← Eesti

2-20-15669/32

Obsah (7)§ 5§ 436§ 4§ 430§ 431§ 173§ 162

2-20-15669 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohus Kohtukoosseis Kohtunik Alan Biin Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2022.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-156

) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue I. G. 25.10.2020 a hagiavalduse kohaselt lahutati hageja ja kostja abielu Harju Maakohtu 06.09.2009 a otsusega. Hageja ja kostja ühisomandis on korteriomand aadressil Tallinna tn 35-47, Loksa linn. Hageja palub lõpetada kaasomand selliselt, et korteriomand võõrandatakse avalikul enampakkumisel mitte väiksema alghinnaga kui 42 000 eurot ning saadud raha jaotatakse võrdselt poolte vahel. Menetluskulud palub hageja jätta kostja S. G.i kanda. 03.05.2021.a täiendatud haiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista kasutuseelise korteri kasutamise eest perioodil 16.04.2009 kuni 15.04.2021, 75 eurot kuus, kokku 10 800 eurot. Kostja vastus ja vastuhagi Kostja esitas 16.11.

  1. a esialgse vastuse hagile, milles ei nõustu ühisvara jagamisega hageja poolt taotletud viisil, kuna see ei vasta kostja huvidele ning palus kohtul anda täiendav tähtaeg kompromissläbirääkimiste pidamiseks kuni 30.11.
  2. Kostja esitas 30.11.
  3. a vastuhagi, milles palub lõpetada poolte ühisomand abielu kestel omandatud korteriomandile aadressil xxx. Kostja hindab korteri väärtuseks 25 000 eurot. Kostja tasus alates abielu lahutamisest kuni 01.11.2020 ühisvara huvides oma lahusvara arvelt kokku 9676 eurot, millest hageja osa on 4838 eurot. Kostja palub vastuhagis jätta korteriomand kostjale ja mõista välja temalt hüvitis hageja kasuks 7662 eurot. 07.05.
  4. a täiendas kostja oma vastuhagi nõuet, milles palub hagejalt välja mõista 5930, 40 eurot kostja poolt kostja lahusvara arvelt ühisomandile tehtud kulutuste eest alates 2008 kuni 01.04.
  5. Samuti palub kostja jätta korteriomand tema omandisse, sest tegemist on tema elukohaga ja ta elab seal. 2

(7)2-20-15669 Kostja vaidleb 02.06.
  1. a seisukohas vastu hageja kasutuseelise nõudele, sest hageja lahkus vabatahtlikult poolte ühisomandiks olevast korterist ning ei ole abielu lahutamisest kuni 03.05.
  2. a nõudnud kostjalt kasutuseelist. Samuti on tõendamata kasutuseelise suurus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja seisukoht vastuhagile 28.12.2020.a seisukohas vastuhagile ei nõustu hageja kostja poolt pakutud korteri turuväärtusega ja on seisukohal, et korteriomandi turuväärtus on 32 000 eurot. Hageja ei vaidle vastu kostja ettepanekule, et korteriomand jääb kostjale. Vastuhagi täiendustele korteri hagejale langevas osas kasutuskuludele hageja vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
  3. Kohus, tutvunud poolte esitatud menetlusdokumentidega ja uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, vastuhagi tuleb rahuldada.

§ 5

lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 2. Asjas puudub vaidlus, et: a. pooltele kuulub ühisomandina korteriomand asukohaga xxx, kinnisturegistriosa numbriga xxx (tl 5); b. korter on kostja S. G.i valduses; c. pooled soovivad kaasomandi lõpetamist; d. poolte abielu lahutati 06.04.2009. 3. Hageja on esitanud nõude poolte kaasomandis oleva kinnistu kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et kinnistu võõrandatakse avalikul enampakkumisel ja mille tulem jagatakse poolte vahel võrdselt. Kostja on esitanud nõude poolte kaasomandis oleva kinnistu kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et kinnistu jäetakse kostja omandisse ja kostjalt mõistetakse hageja kasuks välja rahaline hüvitis (mille kostja tasaarvestab osaliselt tema poolt hageja eest tasutuga). Pooled ei ole soovinud kaasomandi lõpetamist kaasomanike vahelise enampakkumise ega ka reaalosadeks jagamise teel, mistõttu ei ole ka nimetatud asja jagamise viisid arutuse all. 4. Poolte vahel on eelkõige vaidlus: (

