kaebaja kanda jätmine õiguspärane.
  2. Vastustaja ei ole koostanud dokumenti asendustäitmise kulude sissenõudmise kohta kaebajalt ega ole andnud kaebajale tähtaega nende kulude vabatahtlikuks tasumiseks. Samas nähtub kaebaja esitatud tõenditest, et vastustaja edastas asendustäitmise kulude sissenõudmise avalduse kohtutäiturile alles 09.06.
  3. Vastustaja edastas 23.12.2020 õiendi kaebajale 28.12.2020 ja 29.12.2020 täitekorralduse 30.12.
  4. Mõlemad edastati kaebajale e-posti aadressile xxxxxxxx. Kohus leidis eespool, et kaebajale pidid sellele aadressile saadetud kirjad kättesaadavad olema. Seega oli kaebajal võimalik asendustäitmise kulusid vastustajale vabatahtlikult tasuda enam kui 5 kuu jooksul. Kuna kaebaja seda ei teinud, siis oli nende sissenõudmine täitemenetluse korras põhjendatud (

§ 15lg 1).

Sel põhjusel puudub alus rahuldada kaebaja nõuet kohustada vastustajat esitama avaldus täiteasja nr 014/2021/1102 menetluse lõpetamiseks.

  1. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse terves ulatuses rahuldamata.
  2. Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud tema kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud kohtule tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seega jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ 14

(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.