2-21-1776/25

Tsiviilasi nr 2-21-1776 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-21-1776 Tsiviilasi R. P. i ja R. P. i hagi G. P. i vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2628 eurot; 2628 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja R. P. (isikukood XXX) Hageja R. P. (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja M. P. Lepinguline esindaja advokaat G. K. Kostja G. P. (isikukood XXX) Lepinguline esindaja advokaat P. K. Kohtuistungi toimumise aeg 17.08.2021, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta R. P. i hagi rahuldamata.
4. Rahuldada R. P. i hagi osaliselt. Mõista G. P. ilt R. P. i kasuks välja elatis 101 eurot kuus alates kohtuotsuse kuulutamisest kuni R. P. i täisealiseks saamiseni.
5. Elatis tuleb tasuda M. P. i pangaarvele nr XXX. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulud Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
6. R. P. ja R. P. esitasid 03.02.2021 Tartu Maakohtusse hagi, milles palusid G. P. ilt välja mõista elatise 292 eurot kuus alates 01.01.
7. Hagiavalduse ja hagejate esindaja selgituste kohaselt on kostja tasunud elatist kaootiliselt. Hagejate esindaja ja kostja elavad 2,5 aastat lahus ning laste elukohaks on ema elukoht. Lapsed on viibinud ka tihti isa juures. Vanemad leppisid kokku, et kosja tasub
8. aasta oktoobrist kuni aasta lõpuni elatist 300 eurot kuus. Alates 01.01.2021 ei ole kostja üldse elatist tasunud. Kostja töötab Tartu Ülikooli Akadeemilises Spordiklubis ning on võimeline nõutavat summat tasuma. Hageja selgitas 12.05.2021 kohtuistungil, et lapsed on kuu jooksul umbes 1,5 nädalat isa juures. Hagejad täpsustasid 22.10.2021 seisukohas, et Tartu Maakohtu määratud esialgse õiguskaitse korras reguleeritud suhtluskorra kohaselt elavad lapsed ema juures ja kohtuvad isaga üle ühe nädala neljapäevast pühapäevani (tsiviilasi nr 2-21-7341). Hageja täpsustuste kohaselt kuulub lapsevanematele võrdses osas 2 kinnisasja - ridaelamuboks ja korter. Lapsed ja laste ema elavad ridaelamus, mille eest makstakse laenu kokku 280 eurot kuus ja see laenumakse läheb maha laste isa arveldusarvelt. Kinnisasja säilitamiseks vajalikud kulud teeb laste ema. Korteriomandi laenumakse on 190 eurot kuus ja see läheb samuti maha laste isa arveldusarvelt. Korter on välja üüritud ning igakuine üüritulu 500 eurot kuus läheb laste isa arveldusarvele. Laste ema kulud laste trennidele on 145 eurot kuus (iluvõimlemine 65 eurot ja ratsutamine 80 eurot). Sinna lisanduvad laste ema kuluna R.laagrid keskmiselt 22 eurot kuus ja R. laagrid 28 eurot kuus, R. esinemisriided 17 eurot kuus, treeningvarustus, bussipiletid 10 eurot kuus, telefoniarved 20 eurot kuus, riided ja jalanõud, kooli toiduraha kokku 30 eurot kuus ja taskurahad kokku 50 eurot kuus. Laste ema esitas 06.09.2021 kulude nimekirja, mille kohaselt tema kulud seoses R. ga on 280,93 eurot kuus ja seoses R. ga 435,93 eurot kuus. 22.10.2021 seisukoha järgi lisandub nendele summadele toidukulu 150-170 eurot kuus. Kuna hagejate alaline elukoht on koos emaga, siis kannab hagejate igapäevased ülalpidamiskulud hagejate ema. Hagejad vaidlesid vastu kostja nimetatud kasutuseelise summale ja leidsid, et kostja ise loobus kinnisasja kasutamisest. Hagejad olid nõus, et R. saab isalt taskuraha keskmiselt 15 eurot kuus. R. enda kontot ei kasuta ning saab taskuraha emalt. KOSTJA VASTUVÄITED
9. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt elavad lapsed võrdselt nii laste ema kui isa juures, kuna laste vanemate vahel on kokkulepe, et lapsed elavad ühe nädala kaupa kordamööda laste isa ja laste ema juures. Kostja täpsustas menetluse kestel, et lapsed elavad tema juures 10-14 päeva kuus. Kostja osaleb hagejate kasvatamises vahetult (sh ka rahaliselt) sellisel määral, et täidab sellega täielikult hagejate ülalpidamise kohustuse. Kulutused on vähemalt võrdsed laste ema kuludega, üldjuhul suuremad. Kostja viib lapsi trennidesse/huviringidesse, ostab neile vajalikke riideid, õppevahendeid, annab taskuraha jms. Isa tasub laste trenni ja laagrite eest, on ostnud trennivarustust ja spordiriideid. Kostja on andnud laste emale ja lastele kasutuseelise, kui võimaldab laste emal ja lastel elamist talle kuuluval elamispinnal. Kinnisvara ekspertide arvamuse kohaselt on sellise elamispinna üüritasu 800 eurot kuus. Seega puudub kostjal kohustus maksta lastele elatist. Lisaks tuleks kostjalt elatise välja mõistmisel vähendada seda alla seadusjärgse miinimumi. Mingi summa väljamõistmisel tuleks arvestada Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi poolt 2020 aastal tehtud uuringut „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“, riiklike peretoetuste summat ning kostja poolt tehtud kulutusi. Lastel on isa juures olemas kõik elamiseks vajalik. Laste ema ei ole teavitanud kostjat kavatsusest pöörduda laste nimel lastele elatise saamiseks kohtu poole. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