  1. i)kinnisasja kaasomandi lõpetamise viisi osas; (
  2. ii)kinnistu väärtuse osas; (iii) hageja kasutuseeliste nõude tõendatuse, arvestuse ja kasutamistakistuse olemasolu; (
  3. iv)kostja kulude tõendatusse osas. 5. Esmalt käsitleb kohus kaasomandi lõpetamise viisi ja vara väärtusega seonduvat (vt ptk I). Seejärel selgitab kohus välja poolte vastastikuste nõuetega seonduva (vt ptk II) ning viimaks teeb kohus kokkuvõtte ning lahendab kohtuotsuse täitmise korraga seonduvad taotlused (vt ptk III). I Kaasomandi lõpetamise viis ja vara väärtus 6. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lõike 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-45-06 p-s 19 märkinud, et kohus 3

(7)2-20-15669 ei pea üldjuhul tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Olulist põhjust kaasomandi lõpetamiseks on AÕS § 76 lg 3 kohaselt vaja siis, kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud. Kohus märgib, et pooled ei ole esitanud tõendit, millest nähtuks, et pooled on kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse kokkuleppega välistanud, seega ei esine kokkuleppest tulenevat takistust kaasomandi lõpetamiseks. Seega leiab kohus, et pooltel ei ole ka kaasomandi lõpetamise viisi osas kokkulepet.
  1. Täiendavalt osundab kohus Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-39-17, mille punktis 10 on Riigikohus rõhutanud, et kui kas või alternatiivselt on taotletud kõiki kaasomandi lõpetamise viise, mis asjaolusid arvestades võiksid kõne alla tulla, ei saa kohus jätta kaasomandit lõpetamata, vaid peab valima viisi, mis vastab kõige paremini kaasomanike huvidele. Samuti on Riigikohus oma varasemas praktikas lahendis nr 3-2-1-46-06 p-s 19 ja lahendis nr 3-2-1-143-04 p-s 16 kinnitanud, et kohus peab hagi alusel kaasomandi lõpetama ühel seaduses sätestatud viisil. Seega peab kohus kaasomandi ühel või teisel viisil lõpetama, kaasomandi lõpetamata jätmine on äärmiselt erandlik.
  2. Tulenevalt AÕS § 77 lg-st 2, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus.
  3. Hageja soovib kaasomandi lõpetamist selliselt, et korteriomand võõrandatakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse kaasomanike vahel võrdsetes osades.
  4. Kostja soovib kaasomandi lõpetamist selliselt, et kostja saab teisele poolele makstava hüvitise vastu kinnistu ainuomanikuks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-39-17 p-s 13 rõhutanud, et kohus saab lõpetada kaasomandi selle jätmisega ühele kaasomanikule üksnes juhul, kui kaasomanik on asja omandamisest huvitatud ja nõus teisele kaasomanikule tema osa rahas välja maksma. Kostja on kinnitanud, et ta on nõus teisele poolele tema osa ka rahas välja maksma, arvestades seejuures kostja poolt hageja eest tehtud makseid korteriühistule, mida kaasomanik peab sõltumata korteri kasutamiseks igal juhul kandma.
  5. Vaidlust ei ole, et korteriomand on kostja otseses valduses alates abielu lahutamisest s.o 06.04.
  6. a-st. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on vaidlusalune korter kostja registreeritud elukohaks alates 04.01.
  7. a-st. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostja huvi saada kinnistu ainuomanikuks ja säilitada oma registreeritud elukoht kaalub üles hageja huvi asi avalikul enampakkumisel võõrandada. Käesoleval juhul ei ole hageja esile toonud kaalukaid asjaolusid, mis õigustaks kaasomandi lõpetamist hageja taotletud viisil, s.o asja võõrandamisega avalikul enampakkumisel. Asjaolu, et kostja võib omada ka teist elukohta Rootsi Kuningriigis, mille kohta hageja esitas tõendina mingi telefoniraamatu väljatrüki (tl 72), ei õigusta kostjale kuuluva eluruumi võõrandamist Eesti Vabariigis. Isikul võib olla mitu elukohta, seda ka eri riikides ning registreeritud eluruumi omamine Eesti Vabariigis annab õiguse osaleda nii kohalike omavalitsuste kui ka riigikogu valimistel, annab õiguse vajalikele sotsiaalteenustele ja seob isiku riigiga. Seega leiab kohus, et kinnisasi tuleb jätta kostja ainuomandisse hagejale makstava hüvitise vastu. 4
(7)2-20-15669 Selleks, et saada selgusele, kas vastuhagi rahuldamine on võimalik, tuleb välja selgitada, kas ja kui suures ulatuses peaks kostja hagejale hüvitist maksma ning kas nimetatud summa on kooskõlas kostja vastava nõusolekuga.
