1-22-3202/5

(21231502988)Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri

1. aprilli
2. a kaebuse rahuldamata jätmise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X esindaja vandeadvokaat Dmitri Školjar, kaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Riigiprokuratuuri
4. aprilli
5. a määrus muutmata ja X esindaja kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. 29.12.2021 alustati Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna poolt kriminaalasjas nr 21231502988 Y suhtes KarS § 121 lg 1 tunnustel menetlust selles, et 29.12.2021 õhtusel ajal, XXX, lõi Y Xt rusikaga näkku, millega tekitas viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustuse: punetuse paremal põsesarnal ja kerge turse. Y-le esitati eeltoodud asjaolude alusel kahtlustus KarS § 121 lg 1 järgi. Y end esitatud kahtlustuses süüdi ei tunnistanud ning väitis, et ei olnud X 29.12.2021 kohtumisel löönud.
7. 08.03.2022 lõpetas PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse isikuvastaste süütegude menetlusgrupi uurija Julia Anderson kriminaalasjas nr 21231502988 menetluse Y tegevuses KarS § 121 lg 1 tunnuste puudumise tõttu. Selle otsuse kinnitas samal päeval Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Tomberg. 28.03.2022 koostas uurija lõpetamise määruse juurde põhistused.
8. Mitte nõustudes kriminaalmenetluse lõpetamisega, esitas X esindaja Natalja Kutepova 14.04.2022 Riigiprokuratuurile kaebuse taotledes lõpetamise määruse tühistamist ja menetlusega jätkamist.
9. Riigiprokuratuur jättis 20.04.2022 määrusega X esindaja kaebuse rahuldamata. Riigiprokurör leidis, et kriminaalmenetluse lõpetamine on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuses esitatud asjaolud ei anna alust menetlusotsuse muutmiseks või tühistamiseks. 1

(4)Esmalt märkis riigiprokurör, et süüdistuskohustusmenetluse käigus kriminaalmenetluse lõpetamise seaduslikkuse ja põhjendatuse hindamisel ei saa ühelegi prokurörile ette kirjutada seisukohti tõendatuse osas. Riigiprokurör leidis, et kriminaalasjas nr 21231502988 uuritud kuriteofakti osas on kogutud kõik asjakohased ja vajalikud tõendid, lisatõendite kogumise võimalused on ammendunud. Riigiprokurör nõustus uurija ja ringkonnaprokuröriga selles, et kriminaalasjas kogutud materjalide pinnalt puudub võimalus sedastada Y tegevuses KarS § 121 lg 1 kirjeldatud kuriteotunnuseid. Sellest lähtuvalt on ka uurija ja ringkonnaprokurör õigesti otsustanud kriminaalasjas menetluse lõpetada.

1. Täiendavalt märkis riigiprokurör, et analüüsides kogutud tõendeid (kannatanu ja kahtlustatava selgitused ja väited), et 29.12.2021 Y ja X vahel toimunu osas ei ole kriminaalmenetluse raames õnnestunud koguda tõendeid, mis nende poolt esitatud versioone kinnitavad või kummutavad. Sündmusel ei ole olnud pealtnägijaid, kogutud tõenditest ei nähtu asjaolusid, millised looksid kuriteosündmuse tuvastamiseks lisatõendite kogumise võimalusi, mistõttu on õige olnud tugineda KrMS § 7 lg 3 tulenevale põhimõttele, tõlgendada kahtlused Y süüdiolekus tema kasuks ja menetlus lõpetada. Kannatanu esindaja poolt märgitu (kriitika) kahtlustatava sõbra Q, kui XXX, asuva kinnistu ehitamisega tegeleva isiku ülekuulamise või kannatanu elukoha paiknemise uurimata jätmise või Y käitumisvalikute osas peale kriminaalasjas menetluse lõpetamise määruse kättesaamist, ei ole sellised asjaolud, mille parandamise või muutmise vahendusel oleks võimalik koguda lisatõendit selle kohta, et Y lõi 29.12.2019 kella 17:10 paiku XXX X rusikaga näkku. Riigiprokurör jättis seetõttu kaebaja kriitika tähelepanuta ja võimalikud menetluse täiendamise ettepanekud rahuldamata. Kaebus Riigiprokuratuuri määrusele
2. Tallinna Ringkonnakohtule esitas X esindaja Dmitri Školjar kaebuse Riigiprokuratuuri 20.04.
3. a kaebuse rahuldamata jätmise määrusele, taotledes Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ja kriminaalasja menetluse jätkamist. Menetluskulud palub jätta riigi kanda.
4. Kaebuse esitaja leiab, et uurimisasutuse ja riigiprokuröri järeldused selle kohta, et kriminaalmenetluses puuduvad tõendid Y süü kohta, samuti selle kohta, et kuritegu on üldse toime pandud, on väärad ega vasta kriminaalmenetluses kogutud materjalidele. Nii uurija, kui ka riigiprokurör lähtuvad järeldusi tehes üksnes kahtlustatava seisukohtadest, jättes need kontrollimata ning teiste tõenditega arvestamata. Kaebaja juhib tähelepanu sellele, et KrMS § 6 tulenevalt toimib kehtivas kriminaalmenetlusõiguses menetluse toimetamise kohustus. Kaebaja leiab, et Y poolt kuriteo toimepanemise kinnituseks on kogutud piisavalt tõendeid ning kriminaalmenetluse lõpetamine ei ole põhjendatud.
5. Lisaks märgib kaebaja, et pärast seda, kui Y sai kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte, muutus tema käitumine kannatanu suhtes veel agressiivsemaks. Y jälitab teda ja ähvardab vägivallaga, tunnistades seejuures, et ta on kannatanut varem löönud. Kaebaja toob välja, et nii politsei kui prokuratuur jätsid kriminaalasja lõpetamisel ja kannatanu kaebuste lahendamisel tähelepanuta asjaolu, et 19.03.2022 C restoranis tuli kannatanu juurde kahtlustatav Y ning verbaalse konflikti käigus ütles, et soovib kannatanuga rääkida ja annab talle “veel kord peksa”. Antud episoodi osas oli alustatud kriminaalmenetlus nr.
6. Seega on kriminaalasjas tekkinud veel üks asjaolu, mis kinnitab kahtlustuse põhjendatust ning annab seega alust kriminaalmenetluse jätkamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 2

