KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-13816 Otsuse avalikult tegemise aeg teatavaks 28. aprill 2022, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi V K hagi O K vastu elatise

) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras. Kostja on nõus elatist tasuma 150 eurot kuus. Perekonnaseaduse (PKS) §de 96 ja 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 järgi ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks võib mh. olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve (RKTKo 2-16-11905 p 18). Samuti võib kohustatud vanema varaline seisund anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis (RKTKo 2-16-118651p 13).

1. Kostja Swedbank konto väljavõttest nähtub, et kostja on alates 01.02.2022 saanud töötasu 1000 eurot ja hüvitisi xxx. Arvelduskontole on 03.03.2022 tehtud sissemakse 650 eurot ja 08.03.2022 on laekunud tulumaksu tagastus 1055, 99 eurot. Maksu ja Tolliameti andmetel on kostjale tehtud perioodil 01.03.2021–28.02.2022 väljamakseid 5469, 77 eurot (s.h palgatulu – 5338, 93 eurot ja haigekassa hüvitis – 130, 84 eurot). Kohus nõustub kostja viitega Riigikohtu lahenditele, kus on leitud, et poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine võib olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks, mistõttu tuleks suurelt osalt vanematelt jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (RKTKo 3-2-1-174-16, p-d 11 ja 13). Samuti on menetluse ajal (alates 01.01.2022) muutunud elatise suurust reguleerivad sätted.
2. Alates 01.01.2022 muutus perekonnaseaduses sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel. Kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb sellega arvestada. Seega tuleb alates
3. jaanuarist 2022 elatise väljamõistmisel lähtuda kehtivast seadusest. Selline tõlgendus on ka kooskõlas PKS §-ga
4. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Alates 01.01.2022 välja mõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel on arvestatud nii kohustatud vanema, so. kostja, sissetulekuga kui ka asjaoluga, et osa hageja vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Alates
5. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse järgi on hagejale makstav elatis 213, 44 eurot (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Arvestades sellega, et kostja saab töötasu ja hüvitisi, on kostja sissetulek piisav selleks, et tasuda elatist PKS § 101 alusel arvutatud summas (käesoleval ajal 213, 44 eurot kuus).
6. Nõue mõista elatis välja tagasiulatuvalt tuleb jätta rahuldamata. Riigikohus on leidnud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (RKTKo 3-2-1-35-16 p 19). Tegemist oleks märkimisväärse summaga, mille täitmine käiks kostjale üle jõu, st. asetaks kostja tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, sest kostja peaks lisaks igakuise elatise maksmisele täitma veel ka ühekordse 3 märkimisväärse kohustuse. Arvestada tuleb ka sellega, et elatis mõistetakse välja alates hagi esitamisest, so. 02.09.2021, millest tulenevalt on kostjal kohustus tasuda elatist ca 8 kuu eest kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kostja ei ole võimeline sellises ulatuses kohtuotsust täitma. Mõistlik ei ole ka olukord, kus kostja peaks elatise maksmiseks võõrandama eluasemeks oleva kinnisvara. Eeltoodu alusel tuleb tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173lg 1 ja 2).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (

§ 174

lg 1).

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda ja seetõttu ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4