10. Kohus andis 17.08.2021 kohtuistungil hagejale tähtaja 06.09.2021 ning kostjale tähtaja 20.09.
11. Kohus teatas 28.09.2021 määrusega, et lahendab poolte nõusolekul asja kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtaja kokkuvõtvate seisukohtade esitamiseks. Seega lõppes hagejale antud tõendite esitamise tähtaeg 06.09.2021 ning kostjale antud tähtaeg 20.09.
12. Kohus jätab TsMS § 238 lg 3 p 3 alusel kõik pärast neid kuupäevi esitatud tõendid tähelepanuta.
13. Kohus leiab, et R. P. i hagi tuleb jätta rahuldamata ja R. P. i hagi rahuldada osaliselt. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et R. P. i ja R. P. i isa on G. P. (dtl 5, 6). Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. R. P. il ja R. P. il on õigus nõuda kostjalt elatise tasumist.
14. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on 12.05.2021 otsuses nr 2-18-6491 selgitanud, et PKS § 100 lg 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega. Kui lapsel on vahelduv elukoht, peavad mõlemad vanemad eelduslikult last vahetult ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures. Seejuures ei ole vahelduva elukoha kindlakstegemiseks ainumäärav, et laps elaks kummagi vanema juures 40-50% ajast. Vahelduva elukoha olemasolu hindamisel tuleb lisaks kummagi vanema juures viibitud ajavahemiku pikkusele arvestada ka muid asjaolusid tuvastamaks, kas lapse vahetu ülalpidamine, tema eest vahetu hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt või on niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanematest. Kostja on täpsustanud menetluse kestel, et lapsed elavad tema juures 10-14 päeva kuus. Tartu Maakohtu 14.09.2021 määratud esialgse õiguskaitse korras reguleeritud suhtluskorra kohaselt elavad lapsed ema juures ja kohtuvad isaga üle ühe nädala neljapäevast pühapäevani (tsiviilasi nr 2-21-7341). Seega viibivad lapsed praegu isa juures 8 päeva kuus. Mõlema vanema väidetest nähtub, et lastel on nii ema kui isa juures olemas kõik vajalikud asjad – riided, vabaaja veetmise asjad, spordivahendid jms. Laste ema esitatud nimekirja kohaselt tasub ainult tema laste koolitoidu, telefonide, bussipiletite, R. trennide ja mõlema lapse laagrite eest (dtl 97). Hagejad on esitanud ka sellekohased tõendid (105-152). Kostja ei ole neid hagejate esindaja väiteid vaidlustanud. Vanemate ütlustest nähtuvalt on mõlemal vanemal kulud laste toidule, riietele ja kommunaalkulud. Laste isa töökoht on taganud R. le tasuta trennis käimise ning poolte ütlustest võib aru saada, et kostja on maksnud ka R. spordilaagri eest. Laste isa väitel tagab ta lastele elukoha. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on M. P. i ja kostja kaasomandis laste elukohaks olev XXX, kummalegi kuulub ½ kaasomandiosa (dtl 101102). Lisaks kuulub kummalegi ½ kaasomandiosa korteriomandist XXX (dtl 103-104). Hagejate selgituste kohaselt on ridaelamu laenu summa kokku 280 eurot kuus ja see laenumakse läheb maha laste isa arveldusarvelt. Seega on kostja kulud laste eluasemele 140 eurot kuus (s.o ½ kogu laenusummast). Kohus ei pea oluliseks, milliste vahendite alusel kostja seda kohustust täidab. Asjaolu, et ta tasub laenumakset saadud korteriüüri arvelt ei muuda seda, et tegemist on kostja kuluga laste eluasemele. Hagejad on viidanud sellele, et kinnisasja säilitamiseks vajalikud kulud teeb laste ema, kuid see ei ole lastele elatise andmine. See, kui üks kaasomanikest teeb üksi kaasomandile kulutusi võib tekitada kaasomanike vahelise nõude. Tegemist ei ole lastele makstava elatisega. Kohus leiab eeltoodu alusel, et lastel on vahelduv elukoht ning mõlemad vanemad peavad lapsi vahetult üleval.