(4)vastuolus) ning selgusetuks jääb kuriteo toimumise viis, siis tulebki tõlgendada esinev kahtlus kahtlustatava kasuks. Märkida tuleb, et ükski kogutud tõend peale kannatanu antud ütluste, ei kinnita tõsikindlalt kannatanu versiooni toimunust. Lisaks tuleb nõustuda riigiprokuröriga, et X selgitusi löömise osas ei saa pidada usaldusväärseteks ka sõltumata nende vastuolust kahtlustatava ütlustega. Seda põhjusel, et menetluse aja jooksul ei ole kannatanu suutnud üheselt selgitada, kuhu siis täpselt kahtlustatav teda väidetavalt 29.12.2021 kella 17:10 paiku rusikaga lõi. Kuigi kannatanul fikseeritud vigastus paremal põsel võiks iseenesest kinnitada, et vigastus on tekitatud, juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et digiloo haigusjuhtumi kohaselt fikseeris kiirabi 29.12.2021 küll X-l trauma parema põse piirkonnas ning isiku läbivaatuse protokolli fotodelt nähtub paremal põsel punetus ning kannatanu on ise andnud 29.12.2021 ülekuulamisel ütlusi, et löök tabas teda paremale poole. Samas 08.03.2022 ülekuulamisel on kannatanu andnud ütlusi, et löök tabas teda vasakule poole. Kahtlustatav eitab, aga kannatanu löömise fakti, kuigi möönab temaga kohtumist. Seega esineb ilmselgelt vastuolu kannatanu ja kahtlustatava ütlustes ning kannatanu ütlustes esineb ka ebakõla vigastuse osas, millega menetlejad on tõendite hindamisel arvestanud. Tõsi, teatud juhtudel saab ka sõna-sõna vastu olukordades langetada süüdistatavale kahjulik otsustus, kuid selleks peavad muud kogutud tõendid toetama menetleja siseveendumuse kujunemist. Käesoleval juhul ei toeta asjas kogutud tõendid kahtlusteta kannatanu versiooni juhtunust.

1. Kaebaja viited uue alustatud kriminaalmenetluse kohta Y suhtes selles, et ta 19.03.2022 C restoranis tuli kannatanu juurde ja väidetavalt lubas anda talle veelkord peksa, ei ole asjaoluks, mis kinnitaks Y poolt 29.12.2021 kannatanu löömist. Esiteks ei ole teada, kas selline ähvardus üldse toimus – see tehakse kindlaks kriminaalmenetlus käigus. Teiseks ei kinnita see eelnevalt löömise fakti ega isiku agressiivsemaks muutumist. Kannatanu etteheited menetlejale selle fakti arvestamata jätmises jäävad tagajärjetuks.
2. Kaebajaga saab nõustuda selles, et KrMS § 6 tulenevalt toimib kehtivas kriminaalmenetlusõiguses menetluse toimetamise kohustus. Tähele tuleb panna aga seda, et kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemisel tuleb kriminaalmenetlus lõpetada.
3. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et süüdistuskohustusmenetluse käigus ei ole ilmnenud selliseid menetluslõigusikke rikkumisi, mis tooks kaasa kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamise. Uurimisasutus on selgitanud välja kõik asjas tähtsust omavad asjaolud ning kaalutlusviga ei ole menetlejad teinud. Vastuvõetud menetlusotsustus tuleb lugeda õiguspäraseks ja seaduslikuks ning ühtlasi puuduvad alused KrMS § 208 korras esitatud kaebuse rahuldamiseks.
4. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 20.04.
5. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. Menetluskulude riigi kanda jätmiseks alust ei ole, kuivõrd kannatanu esindaja kaebus jääb rahuldamata ning tulenevalt KrMS § 187 lg-st 2 jäävad menetluskulud selle isiku kanda kelle huvides kaebus on esitatud. /allkirjastatud digitaalselt/ 4