← Eesti

2-21-523/25

Tsiviilasi nr 2-21-523 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai
  2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-523 Tsiviilasi K. U. u ja K. U. u hagid K. U. u vastu elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagide läbivaatamata jätmine Menetlusosalised esindajad ja nende Hagejad: • K. U. (isikukood XXX) • K. U. (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja / kostja K. U. (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat T. P. RESOLUTSIOON
  3. Jätta hagid läbi vaatamata.
  4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  5. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Tartu Maakohtu menetluses on K. U. u ja K. U. u (hagejad) hagid K. U. u (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks.
  7. Kuna kostja hagile tähtaegselt ei vastanud, tegi kohus 22.02.2021 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagid.
  8. Kostja esitas 12.03.2021 tagaseljaotsusele kaja, mille kohus 05.04.2021 määrusega rahuldas ning taastas asjas menetluse. Kostja märkis kajas sh, et hagejad on jätnud esitamata ning kohus on jätnud otsuse tegemisel arvestamata asjaoluga, et hagejad elavad poole ajast ehk iga kahe nädala tagant kaks nädalat kostja juures. Arvestades asjaolu, et lapsed viibivad iga kahe nädala tagant ka kostja juures, ei ole alust öelda, et laste isa ei osale laste kasvatamises ega täida ülalpidamiskohustust. Kostja täidab vähemalt võrdväärselt hagejate emaga laste ülalpidamiskohustust, sest sel perioodil kui lapsed viibivad isa juures, kannab isa laste vajaduste kulutused.
  9. 02.03.2022 seisukohas kostja teatas, et Tartu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-21-1968 teinud 22.12.2021 kohtumääruse, millega lõpetati K. U. u ja K. I. ühine hooldusõigus laste K. U. u ja K. U. u suhtes ning anti laste hooldusõigus, sh isiku- ja varahooldusõigus täielikult üle K. U. ule. Kostja märgib, et nimetatud kohtumäärus kinnitab, et K. U. ja K. U. elavad igapäevaselt koos kostjaga. Kohtulahendist nähtub, et hoopis K. I. ei ole viimase aja jooksul mingil moel osalenud laste ülalpidamises. Laste ülalpidamine on täielikult K. U. u õlul. Eelnevast tulenevalt kostja leiab, et käesolevaks hetkeks on ära langenud igasugune alus kostjalt elatise väljamõistmiseks. Seetõttu on põhjendatud asja menetlus lõpetada ning jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et kuivõrd hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata, siis on põhjendatud jätta menetluskulud K. I. kanda. K. I. teadis hagejate seadusliku esindajana, et elatise väljamõistmiseks puudub alus, kuid esitas siiski hagiavalduse kohtule. K. I. l oli võimalus teavitada kohut, et elatise väljamõistmiseks puudub alus ning hagist loobuda. Kuivõrd K. I. on põhjustanud K. U. ule tarbetuid menetluskulusid, on põhjendatud jätta menetluskulud K. I. kanda. KOHTU SEISUKOHT
  10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
  11. Hagejate nimel esitas hagi nende ema K. I. . Tartu Maakohtu 11.03.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-1968 kohus piiras esialgse õiguskaitse abinõuna kuni tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni K. I. hooldusõigust laste K. U. u ja K. U. u viibimis- ja elukoha määramise osas ning anda laste viibimis- ja elukoha määramise osas ainuhooldusõigus laste isale K. U. ule. Tartu Maakohtu 11.12.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-1968, mis jõustus 25.01.2022, otsustas kohus lõpetada K. U. u ja K. I. ühise hooldusõiguse laste K. U. u ja K. U. u suhtes ning anda laste hooldusõigus, sh isiku- ja varahooldusõigus täielikult üle K. U. ule. Kohtulahendist nähtub, et K. I. elab alates 13.04.2021 alaliselt Soomes ning lapsed elavad koos K. U. uga.
  12. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elab vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine (vt nt Riigikohtu
  13. detsembri
  14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13). Kohus leiab, et elatise väljamõistmine kostjalt ei täidaks enam eesmärki, kuna lapsed elavad koos kostjaga, kes täidab nende ülalpidamiskohustust vahetult.
  15. Seoses hagejate kostja juurde elama asumisega on õiguskaitsevajadus ära langenud, mistõttu jätab kohus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagid läbi vaatamata.
  16. Kuna kohus jätab hagid läbi vaatamata, tuleks menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 2 alusel hagejate kanda.
  17. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 2
  18. Arvestades et hagejad on kostja ülalpidamisel, ei ole mõistlik kulusid hagejatelt kostja kasuks välja mõista, mistõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.
  19. Kohus leiab, et ei ole alust jätta menetluskulusid K. I. kanda. Alates 01.01.2022 kehtiv TsMS § 164 lg 12 küll võimaldab alaealise lapse elatisnõude rahuldamata jätmise korral jätta menetluskulud kas täielikult või osaliselt lapse nimel hagi esitanud seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei kasutanud hagi esitamisel või menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus leiab, et analoogia alusel on säte kohaldatav ka hagi läbi vaatamata jätmise korral. Samas ei ole selleks praegusel juhul alust. Isegi kui lapsed elasid hagi esitamise ajal poole ajast kostja juures ja olid kostja juures olles kostja ülalpidamisel, ei saa sellest järeldada, et elatise nõue olnuks täies ulatuses alusetu. Lisaks on kostja menetluskulud valdavas osas seotud tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja on tingitud seega kostja poolt hagile tähtaegselt vastamata jätmisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.