  1. Hageja leiab, et korteriomandi turuväärtus on 42 000 eurot (tl 2). Kostja märgib vastuhagis, et korteriomandi väärtus on 25 000 eurot (tl 16 pöördel). Kohus, tuginedes 11.04.2021 eksperthinnangule nr 0303-21 (tl 35-50), leiab, et korteriomandi harilik väärtus on 24 000 eurot. Hageja esitatud kinnisvaraportaalide müügikuulutuste väljavõtted (tl 22-25) ei ole asjakohased, kuivõrd need ei puuduta vaidlusalust korteriomandit, vaid väidetavalt sellega sarnaseid objekte. Lisaks kajastab hageja tõend müügikuulutusi ehk müüjate hinnasoove, mitte korterite tegelikku müügihinda. Eksperthinnang kajastab korteriomandi turuväärtust reaalsete tehinguhindade baasilt. Asjakohatu on hagejaväide selle kohta, et eksperthinnang on liiga vana ja korterite turuhinnad on muutunud. Kohus juhindub ekspertiisiaktis (tl 44 pöördel) toodust, mille kohaselt ei ole alates
  2. a juunist täheldatud Loksa korterite turuväärtuses hinnamuudatusi täheldatud. Kuivõrd pooled on korteriomandi ühisomanikud ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 ja § 71 lg 1 järgi loetakse nende osad ühises asjas võrdseks ning asja väärtus on eksperdiarvamuse kohaselt 24 000 eurot, on nii hageja kui kostja omandiosa väärtus 12 000 eurot (24 000 / 2). II Poolte vastastikused nõuded kasutuseelise ja korteriomandi ülalpidamise eest
  3. 30.11.
  4. a vastuhagis (tl 16-17) nõuab kostja hagejalt alates poolte abielu lahutamisest 06.04.2009 kuni 01.11.2020 korteriomandi kütte, hooldustasu, remondifondi ja elamu üldelektri eest enda lahusvara arvel kokku 9676 eurot, millest hagejale langev osa on 4838 eurot. Tegemist on kulutustega, mida korteriomanik peab kandma sõltumata sellest, kas ta elab korteris või mitte. 07.05.
  5. a täpsustas kostja oma nõuet, mille kohaselt on hagejale langev osa korteriomandi ülalpidamisega seotud kulude osas 5930, 40 eurot.
  6. Kohus ei käsitle kostja 09.03.
  7. a esitatud täpsustatud nõuet, sest eelmenetlus lõppes kostja jaoks 07.05.
  8. a ning nõue on esitatud hilinenult. Kostjal on õigus nimetatud nõue esitada soovi korral hageja vastu eraldi menetluses, sest nõue ei ole aegunud.
  9. Kohus loeb kostja 07.05.
  10. a menetlusdokumendile lisatud tõenditega tõendatuks hagejale langeva osa vaidlusaluse korteriomandiga seotud kohustuse korteriomandi kütte, hooldustasu, remondifondi ja elamu üldelektri eest summas 5930, 40 eurot. Hageja ei ole vastu vaielnud tema sellekohasele kohustusele ega kostja poolt esitatud tõenditele. Seega on hageja oma kohustuse sisuliselt omaks võtnud. Kohus rahuldab kostja nõude ja mõistab hagejalt välja kostja kasuks korteriomandi ülalpidamiskulude eest 5930, 40 eurot.
  11. Hageja esitas 03.05.
  12. a hagiavalduse täienduse, milles nõuab kostjalt korteri kasutuseelise väljamõistmist summas 75 eurot kuus perioodi 16.04.2009 – 15.04.2001 eest kokku 10 800 eurot. Hageja ei ole menetluses tõendanud, et korteriomandi kasutamine on tema jaoks võimatu olnud, mis õigustaks kasutuseelise nõudmist. Hageja loobus ise vabatahtlikult korteriomandi kasutamisest. Hageja ei ole tõendanud analoogse korteri üürihinda Loksal perioodil 2009-2021, millest võiks arvutada kasutuseelise suuruse. Hageja on esitanud paljasõnalise väite üüri suuruse kohta. 5
(7)2-20-15669 Kohus nõustub kostjaga, et hageja kasutuseelise nõue on aegunud ning hageja on õiguse pikaajalise kasutamata jätmisega nõudeõigusest loobunud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks nõudnud kostjalt kasutuseelist enne käesolevat kohtumenetlust. Kohus jätab hageja nõude kasutuseelise kostjalt välja mõistmiseks rahuldamata. III Kokkuvõte
  1. Kohus on ülal leidnud, et vaidlusaluse korteri turuväärtus on 24 000 eurot, millest kummagi poole osa on 12 000 eurot. Kohus tuvastas, et hageja peab kostjale tasuma hüvitist 5930, 40 eurot. Seega peab kostja tasuma hagejale omandi kaotuse eest hüvitist 6069, 60 eurot (12 000 – 5930, 40) ulatuses.
  2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid asja läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
  3. Remargi korras leiab kohus, et vaidlus on vaatamata ülaltoodule mõistlik lahendada kompromissiga.