15. Vaatamata sellele, et lastel on vahelduv elukoht, on laste vajaduste katmine raskendatud. Laste vanemad ei ole jõudnud ülalpidamiseks tehtavate kulutuste jaotamises omavahel kokkuleppele ning seega tuleb kohtul analüüsida, kas mõlemate vanemate tehtud kulutused on umbes sama suured. Kohus on juba eelpool viidanud, et mõlemal vanemal on kulutused laste toidule, riietele ja kommunaalkulud. Laste ema kulud toidule on seejuures ⅔ - ¾ , isa kulud ¼ - ⅓ kogu laste toidukulust (22 päeva versus 8 päeva). Hagejate ema esitatud nimekirja kohaselt on ainult tema kantavateks kuludeks koolitoit (15 eurot kummalegi), bussipiletid (5 eurot kummalegi), telefonid (9,66 eurot kumbki laps), R. trennid 145 eurot, R. laagrid 21,25 eurot, R. laagrid 27,92 eurot. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks nimetanud summaliselt ühtegi kulu, mis oleks ainult tema kanda. Kohus saab arvesse võtta ainult kostja tasutava laenumakse laste elukoha kindlustamiseks, s.o 140 eurot kuus. Kostja ei ole nõuetekohaselt tõendanud, et eluruumi kasutuseelis oleks suurem. Kohus ei arvesta ainult M. P. i kuludena kommunaal-, elektri- ja sidekulusid, kuna need kulud on ka laste isal. Kohtule ei ole selge, miks peaks kindlustus või sõiduki kütus olema laste kulu. Ka kõiki ülejäänud välja toomata kulusid kannab ka laste isa. Seega on laste emal ainult tema kanda R. kulud 195,91 eurot ning R. kulud 57,58 eurot. Ainult kostja kanda on laste eluasemekulud kummalegi 70 eurot kuus (140/2). Arvestades, et lapsed viibivad isa juures oluliselt vähem aega kui ema juures, tuleb arvestada ka toidukulusid. Kohus peab mõistlikuks toidukulu summaks 150 eurot kuus lapsele, s.o 40 eurot kulub kummagi lapse toidule kostjal ning 110 eurot laste emal. Kostjal tuleks laste emale hüvitada kummagi lapse toidukulu 35 eurot.
16. Kostja taotlusel võtab kohus summade arvestamisel arvesse ka selle, et M. P. saab riiklikku lastetoetust 60 eurot kummagi lapse kohta. Kohus ei saa elatise väljamõistmisel arvesse võtta kostja viidatud uuringut, kuivõrd see ei kajasta konkreetsete laste kulutusi. Näiteks ei ole uuringus arvestatud võimalusega, et ühe lapse trennid maksavad 145 eurot kuus.
17. Kohus leiab eeltoodu alusel, et R. kasuks tuleb elatis jätta välja mõistmata. Kostja osaleb lapse kulude kandmises vahetult ja võrdselt lapse emaga (hageja ema kulud 57,58 eurot + toiduraha vahe 35 eurot – lastetoetus 60 eurot < kostja kulud 70 eurot). R. kasuks mõistab kohus kostjalt välja elatise 101 eurot (195,91 + 35 – 60 – 70). Ülejäänud osas osaleb kostja vahetult lapse kulude kandmises.
18. Hageja palub elatise väljamõistmist alates 01.01.
19. Kohus leiab, et kuivõrd praeguseks on hageja osundatud kulutused juba tehtud ning ei ole selge, milliseid summasid kumbki vanem on lapse trennide ja laagrite eest täpselt tasunud, tuleb elatis välja mõista alates kohtuotsuse kuulutamisest.
20. Menetluskulud Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 162 lg-st 4 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jättis R. P. i hagi rahuldamata ning rahuldas R. P. i hagi osaliselt. Samas on hagejateks lapsed ja kohus ei saa panna lapsi olukorda, kus neil tekiks kohustus tasuda elatise vaidluses teise poole menetluskulud. Lisaks leiab kohus, et vanemad peaks suutma ka ilma advokaadi abita nimetada, milliseid kulutusi nad seoses laste ülalpidamisega on kandnud või kannavad. Kohus selgitab, et kohtuotsuse päises olev hagihind on menetluslik märge ning ei ole kummalegi poolele tasumiseks kohustuslik. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Otsust osaliselt muudetud Tartu Ringkonnakohtu 21.04.2022 otsusega.