Obsah (5)

§ 97§ 101§ 99§ 102§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-11131 Tsiviilasi A. M. ja A. M. ha

) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o

1. aastal 292 eurot kuus.
2. Hagejad on kostja alaealised lapsed, kes elavad emaga. Isa viibib kinnipidamisasutuses. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise 250 eurot lapse kohta alates hagiavalduse esitamisest
3. juulist
4. Kostja väitel tuleb elatise väljamõistmisel arvestada riikliku lapsetoetusega, asjaoluga, et kostja viibib kinnipidamisasutuses, kus puudub võimalus sissetulekut saada ning samuti sellega, et tema tervislik seisund ei ole hea. 2
5. Kohus märgib, et ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada

§-des 99 ja 102 sätestatuga.

§ 99

lg 1 p 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades seejuures õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 102

lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt sama paragrahvi

1. lõikele ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
2. Riigikohus on selgitanud, et erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõista mõjuval põhjusel.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on märkinud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses sätestatule ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund (Riigikohtu

1. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2.).
2. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Kuigi vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, siis ei või väljamõistetud elatis olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla toime ilma riigi abita (Riigikohtu
3. märtsi 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12).
4. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada vanemate varalist seisundit. Selleks et kohus saaks tuvastada, kas esinevad alused elatise vähendamiseks, peab kohus hindama kostja varalist seisu ja kindlaks tegema, kas kostja on võimeline andma teistele isikutele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
5. Kohus märgib, et lapse vajaduste kohta asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel ei ole kohus perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel (Riigikohtu
6. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 24).
7. Kohus on kogunud andmeid kostja varalise seisundi kohta. Kostjal puudub püsiv sissetulek, kuna ta viibib kinnipidamisasutuses. Kostja K-raha väljavõtte kohaselt on kostja kontojääk 01.12.2021 seisuga 0,06 eurot. Kostja nimele ei ole registreeritud sõidukeid ega kinnisvara. Täitemenetluse registri kohaselt on kostjal 24 kehtivat täitemenetlust.
8. Hagejate seaduslik esindaja on kohtuistungil seletanud, et ta teenib kuus kokku 11001200 eurot, käib kahel töökohal, samuti ostis hiljuti auto, mida vajab töökohustuste 3 täitmiseks. Hagejate seaduslikul esindajal on täitemenetluse registri kohaselt üks kehtiv täitemenetlus.
9. Kohus märgib, et nii hagejate seaduslikult esindajalt kui kostjalt on kohtuotsusega välja mõistetud elatis hoolekandeasutuses viibivale alaealisele lapsele (isalt 15 eurot kuus, emalt 25 eurot kuus).
10. Kohus leiab, et elatise tasumisest vabastamise või selle suuruse vähendamise aluseks ei ole üksnes asjaolu, et kostja viibib kinnipidamisasutuses, sest kinnipidamisasutuses on võimalik elatise maksmiseks töötasu teenida. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 38 lg 1 järgi vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. VangS § 43 lg 1 kohaselt kinnipeetava töötamisel makstakse talle töötasu. Töötasu makstakse ka kinnipeetavale, keda rakendatakse vangla majandustöödel.
11. Kostja töövõime on kostja seletuste kohaselt hindamisel. Seega ei ole kostja käesoleval ajal töövõimetu. Kostja seletas kohtuistungil, et ta võib teha kergemat tööd.
12. Samas tuleb kohtu hinnangul arvesse võtta, et kinnipidamisasutuses on kostja võimalused sissetulekut teenida oluliselt piiratumad. Vabariigi Valitsuse
13. novembri 2000 määruse nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ § 2 lg 2 sätestab, et täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval tööl on 95,87 eurot kuus.
14. Kinnipidamisasutuses viibimise ajal elatise väljamõistmine ei saa kohtu hinnangul kahjustada kostja ülalpidamist, kuna ta on kuni vabanemiseni riiklikul ülalpidamisel. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb arvestada ülalpidamist saama õigustatud laste huve. Lapsed vajavad ülalpidamist pidevalt, mitte alles kostja vanglast vabanemisel.
15. Teisalt võib kostjalt elatise väljamõistmine kahele lapsele kokku 500 eurot kuus kaasa tuua olukorra, et kinnipidamisasutuses viibimise ajal tekkinud täitmata kohustuste kuhjumise tagajärjel ei suuda kostja jooksvalt tasuda elatist ka pärast kinnipidamisasutusest vabanemist. Kohtu hinnangul ei saa sellise olukorra tekkimine olla kooskõlas elatise väljamõistmise eesmärgiga.
16. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et esinevad alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102alusel.

1. Hagejad on käesoleval ajal XX- ja XXX-aastased. Kohus märgib, et Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi (PwC) koostatud
2. aasta lõppraporti „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“1 kohaselt on 7–12 aastaste laste ülalpidamiskulu standardeelarve meetodi põhjal ühes kuus 359 eurot ehk 7-12-aastase lapse ülalpidamiskulu ühe vanema kohta ligikaudu 179,50 eurot kuus, mis on oluliselt väiksem kui kehtiv miinimumelatise määr ja hagejate seadusliku esindaja poolt nõutud elatise suurus.
3. Kostja on taotlenud elatise väljamõistmisel arvestada asjaoluga, et osa lapsele vajalikest vahenditest on kaetud riigi poolt makstava peretoetustega. Hagejatele makstakse peretoetust 60 eurot kuus lapse kohta. Arvestades kostja majanduslikku seisundit ning asjaolu, et hagejate vajadused on kaetud osaliselt muul viisil (peretoetustega), tuleb seetõttu kostjalt väljamõistetavat elatist vähendada. Elatist saab vähendada ½ peretoetuse ehk 30 euro võrra lapse kohta.
4. Kohus arvestab elatise summa kindlaksmääramisel ka asjaoluga, et hagiavalduse kohaselt on iga hageja igakuised kulutused kokku 250 eurot, millest ühe vanema kanda jäävaks osaks on pool ehk 125 eurot. Kohtuistungil jäi hagejate seaduslik esindaja oma 1 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf, lk
5. 4 nõude juurde mõista välja elatis 250 eurot, põhjendades, et laste peale kulub palju raha. Kohtu hinnangul on hagejate ema sissetulekut arvestades eluliselt usutav, et ühele lapsele kulub ühes kuus ca 125 eurot.
6. Kohus selgitab, et kulutusi lastele ei tehta mitte ainult lähtudes vajadustest, vaid need on tugevasti mõjutatud leibkonna võimalusest (vanema sissetuleku suurusest).
7. Arvestades, et kostja viibib kinnipidamisasutuses ning on seetõttu piiratud võimalustega sissetulekut teenida ning vältimaks olukorda, et kostjal on vanglast vabanedes kuhjunud suur võlg, siis on kohtu hinnangul põhjendatud elatise summa 100 eurot kuus.
8. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise 100 eurot kuus alates
9. juulist 2021 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. 28.

§ 100lg 4 järgi tuleb elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette.

1. Kohus selgitab, et kui hagejate vajadused või kostja varaline seisund muutuvad, näiteks kui kostja vabaneb kinnipidamisasutusest ning tal on oluliselt paremad võimalused sissetuleku teenimiseks, siis on nii hagejatel kui ka kostjal õigus esitada kohtule nõue kohtulahendiga välja mõistetud elatise suuruse muutmiseks (TsMS § 459 lg 1).
2. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte endi kanda. Kostja riigi õigusabi kulud jätab kohus TsMS § 190 lg 7 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 5