§ 4

lg 4 sätestab, et kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus teeb pooltele ettepaneku, mille kohaselt: (

  1. i)pooled lõpetavad kaasomandi vaidlusalusele korteriomandile vastuhagis taotletud viisil, s.o ainuomanikuks saab kostja; (
  2. ii)kostja tasub hagejale omandi kaotuse eest hüvitist; (iii) poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus leiab, et selline kaasomandi lõpetamine oleks kõigi poolte huvides, kuivõrd kostjal säilib elukoht Eestis ning hagejal on võimalik saada omandiosa eest õiglast ja kohest hüvitist. Korteriomandi enampakkumisel võõrandamine ei pruugi toimuda koheselt ega ka pooltele meelepärase hinnaga. Lisaks kaasnevad enampakkumise läbiviimisega täituri teenustasud, mis vähendavad saadavat tulemit veelgi. Käesoleval juhul ei mõista kohus, mis on siiani olnud pooltele takistuseks, lisaks emotsioonidele, vaidluse lahendamiseks kompromissi sõlmimisega. Mõlemad pooled on väljendanud valmidust kompromissi sõlmimiseks. Kohus juhib poolte tähelepanu ka asjaolule, et kompromissi sõlmimisel tagastab kohus poole menetluses tasutud riigilõivust, mis kohtuotsuse jõustumise korral jääb poolte endi kanda.

§ 430

lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 431

lg 2 ls 2 sätestab, et kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 20.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162

lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 6

(7)2-20-15669 Menetluskulude poolte vahel jaotamise osas on Riigikohus kaasomandi lõpetamise asjades leidnud, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides (RKTKo nr 3-2-1-70-10). Kuna nii hageja kui kostja on taotlenud kaasomandi lõpetamist, siis on kohtu arvates kaasomandi lõpetamine poolte huvides. Seega on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus jätab menetluskulud poolte ja kolmandate isikute endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.